Mõisted!! Antant - Esimeses maailmasõjas Keskriikide vastu sõdinud riikide ühine nimetus. Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa Keskriigid - riigid, mis sõdisid Esimeses maailmasõjas Antandi vastu: Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria Balkani Püssirohukelder - Balkani poolsaare hüüdnimi 20. sajandi algul seal valitsevate pingete tõttu Schlieffeni plaan kindralstaabi ülema von Schlieffeni üksikasjalik plaan, kuidas ette valmistada ja pidada sõda kõigepealt tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale ja purustada riik pooleteise kuuga, seejärel suunata kõik jõud Venemaale Positsioonisõda - kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud rindel Ypres'i lahing lahing, kus saksalsed kasutasid esminest korda mürkgaasi, inglased ei osanud seda arvata, ohvriks langes 15 000 sõdurit, kellest kolmandik suri Somme'i lahing Prantsuse- Inglise vägede pealetung, Somme'i lahingus kasutati esimest korda lennuväge ja tanke
Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine Vm-l: · rahutused sõjaväes 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist · majanduslik kaos tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe · keisrivõimu autoriteedi langus õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai "pühamees" Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada · rahulolematuse üldine kasv põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916
Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine Vm-l: rahutused sõjaväes – 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist majanduslik kaos – tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe keisrivõimu autoriteedi langus – õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai “pühamees” Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada rahulolematuse üldine kasv – põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916
juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi Euroopa tsivilisatsioon juhtpõhimõtteks oli isikuvabadus, eraomand ja demokraatia; käsitleti ainuvõimalikuna Kuigi ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste enesemääramisõigus, ei tahtnud ükski riik oma territooriumi lahkulöömisest kuulda, v.a. Norra rahumeelne eraldumine Rootsist 1905 Poliitline rahvuslus tekkis Lääne-Euroopas; tekkimist ja kujundamist mõjutas Prantsuse revolutsioon (19. saj lõpp); kõik inimesed peaksid saama võimaluse juhtida oma riiki o eestlastel tekkis 20. saj alguses Kultuuriline rahvuslus oma keel; tekkis Ida- ja Kesk-Euroopas Kujunesid koloniaalimpeeriumid, koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid aga otsa saama 20. saj alguseks -> vastuolud suurriikide vahel suurenesid, tehti katseid valdused ümber jaotada, eriti huvitatud oli SM
Karjala kannasele oli rajatud Soome kaitseliin, tuntud Mannerheimi liinina. Jõud olid sõjas ebavõrdsed (sõdurite arv, tehnika). Esialgu pani Soome tugevalt vastu ning ilmastikuolud tulid Soomele kasuks (talv oli lumerohke ning külm, sommid harjunud sellega, NSVL tehnika ei töötanud selles kliimas kõige paremini ning sõjaväelased ei olnud piisavalt hästi varustatud talvetingimustes sõdimiseks). NSVL võttis aga sellest õppust ning '41, kui algas sõjategevus SM ja NSVL vahel, oli NSVL sõjaväes toimunud muutused. Soome oli huvitatud vaherahu sõlmimisest, samuti ka NSVL, kuna Ing ja Pr organiseerisid Soomele abi. Sõjatingimustest märts '40 sõda lõppes. Soome jaoks kaotusena, kuna oli sunnitud loovutama teatud alad NSVL'ile, nt Karjala kannas, mille elanikele anti võimalus ümber asuda Soome aladele. NSVL rajas sõjaväebaasid Soome aladele, kuid Soomet ei okupeeritud. Kuigi Soome oli tugevalt seotud NSVL'iga, säilitas iseseisvuse.
