Peatükk 7 Rent ja intressid Rent on tasu maa kasutamise eest. Intress on tasu kapitali kasutamise eest. 1 Millised laenud on levinud? Swedbank Sampopank SEB Kodulaen Kodulaen Ehituslaen Kodukapitalilaen Koduvahetuslaen Hüpoteeklaen Väikelaen Hüpoteeklaen Limiidilaen Arvelduskrediit Riiklikõppelaen Soovilaen Järelmaks Freestyle Arvelduslaen Riiklikõppelaen Autoliising Autolaen Autoliising Krediitkaart Järelmaks Mootorrattaliising Riiklikõppelaen Väikelaevaliising Krediitkaart Krediitkaart
kommertslaene. Rahavahendusasutused - Hoiu- ja laenuseltsid - Säästuühistud - Krediidiühingud Pangateenused · Hoiustamisteenused - nõudehoius ehk arvelduskonto - tähtajaline ehk deposiithoius - säästuhoius · Laenuteenused - Tarbimislaen - Hüpoteeklaen - Arvelduslaen - Sündikaatlaen · Maksete teostamine Muud pangateenused Usaldusleping Valuutavahetus Krediitkaart Kindlustus Akreditiivid Investeeringud Konsulteerimine Kindel hoiukoht
Laenud ja laenamine Hendrik Norman Kalbin Martin Raimla Mis on laen? Laen on võlg mida tõendab dokument millel on alati täpsustatud põhisumma, intress ja tagasimakse kuupäev Laenuandja laenab laenuvõtjale, harilikult teenides kasumit õtab laenu ja peab maksma selle tagasi Laenuvõtja v laenuandjale Intress on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest Intressimäär intressi suurus väljendatud protsentides Laenu liigid Laen, kus laenuandjale antakse tagatis -Hüpoteeklaen -Liising Väikelaenud mis on tagatud käändusega või tõestatud sissetuleku alusel -SMS laen -Intressivaba laen -Kiirlaen -Arvelduskrediit -Krediitkaardid -Intressid suuremad kui tagatud laenudel Laenumakse Kõige tüüpilisem on täielikult mahakandev makse, millel iga kuu makstav summa on sama Kuumakse, laenusumma või intressi arvutamine P kuumakse L laenusumma c intressimäär n - ajaperio...
makstes pangakaarti. 2. Ülevaade SWEDBANKI ja SEB panga pangateenustest SEB panga pangateenused: ○ Kodulaen ○ Riskikindlustus ○ Elukindlustus ○ Täiendavad kindlustuskaitsed ○ SEB Laenukaitse kindlustus ○ Kasvuportfell Juunior ○ Varakindlustus ○ Välismaksed ○ Kodukindlustus ○ Sõidukikindlustus ○ Reisikindlustus ○ Hüpoteeklaen ○ Kindlustused ○ SEB uue kodu kaart ○ Autoliising ○ Roheline liising ○ Mootorrattaliising ○ Veesõidukiliising ○ Koostööpartnerid ○ Arvelduslaen ○ Väikelaen ○ Õppelaen ○ Digikassa ○ Kogumishoius ○ Tähtajaline hoius ○ Investeerimishoius ○ Investeerimine
Kinnisasi-maapinna piiritletud osa (maatükk). Omand- isiku täielik õiguslik võima asja üle. Igaüks võib olla omanikuks(eraõiguslik isik, avalik-õiguslik isik). Korteriomand- omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa reaalosa juurde kuuluvast tervikust. Valdus-tegelik võim asja üle. Kinnisomand- omand kinnisasja suhtes. Ruumiline ulatus. Ei ulatu maavaradele. Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht. Kinnisvara õiguslikud alused: kinnistu moodustamine, hindamine ja maakasutus, asjaõigused. Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigus...
