Peatükk 7 Rent ja intressid Rent on tasu maa kasutamise eest. Intress on tasu kapitali kasutamise eest. 1 Millised laenud on levinud? Swedbank Sampopank SEB Kodulaen Kodulaen Ehituslaen Kodukapitalilaen Koduvahetuslaen Hüpoteeklaen Väikelaen Hüpoteeklaen Limiidilaen Arvelduskrediit Riiklikõppelaen Soovilaen Järelmaks Freestyle Arvelduslaen Riiklikõppelaen Autoliising Autolaen Autoliising Krediitkaart Järelmaks Mootorrattaliising Riiklikõppelaen Väikelaevaliising Krediitkaart Krediitkaart
kommertslaene. Rahavahendusasutused - Hoiu- ja laenuseltsid - Säästuühistud - Krediidiühingud Pangateenused · Hoiustamisteenused - nõudehoius ehk arvelduskonto - tähtajaline ehk deposiithoius - säästuhoius · Laenuteenused - Tarbimislaen - Hüpoteeklaen - Arvelduslaen - Sündikaatlaen · Maksete teostamine Muud pangateenused Usaldusleping Valuutavahetus Krediitkaart Kindlustus Akreditiivid Investeeringud Konsulteerimine Kindel hoiukoht
Mis on laen? Laen on võlg mida tõendab dokument millel on alati täpsustatud põhisumma, intress ja tagasimakse kuupäev Laenuandja laenab laenuvõtjale, harilikult teenides kasumit õtab laenu ja peab maksma selle tagasi Laenuvõtja v laenuandjale Intress on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest Intressimäär intressi suurus väljendatud protsentides Laenu liigid Laen, kus laenuandjale antakse tagatis -Hüpoteeklaen -Liising Väikelaenud mis on tagatud käändusega või tõestatud sissetuleku alusel -SMS laen -Intressivaba laen -Kiirlaen -Arvelduskrediit -Krediitkaardid -Intressid suuremad kui tagatud laenudel Laenumakse Kõige tüüpilisem on täielikult mahakandev makse, millel iga kuu makstav summa on sama Kuumakse, laenusumma või intressi arvutamine P kuumakse L laenusumma c intressimäär n - ajaperiood, mille jooksul makstakse Mida teada?
makstes pangakaarti. 2. Ülevaade SWEDBANKI ja SEB panga pangateenustest SEB panga pangateenused: ○ Kodulaen ○ Riskikindlustus ○ Elukindlustus ○ Täiendavad kindlustuskaitsed ○ SEB Laenukaitse kindlustus ○ Kasvuportfell Juunior ○ Varakindlustus ○ Välismaksed ○ Kodukindlustus ○ Sõidukikindlustus ○ Reisikindlustus ○ Hüpoteeklaen ○ Kindlustused ○ SEB uue kodu kaart ○ Autoliising ○ Roheline liising ○ Mootorrattaliising ○ Veesõidukiliising ○ Koostööpartnerid ○ Arvelduslaen ○ Väikelaen ○ Õppelaen ○ Digikassa ○ Kogumishoius ○ Tähtajaline hoius ○ Investeerimishoius ○ Investeerimine
Hoonestusõigus- isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrndatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ostueesõigus- piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks eesõigus on seatud on õigus kinnisasja müümisel asutuda omandaja asemele. Hüpoteek- isikul on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisvara arvel. hüpoteeklaen laen kinnisvara tagatisel. soovitavalt peab tagatis kuuluma laenutaotlejale. tagatise peab olema hinnanud panga aksepteeritud kinnisvarabüroo ja kogu laenu kestuse aja peab tagatisvara olema kindlustatud Riigivara-riigile kuuluv kinnis-ja vallasvara.(erinevused eravaraga võrreldes- valitseja määramine. On olemas riigivararegister) Põhjavesi on riigivara Kinnisasja sundvõõrandamine- kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest.