Saksamaa sai sellepärast liitlasteks Itaalia ja Jaapani, kuigi nad olid mõlemad võitjate poolel,aga ei saanud piisavalt asumaid solvunud ja otsustasid jõuga haarata. 5.pilet Majandusarengu põhijooni 1920.aastatel 1)sõjajärgne majanduslangus või kriis 1924 *sõjamajanduselt rahuaja majandusele *sõjakahjud *katkenud majandussidemed Vm Pr: - lahingud toimusid Pr pinnal + sai Elsass-Lotringi (kivisüsi, rauamaak) + Sm reparatsioone USA: + sõjategevus tema pinnal ei toimunud + Pr ja Ingl võlad Ingl: - arendati vanu tööstusharusid + tema territooriumil lahinguid ei toimunud + reparatsioonid Sm: - kaotas Lotringi - pidi maksma reparatsioone 2)majanduslik õiteng 1924-29 arenes: *autotööstus Ford T *keemiatööstus *elektrotehnika raadio,pesumasin,külmkapp nõudlus oli suur raha ostmiseks ja toomiseks laenati pankadelt Pilet 6 Suure majanduskriisi põhjused ja tulemused
Sõjaplaanid I-ks Ms-ks 1) Parim sõjaplaan oli Sm-l, oli seda välja töötanud 20 a ,,Kiire võidukas sõda Pr vastu", autor oli Schliefen, seda oli täiendanud Moldke kindralid. Nägi ette 10 nädalaga Pr vallutamist, Sm pidi ründama kahel suunal põhjas ja lõunas, mõlemad suunad oleks tunginud läbi Belgia, siis lahknenud. Põhjapoolne grupp pidi andma põhilöögi, siis lahknema 7 armeed, lõunapoolsest pea 10 X tugevam, pidi sõja otsustama, liikuma mere ääres, võtma sadamad kontrolli alla. Võtmesadamad pidid olema Calais ja Dunkerque põhjapoolne grupp pidi liikuma piki põhjarannikut ja neutraliseerima Briti ekspeditsioonikorpuse, kus oli u 100 000 meest Eur-s sõdimiseks. Kui see oli neutraliseeritud ja põhjapoolne grupp Pariisist mööda jõudnud, pidi see suunduma järsult lõunasse, ühinema lõunatiivaga, et Pariis piiramisrõngasse võtta. Saksa kindralstaap arvas, et Pariis üle nädala vastu ei pea ning sellega on Pr vallutatud. Hea plaan, kuid nägi
Jaan Poska-kirjutas alla tartu rahule(delegratsiooni juht) Adolf Joffe-Nõukogude venemaa deglaratsiooni juht Schlieffeni plaan sakslaste plaan mille korralduseks oli 6 nädalaga Pariisi vallutamine, Seejärel vägede koondamineVenemaa vastu, Sõja võit 3-4 kuuga Plaan XVII-Elsass-Lotringi hõivamine Positsioonisõda: *Kaevikud läänerindel *Inimressurss *Logistika *Läbimurdekatsed *2-3 kaevikuliini Totaalne allveesõda-(Veebruar 1915)Ing vs saks. Inglased võitsid ning tagasid selle et sakslased ei saaks oma laevu sadamast välja lasta ning panid sadama läheduse meremiine täis kadunud põlvkond: *Sõja julmus ja mõttetus *Sõjarusutus *Vastumeelsus riigi valitsejate suhtes *Endasse sulgumine Rahvakomissaride nõukogu- oli NSV Liidu kõrgeimvalitsusorgan 6. juulist 1923 15. märtsini 1946 Bresti rahu- Saksamaa ja Venemaa vaheline leping Weimari vabariik- 1919 võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon, mida hakati kutsuma Weimari vabariigiks