· investeerimishoius tähtajaline hoius, hoiuse turvalisus on liidetud võimalusega teenida aktsiaturgudel Laenud laene liigitatakse nt: tähtaja järgi (lühi- ja pikaajalised), tagatise olemasolu järgi, väljaandmise viisi (ühes osas, graafiku alusel jne) järgi, tagasimaksmise viisi (ühes osas, graafiku alusel jne) järgi, intressimäära tüübi järgi, otstarbe järgi · tarbimislaen (tarbimiseks, summa tavaliselt piiratud ja tagasimaksmise tähtaeg lühike) · hüpoteeklaen (kinnisvara tagatisel, laenusummad suuremad ja tagasimaksegraafik pikem, intress madalam) · arvelduslaen (ootamatute ja kiireloomuliste väljaminekute katmiseks, määratakse, kui suures ulatuses võib klient arvelduskontoga miinusesse minna) · sündikaatlaen (mitu laenajat, summad nii suured, et üks pank ei taha riski võtta) · riiklik õppelaen (hariduse omandamiseks, maksimumsumma määrab riik, tagatiseks käendused või kinnisvara)
Ainuomaniku firma e. sooloettevõtte eelised on kasumid, maksud ja isiklikud saavutused, miinused aga piiramatu vastutus, piiratud fondid ning piiratud potents. Partnerettevõtte eelised on lisafondid, võimed ning organisatsioon, puudused aga piiramatu vastutus, piiratud eluiga, jagatud fondid ning jagatud kohustused. Aktsiaseltsi eelised on piiratud vastutus, edasiandmise kergus, piiramatu eluiga ning maksesoodustused, puudused aga maksumus, topeltmaksustamine ning seadusandlus. Eesti äriseadustikus liigitatakse ettevõtted järgmiselt: FIE (isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja teenuseid), täisühing (vähemalt 2 omanikku, kes vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga), usaldusühing [vähemalt kaks omanikku, kellest vähemalt üks on täisomanik (vastutab ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga) ja vähemalt üks isik on piiratud vastutusega usaldusisik (vastutab ettevõtte kohustuste ees oma sissetulekute ulatuses)],...
usaldusväärsuse põhimõttest. Üks meeskond Sampo töötab ühtse meeskonnana kliendi heaks ning sooviga muuta kliendi elu paremaks. Julgelt erinev Julgevad katsetada ja ellu viia uusi ideid, mis muudavad kliendi elu paremaks. Tahe võita Nende soov on olla parim ning seades ambitsioonikaid eesmärke on nad kindlad, et iga kliendi võit on ka nende võit. TEENUSED Laen ja liising kodulaen Koduvahetuslaen Hüpoteeklaen Freestyle Õppelaen Autoliising Hoiustamine ja investeerimine Hoiused Fondid Elukindlustus Pension Personaalpangandus Elektroonilised kanalid Internetipank Telefonipank Kiirteavitus KODULAEN Laenusumma suurus: alates 3195,58 eurot või vastav ekvivalent 50 000 Eesti krooni, maksimaalne summa sõltub laenutaotleja võimalustest. Laenu valuuta: euro (kliendi soovi korral konverteeritakse väljamakstav
nõudehoiuseid ja anda oma arvelt kommertslaene. Panga tegutsemise põhieesmärk on kasumi saamine Pangateenused · Hoiustamisteenused nõudehoius ehk arvelduskonto tähtajaline ehk deposiithoius säästuhoius · Laenuteenused Tarbimislaen Hüpoteeklaen Arvelduslaen Sündikaatlaen Maksete teostamine Nõudehoius Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. Tähtajaline hoius ehk Hoius, mida ei kasuta kokkulepitud ajaperioodi jooksul, saades deposiithoius selle eest intressi näol vastavat tasu
Laenu ehk krediidi all mõstetakse .... Laenutegevuse alla kuulub nii laenu andmine, liising ja faktoorin tehingud ja panga garantiid Krediteerimiseks peavd olema teatud eeldused : 1. Stabiilsus majanduses 2. Kompleksne juriidiline süsteem 3. Infrastruktuur(vajalikud andmebaasid, võimalused tagastiste registreerimiseks) Laenu kui finantinstrumenti kasutatakse ühelt poolt majanduse ergutamiseks ja teiselt poolt majanduse ülekuumenemise vätimiseks Laenurisk koosneb kahest poolest : 1. Kilendirisk , Maarisk(majandamispiirkond) 2. Intressirisk (tuleneb asjaolust, et krediiteerimise intressimäärad ja hoiuste intressimäärad muutuvad ajas erinevalt) Laenudele määratavad intressimäärad sõltuvad: 1. ressursi kulust(housed, turult juurdeostetvad ressurss) 2. laenuvõtjaga kaasnevast riskist 3. Panga laenutegevusega setud kuludest ja laenukahjumist 4. Panga konkurentide poolt pakutava...
