meistrivõistlustel ● 1940-1947 võitsi ta nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid NSVL meistrivõistlustel, sealhulgas ka vasaraheites ja kuulitõukes ● 1956 kuldmedal NSVL rahvaste spartakiaadil ● 1947-1953 nii kuld-, hõbe- kui ka pronksmedalid NSVL meeskondlikutel meistrivõistlustel ● 1957 Lenini Order ● 1996 Riigivapi 3.klassi teenetemärk Osvald Käpp ● 17. veebruar 1905 Tallinn- 22. detsember 1995 New York ● Maadleja ● 1928 Olümpiavõitja, ● 1926 hõbemedali võitja Euroopa meistrivõistlustel ● 1927 pronksmedalivõitja Euroopa meistrivõistlustel ● 1929-1931 kuldmedalivõitja ● Medaleid on ta võitnud maadluses nii kergekaalus, vabamaadluses kui ka Kreeka-Rooma maadluses Viljar Loor ● 1. oktoober 1953 Tartu - 22. märts 2011 Tallinn ● Võrkpallur ● 1980 võitis kulla olümpiamängudel ● 1978, 1982 Maailmameister ● 1975, 1977, 1979, 1981 ja 1983 Euroopa meister ● 1977, 1981 ja 1983 Maailma karika võitja
Sõudmine Pronks 1989 Sõudmine Pronks 2005 Sõudmine Pronks 2007 Saavutused Maailmameistrivõistlustel 1989. aastal Bledis toimunud sõudmise maailmameistrivõistlustel võitis ta ühepaadil pronksmedali. 1990. aastal Tasmaanias toimunud sõudmise maailmameistrivõistlustel võitis ta ühepaadil kuldmedali. 1995. aasta maailmameistrivõistlustel Tamperes saavutas ta meeste ühepaadi klassis hõbemedali. 2005. aasta sõudmise maailmameistrivõistlustel Jaapanis võitis ta koos Andrei Jämsä, Tõnu Endreksoni ja Leonid Guloviga meeste paarisaeruliste neljapaadil pronksmedali. 2007. aasta maailmameistrivõistlustel Münchenis võitis ta koos Tõnu Endreksoniga paarisaeruliste kahepaadil pronksmedali. Olümpiamängudel 1988. aasta Seouli olümpiamängudel saavutas ta meeste ühepaadil 8. koha. 1992. aasta Barcelona olumpiamängudel saavutas ta meeste ühepaadil viienda koha
LEMMIKSPORTLANE Meie lemmiksportlane on Gerd Kanter ja Triin Aljand. Triin Aljand on eestlane ujuja. Ta sai Gerd Kanter on eestlane Poolas Szczecinis toimunud kergejõustiklane. lühirajaujumise Euroopa Ta võitis 2011. aastal Daegu meistrivõistlustel naiste 50 m MM-lt kettaheites liblikujumise distantsil hõbemedali, tulemusega 66.95 samuti võitis ta 50 meetri hõbemedali. vabaltdistantsil ajaga 24,23 pronksmedali. ARVAMUSED Ma arvan, ma oken tervisesportlane, sest tegelen spordiga enda jaoks. Ma mängin jalgpalli ja korvpalli. Suvel ma käin iga hommikul pargis jooksmas, aga talvel ma käin uisatamas ja suusatamas. Kui mul on vaba aega, siis ma käin spordikomplekis. Tänan tähelepanu eest!
Tuuli Truu (Rakvere) esines tublilt mäesuusatamises jõudes kahel korral esikuuikusse. 1963 - 20. oktoobril avati Otepääl Aptekrimäel uus tehiskattega suusahüppemägi N Liidu meistrivõistlustel Murmanskis võitis kaks hõbemedalit juunioride arvestuses Aavo Teigamägi. 1964 - Tallinn-Keila-Tallinn suusamaratonil osalesid esmakordselt kolmeliikmelised naiskonnad. Esimese suusasportlasena omistati Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetus Erna Abelile. Tõnu Haljand võitis hõbemedali N Liidu meistrivõistlustel suvistes suusahüppetes. 1965 - Võrulased võitsid suusatamise maanoorte I talimängud. Balti matsi suusatamises ja laskesuusatamises võitis Eesti koondis. 1966 - N Liidu noore meistrivõistlustel murdmaasuusatamises saavutasid kaksikvõidu Vaike Grünberg ja Erika Valdson. 3 x 3 km teatesõidus võitis esikoha Kalevi kolmik Ann Karu, Erika Valdson ja Ingrid Mägar. Sügisel valmisid Paul Pahla ehitatud tehisrajad (freeslaastud+pilliroog)
Eesti olümpiavõitjate saavutused Alfred Neuland Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Neulandi eri tõsteviiside tulemused olid 72,5 kilo ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene
EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar Väli Voldemar Väli Voldemar Väli (10
Perov oli parun G.K. Krideneri sohipoeg. Perenimi Perov oli algul tema hüüdnimeks ja selle andis talle mittekoosseisuline köster, kes ta kirjutama õpetas. Isegi kui ta vanemad hiljem abiellusid ei olnud perovil õigust oma isa nimele ja tiitlile. Perov lõpetas Arzamassi kreiskooli ja astus Arzamassi kunstikooli, mida juhatas Aleksandr Vassiljevitš Stupin. 1853 astus ta Moskva maali-, raid- ja ehituskunstikooli. 1856 pälvis ta väikese hõbemedali imperaatorlikule kunstide akadeemiale esitatud etüüdi eest poisi peast. 1858 pälvis ta juba suure hõbemedali maali "Ringkonnapristavi sõit uurimisele" eest. 1860 sai ta väikese kuldmedali maalide "Hauastseen" ja "Köstri poeg, kes saab esimese teenistusastme" eest. 1861 pälvis ta suure kuldmedali maali "Külajutlus" eest. Suure kuldmedaliga kaasnes õigus riigi arvel sõita välismaale.
