Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused 20. sajandil: Emamaa nõrkus- endal probleeme Emamaa ei vajanud ümberasumist- omal tööjõu puudus Vähenes vajadus tooraine järele- uued tehnoloogiad Hoogustus kaubavahetus Põhi Põhi Kolooniate pidamine muutus kulukaks - kaugel! Kolooniates paranes haridustase, arenesid tööstusharud, pangandus, tekkis siseturg eeldused iseseisvumiseks Tekkisid iseseisvusest huvitatud grupid Maailm 20. sajandi alguses: PÕHJA RIIGID LÕUNA RIIGID 1.Iseseisvad tööstusriigid 1. Sõltuvad riigid, kolooniad 2. Industriaalne TV 2. Agraarne TV, indust. üksikutes harudes 3.Tööjaotus, tihedad 3. Omavahel ei suhtle, ainult sidemed, kontrollisid kaubavahetus emamaaga maailmamajandust 4.Kiire areng loodusvarade 4. Arenesid hankiva tööstuse rikkas piirkonnas ja linnades. piirkond ja istandused
Korilus Agraarühiskond Tööstusühiskond Infoühiskond Lühiiseloomustus Elatusmajandus- Üleminek Algas seoses Tööjaotus, igasuguste söödavate põllumajandusühiskonnale masinate hüvede tootmine; viljade, algas 5000-6000 e.m.a., kasutuselevõtuga; infotehnoloogia suur juurikate kui inimesed käid põllumajandus, osatähtsus; majanduse kogumine; paikseks ja hakkasid kaubandus ja globaliseerumine küttimine; põldu harima. pangandus kalastamine Alepõllundus, arenesid kiiresti; püsipõllundus, juhtiva koha rändkarjakasvatus, saavutas
Nad vallutati, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Miks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid? 1. 16.-18. sajandil kolooniad leevendasid ülerahvastatust, emamaale veeti eksootilisi saadusi söögiks ja tooraineks 2. 19. sajandil hakati sisse tooma maavarasid, tähtsaid toiduaineid, toorainet; töösturid nägid kaupadele uut turgu 19. sajandil oli koloniaalsüsteemi hiilgeaeg Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Suurbritannial 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud kaheks 1. Tööstuslikult arenenud Põhja riigid Iseseisvad riigid impeeriumid, neist suurimad olid: Prantsusmaa, Suurbritannia, USA Industriaalne tootmisviis, tehnoloogia paremini arenenud Riikide vahel tihedad sidemed, kujuned tööjaotus ja kapitalivoolud Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele 2. Mahajäänud Lõuna riigid Kolooniad, sõltuvad piirkonnad
VÄLISINVESTEERINGUD (selgita) KOLONIALISMI TAGAJÄRJED · POSITIIVSED: 1) HAKKAS ARENEMA TÖÖSTUS JA TEHNOLOOGIA, EMAMAADE INVESTEERINGUD KOLOONIATE MAJANDUSSE 2) HARIDUSTASEME TÕUS KOHALIKU TÖÖJÕU KOOLITAMISE VAJADUS 3) RAHVUSLIKU ENESETEADVUSE TEKE JA TÕUS, TEKKIS KOHALIK HARITLASKOND (selgita, miks see oli oluline) 4) INFRASTRUKTUURI ARENG (selgita) 5) OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES JA -KAUBANDUSES 20.SAJANDI ALGUSEKS JAGUNES MAAILM PÕHJA- JA LÕUNA-RIIKIDEKS PÕHJA-RIIGID LÕUNA-RIIGID ·ISESEISVAD RIIGID, ·KOLOONIAD, SÕLTUSID IMPEERIUMID EMAMAAST ·INDUSTRIAALNE TOOT- ·AGRAARNE TOOTMISVIIS, MISVIIS, KONTROLLISID TÖÖSTUS VAID EMAMAAD MAAILMA MAJANDUST HUVITAVAS VALLAS ·OMAVAHEL TIHEDAD ·OMAVAHELINE SUHTLUS SIDEMED, TÖÖJAOTUS PUUDUS, KAUBAVAHETUS ·TÖÖTLEV TÖÖSTUS, EMAMAAGA OMAVAHELISED KAPITALI- ·HANKIV TÖÖSTUS JA
Agraarühiskond-põllumajandus (varaagraar-rändkarjandus ja alepõllundus. Hilisagraar-taime-ja loomakasvatus ühendatud ühes majapidamisega) 6000-10000aastat tagasi saavutused: ratas ader Riigid: Lähis-ida iraak süüria jordaania. Kõige algelisem ühiskond ja algelisem elulaad.Mõnes riigis siiski suurel määral mongloolias aafrikas riikides. Industriaalühiskond- pangandus, kaubandus, tööstus jne.(Varaindustriaal-hollandis inglismaal 15 sj itaalias ja veel prants. manufaktuurid.Hilisindustriaal-18-19 sj. vahetusel inglismaal vabrikutööstus suuremahuline. Saavutused: 1)tehn. pööre :aurumasin>laev,vedur J.Watt. 2)Teh.pööre 19-20 sj keskpunkt. Elekter, raadio, grammofon, telefon, lennuk sisepõlemismootor, auto 1885. Edisson, desla.) Riigid: selles etapis on valdav enamik maailma tööstusriike nt ida-kesk-euroopa, suuremad arengumaad, hiina. Infoühiskond e. postindustriaal- kõrgtehnoloogia, kõik see tegevus mis on seotud informatsiooni levitamise ja töötlemisega,
territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühendus · Maailm Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine Identiteet · Samastumine, ühtekuuluvustunne,mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal · Ühised väärtused · Personaalne ehk isiksuslik identiteet MINAPILT per Mi ek sõbr Kool E Euroo
Sotsiaalliberalistid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. 32. Mis on äärmusideoloogiad? Tooge näide! Äärmusideoloogiad pooldavad oma vaadete vägivaldset pealesurumist kõigile ühiskonnaliikmetele.Äärmusideoloogiad on nt anarhism, fashism, natsism jmt 33. Milleks on vaja ideoloogiaid? Ideoloogiat on vaja selleks, et inimesel oleks võimalik näidata oma maailmavaadet, millesse ta usub ja kuidas midagi muuta, et maailm oleks tema arust parem. 34. Kas Teie meelest on õigustatud religiooni käsitlemine ideoloogiana? Miks? Jah, sest see on inimese maailmavaade ning ideoloogia on maailmavaade. 35. Miks eristatakse poliitiliste ideoloogiate juures vasak- ja parempoolsust? Mis on nende maailmakäsitluste suurim erinevus Sest ideoloogiad peavad ühtesid nähtusi ja suhteid soovitavateks, teisi aga taunid. Parempoolsus peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust, vasakpoolsus aga võrdsust
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, K
Kõik kommentaarid