· investeerimishoius tähtajaline hoius, hoiuse turvalisus on liidetud võimalusega teenida aktsiaturgudel Laenud laene liigitatakse nt: tähtaja järgi (lühi- ja pikaajalised), tagatise olemasolu järgi, väljaandmise viisi (ühes osas, graafiku alusel jne) järgi, tagasimaksmise viisi (ühes osas, graafiku alusel jne) järgi, intressimäära tüübi järgi, otstarbe järgi · tarbimislaen (tarbimiseks, summa tavaliselt piiratud ja tagasimaksmise tähtaeg lühike) · hüpoteeklaen (kinnisvara tagatisel, laenusummad suuremad ja tagasimaksegraafik pikem, intress madalam) · arvelduslaen (ootamatute ja kiireloomuliste väljaminekute katmiseks, määratakse, kui suures ulatuses võib klient arvelduskontoga miinusesse minna) · sündikaatlaen (mitu laenajat, summad nii suured, et üks pank ei taha riski võtta) · riiklik õppelaen (hariduse omandamiseks, maksimumsumma määrab riik, tagatiseks käendused või kinnisvara)
). Hüpoteek on pikaajaline kinnisvaraga kinnitatud võlakiri. Kommertskrediidi puhul lähevad kaubad võlakontole. Aktsia on väärtpaber, mis näitab aktsionärile kuuluvat kapitali osa. Dividend on makse ettevõtte kasumist. Tallinna Börs avati esmakordselt 3. jaanuaril 1873 Suurgildi hoones Pikal tänaval. Tarbimislaen on mõeldud vallasvara soetamiseks, laenusumma on tavaliselt piiratud, tagasimakse tähtaeg lühike, tagatiseks piisab enamasti käendusest (20-25%). Hüpoteeklaen antakse kinnisvara tagatisel , laenusummad on suuremad, tagasimakse graafik pikem, ka intress on tavaliselt madalam (10- 20%). Arvelduslaen võimaldab kliendi kontol jääda ajutiselt miinustesse, seda laenu ei anta rohkem kui kuupalga ulatuses, intress olenevalt pangast. Sündikaatlaenu ei saa teha ükski eraisik, peab olema mitu laenajat. Enamasti on tegu nii suurte summadega, et ükski pank ei soovi üksi nii suurt riski võtta
usaldusväärsuse põhimõttest. Üks meeskond Sampo töötab ühtse meeskonnana kliendi heaks ning sooviga muuta kliendi elu paremaks. Julgelt erinev Julgevad katsetada ja ellu viia uusi ideid, mis muudavad kliendi elu paremaks. Tahe võita Nende soov on olla parim ning seades ambitsioonikaid eesmärke on nad kindlad, et iga kliendi võit on ka nende võit. TEENUSED Laen ja liising kodulaen Koduvahetuslaen Hüpoteeklaen Freestyle Õppelaen Autoliising Hoiustamine ja investeerimine Hoiused Fondid Elukindlustus Pension Personaalpangandus Elektroonilised kanalid Internetipank Telefonipank Kiirteavitus KODULAEN Laenusumma suurus: alates 3195,58 eurot või vastav ekvivalent 50 000 Eesti krooni, maksimaalne summa sõltub laenutaotleja võimalustest. Laenu valuuta: euro (kliendi soovi korral konverteeritakse väljamakstav
nõudehoiuseid ja anda oma arvelt kommertslaene. Panga tegutsemise põhieesmärk on kasumi saamine Pangateenused · Hoiustamisteenused nõudehoius ehk arvelduskonto tähtajaline ehk deposiithoius säästuhoius · Laenuteenused Tarbimislaen Hüpoteeklaen Arvelduslaen Sündikaatlaen Maksete teostamine Nõudehoius Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. Tähtajaline hoius ehk Hoius, mida ei kasuta kokkulepitud ajaperioodi jooksul, saades deposiithoius selle eest intressi näol vastavat tasu
käibevara soetamiseks, tegemist on nn projektilaenuga, see eeldab äriplaani olemasolu , omafinanseeringut(tavaliselt 10+35% projekti maksumusest, mõeldud vastutuse tõstmiseks) ja kindlamaid tagatisi. Laenu tähtaeg sõltub investeeringu kasumlikkusest ja ei saa ületada investeeritava objekti eluiga. Tagasimaksmine toimub fikseeritud graafiku ja kokkulepete aluse. Intresse arvutatakse tegelikult võlgnevuselt 5. Hüpoteeklaen- laen, mis on antud kinnisvara tagatisel ja selle hüpoteegiga on tagatud nii laenu kui intresside tagasimaksed, kõige pikema tähtajaga laen. Laenu väljaandmine sõltub: 1) tagasimaksete ja sissetulekute suhtarvust 2) laenu summa ja tagatise väärtuse suhtest. Laenu tagasimaksmiseks kasutatakse tavaliselt annuiteet graafikut ( konstantne rahaline makse teatud arvu perioodide jooksul, kasutatakse kuu,
............................. 1.2.tähtajaline ehk deposiithoius;.................................................................................................. 1.3.säästuhoius............................................................................................................................... 2. Laenuteenused: 2.1.tarbimislaen;............................................................................................................................ 2.2.hüpoteeklaen;........................................................................................................................... 2.3.arvelduslaen............................................................................................................................. 3. Maksete teostamine. Laene võib liigitada nende otstarbe, laenuperioodi pikkuse, intressimäära ja tagatiste järgi. Milliseid teenuseid pangad veel osutavad? 1. ........................................................