sellega) 23.02.1917 streik Petrogradis veebruarirevolutsioonil (demonstratsioonil nõuti kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustamise ja elamistingimuste parandamist. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega.) 3.03.1917 Nikolai II loobub troonist {viimane tsaar ja Romanovite dünastia esindaja} (veebruarirevolutsioon jõuab märtsirevolutsioonina Tallinna) 30.03.1917 Eestile antakse autonoomia [tähtis kuna, see aitas kaasa iseseisvumisele] 25.10.1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Enamlased saavad võimu. 23.02.1918 iseseisvusmanifest loetakse ette Pärnus 24.02.1918 kuulutatakse Tallinnas ametlikult välja iseseisvus ning moodustatakse Ajutine Valitsus 3.03
3. Sõdivate poolte plaanid Kolmikliit : Sksm Pr kiire purustamine ja vägede paiskamine itta Ven. Vastu Au-Un võidelda Serbia ja Ven. Vastu Antant: Pr vältida kaotust, plaan hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Sksm-le Ingl koostöö Pr-ga Ven Ida-Preisimaa ja Au-Un rünnak 1914 1915 1916 1917 · Algas · Ypres · Läänerindel · Nivelle'i lah. sõjategevus läänerindel, Verduni lahing sksl lõi pr tagasi läänerindel kasut. Esimest hakklihamasin · Caporetto lah. (Sksm hõivas korda mürkgaasi Somme'i lahing
tanke Ing poolt , läbimurre osutub tulutuks ja suured inimkaotused jälle Idarindel toimis vene õhuluure et näha kui kaugel on Sks rindejoon Aug Rumeenia astub Antante poolel sõtta okupeeritakse Sks poolt 1916 Jüüti merelahing sks ja ing laevastiku kokkupõrge ingl kaotused olid suuremad kui sks, kuid eesmärgi sks ei saavutanud 1917 USA sõtta astumine! Venemaal siseprobleemid Veebruari revolutsioon kukutatakse keiser Nikolai II, võimul olev Ajutine Valitsus täidab Antante nõudmisi edasi. Sks rindejoon tuleb välja Eesti, Läti ja Leeduni, okupeeritakse 24. 27. okt Caporetto lahing Itaalia üritas pealetungi A-U aladele said lüüa Sks ja A-U vägedelt Venemaal Oktoobrirevolutsioon ja riigipööre ning Venemaa väljub sõjast 1918 Venemaal kommunistide võim läbirääkimised Sks.
+ uute riikide teke - 6.dets 1917 Soome - 16.veebr 1918 Leedu - 24.veebr 1918 Eesti - 18.nov 1918 Läti Venemaa 1917 · Veebruarirevolutsioon Põhjus : I MS (sõjavägi) Majanduslik allakäik Rahulolematus Nikolai II poliitikaga · Naiste demostratsioon Tulemus Nikolai II kaotas (sõjavägi toetas rahvast) Tagajärg 3.märts 1917 lõppes tsaari võim (1918a. Lastakse tsaar maha) Kaksikvõim märts-okt 1917 Ajutine Valitsus TSS Nõukogud (Kodanlus) Bolsevikud (enamlased) Lvov Lenin Kerenski 1. apr-rahulikul teel 2. okt- relvastatud ülestõus Vn astus välja I MS-st. · Oktoobripööre 24
peaks järgnema sissetung Saksamaale. Venelased sõjaplaani järgi kaks rünnakusuunda: Austria-Ungari ja/või Ida-Preisimaa, Pr. Palvel rünnati esimest. 7) Ertshertsog Franz Ferdinand A-U troonipärija, Hindenburg Saksa armee uus kindral idas, Luddendorff uus staabiülem idas, Petain Pr. Verduni kaitse juhiks, kes suutis sõdureid innustada, Brussilov uus vene rindejuhataja kindral, kelle juhtimisel asuti edukale pealetungile, Rasputin oli väga suur mõju tsaariperekonnale, mille tõttu tsaariperekonna maine langes katastroofiliselt, samuti ka poolehoid Nikolai II Venemaa Keiser, Kerenski Ajutise valitsuse peaminister, Lenin, Lvov enamlaste juht , Kornilov üritas Venemaal sõjaväelist riigipööret. Põrus. Wilson USA president, Lloyd George inglise peaminister, Clemenceau pr. peaminister Kemal türklaste väejuht, tema juhtimisel peeti sõda Versaille's rahule alla kirjutanud