63.28, 2005. aastal Monacos teise koha, tulemusega 66.01, 2006. aastal Stuttgartis teise koha, tulemusega 68.47, 2007. aastal esimese kohta Stuttgartis esimese kohta tulemusega 66.54, samas linnas 2008. aastal esimese kohta tulemusega 68.38 ning 2009. aastal Salonikis 5. koha tulemusega 65.34. 4 Euroopa meistrivõistlustel saavutas Gerd Kanter 2002. aastal Münchenis 12. koha tulemusega 55.14. 2006. aastal Göteborgis võitis ta hõbemedali tulemusega 68.03. 2010. aastal Barcelonas saavutas Gerd Kanter 4. koha, tulemusega 66.20. 2012. aastal võitis Gerd Kanter Helsingis hõbemedali, tulemusega 66.53 ning 2014. aastal Zürichis võitis Kanter taas hõbemedali tulemusega 64.75. Universaadil saavutas Gerd Kanter Pekingis aastal 2011 12. koha, tulemusega 57.44 ning võitis kuldmedali aastal 2005 Izmiris, tulemusega 65.29. 5 Isikliku rekordi areng
ning vaatame äkki isegi näete mind 4 aasta pärast. Seda ütles ka Jaanson. See oleks veel uskumatum, kui ta ka järgmistel olümpiamängudel osaleks, sest siis oleks ta juba 46-aastane. 2) Ta on osalenud 6-detel olümpiamängudel. Seegi täiesti uskumatu, sest ega neid mehi väga palju maailmas pole, kes on osalend 6-tel olümpiamängude. 3) Ta on olümpiamängudel esinenud suhteliselt stabiilselt. Viimasel kahel olümpiamängudel võitis ta hõbemedali. Esimestel olümpiamängudel oli saavutas Jüri hea 8. koha ajaga 7.35,9 ühepaadil. Teistel olümpiamängudel saavutas Jüri 5. koha ajaga 7.12,92. Kuigi Jürilt oodati sel olümpia aastal rohkem, sest ta oli ikkagi valitsev maailmameister. Kolmandatel olümpiamängudel sai Jüri 18. koha. Neljandatel olümpiamängudel saavutas Jüri 6. koha ajaga 6.59,15. Viiendatel olümpiamängudel sai ta lõpuks oma olümpiamedali kätte. See medal oli hõbedane
Tartu treeneri Jüri Kureli initsiatiive asutati ülikoolilinnas sõudespordikool. Alates 1960.a on tema õpilased võitnud rohkesti medaleid NSV Liidu noorte meistri võistlustel. 1967.astal tulid tartlased A. Veerma-A. Suijapaarisaerulistel NSV Liidu teiseks paariks.Tiit Helmja koos Leonid Oratsevjakiga tulid esikohale kahelise padile. 1973.a arvati Tiit Helmja neljase roohjate paadi meeskonda ning ta sai Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali 1976.a tuli ta koos Gennadi Kühkaga kahelisel paadil NSV Liidu meistriks.Koos käisid nad ka olümpiamängudelkuid seal sõit ebaõnnestus 1977.a. jätkasid nad tublilt - tõid 5 NSV Liidu meistrivõistlustelt hõbeda võitsid esikoha Trakai ja Mannheimi regatil. 1961.a said pärnulased Heino Keerit ja Heino Juurikas kahesel süstal Nõukogude Liidu meistrivõistlustel pronksi.
Kanter. Tulemused: 1. Robert Harting 69.43 2. Piotr Malachowski 69.15 3. Gerd Kanter 66.88 4. Virgilijus Alekna 66.36 5. Casey Malone 66.06 6. Zoltan Kövago 65.17 7. B. Pištšalnikov 65.02 8. Gerhard Mayer 63.17 9. Omar El Ghazaly 62.83 10. Mario Pestano 62.76 11. Jarred Rome 62.47 12. Frantz Kruger 59.77 5. 200m jooks. 200m jooksus sai kulla Jamaicalane Usain Bolt, kes tegi maailmarekordi, hõbemedali Alonso Edward Panamast ning pronksi Ameeriklane Wallace Spearmon. Eestlane Marek Niit sai 39. koha. 1. Usain Bolt 19.19 2. Alonso Edward 19,85 3. Wallace Spearmon 19,85 4. Shawn Crawford 19,89 5. Steve Mullings 19,98 6. Charles Clark 20,39 7. Ramil Gulijev 20,61 8. David Alerte 20, … 39. Marek Niit 21,21 4 6. 1500m jooks. 1500 m jooksus sai kulla Yusuf Saad Kamel Bruneist, hõbemedali Deresse
Pariisis võitis ta samuti kulla. 7. jaanuaril 1938 juhtus õnnetus. Palusalu heitis Voldemar Roolaant, proovis vältida raskemana vastasele peale kukkumist ja sealjuures tuli Palusalu õlg liigesest välja. Kui sama vigastus kordus maavõistlusel Soomega, tähendas see Palusalu karjääri lõppu. Jaan Talts Jaan Talts (sündinud 19. mail 1944 Massiarul Laiksaare vallas Pärnumaal) on eesti tõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali (vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali. Maailmameistrivõistlustelt võitis ta aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali ning 1968 ja 1969 hõbemedali. Euroopa meistrivõistlustelt sai aastatel 1968, 1969, 1970 ja 1972 kuldmedali. 1967–1972 püstitas Talts 41 maailmarekordit. Ta oli esimene poolraskekaallane (kuni 90 kg), kes tõstis kolmevõistlusel üle 500 kg. 1989. aastast on Jaan Talts Eesti Olümpiakomitee liige ning on EOK juures asuva
Hilisematel aastatel jõudis maailmaklassi Arnold Luhaäär (1933 Euroopa meistrivõistluste hõbe, 1938 maailmameistrivõistluste pronks). 1966. aastal tõstis Olav Kool esimese eestlasena 3 tõstega 500 kg, järgmisel aastal ületas Jaan Talts selle tulemuse esimesena maailmas poolraskekaalus. Jaan Talts on kõigi aegade edukaim Eesti tõstja: ta on püstitanud 40 maailmarekordit ning võitnud olümpiamängudel kuldmedali (1972 raskekaalus) ja hõbemedali (1968 poolraskekaalus), 3 maailmameistrivõistluste kuldmedalit ja ühe hõbemedali ning 4 Euroopa meistrivõistluste kuldmedalit. Silmapaistvaid tulemusi on saavutanud ka Karl Utsar (1971 Euroopa meistrivõistluste pronksmedal raskekaalus). Tõstmine 2016. aasta suveolümpiamängudel toimus Rio de Janeiros 6.16. augustini. Võistlused peeti näituste- ja messikeskuse Riocentro teises paviljonis. Tõstmise võistlustel jagati välja 15 medalikomplekti. Meestel oli