10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 ... 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?............................................................................ 2. Miks hoiustati kulda kullassepa juures?......................................................................................... 3. Kuidas tekkis paberraha?............................................................................................................... 4. Kuidas hakkas ringlema raha, mis polnud kullaga kaetud?........................................................... 5. Kuidas nägi välja pankrot renessansiaegses Itaalias?.................................................................... 10.4.2 Panga tegevuse alused Panku iseloomustab: 1. Võõrvara....................................................................................................................................
o info usaldusväärsus ja piisav täpsus · Info kontrollimine Kirjaliku kokkuvõtte koostamine 72) Selgita intressi mõistet. Intress tasu krediteerimuse eest. 73) Loetle krediteerimisvõimalusi · Laenud o kõige levinumad o tagatis · Muud krediteerimisvõimalused o Võlakirjad o Liising o Krediitkaardid 74)Loetle kinnisvara soetamiseks pakutavaid laenutooteid · Erakliendile o Tarbimislaen o eluasemelaen/liising o hüpoteeklaen · Ärikliendile o Investeerimislaen o Hüpoteeklaen o Liising 75)Milliseid tagatisi aksepteerivad krediidiasutused? · Isikulised e. personaalsed o Käendus o garantii · Varalised tagatised o Vallaspant o kinnispant Varalised tagatised tuleb alati kindlustada! 76) Selgita hüpoteeklaenu mõistet Hüpoteeklaen on pikaajaline laen, tavaliselt eluaseme soetamiseks, mille tagatiseks on kinnisasja pant. Vastavalt
o Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega o Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. o Kinnisvaratehingutes tasub alati olla tähelepanelik, sest omanik ja valdaja ei pruugi kokku langeda: omanik võib alati olla asja valdaja, valdaja ei ole alati asja omanik. Vaid omanikul on õigus asja käsutada. 12. Mis on hüpoteeklaen? Hüpoteeklaen või kodukapitalilaen on kinnisvara tagatisel antav vaba sihtotstarbega laen, mida võib kasutada remondi, õppe- ja ravikulutuste, suuremate sisseostude, äritegevuse, investeeringute, tarbimiskulutuste jms finantseerimiseks. 13. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamat on juriidiline register: sinna kannete tegemine loob, muudab või lõpetab kinnisasjaõigusi ja seda tuleb eristada maakatastrist. o Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra.
o Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega o Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. o Kinnisvaratehingutes tasub alati olla tähelepanelik, sest omanik ja valdaja ei pruugi kokku langeda: omanik võib alati olla asja valdaja, valdaja ei ole alati asja omanik. Vaid omanikul on õigus asja käsutada. 12. Mis on hüpoteeklaen? Hüpoteeklaen või kodukapitalilaen on kinnisvara tagatisel antav vaba sihtotstarbega laen, mida võib kasutada remondi, õppe- ja ravikulutuste, suuremate sisseostude, äritegevuse, investeeringute, tarbimiskulutuste jms finantseerimiseks. 13. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamat on juriidiline register: sinna kannete tegemine loob, muudab või lõpetab kinnisasjaõigusi ja seda tuleb eristada maakatastrist. o Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra.
firmaväärtus ehk goodwill - ettevõtte väärtus teise ettevõtte või isiku jaoks; ettevõtte immateriaalne aktiva, mis seisneb ettevõtte positiivses imagos, tuntud nimes, ärisidemetes, klientuuris jne. frantsiis - tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse honorari eest teisele isikule hüpoteegiintress - intress, mille korral laenu ja intresside summa tasutakse võrdsete summadena, millest kaetakse tegelik intress ja ülejääva osaga tagastatakse laenu hüpoteegikrediit ehk hüpoteeklaen - krediit, mille tagatiseks on laenuvõtja kinnisvara ja mille juures on eriliselt rõhutatud laenutingimused, tagasimaksmise viisid, likviidsus, hüpoteegi väljaostmise õigus ning taasomandamise võimalused immateriaalse põhivara kapitaliseeritud (bilansis kirjendatud) asutamisväljaminekud, arenguväljaminekud fransiisid, patendid ,litsentsid,kaubamärgid. Immateriaalne põhivara amortiseeritakse lineaarselt.