Saksamaa soovitab A-U´l kuulutada sõda, Venemaa kuulutab välja üldmobilisatsiooni, Saksamaa kuulutab sõja Venemaale (riikidel liitlased, astuvad sõtta). Sõjaplaanid: Saksamaa-Schlieffeni plaan. Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Prantsusmaa vastu 40 päeva. Prantsusmaa- passiivse kaitse strateegia; Maginot´piirkindluste süsteem. Kindlustamata Prantsuse- Belgia piir. Venemaa-kasutada ära tohutu armee, tungida peale pikal rindel. Inglismaa- kasutada võimalikult vähe oma maismaavägesid, kasutada mereväge, finantseerida liitlasi. Saksamaa sõjaplaan kukkus läbi, kuna prantsuse ja inglise vägedel õnnestus neid lüüa. 3. Iseloomusta sõjategevust Läänerindel (sõdivad riigid, positsioonisõda, uute relvade kasutamine; Ypres'i, Verduni, Somme'i, Jüüti lahingute tähtsus). Miks, millal, millistel tingimustel kirjutas
Sõjatandrid ja olulisemad lahingud. Vt ka kaarti Adamson, lk 25, Fjodorov lk 57. Enamasti toimus sõjategevus Saksamaa, Austria-Ungari, Prantsusmaa territooriumil. Vähem toimus Suurbritannias, Itaalias. Tannenbergi lahing – 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust.
Sooviti ja oodati sõda. 3) Polnud organisatsioone, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed: Saksa: Shclieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel Venemaa alistamine. Sõda plaaniti võita 3-4 kuuga. Prantsuse: Plaan 17 - Seati saksa piirile tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile (ei uskunud, et Saksa Belgia neutraliteeti rikub), taheti Lotring ja Elsass hõivata ja seejärel Saksamaale tungida. Inglismaa: Puudus iseseisev sõjaplaan, oldi vaid valmis koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa: Sõjaks nõrgalt ette valmistunud (armee suurem, kuid viletsalt varustatud), sõda toimus kahel rindel. Suurte vahemaade tõttu läks kaua aega. Austria-Ungari: Sõda kahel rindel, lõunas Serbiaga ja idas Venega. Arvestati Saksa toetusega. I MS lahingud: Marne'i lahing: Pariisi pealetung (ei mindud kaarega Pariisi taha vaid otse
Demokraatlike vabaduste piiramine Naiste osatähtsuse tõus ühiskonnas Sõjategevus idarindel 1914 1918 Venemaa pealetung 1914 Ida-Preisimaal Saksamaa vastu ja Galiitsias A- Ungari vastu Tannenbergi lahingus, 1914. aug purustati üks kahest Königsbergi peale suunduvast Vene armeest. Manööversõda jätkus pikal rindel, Venelased kaotasid 1915. a Poola. 1916. a kaotati Leedu, osa Valgevenest, Ukrainast. Üle miljoni hukkunu. 1917. a vallutasid sakslased Riia. Ohustasid pealinna Petrogradi. 1917. a veebruarirevolutsioonis loobus Nikolai II loobus troonist. 1917. okt said võimule vene enamlased. Rinde täielik lagunemine. Rahuläbirääkimised. 1918. a alguses hõivasid sakslased uusi alasid. 1918. märtsis sõlmiti Vene-Saksa rahuleping Brestis. Venemaa lõpetas sõja. Loovutas Saksamaale vallutatud alad. Sõja lõpp läänerindel 1918 1918. S paiskas kõik jõud läände, Pariisi ei suudetud vallutada.