o info usaldusväärsus ja piisav täpsus · Info kontrollimine Kirjaliku kokkuvõtte koostamine 72) Selgita intressi mõistet. Intress tasu krediteerimuse eest. 73) Loetle krediteerimisvõimalusi · Laenud o kõige levinumad o tagatis · Muud krediteerimisvõimalused o Võlakirjad o Liising o Krediitkaardid 74)Loetle kinnisvara soetamiseks pakutavaid laenutooteid · Erakliendile o Tarbimislaen o eluasemelaen/liising o hüpoteeklaen · Ärikliendile o Investeerimislaen o Hüpoteeklaen o Liising 75)Milliseid tagatisi aksepteerivad krediidiasutused? · Isikulised e. personaalsed o Käendus o garantii · Varalised tagatised o Vallaspant o kinnispant Varalised tagatised tuleb alati kindlustada! 76) Selgita hüpoteeklaenu mõistet Hüpoteeklaen on pikaajaline laen, tavaliselt eluaseme soetamiseks, mille tagatiseks on kinnisasja pant. Vastavalt
o Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega o Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. o Kinnisvaratehingutes tasub alati olla tähelepanelik, sest omanik ja valdaja ei pruugi kokku langeda: omanik võib alati olla asja valdaja, valdaja ei ole alati asja omanik. Vaid omanikul on õigus asja käsutada. 12. Mis on hüpoteeklaen? Hüpoteeklaen või kodukapitalilaen on kinnisvara tagatisel antav vaba sihtotstarbega laen, mida võib kasutada remondi, õppe- ja ravikulutuste, suuremate sisseostude, äritegevuse, investeeringute, tarbimiskulutuste jms finantseerimiseks. 13. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamat on juriidiline register: sinna kannete tegemine loob, muudab või lõpetab kinnisasjaõigusi ja seda tuleb eristada maakatastrist. o Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra.
o Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega o Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. o Kinnisvaratehingutes tasub alati olla tähelepanelik, sest omanik ja valdaja ei pruugi kokku langeda: omanik võib alati olla asja valdaja, valdaja ei ole alati asja omanik. Vaid omanikul on õigus asja käsutada. 12. Mis on hüpoteeklaen? Hüpoteeklaen või kodukapitalilaen on kinnisvara tagatisel antav vaba sihtotstarbega laen, mida võib kasutada remondi, õppe- ja ravikulutuste, suuremate sisseostude, äritegevuse, investeeringute, tarbimiskulutuste jms finantseerimiseks. 13. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamat on juriidiline register: sinna kannete tegemine loob, muudab või lõpetab kinnisasjaõigusi ja seda tuleb eristada maakatastrist. o Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra.
firmaväärtus ehk goodwill - ettevõtte väärtus teise ettevõtte või isiku jaoks; ettevõtte immateriaalne aktiva, mis seisneb ettevõtte positiivses imagos, tuntud nimes, ärisidemetes, klientuuris jne. frantsiis - tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse honorari eest teisele isikule hüpoteegiintress - intress, mille korral laenu ja intresside summa tasutakse võrdsete summadena, millest kaetakse tegelik intress ja ülejääva osaga tagastatakse laenu hüpoteegikrediit ehk hüpoteeklaen - krediit, mille tagatiseks on laenuvõtja kinnisvara ja mille juures on eriliselt rõhutatud laenutingimused, tagasimaksmise viisid, likviidsus, hüpoteegi väljaostmise õigus ning taasomandamise võimalused immateriaalse põhivara kapitaliseeritud (bilansis kirjendatud) asutamisväljaminekud, arenguväljaminekud fransiisid, patendid ,litsentsid,kaubamärgid. Immateriaalne põhivara amortiseeritakse lineaarselt.