Raamatukogust: ,,Rahapangad ja finantsturud" I ja II osa. (1996) *Pariteet- raha nimiväärtus *Ostujõud raha siseväärtus Rahandus ja pangandus Raha, väärtpaberid, hoiused, laenud finantsinstrument Raha nimiväärtus pariteet Raha siseväärtus ostujõud Raha välisväärtus kui odavalt või kallilt saab raha vahetada teise riigiga Raha omadused: aktsepteeritavus homogeensus e ühetaolisus jaotatavus kaasaskantavus. Krediidiasutused Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused Pangad ja muud asutused (kindlustused, usaldus investeerinud ja pensionifondid FV Riskid Finantsturg + Rahaturg ja Säästja väärtpaberiturg Laenuvõtja Reguleerimata turg Otsene finantseerimine ...
investeeringu tegemist. Raha tagasimaksmise allikaks on ennekõike debitoorse võlgnevuse laekumine ja varade müük Pikaajaline laen üle 1. a (ettevõtetes üldiselt üle 10 aasta laenu ei võeta): Stardilaen - kuni 3 aastat tegutsenud ettevõttele ja omanik peab ka andma oma panuse laenu Sildlaen ehk vahelaen. Seda saab kasutada näiteks Euroopa Liidu toetuste sildfinantseerimiseks (sest need makstakse tavaliselt pärast projekti lõppu). Hüpoteeklaen. See on laen kinnisvara tagatisel ja reeglina laenuraha kasutamiseks piiranguid ei ole 15. Liisingu võrdlus laenuga 1. kuni liisingu lõpuni on see finantsinvesteeringu tegija asja omanik. 2. Erinevalt laenust võib liisingu olla näiteks vara jääkväärtus, millega ostetakse ese liisingu lõpul välja. 3. Omapanus on pangalaenul suur, liisingul väike 4. Kasutusala on pangalaenu puhul ükskõik mis, aga liisingu puhul ainult see, milleks see võeti 5
63 Pikaajaline kapitali kasutatakse kauem kui üks aasta. 18. Laenude liigid 64 Investeerimislaenud - võetakse peamiselt põhivahendite soetamiseks ja põsiva finantseerimisvajaduse katmiseks. Laenud, mille tähtaeg on üle aasta. Ülempiiri ei ole, kuid kauemaks kui 10-12 aastaks antakse harva laenu. Kuigi laenu antakse tagatisega, on pikaajaliste laenude intressimäär tavaliselt kõrgem kui lühiajalistel laenudel, sest risk on kõrgem. 65 Hüpoteeklaen laen, mille tagatiseks on kinnisvara. 66 Sündikaatlaen mitme panga poolt ühise laenulepingu raames ühele kliendile antud laen eesmärgiga vähendada laenuandjate riski. 19. 67 Faktooring on pangalaenu alternatiiv, mille abil ettevõtted saavad katta oma lühiajalist finantseerimisvajadust. Faktooringu puhul müüd ettevõte oma klientide (võlgnike) tasumata arved, mille maksetähtpäev ei ole veel saabunud,
pidevalt intressi, fondsäästmine säästude paigutamine investeerimisfondidesse, investeerimishoius tähtajaline hoius, milles hoiuse turvalisus on liidetud võimalusega teenida aktsiaturgude liikumistelt. · Laenud: Tähtaja järgi, tagatise olemasolu järgi, väljaandmise viisi järgi, tagasimaksmise viisi järgi, intressimäära tüübi järgi, otstarbe järgi. · Tarbimislaen auto ostmine, remont, vallasvara ost jne. Tarbimiseks. · Hüpoteeklaen kinnisvara tagatisel. · Arvelduslaen ootamatute ja erakorraliste kulude katteks. · Sündikaatlaen mitu laenatajat. · Riiklik õppelaen õpilasele ja üliõpilasele antav laen hariduse omandamisel kaasnevate kulude katteks. · Õppemaksulaen maksta õppelaenu ja kursuseid. · Pensionifond normaalse pensioni tagamiseks tulevikus. · Kogumispension 2 % sinu brutopalgast läheb fondi.
- lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid Tähtajaline hoius: - on ette nähtud raha hoiustamiseks - ei ole ette nähtud arveldamiseks kolmandate isikutega - hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud - hoiustatud summa suurus on lepinguliselt fikseeritud ja seda ei saa muuta - lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid 25.Mida tähendab hüpoteeklaen? Kinnisvara ehk hüpoteeklaenud- kasutatakse mitmete hoonete rajamiseks ja renoveerimiseks nii ettevõtete kui ka eraisikute poolt. Tagatiseks on tavaliselt finantseeritav kinnisvara, millele seatakse hüpoteek. Hüpoteek laenud erinevad teistest laenudest selle poolest, et: 1 keskmine laenumaht on suur 2 pikem laenuperiood 5-30 aastat 3 olulised on järgmised küsimused: - laenu tagatiseks oleva kinnisvara seisukord ja turuväärtus
Finantsvahendus Panga loomine. 5000 aastat tagasi. Sugukondlik kord asendub kogukondliku korraga. Tekib tööjaotus. Looduslik tööjaotus – korilus, jahipidamine. Inimese loodud tööjaotus – põllu harimine, karjakasvatus Tekib vajadus kaubavahenduse järele. Kaup kauba vastu – bartertehing Avastatakse bartertehingu puudused: - Bartertehingus peab olema samaaegne huvide kokku langevus. - Väärtuse määr - Aeg ja vahemaa (kaup realiseerub) - Väärtuste võrdsustamine (3 lammast = 1 lehm, 2 lammast =2/3 lehma. Kujunevad välja üldiselt aktsepteeritavad kaubad (paikkondliku ehk lokaalse iseloomuga) Nahk teravili töö-ja sõjariistad Väärismetallide kasutusele võtmine Kaupmehed Kuldmündid 700 eKR Kuldmünt on esimene raha Raha – üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu, proportsioonis, mis vastab raha väärtusele ja kaupade hindadele. Esimesena raha vaimulikkudel, nem...
- - Krediidiühingud Pangateenused Hoiustamisteenused - - nõudehoius ehk arvelduskonto - - tähtajaline ehk deposiithoius - - säästuhoius Laenuteenused - - Tarbimislaen - - Hüpoteeklaen - - Arvelduslaen - - Sündikaatlaen Maksete teostamine Muud pangateenused Usaldusleping Valuutavahetus Krediitkaart Kindlustus Akreditiivid Investeeringud
kommertslaene. Rahavahendusasutused - Hoiu- ja laenuseltsid - Säästuühistud - Krediidiühingud Pangateenused · Hoiustamisteenused - nõudehoius ehk arvelduskonto - tähtajaline ehk deposiithoius - säästuhoius · Laenuteenused - Tarbimislaen - Hüpoteeklaen - Arvelduslaen - Sündikaatlaen · Maksete teostamine Muud pangateenused Usaldusleping Valuutavahetus Krediitkaart Kindlustus Akreditiivid Investeeringud Konsulteerimine Kindel hoiukoht
Valdus on tegelik võim asja. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Kinnisvaratehingutes tasub alati olla tähelepanelik, sest omanik ja 6 valdaja ei pruugi kokku langeda: omanik võib alati olla asja valdaja, valdaja ei ole alati asja omanik. Vaid omanikul on õigus asja käsutada. 5. Mis on hüpoteeklaen? Hüpoteeklaenu puhul seatakse kinnisvarale hüpoteek ehk kinnispant, mis peab tagama laenu tagasimaksmise. Kui laenusaaja ei suuda laenu tasuda, on laenuandjal ehk pandipidajal õigus tagatiseks olev kinnisvara realiseerida. Eristatakse kahte liiku hüpoteeklaenu eluasemelaen (füüsilisele isikule eluaseme soetamiseks) ja ärilise iseloomuga kinnisvara laen (büroopindade investeeringute finantseerimiseks) 6. Mis on kinnistusraamat?