pühendunud. Tema treeningpaiku hoitakse tihti saladuses ning väidetavalt veedab ta nädalaid vaiksetes paikades üksi trenni tehes. 2009. aastal valiti Petter Northug Norra aastasportlaseks. 2010-ndast kuni 2014. aastani teenib Northug Red Bulliga iga aasta vähemalt 1 miljon Norra krooni. SAAVUTUSED 2010. aasta taliolümpiamängudel Kanadas Vancouveris tegi Northug kaasa täisprogrammi: kõik kuus distantsi. Olümpia lõppes kahe olümpiakullaga ning ühe hõbemedali ja ühe pronksmedaliga. Samuti on Petter Northug olnud 7 korda maailmameister ning kahel korral võitnud hõbemedali. Maailma karikavõistlustel on Petter võitnud: Üldkarikas 1. koht: 2010 2. koht: 2009, 2011 3. koht: 2012 Tavadistantside karikas 1. koht: 2010 3. koht: 2009 Sprindikarikas 2. koht: 2010 KOKKUVÕTE Et mõista Petter Northugi kohta norralaste südames, ei pea olema selgeltnägija. Eestlased, kelle
kelgutamine, kiiruisutamine, laskesuusatamine, lumelauasõit, lühirajauisutamine, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, skeleton, suusahüpped, vigursuusatamine. Võistlejaid oli 2622, kokku 92 riigist. Eestit esindas 30 sportlast. Enim medaleid võitnud riigid: 1. USA 37 2. Saksamaa 30 3. Kanada 26 Enim kuldmedaleid võitnud riik oli Kanada 14 Eesti parim sportlane olümpial: Kristina Smigun-Vähi võitis ainsana eestlastest medali hõbemedali 10 km vabatehnikasõidus Tänan tähelepanu eest!
Dopingujuhtumit ei olnud ning Kristina võis sõita olümpiale. 2002. aastal saavutas ta maailmakarikavõistlustel kokkuvõttes 4. koha ning võitis ühe etapi 23. novembril Kirunas Rootsis. 2003. hooaeg oli Kristina Smigun-Vähi hiilgehooaeg, ta saavutas maailmakarikavõistlusel kokkuvõttes teise koha, ta võttis sealjuures 5 etapi võitu ning samal aastal toimusid maailmameistrivõistlused Val di Fiemmes, kus ta tuli maailmameistriks topeltjälitussõidus(5km klassika+5km vabastiilis), hõbemedali 10km klassikalisel, samuti hõbemedali 15km klassikalisel ühisstardis ning pronksi 30km vabastiili sõidus. 2004/05 hooajal saavutas ta vastavalt 5. ja 4. koha maailmakarikavõistlustel kui kätte jõudis 2006. olümpiaaasta. Järjekordsed taliolümpiamängud toimusid Torinos. Torinos tuli Kristina Smigun- Vähi kahekordseks Olümpiavõitjaks! Ta võitis 10km klassikalise sõidu ning 7,5km + 7,5km topeltvahetusega sõidu ning lisaks olümpiamedalitele oli ette näidata 8
ja Euroopa sisemeistrivõistlustega 1970. a, MM-võistluste korraldamiseni jõuti aga alles 1983.aastal. Tartlaste 1909. aasta võistlusest ongi hakatud hiljem lugema Eesti kergejõustiku vanust. 1920. aastal püstitas Aleksander Klumberg kümnevõistluses maailma tippmargi, mida ei kinnitatud, kuna Eesti polnud veel IAAFi liige. Kaks aastat hiljem sai temast aga esimene ametlik maailmarekordimees. 1920.aastal Antwerpeni olümpial võitis maratonijooksja Jüri Lossman juba hõbemedali. Väga edukad olid Eesti kergejõustiklased 1930ndatel, mil Arnold Viiding ja Aleksander Kreek tulid Euroopa meistriteks kuulitõukes.1920. Jüri Lossman võitis Antwerpeni olümpial maratonijooksus hõbemedali kaotades esikoha vaid 12,8 sekundiga. 1924. aastal pariisis võitis Aleksander Klumberg pronksmedali kümnevõistluses, asudes starti 1922. a. Helsingis püstitatud maailmarkordi omanikuna. 1936. Berliini olümpial võitis Adalberts Bubenko 50 km käimises pronksmedali. 1934
2007 Pronksöö 2008 Venemaa presidendinks sai Dmitry Medvedev 2009 Barack Obama sai presidendiks 2009 suri Michael Jackson 2010 Poola lennuõnnetus 2011 Võeti Eestis vastu euro 2011 riigikogu valimised Kultuurisündmused maailmas 2009 esilinastus film "2012" 2009 "Avatar" Kultuurisündmused Eestis 2007 film Jan Uuspõld läheb Tartusse 2007 Tallinnas toimus X noorte laulu- ja tantsupidu 2008 sõudjad Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson võitsid Pekingis hõbemedali 2008 Tallinnas toimus öölaulupidu "Märkamisaeg" 2008 Gerd Kanter võitis Pekingi olümpial kuldmedali 2009 Tallinna XXV üldlaulupidu 2010 lülitati välja analoogtelevisioon 2011 Tallinn Eesti kultuuripealinn Eesti teatrisündmused 2009 esietendus "Evita" 2010 "Ühtne Eesti Suurkogu" NO99 2011 "Mees, kes teadis ussisõnu" esietendus
aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi. Aasta : 1968,1972 Spordiala : Vehklemine (naiskondlik florett) Jaan Talts Jaan Talts (sündis 19. mail 1944 Massiarul Laiksaare vallas Pärnumaal) on Eestitõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali(vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali. Maailmameistrivõistlustelt võitis ta aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali ning 1968 ja 1969hõbemedali. Euroopa meistrivõistlustelt sai aastatel 1968, 1969, 1970 ja 1972 kuldmedali. 19671972 püstitas Talts 41 maailmarekordit. Ta oli esimene poolraskekaallane (kuni 90 kg), kes tõstis kolmevõistlusel üle 500 kg. Aasta : 1972 Spordiala : tõstmine (raskekaal)
a) Murdmaasuusatamine b) vigursuusatamine c) mäesuusatamine 5. Missuguseid sõidustiile eristatakse klassikalises suusatamises? a) diagonaal- või vahelduvsamm b) paaritõuked c) vabastiil 6. Missugust võtet kasutatakse uisu- ehk vabas stiilis? a) Paaristõukelist b) Käär- või mäkketõususammu c) Vahesammuga paaristõukeid 7. Mis aastal ja kus olümpial võitis Kristina Smigun-Vähi hõbemedali? a) 2014a. Sochi b)2010a. Vancouver c) 2006a. Torino Lisa ülesanne: kirjuta kolm Eesti tuntut laske- ja murdmaasuusatajat. Laskesuusatajad: Darja Jurlova, Kauri Kõiv, Daniil Stepsenko Murdmaasuusatajad: Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Kristina Smigun-Vähi
loop-kolmekordne toe loop-kolmekordne Loop hüppeid. esimene meeste seas teostatud külvikorra Biellmann, Cascade kolmekordne axel-kolmekordne flip-Euler. Detsembris 2009, Evgeni Plushenko kaheksandat korda sai meister Venemaa. Venemaa iluuisutaja, olümpiavõitja 2006 kaks korda olümpia hõbe Mitalisti (2002 ja 2010), kolm korda maailmameistriks ja kuus korda Euroopa meistrivõistluste meeste Iluuisutamine. Olümpiamängudel Vancouveris võitis hõbemedali taga võitja Evan Lysacek, vaid 1,31 võrra Austatud magister Sport Venemaa.