väitis, et tema eesmärgiks on luua Vm-st kapitalismi kasvuhoone. Selleks oli tal ka oluline vahend- välislaenud ja väliskapitali kaasamine, Vm tuli muuta väliskapitali jaoks atraktiivseks. 1890Ndad olid Vm tööstuse jaoks soodne arenguperiood, uue saj algus nii kena enam ei olnud, 1900-1903 tabas Vene tööstust I kapitalistlik kriis, sellele järgnes 1904-1905 Vene-Jaapani sõda ja 1905-1907 Vene revolutsioon, tegi olukorra veelgi raskemaks. Vapustustes toibumiseks kulus veel aastaid, uus industrialiseerimise laine 1910-1911, selle eest olid need aastad tormilise arengu perioodiks. Ilmasõja eel andis Vm tööstus u 28% SKT-st. Piirkondlikud eripärad olid olulised, arenenud tööstusrajoone polnud jalaga segada. Tööstuslik keskrajoon ümber Moskva, endise pealinna. Piirkond, kus oli varem alanud manufaktuurse tekstiili areng, jäi ka tekstiilitööstuse keskuseks.
aasta rev-i, esimene Tõnissoni poolt loodud Eesti Rahvameelne Eduerakond, ERE) 2. eestlaste käes oli vallaomavalitsus ja suurenes ka osatähtsus linnaomavalitsustes 3. I ms, sest 1) senine poliitiline süsteem varises kokku 2) tulemusena nõrgestusid kaks riiki, kellest Eesti iseseisvumine olenes Venemaa ja Saksamaa 1917. Tsaarivenemaal veebruarirevolutsioon tsaar kukutati ning võimule sai Ajutine Valitsus. Sellega kaasnes üks oluline seadus seoses Eestiga 1917. a nõudsid eestlased autonoomiat (et eestlased saaksid ise enda alade üle valitseda). Märtsis toimus Petrogradis (Peterburis) u 40 000 eestlasega meeleavaldus. Mälestustes, et üleüldises kaoses oli 40 000-meheline meeleavaldus hästi organiseeritud ja olid kolonnid, orkestrid, lipud, aga kahesugused punased ja sini-must-valged. Taheti avaldada survet AV- le, et saaks oma autonoomia
Konstantin Päts o Ajaleht Teataja (peatoimetaja) Sotsiaaldemokraatia 1904 võit Tallinnas Soome soome mark 19saj keskel vene võim hakkas soome autonoomiat takistama Bobrikov – vene kindral Vanasoomlased üritasid venemaal rahustada Noorsoomlased hakkasid organiseerima vastupanu 1904 tulistas üks soomlane Bobrikovi(suri) Helsingis; laskja tappis enda ka koha peal soomlaste õnneks puhkes Venes 1905 revolutsioon 1906 Eduskund o I korda said valida naised o Eduskunna valimised o Võitsid sotsid (sots.dem juba üle 100a tugev) Nikolai II’l soomes tsaaristaatust polnud I ms põhjused ja algus I ms (1914-18) Põhjused: Imperialism (antant ja kolmikliit) “Püssirohu tünn” oli Balkani poolsaar (Aus-Ung ja Serbia) o mõlemad tahtsid Balkanit endale. Balkanil põrkusid Viini ja Belgradi taotlused o Serbia selja taga Vene
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19
rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska 2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide tegevus
Läänerinne- 2 aug 1914 saksa väed hõivasidvastupanuta luksemburgi, 5 aug 1914saksa sissetung belgiasse, 21-25 aug 1914 piirilahing P ja Inglise väedsaavad lüüa, 2sept 1914 Marne'i lahing-Prants pani saksa edasiliikumise seisma, algas positsioonisõda, veebruar 1915 allveesõda, saksa uputas inglise reisilaeva, veebruar 1916 Verduni lahing, saksa murdis läbi prants kaitseliinid, aga purustada ei suutnud, 31 mai 1916 Jüüti merelahing sakslased ja inglased suurte kaotustega, 1juuli 1916-nov Somme'i lahing, inglise-prants väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, mõlemad pooled suurte kaotustega, I korda kasutati tanke, aprill 1917 Nivellei tapatalgu, saksa lõi tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons'i vahel, okt 1917 Caporetto all said itaalia väed sakslastelt lüüa, 8 aug 1918 must päev, prants ja inglise korpused andsid Amiensi juures ränga hoobi saksale, saksa hakkas langema.