käibevarade soetamiseks. *Projektilaen on laen raha voo alusel, eeldab 3 asja: - Äriplaani olemasolu - Oma finantsinvesteeringu olemasolu - Kindlamaid tagatisi. Investeerimislaenu puhul tähtaeg sõltub investeeringu kasumlikkusest. Kusjuures laenu tagastamise tähtaeg ei tohi ületada investeeritava objekti eluiga. Iga laen on unikaalne ja muud tingimused on kokkulepitavad. 5) Hüpoteeklaen- laen kinnisvara tagatisel, kus hüpoteegiga tagatakse nii laenu põhiosa kui intresside tagasiostmine. Lähtutakse: - Tagasimaksete ja sissetuleku suhtarvust - Laenusumma ja tagatise väärtuse suhtest. Laenu tagasimaksmisel kasutatakse: - Annulteekgraafikut A= laen x intressimäär 1-( 1 )n 1+ intressimäär - Lineaarset graafikut, kus põhiosa tagasimaksed on võrdsed ja intressi
investeeringu tegemist. Raha tagasimaksmise allikaks on ennekõike debitoorse võlgnevuse laekumine ja varade müük Pikaajaline laen üle 1. a (ettevõtetes üldiselt üle 10 aasta laenu ei võeta): Stardilaen - kuni 3 aastat tegutsenud ettevõttele ja omanik peab ka andma oma panuse laenu Sildlaen ehk vahelaen. Seda saab kasutada näiteks Euroopa Liidu toetuste sildfinantseerimiseks (sest need makstakse tavaliselt pärast projekti lõppu). Hüpoteeklaen. See on laen kinnisvara tagatisel ja reeglina laenuraha kasutamiseks piiranguid ei ole 15. Liisingu võrdlus laenuga 1. kuni liisingu lõpuni on see finantsinvesteeringu tegija asja omanik. 2. Erinevalt laenust võib liisingu olla näiteks vara jääkväärtus, millega ostetakse ese liisingu lõpul välja. 3. Omapanus on pangalaenul suur, liisingul väike 4. Kasutusala on pangalaenu puhul ükskõik mis, aga liisingu puhul ainult see, milleks see võeti 5
63 Pikaajaline kapitali kasutatakse kauem kui üks aasta. 18. Laenude liigid 64 Investeerimislaenud - võetakse peamiselt põhivahendite soetamiseks ja põsiva finantseerimisvajaduse katmiseks. Laenud, mille tähtaeg on üle aasta. Ülempiiri ei ole, kuid kauemaks kui 10-12 aastaks antakse harva laenu. Kuigi laenu antakse tagatisega, on pikaajaliste laenude intressimäär tavaliselt kõrgem kui lühiajalistel laenudel, sest risk on kõrgem. 65 Hüpoteeklaen laen, mille tagatiseks on kinnisvara. 66 Sündikaatlaen mitme panga poolt ühise laenulepingu raames ühele kliendile antud laen eesmärgiga vähendada laenuandjate riski. 19. 67 Faktooring on pangalaenu alternatiiv, mille abil ettevõtted saavad katta oma lühiajalist finantseerimisvajadust. Faktooringu puhul müüd ettevõte oma klientide (võlgnike) tasumata arved, mille maksetähtpäev ei ole veel saabunud,
pidevalt intressi, fondsäästmine säästude paigutamine investeerimisfondidesse, investeerimishoius tähtajaline hoius, milles hoiuse turvalisus on liidetud võimalusega teenida aktsiaturgude liikumistelt. · Laenud: Tähtaja järgi, tagatise olemasolu järgi, väljaandmise viisi järgi, tagasimaksmise viisi järgi, intressimäära tüübi järgi, otstarbe järgi. · Tarbimislaen auto ostmine, remont, vallasvara ost jne. Tarbimiseks. · Hüpoteeklaen kinnisvara tagatisel. · Arvelduslaen ootamatute ja erakorraliste kulude katteks. · Sündikaatlaen mitu laenatajat. · Riiklik õppelaen õpilasele ja üliõpilasele antav laen hariduse omandamisel kaasnevate kulude katteks. · Õppemaksulaen maksta õppelaenu ja kursuseid. · Pensionifond normaalse pensioni tagamiseks tulevikus. · Kogumispension 2 % sinu brutopalgast läheb fondi.
- lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid Tähtajaline hoius: - on ette nähtud raha hoiustamiseks - ei ole ette nähtud arveldamiseks kolmandate isikutega - hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud - hoiustatud summa suurus on lepinguliselt fikseeritud ja seda ei saa muuta - lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid 25.Mida tähendab hüpoteeklaen? Kinnisvara ehk hüpoteeklaenud- kasutatakse mitmete hoonete rajamiseks ja renoveerimiseks nii ettevõtete kui ka eraisikute poolt. Tagatiseks on tavaliselt finantseeritav kinnisvara, millele seatakse hüpoteek. Hüpoteek laenud erinevad teistest laenudest selle poolest, et: 1 keskmine laenumaht on suur 2 pikem laenuperiood 5-30 aastat 3 olulised on järgmised küsimused: - laenu tagatiseks oleva kinnisvara seisukord ja turuväärtus
2) Panga suuremahuline tegevus vähendab automaatselt laenamisega seotud riski, sest nad saavad valida erinevaid laenutooteid ja laenuvõtjaid. Markowitchi portfelli teooria Risk vs Instrumentide arv Mida rohkem on portfellis instrumente, seda hajutatum on risk Muud riski vähendamise abinõud: Erinevate laenuliikide kasutamine, sest erinevate liikide riskitase või oluliselt erineda Kõige riskantsem on krediitkaardi laen – tagatist ei ole Hüpoteeklaen on kõige madalama riskiga laen Riski vähendamise abinõud - Erineva kustutusajaga laenud. Panka huvitab stabiilne rahavoog. - Laenude andmine erinevate majandusharudele või sektoritele - 5 aasta tegevusplaan – kellele laenu anda. Kui Kommertspangal huvi riskantsete vastu puudub, siis Keskpank annab ressurssi kallima hinnaga. - Kuna finantsturud on avatud turud, siis laenude andmine erinevatele riikidele aga ka
- - Krediidiühingud Pangateenused Hoiustamisteenused - - nõudehoius ehk arvelduskonto - - tähtajaline ehk deposiithoius - - säästuhoius Laenuteenused - - Tarbimislaen - - Hüpoteeklaen - - Arvelduslaen - - Sündikaatlaen Maksete teostamine Muud pangateenused Usaldusleping Valuutavahetus Krediitkaart Kindlustus Akreditiivid Investeeringud
kommertslaene. Rahavahendusasutused - Hoiu- ja laenuseltsid - Säästuühistud - Krediidiühingud Pangateenused · Hoiustamisteenused - nõudehoius ehk arvelduskonto - tähtajaline ehk deposiithoius - säästuhoius · Laenuteenused - Tarbimislaen - Hüpoteeklaen - Arvelduslaen - Sündikaatlaen · Maksete teostamine Muud pangateenused Usaldusleping Valuutavahetus Krediitkaart Kindlustus Akreditiivid Investeeringud Konsulteerimine Kindel hoiukoht
Valdus on tegelik võim asja. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Kinnisvaratehingutes tasub alati olla tähelepanelik, sest omanik ja 6 valdaja ei pruugi kokku langeda: omanik võib alati olla asja valdaja, valdaja ei ole alati asja omanik. Vaid omanikul on õigus asja käsutada. 5. Mis on hüpoteeklaen? Hüpoteeklaenu puhul seatakse kinnisvarale hüpoteek ehk kinnispant, mis peab tagama laenu tagasimaksmise. Kui laenusaaja ei suuda laenu tasuda, on laenuandjal ehk pandipidajal õigus tagatiseks olev kinnisvara realiseerida. Eristatakse kahte liiku hüpoteeklaenu eluasemelaen (füüsilisele isikule eluaseme soetamiseks) ja ärilise iseloomuga kinnisvara laen (büroopindade investeeringute finantseerimiseks) 6. Mis on kinnistusraamat?