11. juunil 2013 ületas ta rekordit ja sai aja 49,51. 2013. aastal sai Rasmus Mägi U23 Euroopa meistrivõistlustel Eesti rekordiga 49,19 komanda koha, 2014. aastal sai ta Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali,poolfinaalis saavutas ta Eesti rekordi 48,54. Ta on esindanud Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel ja teeb seda ka sel aasta. Ta nimetati Eesti 2014. aasta meessportlaseks. Teda treenivad enamasti sportlikud vanemad Taivo ja Anne Mägi. Tema õde Maris on ka kergejõustiklane.
Ott Joala- tuli veemotovõistlustel 2011.aastal Poolas maailmameistriteks. Jaak Akermann- tuli 2008.aastal Poolas jääpurjetamise juuniorite maailmameistriks. Kaisa Pajusalu- tuli juunioridemaailmameistriks 2006. aastal kahepaadis koos Jevgenija Rõndinaga. Kuna rohkem maailmameistreid ei leidnud, siis toon välja mõned Pärnust pärit inimesed, kes on maailmameistri võistlustel esi kolmikusse saanud: Raul Arnemann- sõudmises võitis 1971 juunioride maailmameistrivõistlustel hõbemedali. Maailmameistrivõistlustel 1974 ja 1975 saavutas Arnemann roolijata neljapaadil ning 1977 kaheksapaadil hõbeda. Tõnu Endrekson- pronks 2005. 2006. ja 2007.aastal sõudmises. Heino Kurvet- võitis aerutamises 1971. aastal pronksi neljasüst 10 000 m.
tegelenud või tegelevad maailmatasemel motospordiga, on pojad Avo Leok, Aivar Leok ja Arvo Leok ning pojapojad Tanel Leok, Aigar Leok ja Martin Leok. Leokite panus Eesti motosporti on hindamatu. Väino Leok sündis 28. märtsil 1936. aastal Sõmerpalus ja suri 25. juulil 2007. aastal uppumissurma. Mootorispordiga hakkas Väino Leok tegelema pärast naasmist uudismaalt 1960. aastal. Veemotospordis võistles ta Tartu Kalevi klubi liikmena, võites Eesti meistritiitli ja ühe hõbemedali. 1970.aastal täitis ta veemotos NSV Liidu meistersportlase normatiivi. 1965. aastal pandi tema initsiatiivil alus Sõmerpalu motoklubile, mille liikmed on olnud ka tema pojad Aivar, Arvo ja Avo ning pojapojad Tanel, Aigar ja Martin Leok. 1983. aastal viidi tema algatusel Sõmerpalus läbi esimene staadionikrossivõistlus. Sõmerpalu mändide all on Väino Leoki läbi viidud krossivõistlustel võistelnud paljud tippsõitjad. Tänu tema fanatismile ja visale tööle
kaugushüppes. Samuti tuli ta ka samal aastal Eesti meistriks. Kahekümnendate aastate lõpu tähelepanuväärsemaid saavutusi oli Saara Teitelbaumi tulemus 5.42 kaugushüppes, mis püsis Eesti rekorditabelis 24 aastat. Üliõpilaste MM võistlusel 1933. aastal Torinos võitis kaugushüppes Nikolai Küttis 7.26-ga. Euroopa meistrivõistluste eelsel 1937. aastal võitis Ruudi Toomsalu Londonis kaugushüppe 7.41,5-ga ja teenis üliõpilaste maailmamängudel Pariisis hõbemedali. Euroopa meistrivõistlustel Pariisis sai Ruudi Toomsalu viienda koha 7.24-ga. 1945. aastal Kiievis üleliidulistel meistrivõistlustel saavutas 18-aastane Eugenia Laasik kaugushüppes teise koha. 1950.ndateks olid osad kergejõustikualad maha jäänud. 1955.aastal tuli päevakorda nende arendamine, eeskätt olid luubi all kõikvõimalikud hüpped. 1957. aastal oli Vilvi Maremäe (Nummert) maailma eliidi hulgas kaugushüppes ja viievõistluses. Võidukalt esines ta III rahvusvahelistel
karikaturistina Tähtsad aastad tema elus 1857 ema surm 1858 esimene õlimaal näitusel Le Havre'is 1859 Monet läheb Pariisi ja alustab õpinguid kunstikoolis 1861 sõjaväeteenistus Alzeerias 1862 naaseb Pariisi, et jätkata kunstiõpinguid 1865 alustab suurel lõuendil "Eine rohelises" maalimist 1866 edu Salongis maaliga "Camille rohelises kleidis" Camille rohelises kleidis (1866) 1867 sünnib poeg Jean 1868 saab näituselt hõbemedali, kolivad perega Etretat'sse 1870 abiellub Camille'ga Pildid Trouville'i rannamaastikust 1872 valmis tema kuulsaim teos "Impressioon. Tõusev päike" Sellega sai alguse ka uus kunstivool impressionism 1874 impressionistide esimene näitus 1878 sünnib poeg Michel 1879 sureb tema naine Camille, Monet maalib teda surivoodil 1880 esimene isiknäitus 1891 näitus "Heinakuhjad" 1892 Seeria Roueni katedraalist
Afganistan - - 1 1 Egiptus - - 1 1 Iisrael - - 1 1 Moldova - - 1 1 Mauritius - - 1 1 Togo - - 1 1 Venetsueela - - 1 1 ----------------------------- Kokku: 302 303 353 958 Gerd Kanter on olümpiavõitja!Gerd Kanter võitis Pekingi olümpiamängude kettaheitevõistluselt kuldmedali tulemusega 68.82. Hõbemedali teenis 67.82-ga poolakas Piotr Malachowski. Kanteri suurimaks konkurendiks peetud leedulane Virgilijus Alekna sai 67.79-ga pronksi. Parima tulemuse heitis Kanter neljandas voorus. Teine eestlane Aleksander Tammert piirdus kolme katsega ning jäi tulemusega 61.38 viimaseks ehk 12-ndaks. Lõplik paremusjärjestus: 1. Gerd Kanter (Eesti) 68.82 2. Piotr Malachowski (Poola) 67.82 3. Virgilijus Alekna (Leedu) 67.79 4. Robert Harting (Saksamaa) 67.09 5. Yennifer Frank Casanas (Hispaania) 66