paiskamise itta Venemaa vastu. Sest kui nad oleks otse läinud, oleksid nad kokku puutunud Prantsusmaa tugevate piirikindlustega, läbi Belgia nii ei oleks, Belgia oli neutraalne maa. Välksõda sõda, mille vallandajad taotlevad kiiret võitu (mõne nädala või kuu jooksul). 7. Sündmused 1914 läänerindel? - 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel niiöelda piirilahing. Prantsuse armeed ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele. Septembris alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral Joffre`i juhtimisel Marne`i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning sellega nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerindel algas positsioonisõda. 8. Mis on positsioonisõda? Mille poolest on ajalukku läinud Ypres? Mis oli nn Piirilahing? - Positsioonisõda kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud. Ypres lahingus
vähemusrahvuslased, probleemid: Eestis ei vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. aktsepteerita vähemusrahvuseid, Vene riigikord tuleks asendada demokraatliku vabariigiga. · 1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas tööliste streigid ja massidemonstratsioonid. 1905. aasta revolutsiooni eesmärgid: · Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste *üldised eesmärgid 1) demokraatlike vabaduste demonstratsiooniga 23.veebruaril ja kasvas kiiresti kehtestamine 2) anda talurahvale maad 3) suuremad ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud õigused eestlastele lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. *tööliste eesmärgid 1) parandada oma
peaaegu 100%". Demokraatlikud lääneriigid ei teinud midagi nagu varemgi Hitleri sammude puhul. Lääneriigid ajasid lepituspoliitikat lootuses sõda ära hoida. Järgmisena pöördusid nõudmised Tsehhoslovakkia poole, seal oli umbes 14,5 milj elanikku, aga see oli paljurahvuseline riik. Tsehhe u 6,5 milj, sakslasi 3,2 milj, slovakke 3 milj ja lisaks veel ungarlased ja poolakad. Hitleri nõue oli, et nad peaksid loovutama need alad, kus elavad sakslased, slovakkia lääneosa ja kandis nime Sudeedimaa ja neid nim sudeedisakslastest, nad polnud tegelt kunagi saksamaal elanud, elasid enne Austriaungaris. Nüüd Sm alustas kampaaniat, et tsehhoslovakkias kiusatakse tagasi sakslasi ja surutakse alla jne. Sudeedi sakslastel oli ka oma natsionaalsots partei ja hakkasid ka nõudma, et tuleks ühendada. Pmst Sm propakanda selle suhtes ,et vaesed sudeedi sakslased on allasurutud ja et sakslased peaks ikka elama saksa riigis
1914 Bosnias, Sarajevos Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Lõe õ lk 27, miks sooritati atendaat? Sõdivad pooled: · Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria · Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia · Peagi 34 sõdivat riiki · Sõjad kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ning kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid SAKSAMAA · Saksa sõjaplaani nim Schlieffeni plaaniks · 39 päevaga, sõda tuli võita 3-4 kuuga · st Prantsusmaa kiiret purustamist ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu · Plaani teostamiseks viidi väed Belgia ja Luksemurgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda. Eesmärk Pariis ja Pr armee ümber piirata. PRANTSUSMAA