tulevikus müüma (ostma) mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga (summad ei ole piiratud ja tagatist ei nõuta) franko - saatmiskuludest vaba frantsiis - tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse honorari eest teisele isikule hüpoteegiintress - intress, mille korral laenu ja intresside summa tasutakse võrdsete summadena, millest kaetakse tegelik intress ja ülejääva osaga tagastatakse laenu hüpoteegikrediit ehk hüpoteeklaen - krediit, mille tagatiseks on laenuvõtja kinnisvara ja mille juures on eriliselt rõhutatud laenutingimused, tagasimaksmise viisid, likviidsus, hüpoteegi väljaostmise õigus ning taasomandamise võimalused immateriaalse põhivara kapitaliseeritud (bilansis kirjendatud) asutamisväljaminekud (amortiseeritakse kuni 5a jooksul), arenguväljaminekud (amortiseeritakse kuni 5a jooksul), ostetud kontsessioonid (amortiseeritakse 5 kuni 20a jooksul),
60. võtmekasvu sektor - key growth sector 61. ülemereline turismi aastatulu - overseas tourism revenue 62. majapidamises kestev - household durables 63. töökoha seadmed - office equipment 64. seadusjärgne süsteem maakasutuse planeerimiseks - statutory system of land- use planning 65. nõuab spetsiaalset planeerimisluba - requires specific planning permission 66.keskkonna avaldus - environmental statement 67. omanike tegevusala elamutes - owner-occupation of dwellings 68. pikaajaline hüpoteeklaen - long-term mortgage loan 69. valdusi kasutama kui kaitset - using the property as security 70. majapidamine - household 71. avalik sektor - public sector 72. kohalikud ametivõimud - local authorities 73. eramaa omanik, üürileandja - private landlord 74. odavad majutused - low-cost housing 75. avaliku sektori tegelane - public sector tenant 76. hinnaalandusega - at a discount 77. ehitatud ja remonditud kodud - building and refurbishing homes 78. kesklinna elamurajoonid - inner-city areas 79
Pangateenused Valuutavahetus · Hoiustamisteenused Krediitkaart - nõudehoius ehk arvelduskonto Kindlustus - tähtajaline ehk deposiithoius Akreditiivid - säästuhoius Investeeringud · Laenuteenused Konsulteerimine - Tarbimislaen Kindel hoiukoht - Hüpoteeklaen - Arvelduslaen - Sündikaatlaen · Maksete teostamine Muud pangateenused Usaldusleping 18. Raha loomine Raha pakkumist mõõtes leiti, et sularaha on vaid väike osa kogu ringluses olevast rahast. Suurem osa raha asub mitmesugustel pangaarvetel. Vastavalt sellele satub ka raha ringlusesse kahel viisil. Sularaharingluse tarvis emiteerib keskpank paberraha ja münte. Et raha emiteerimine on tänapäeval keskpanga ainu õigus, siis on sularaha hulga
Pangateenused Muud pangateenused · Hoiustamisteenused Usaldusleping - nõudehoius ehk arvelduskonto Valuutavahetus - tähtajaline ehk deposiithoius Krediitkaart - säästuhoius Kindlustus · Laenuteenused Akreditiivid - Tarbimislaen Investeeringud - Hüpoteeklaen Konsulteerimine - Arvelduslaen Kindel hoiukoht - Sündikaatlaen · Maksete teostamine 18. Raha loomine Raha pakkumist mõõtes leiti, et sularaha on vaid väike osa kogu ringluses olevast rahast. Suurem osa raha asub mitmesugustel pangaarvetel. Vastavalt sellele satub ka raha ringlusesse kahel viisil. Sularaharingluse tarvis emiteerib keskpank paberraha ja münte. Et