Tulemused: 1. Robert Harting 69.43 2. Piotr Malachowski 69.15 3. Gerd Kanter 66.88 4. Virgilijus Alekna 66.36 5. Casey Malone 66.06 6. Zoltan Kövago 65.17 7. B. Pistsalnikov 65.02 8. Gerhard Mayer 63.17 9. Omar El Ghazaly 62.83 10. Mario Pestano 62.76 11. Jarred Rome 62.47 12. Frantz Kruger 59.77 200m jooks 200m jooksus sai kulla Jamaicalane Usain Bolt, kes tegi maailmarekordi, hõbemedali Alonso Edward Panamast ning pronksi Ameeriklane Wallace 5 Spearmon. Eestlane Marek Niit sai 39. koha. 1500m jooks 1500 m jooksus sai kulla Yusuf Saad Kamel Bruneist, hõbemedali Deresse Mekonnen Etioopiast ning pronksmedali Ameeriklane Bernard Lagat. 1. Yusuf Saad Kamel 3.35,93 2. Deresse Mekonnen 3.36,01 3. Bernard Lagat 3.36,20 4. Asbel Kipruto Kiprop 3.36,47 5. Augustine Kiprono Choge 3.36,53 6. Mohamed Moustaoui 3
riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng eestis. 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime Andrese rist. 1970. aastate keskel tuli Mati Kirmes N Liidu noortemeistriks, 80-ndate alguses võitis Galina Joonas Euroopa juunioride meistrivõistlustel hõbemedali. Viimane tippvõimleja Ruslan Ovtinnikov, kes lahkus Eestist kümmekond aastat tagasi, esindas kolmel olümpial Runar Alexanderssoni nime all Islandit. Ateena olümpial sai Ovtinnikov-Alexandersson toenghooglemises seitsmenda koha. Teda juhendas Mati Kirmes. Viimase tiitlivõistlusena osalesid Eesti riistvõimlejad 1999. aasta MM-il Hiinas. [Eesti Päevaleht : 2006] Tänapäeval Tänapäeval on sportvõimlemine tõusnud ülesmäge. Väga paljud osalevad selle
Jevgeni Pljustsenko Jevgeni Pljustsenko (Jevgeni Viktorovich Pljustsenko) on vene iluuisutaja. Ta on sündinud 1982. a 3. Nov. 2006.a. Ta on taliolümpiamängude kullavõitja ning 2002. ja 2010. a taliolümpiamängudel hõbemedali võitnud. Pljustsenko on olnud kolm korda Maailma meister (2001, 2003, 2004), seitsme kordne Euroopa meister (2000, 2001, 2003, 2005, 2006, 2010, 2012), neli korda Grand Prix Final meister ja kümne kordne Vene meister (1999-2002, 2004- 2006, 2010, 2012, 2013) Varajane karjäär Pljustsenko sündis Solnechny, Khabarovsk krai, Nõukogude liit. Kuna ta kannatas palju külmetuse all, otsustas ta ema, et ta vajab rohkem trenni ja otsustas ta panna iluuisutamisse nelja aastaselt
Korjandusega osteti Spyros Louisile viinamarjaistandus. Üks restoraniomanik andis olümpiavõitjale aasta jooksul tasuta lõuna, kingsepp tegi surmani tasuta saapaid jne. Kuni 1936. a. kõndis Spyros Louis olümpiamängude avatseremoonial Kreeka delegatsiooni eesotsas. London 1908 Eestlasest maratonijooksja Georg Lind jäi maratonis 19. kohale. Antverpen 1920 Algas maailma ühe silmapaistvama sportlase, pikamaajooksja Paavo Nurmi võidukäik, kes võitis 3 kulda ja 1 hõbemedali. Eestlaste poolelt tuli suurüllatus maratonijooksus. Hõbemedali võitis Jüri Lossmann, kellel puudusid suurte võistluste kogemused. Distantsi esimese poole jooksis ta igaks juhuks aeglaselt, teisel distantsipoolel püüdis ta kinni ühe võistleja teise järel. Lõpuks jäi ette veel soomlane H. Kolehmainen. Vahe vähenes silmanähtavalt, kuid puudu jäi 12,8 sekundit. Tasuks hõbemedal. Pariis 1924 Taas oli kangelaseks meie põhjanaabrite pikamaajooksja Paavo Nurmi, kes võitis 4
a. Ateenas. Toimunud 27 korda! Taliolümpiamängud Esimesed Chamonixis aastal 1924. Toimunud 20 korda. Sellel aastal 21. kord. Esimesed olümpiamängud Ateena 1896 Osales 13 riiki. Võistlesid ainult mehed. Osa võisid võtta kõik soovijad. Võisteldi kergejõustikus, jalgrattasõidus, laskmises, võimlemises, ujumises, vehklemises, tennises, tõstmises ja maadluses. Võitjaid autasustati viimasel päeval hõbemedali, oliivipuuoksa ja tunnistusega. Olümpiahümn Mängiti esimest korda 1896. aastal. Muusika kirjutas Spyros Samaras. Sõnad kirjutas Kostis Palamas. Ametlikuks hümniks kinnitati ROK-i 55. istungjärgul 1958. aastal Roomas. Olümpiarõngad Sinine Euroopa Kollane Aasia Must Aafrika Roheline Austraalia Punane - Ameerika Olümpialipp
Vahur ja elu Abielus Liina Kersnaga 10. augustil 2006 sündis neil poeg Kelvin 2007. aasta augustis sai Niilusel paadiõnnetuses viga ning hiljem diagnoositi tal raske haigus Teised Vahurist Raivo Suviste: "Kord Dzomolungmal, kui teda mäehaigus tabas, aitas Kersna ta hädast: "Vahuri kätes on mingi võim vajutas mingeid punkte ja tundsingi end paremini."" "Vahur laseb inimestel rääkida." Huvitavaid fakte 1980. aastal Eesti NSV noorte meistrivõistlustel hõbemedali vasaraheites Mitmekordne eesti ajakirjanike meister kümnevõistluses Ta juhtis 1988. aastal esimest taasiseseisvusaegset "Miss Estonia" valimist 2003 dokumentaalfilmi "Everest" autor Kokkuvõte Seda uurimust kirjutades sain ma teada, et Vahur Kersna on töötanud televisioonis 25 aastat ning väärib oma mitmeid auhindu suurepärase töö eest. Lisaks on ta eeskuju paljudele tulevastele isadele ning hea näide sellest, kuidas telestaar suudab hoida oma eraelu privaatsena. Kasutatud allikad