tulevikus müüma (ostma) mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga (summad ei ole piiratud ja tagatist ei nõuta) franko - saatmiskuludest vaba frantsiis - tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse honorari eest teisele isikule hüpoteegiintress - intress, mille korral laenu ja intresside summa tasutakse võrdsete summadena, millest kaetakse tegelik intress ja ülejääva osaga tagastatakse laenu hüpoteegikrediit ehk hüpoteeklaen - krediit, mille tagatiseks on laenuvõtja kinnisvara ja mille juures on eriliselt rõhutatud laenutingimused, tagasimaksmise viisid, likviidsus, hüpoteegi väljaostmise õigus ning taasomandamise võimalused immateriaalse põhivara kapitaliseeritud (bilansis kirjendatud) asutamisväljaminekud (amortiseeritakse kuni 5a jooksul), arenguväljaminekud (amortiseeritakse kuni 5a jooksul), ostetud kontsessioonid (amortiseeritakse 5 kuni 20a jooksul),
60. võtmekasvu sektor - key growth sector 61. ülemereline turismi aastatulu - overseas tourism revenue 62. majapidamises kestev - household durables 63. töökoha seadmed - office equipment 64. seadusjärgne süsteem maakasutuse planeerimiseks - statutory system of land- use planning 65. nõuab spetsiaalset planeerimisluba - requires specific planning permission 66.keskkonna avaldus - environmental statement 67. omanike tegevusala elamutes - owner-occupation of dwellings 68. pikaajaline hüpoteeklaen - long-term mortgage loan 69. valdusi kasutama kui kaitset - using the property as security 70. majapidamine - household 71. avalik sektor - public sector 72. kohalikud ametivõimud - local authorities 73. eramaa omanik, üürileandja - private landlord 74. odavad majutused - low-cost housing 75. avaliku sektori tegelane - public sector tenant 76. hinnaalandusega - at a discount 77. ehitatud ja remonditud kodud - building and refurbishing homes 78. kesklinna elamurajoonid - inner-city areas 79
Pangateenused Valuutavahetus · Hoiustamisteenused Krediitkaart - nõudehoius ehk arvelduskonto Kindlustus - tähtajaline ehk deposiithoius Akreditiivid - säästuhoius Investeeringud · Laenuteenused Konsulteerimine - Tarbimislaen Kindel hoiukoht - Hüpoteeklaen - Arvelduslaen - Sündikaatlaen · Maksete teostamine Muud pangateenused Usaldusleping 18. Raha loomine Raha pakkumist mõõtes leiti, et sularaha on vaid väike osa kogu ringluses olevast rahast. Suurem osa raha asub mitmesugustel pangaarvetel. Vastavalt sellele satub ka raha ringlusesse kahel viisil. Sularaharingluse tarvis emiteerib keskpank paberraha ja münte. Et raha emiteerimine on tänapäeval keskpanga ainu õigus, siis on sularaha hulga
Pangateenused Muud pangateenused · Hoiustamisteenused Usaldusleping - nõudehoius ehk arvelduskonto Valuutavahetus - tähtajaline ehk deposiithoius Krediitkaart - säästuhoius Kindlustus · Laenuteenused Akreditiivid - Tarbimislaen Investeeringud - Hüpoteeklaen Konsulteerimine - Arvelduslaen Kindel hoiukoht - Sündikaatlaen · Maksete teostamine 18. Raha loomine Raha pakkumist mõõtes leiti, et sularaha on vaid väike osa kogu ringluses olevast rahast. Suurem osa raha asub mitmesugustel pangaarvetel. Vastavalt sellele satub ka raha ringlusesse kahel viisil. Sularaharingluse tarvis emiteerib keskpank paberraha ja münte. Et