suurema osa hoiuste väljalaenamisest. Kusjuures eesmärgiks pole mitte laenu andmine iseenesest, vaid laenu andmine klientidele, kes on võimelised laenu koos intressidega tagasi maksma. Laene liigitatakse erinevate parameetrite järgi. Otstarbe järgi võib eristada: Tarbimislaen - mõeldud auto ostmiseks, remondiks, igasuguse vara soetamiseks. Tabrimislaenu summa on tavaliselt piiratud ja tagasimakse tähtaeg lühike ning tagatiseks piisab enamasti käendusest. Hüpoteeklaen - antakse kinnisvara tagatisel. Laenusummad suuremad, tagasimakse periood pikem ning intress madalam. Arvelduslaen - mõeldud ootamatute ja kiireloomuliste väljaminekute katteks. Sõlmitakse leping, kui palju tohib arvelduskonto miinustesse minna. Võrreldes krediitkaardiga on eeliseks see, et raha saab välja võtta ja teha ülekandeid. Arvelduslaenu tagatiseks on kliendi igakuine sissetulek. Sündikaatlaen - laen, mille puhul on mitu laenusaajat. Enamasti on tegu suurte
tulevad ettevõtted Eestisse, kuna Eestis kehtivad laenuandmisele leebemad nõuded (nt OÜ Mogo, 4finance OÜ). Samas on turg laenumahtude mõttes küllalt kontsentreeritud, 90% turumahust annavad 30 ettevõtet ning 50% turumahust üksnes 6 ettevõtet. Kuueks suurimaks laenukontoriks (arvestamata järelmaksu-pakkujaid) osutusid 2010-2012 aastail SMS Laen AS, PLACET GROUP OÜ (SMS Money), Folkia AS Eesti filiaal (Monetti), MCB Finance Estonia OÜ (Credit24), Hüpoteeklaen OÜ ning MiniCredit AS. Esikümnesse mahuvad veel ka Raha24 OÜ, Ferratum Estonia OÜ, Odav Laen OÜ ning 2012. aastal jõuliselt turule sisenenud SNEL Grupp OÜ (BestCredit) (vt. joonis 3). Nõuded ja ettemaksed (EUR) 14 000 000 12 000 000 2 012 10 000 000 2011
a = [1-1 / (1 + i)n]: i vn - diskonteerimistegur FV - vara jääkväärtus PVn - jääkväärtuse nüüdisväärtus pärast n perioodi n - maksekordade arv perioodis a - rendifaktor Ülesanne! PV=20 000 n=6 kuud i=18,5% aastas (1,54% kuus e 0,0154) Vara jääkväärtus 10% alghinnast FV=20 000*0,1=2 000 a=5,68943455 (sama, mis eelmises ülesandes) PVn=2 000/(1+0,0154)6=2 000/1,096031294=1 824,765416 PMT=(20 000-1 824,765416)/ 5,68943455=3 194,559 II Investeerimislaenud, millest käsitleme - hüpoteeklaen kasutatakse kinnisasjade (maatükkide ning elamis-, äri ja põllumajandusega seotud hoonete ja rajatiste) ostu, ehituse, arendamise või renoveerimise finantseerimiseks, kusjuures laenu tagatiseks jääb finantseeritav kinnisvara, millele seatakse hüpoteek. Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteeklaenude erinevused teistest laenudest: 1
Priske, Lauren 2002, 156). Seetõttu on ärikinnisvara laenuperiood eluasemetega seotud laenudest üldjuhul lühem. Lisaks on ärikinnisvara puhul eluasemetega võrreldes kõrgem risk väärtuse kahanemisele, mistõttu üldreeglina väga pikki laenuperioode ei aktsepteerita. Büroohoonete puhul on tegemist aga ülejäänud ärikinnisvarast suhteliselt väiksema riskantsusega objektidega, mistõttu on nende puhul rahvusvaheliselt levinuim jällegi 30 aastane hüpoteeklaen (Toompark 2003). Laene on võimalik vastavalt tagasimaksete jagunemisele jaotada kaheks (Kuhlbach, Priske, Lauren 2002, 157): Iseamortiseeruvate annuiteetlaenude puhul on laenuvõtja kohustatud maksegraafiku alusel laenuperioodi lõpuks perioodiliste tagasimaksetega tasuma kogu laenusumma. Osaliselt kustutatud laenude puhul on üldine laenu tagasimaksmine sarnane eelmise laenuliigiga, kuid viimane laenu lõppmakse (ingl. k. balloon payment) on eelmistest maksetest oluliselt suurem
annaabi.ee 