L E O A I E N A L L O K R E E S T I L N I N D S T A S O U L I E H D K V A S N M T A I V K Leia rägastikust kümnele küsimusele vastused ! Nimede puhul on ainult perekonnanimi. Vastused on ülevalt alla, paremalt vasakule, vasakult paremale ja diagonaalselt . 1. Kes võitis selle aasta olümpiamängudel hõbemedali eestlastest ? 2. Kes tõi Eestile 2000.aastal ainsa MM-tiitli ? 3. Mis spordiala on badminton ? 4. Mis värvi on vibulaskmises märklaua südamik ? 5. Mis on kümnevõistluses kaheksas ala ? 6. Kes süütas Atlantas olümpiatule ? 7. Kes on Eesti tennise grand old man ? 8. Kes on ROK-i president ? 9. Kus riigis süüdatakse olümpiatuli ? 10. Eesti Jalgpalli Liidu lühend ?
Dopingujuhtumit ei olnud ning Kristina võis sõita olümpiale. 2002. aastal saavutas ta maailmakarikavõistlustel kokkuvõttes 4. koha ning võitis ühe etapi 23. novembril Kirunas Rootsis. 2003. hooaeg oli Kristina Smigun-Vähi hiilgehooaeg, ta saavutas maailmakarikavõistlusel kokkuvõttes teise koha, ta võttis sealjuures 5 etapi võitu ning samal aastal toimusid maailmameistrivõistlused Val di Fiemmes, kus ta tuli maailmameistriks topeltjälitussõidus(5km klassika+5km vabastiilis), hõbemedali 10km klassikalisel, samuti hõbemedali 15km klassikalisel ühisstardis ning pronksi 30km vabastiili sõidus. 2004/05 hooajal saavutas ta vastavalt 5. ja 4. koha maailmakarikavõistlustel kui kätte jõudis 2006. olümpiaaasta. Järjekordsed taliolümpiamängud toimusid Torinos. Torinos tuli Kristina Smigun- Vähi kahekordseks Olümpiavõitjaks! Ta võitis 10km klassikalise sõidu ning 7,5km + 7,5km topeltvahetusega sõidu ning lisaks olümpiamedalitele oli ette näidata 8
vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. 1985.a. Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst, kui nõukogude administratsioon ta isa kolmandat korda arreteeris.Lennart Meri kirjutas käsikirja mille alusel loodi film ,,Linnutee Tuuled" ja see sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina. 1986 valis Helsingi Ülikool Lennart Meri oma audoktoriks.Lennart Meri lõi usalduslikke ühendusi poliitikute, ajakirjanike ja okupatsiooni eest põgenenud eestlastega. Ta oli esimene eestlane, kes avaldas ka väljaspool Eestit protesti nõukogude administratsiooni kava vastu kaevandada Eestis fosforiiti, mis oleks kolmandiku Eestist elamiskõlbmatuks teinud.Lennart Meri
olümpia võitja.Aastal 2006 andis rahvusvaheline olümpiakomitee Kristinale Sportstar'i aunimetuse.Autasu anti Kristinale üle ROK-i peakorteris Lausanne-is.Auhinna üle andmist näidati ka "Eurospordi" telekanalil.Kristina algsed treenerid olid Herbert Abel ning natuke hiljem isa Anatoli Šmigun.Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga, teatas Kristina 21.september aastal 2009 et ta soovib karjääri jätkata.2010.aastal taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali.2.juulil aastal 2010 teatas ta siiski,et soovib tippspordist loobuda.Aasta 2010 aasta spotlaseks kuulutati Kristina Šmigun-Vähi. Kus sündisid Kristina ja tema kallima lapsed? Kristina teine laps sündis Miamis.Kristina teine laps oli poiss ja tema nimeks sai Kristhor Tomi.Poiss sündis USA aja järgi 4.11.Poiss sündis 2.märtsil,2011.Kristina esimene laps oli aga tüdruk.Tüdruku nimi on Kristin Helen.Kui Kristina oli juba teise lapse ootel otsustas pere,et
meedia kogume, nii suureks, et meedial on meie elude üle suurem võim kui kunagi varem. Kahtlemata mõjutab ajalehest loetud või "BBC" nähtud info inimese igapäevast tegevust ja laiemalt maailmavaadet. Kindlasti mõjutavad inimesi neile endale omased ja tähtsad uudised, spordivaldkonda harrastavatele inimestele mõjuvad spordiuudised ja poliitikast huvi tundvatele inimestele poliitika teemalised uudised. Näiteks võib välja tuua 2012. aastal suveolümpiamängudel hõbemedali võitnud Heiki Nabi, peale seda sündmust panid palju lapsevanemad oma lapsed maadlusesse ja tänu sellele kasvas maadluse populaarsus Eestis märgatavalt. Võib välja tuua näite poliitika valdkonnast, 20. jaanuaril 2017. aastal Ameerika Ühendriikides võimule tulnud Donald Trump´i rassistlik viha mehhiklaste vastu mõjutas meedias Donald Trumpi toetavaid inimesi, et Trumpi toetajad hakkasid internetiportaalides mehhiklaste vastu halvustavaid pilte ja tekste saatma ja