Lahing Doggerbanki juures, 21 jaan. 1915, esimeses õhurünnakud öösel Pariisile ja Londonile.1916: Verduni ja Soome lahing 26 juun- 26 okt. Jüüti merelahing. 1917 astus sõtta USA. S paiskas oma mehed IT rindele.24-27okt Capporetto lahing.21 märts algas S pealetung St Quentini. 9-25 apr Armentieresi lahing.27mai-15juuni Reimsi lähedal. 29 sept palus vaherahu Bulgaaria. 30 okt kapituleerus Türgi. 3nov kirjutas vaherahule alla AU. 26sept nõudis S rahuläbirääkimisi. 7- 9nov S revolutsioon, keiser astus tagasi. IDARINDE SÕJATEGEVUS: 17 aug 1914 alustasid V armeed sissetungi Ida Preisimaale.1916 Isonzo lahing. 1917 veebruarirev, enamlaste riigipööre, väljaastumine sõjas (V) 1918 Bresti rahu Si ja V vahel. MUU RINNE: 23.aug 1914 astus sõtta Jaapan. 1914 algas Läänerindel positsioonisõda , eeldused : 1. väga suurte armeede olemasolu2. meeste varustatus(toit, relvad jne)3.uued relvad 4 uut tüüpi kaitseehitised. Kaasnesid tohutud inimkaotused
armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21
- Marne'i lahing (5.-6. sept) Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerus Prantsuse ja Briti väed andsid Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku. kogu läänerindel tekkis positsioonisõda , mille rinde pikkus oli 720 km - Ypres'i lahing (22. aprill) Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega 22. aprill kasutasid sakslased lahingus mürkgaasi , mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, kellest 5000 suri - Verduni lahing (21. veebruar) Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud Saksamaa tahtis anda löögi vastaste peatoele Verduni kindlusele 270 000 sakslast alustas
1917. aastal Saksa pealetung Idarindel (seni 1915-1917 rinne seisis Riia all) ~ 1917. aasta lõpus saarte vallutamine 1917. aastal muutused venemaal: 1) 1917. aasta veebruaris toimub Venemaal Veebruarirevolutsioon · Võimule tulevad demokraadid peale rahutusi · Keiser loobus võimust · Venemaa jätkas sõda vastu rahva tahtmist · Eesti sai märtsis autonoomia ~ Maapäeva valimine 2) 1917. aasta oktoobris Oktoobrirevolutsioon: · Võimule kommunistid Lenini juhtimisel · Venemaa väljus sõjast ~ Saksa armee tungib Eestisse · Keiser hukatakse · Eesti autonoomia eiramine ~ novembris 1917. aastal Maapäev kuulutas end kõrgema võimu kandjaks Eestis 18. veebruaril 1918 Saksa üldpealetung ~ 19. veebruaril Päästekomitee moodustamine (K. Päts, K.Konik, J. Vilms), kelle käes oli Juhan Kuke koostatud iseseisvusmanifest, mille Hugo Kuusnev luges 23. veebruaril Pärnus Endla teatri rõdult ette ~ 24
lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill – sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai – Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi – Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober – Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober – Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21
-3. 08. 1914 Saksamaa sõja Prantsusmaale -4 aug suurbritannia kuulutas sõja saksamaale kuna saksamaa kavatses rünnata neutraalset belgiat -4aug venemaa kuulutas sõja Austria ungarile Schlieffeni sõjaplaan LK 39-40 saksama sõjaplaan - plaani sisu- lühikeses sõjas kiire võidu saavutamine Pantsusmaa pidi vallutatama 39 päevaga tegi sõjaplaani üle 20-e aasta suri enne sõda ei näinud oma plaani toimist Sõjategevus 1914 1 Läänerinne Augusti alguses tungisid sakslased luksemburghi ja belgiasse -Marne' Lahing - Saklaste eesmärk vallutada Pariis Prantsuse endiste vägede rünnakutega tõrjuti Sakslased tagasi Viisid oma vägesi sihtpunkti taksodega Mõlemad pooled kaevusid maasse ehitati kaevikute ja punkrite read Sõjateateis hakati üha sagedamini ja lakoonilisemalt ütlema "läänerindel muutusteta" (polnud midagi uut öelda) Idarinne Venemaa põhijõud jagati loode jaedelarindeks neist esimene pid võitlema sksamaa, teine A-U vastu http://docs.google
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