suurema osa hoiuste väljalaenamisest. Kusjuures eesmärgiks pole mitte laenu andmine iseenesest, vaid laenu andmine klientidele, kes on võimelised laenu koos intressidega tagasi maksma. Laene liigitatakse erinevate parameetrite järgi. Otstarbe järgi võib eristada: Tarbimislaen - mõeldud auto ostmiseks, remondiks, igasuguse vara soetamiseks. Tabrimislaenu summa on tavaliselt piiratud ja tagasimakse tähtaeg lühike ning tagatiseks piisab enamasti käendusest. Hüpoteeklaen - antakse kinnisvara tagatisel. Laenusummad suuremad, tagasimakse periood pikem ning intress madalam. Arvelduslaen - mõeldud ootamatute ja kiireloomuliste väljaminekute katteks. Sõlmitakse leping, kui palju tohib arvelduskonto miinustesse minna. Võrreldes krediitkaardiga on eeliseks see, et raha saab välja võtta ja teha ülekandeid. Arvelduslaenu tagatiseks on kliendi igakuine sissetulek. Sündikaatlaen - laen, mille puhul on mitu laenusaajat. Enamasti on tegu suurte
tulevad ettevõtted Eestisse, kuna Eestis kehtivad laenuandmisele leebemad nõuded (nt OÜ Mogo, 4finance OÜ). Samas on turg laenumahtude mõttes küllalt kontsentreeritud, 90% turumahust annavad 30 ettevõtet ning 50% turumahust üksnes 6 ettevõtet. Kuueks suurimaks laenukontoriks (arvestamata järelmaksu-pakkujaid) osutusid 2010-2012 aastail SMS Laen AS, PLACET GROUP OÜ (SMS Money), Folkia AS Eesti filiaal (Monetti), MCB Finance Estonia OÜ (Credit24), Hüpoteeklaen OÜ ning MiniCredit AS. Esikümnesse mahuvad veel ka Raha24 OÜ, Ferratum Estonia OÜ, Odav Laen OÜ ning 2012. aastal jõuliselt turule sisenenud SNEL Grupp OÜ (BestCredit) (vt. joonis 3). Nõuded ja ettemaksed (EUR) 14 000 000 12 000 000 2 012 10 000 000 2011
a = [1-1 / (1 + i)n]: i vn - diskonteerimistegur FV - vara jääkväärtus PVn - jääkväärtuse nüüdisväärtus pärast n perioodi n - maksekordade arv perioodis a - rendifaktor Ülesanne! PV=20 000 n=6 kuud i=18,5% aastas (1,54% kuus e 0,0154) Vara jääkväärtus 10% alghinnast FV=20 000*0,1=2 000 a=5,68943455 (sama, mis eelmises ülesandes) PVn=2 000/(1+0,0154)6=2 000/1,096031294=1 824,765416 PMT=(20 000-1 824,765416)/ 5,68943455=3 194,559 II Investeerimislaenud, millest käsitleme - hüpoteeklaen kasutatakse kinnisasjade (maatükkide ning elamis-, äri ja põllumajandusega seotud hoonete ja rajatiste) ostu, ehituse, arendamise või renoveerimise finantseerimiseks, kusjuures laenu tagatiseks jääb finantseeritav kinnisvara, millele seatakse hüpoteek. Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteeklaenude erinevused teistest laenudest: 1
Priske, Lauren 2002, 156). Seetõttu on ärikinnisvara laenuperiood eluasemetega seotud laenudest üldjuhul lühem. Lisaks on ärikinnisvara puhul eluasemetega võrreldes kõrgem risk väärtuse kahanemisele, mistõttu üldreeglina väga pikki laenuperioode ei aktsepteerita. Büroohoonete puhul on tegemist aga ülejäänud ärikinnisvarast suhteliselt väiksema riskantsusega objektidega, mistõttu on nende puhul rahvusvaheliselt levinuim jällegi 30 aastane hüpoteeklaen (Toompark 2003). Laene on võimalik vastavalt tagasimaksete jagunemisele jaotada kaheks (Kuhlbach, Priske, Lauren 2002, 157): Iseamortiseeruvate annuiteetlaenude puhul on laenuvõtja kohustatud maksegraafiku alusel laenuperioodi lõpuks perioodiliste tagasimaksetega tasuma kogu laenusumma. Osaliselt kustutatud laenude puhul on üldine laenu tagasimaksmine sarnane eelmise laenuliigiga, kuid viimane laenu lõppmakse (ingl. k. balloon payment) on eelmistest maksetest oluliselt suurem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