Läks edasi Tallinna kreiskooli, tüdinedes sellest ära läks 1870. a. sügisel Bergi puutöökotta Tallinnas ametit õppima ja jäi sinna pidama kolmeks aastaks. Peterburi Kunstide Akadeemia (18751879) Üritas 1873. a. astuda Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Ei õnnestunud Läks otsima Liivimaa kuberneri, kes oli lubanud teda õpingutes toetada Kõndis jalgsi Peterburist Riiga, sealt Miitavisse. Teenis 150 rubla Paldiskisse tagasi 1875 võeti ta vastu, 1879 lõpetas Sai hõbemedali, alustas tööd vabakunstnikuna Esimene näitus ja Pariis (18871891) Avas oma esimese näituse 8. aprillil 1887 Peterburis Juba sama aasta mais siirdus Adamson Pariisi end täiendama. 1889. a. esitas kujur Pariisi maailmanäitusele oma teosed ,,Esimene piip" ja ,,Laine". Sellele järgnes veel osalemine mitmetel erinevatel näitustel, mis skulptorile kuldraha tõid. Elu Peterburis (18911918) Naases 1891. a. taas Peterburi Eestis ta tööd ei leidnud, sest tema tööde
esikuuikusse. 1963 - 20. oktoobril avati Otepääl Aptekrimäel uus tehiskattega suusahüppemägi N Liidu meistrivõistlustel Murmanskis võitis kaks hõbemedalit juunioride arvestuses Aavo Teigamägi. 15 1964 - Tallinn-Keila-Tallinn suusamaratonil osalesid esmakordselt kolmeliikmelised naiskonnad. Esimese suusasportlasena omistati Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetus Erna Abelile. Tõnu Haljand võitis hõbemedali N Liidu meistrivõistlustel suvistes suusahüppetes. 1965 - Võrulased võitsid suusatamise maanoorte I talimängud. Balti matsi suusatamises ja laskesuusatamises võitis Eesti koondis. 1966 - N Liidu noore meistrivõistlustel murdmaasuusatamises saavutasid kaksikvõidu Vaike Grünberg ja Erika Valdson. 3 x 3 km teatesõidus võitis esikoha Kalevi kolmik Ann Karu, Erika Valdson ja Ingrid Mägar. Sügisel valmisid Paul Pahla ehitatud tehisrajad (freeslaastud+pilliroog)
lubatud tal töötada. Ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Lennart Meri esimene raamat oli "Kobrade ja karakurtide jälgedes", mis jutustas tema reisist KeskAasiasse 1958. aastal. Aastal 1963 võeti Lennart Meri Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Film "Linnutee tuuled" (koostöös Soome ja Ungariga) sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga[viide?]. Ta suutis saavutada Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel.
cum laude. Lennart Meri on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst. Kuid alles esimese raamatu kaudu leidis Lennart Meri oma kutsumuse. Nimelt teda paelusid väikerahvaste kultuurid ja Siberi avastamine. Reisidest sündinud raamatud ja filmid suutsid läbida raudse eesriide, neid on tõlgitud mitmesse keelde. Nõukogude Liidus keelatud film "Linnutee tuuled" sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina. 1986 valis Helsingi Ülikool Lennart Meri oma audoktoriks. Lennart Meri nimetati 12. Aprillil 1990 välisministriks. Välisministrina pidi Lennart Meri kõigepealt looma välisministeeriumi ta pidi esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Ta kohtus korduvalt USA ja Euroopa riigipeade ja välisministritega ning esines esimese Ida-Euroopa külalisena NATO peakorteris Brüsselis
Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Antverpenis olid edukaimad sportlased USA laskurid, Belgia vibulaskurid ja Itaalia vehkleja Nedo Nadi. Parim kergejõustiklane oli Soome jooksukuulsus Paavo Nurmi. Mitteametlikus punktiarvestuses oli edukaim riik USA, Eesti sai 14. koha. Tõstmise kergekaalus tõi Eestile esimese olümpiakuldmedali Alfred Neuland. Hõbemedali pälvisid Jüri Lossman marataonijooksus ja Alfred Schmidt (Ain Sillak) kergekaalu tõstmises. Kuue parema hulka jõudsid enda aladel Aleksander Klumberg viienda kohaga odaviskes ja Harald Tammer kuuenda kohaga kuulitõukes. XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. I osa, 1900-1940. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2002 Vahre, Sulev. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasisesesvumiseni. Tartu, 2005
Sealt naasid nad 1945. aastal. Aastal 1953 lõpetas Meri Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta on välja andnud 11 raamatut, enamik neist reisikirjeldused. Tema esimene raamat oli ''Kobrade ja karakurtide jälgedes'', mis ilmus 1959. aastal. Raamat jutustas tema reisist Kesk- Aasiasse. Aastal 1963 võeti Lennart Meri Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Tema film ''Linnutee tuled'' koostöös Soome ja Ungariga soome-ugri rahvastest sai hõbemedali New Yorgi filmifestivalil. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Välisministrina pidi Lennart Meri kõigepealt looma välisministeeriumi, tööle kutsuma õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Ta võttis osa konverentsidest üle maailma, Läänemere maade Nõukogu asutamiskonverentsist
Seda põhjusel, et meil ei ole praegu nii tugevaid sportlasi. Üks tugevamaid on ikkagi Gerd Kanter, kellele me saame kaasa elada. Tegelikult on toredad ka niisugused sportlased, kes oskavad üllatada. Sportlased, kes ei ole eelnevalt midagi suurt saavutanud, ning kellelt ei oska midagi oodata. Ning siis ühel hetkel nad saavutavad super hea tulemuse. Selline sportlane on näiteks Heiki Nabi, kes maadles ning saavutas väga hea teise koha ning tõi Eestisse hõbemedali. Selliste sportlaste üle võivad eestlased alati rõõmu tunda. Eestlased oskavad oma sportlasi ka hinnata. Alati on heade tulemustega sportlaseid võetud vastu Raekoja platsil ning nendel sündmustel on väga palju inimesi, kes kõik on kohale tulnud, et näha kuidas Eesti tublid sportlased saavad oma tulemuste eest autasustatud.Kõik on uhked oma sportlaste üle ja uhked selle üle, et nad on eestlased. Õnneks on Eesti riik alati
Kickboxing e EAK asutati 29. märtsil 2006. aastal. EAK asutajateks olid peatreener Dmitri Vorobjov ja Janek Rozov, kes vastutab klubi korraldus- ja haldustöö eest. Treener Dmitri Vorobjov Dmitri Vorobjov on Eesti Vabariigi kõige mainekam kikkpoksija: 2003. aasta maailmameister WAKO versiooni järgi; mitmekordne Eesti meister Eesti aasta sportlane 2003. aastal; mitmekordne Euroopa ja maailma meistrivõistluste hõbemedali võitja täiskontakti, low kick reeglite järgi. Milline on haridus? Kõrgharidus psühholoogia erialal (magistratuur) IV kategooria treener Treeneritöö kogemus 20 aastat Rühmade jagunemine 8 – 12 aastat; 13 – 15 aastat; Alates 15-eluaastast ja vanemad. Samuti pannakse rühmadesse inimesi nende varasemate kogemuste põhjal kikkpoksingus. VIDEO Tänan kuulamast!
teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõistluste võitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ja siserekord 17.10. Annely Ojastu Annely Ojastu Eesti kergejõustiklane ja invasportlane, 1996. aasta paraolümpiamängude kuldmedalivõitja. 1976–91 võistles ta Nõukogude Liidu koondises. 1996. aasta paraolümpiamängudel Atlantas pälvis ta hõbemedali naiste kaugushüppes. Kõik Eesti kaugushüppesportlased on tegelenud ka teiste kergejõustikualadega ning saavutanud suuri tulemusi. Usun, et kui oleks rohkem kergejõustikutrenne üle kogu Eesti, suudaksid meie sportlased saavutada veelgi rohkem häid tulemusi ning võista suurvõistlusi.
juhtkond eesotsas esimehe A. Andekopiga. Põhikiri registreeriti 20. novembril. Esimene tähtsam ülesanne oli sportlaste ettevalmistamine olümpiamängudeks. Ettevalmistused algasid L. Tõnsoni üldjuhtimisel juba 1919. aasta detsembris sõjavae spordikursustel Tallinnas Tondi kasarmutes. 1920. aastal toimusid Antverpenis olümpiamängud. Seal esineti hästiAlfred Neuland sai kreekarooma maadluses kuldmedali, Jüri Losmann maratonijooksus ajaga 2:32.48,2 hõbemedali ja Alfred Schmidt (hilisema nimega Ain Sillas) sulgkaalu kolmevõistluses hõbemedali. Need olümpiamängud tõstsid spordi populaarsust tohutult, kasvas nii sportlaste kui spordiseltside arv. Kõige rohkem laienes kergejõustiku, jalgpalli, maadluse ja tõstmise kandepind, tekkis palju uusi seltse. Eriti võimsalt arenes jalgpall, sest see ala on baaside ja vahendite osas üpris vahenõudlik. Just 1920. aasta, kui loodi Eesti Spordiliit, ning sellele järgnenud aastad olid koondatud
spordielus. Jaak Uudmäe (kolmikhüpe) Moskva 1980 Jaak Uudmäe (sündinud 3. septembril 1954 Tallinnas) on eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Kolmikhüppaja Jaak Uudmäe hakkas tõsisemalt sportima alles kõrgkoolis (EPA) õppides, kuid jõudis viie aastaga Liidu koondisse. Esimese Eesti rekordiparanduse tegi 1976. aastal, hüpates 16.37. Järgmisel aastal võitis sise EMil hõbemedali, mis oli tema esimene suurvõistluse autasu. Suurepärasesse vormi tõusis Uudmäe 1979. aastal, mil sisehooajal ületas ta esmakordselt 17 meetri joone (17.10) ning hüppas sügisel Mexicos toimunud universiaadil 17.20. 1980. aasta Moskva olümpiamängudeks tõusis Jaan Jürgensteini ja Vitold Krejeri õpilane elu parimasse vormi. Kuigi Liidu spordiametnikud lootsid Viktor Sanejevi neljandat järjestikust kulda, rikkus selle plaani Eesti maasportlane Jaak Uudmäe.
Andekopiga. Põhikiri registreeriti 20. novembril. Esimene tähtsam ülesanne oli sportlaste ettevalmistamine olümpiamängudeks. Ettevalmistused algasid L. Tõnsoni üldjuhtimisel juba 1919. aasta detsembris sõjavae spordikursustel Tallinnas Tondi kasarmutes. 1920. aastal toimusid Antverpenis olümpiamängud. Seal esineti hästi-Alfred Neuland sai kreeka-rooma maadluses kuldmedali, Jüri Losmann maratonijooksus ajaga 2:32.48,2 hõbemedali ja Alfred Schmidt (hilisema nimega Ain Sillas) sulgkaalu kolmevõistluses hõbemedali. Need olümpiamängud tõstsid spordi populaarsust tohutult, kasvas nii sportlaste kui spordiseltside arv. Kõige rohkem laienes kergejõustiku, jalgpalli, maadluse ja tõstmise kandepind, tekkis palju uusi seltse. Eriti võimsalt arenes jalgpall, sest see ala on baaside ja vahendite osas üpris vahenõudlik. Just 1920. aasta, kui loodi Eesti Spordiliit, ning sellele järgnenud aastad olid koondatud
annaabi.ee 
