· Tudengid pole teenusega rahul · Suunamist võiks rohkem olla · Suurbritannias enamik tudengeid kursis teenuse sisu ja võimalustega · Mõnel pool teenuse kasutamine kohustuslik Pealkiri · Tudenginimelised visiitkaardid · Kohtumised tööandjatega · CV korrastamine ülikooli abiga Taustinfo, karjääriteenuse süsteemi uuring Uuringu eesmärgid · Mõõta teadlikkust karjääriteenustest · Mõõta karjääriplaneerimise oskusi · Hinnata huvipoolte koostööd karjääriteenuste osutamisel · Analüüsida karjääriteenuste kättesaadavust Tulemused · Ei tegeleta teadlikult karjääri planeerimisega · Probleemiks teadmatus · Õpilaste hinnangul vajalik info sageli keeruliselt sõnastatud ja hajutatud · Õpetajate hinnangul takistuseks ülekoormus, raha puudus, vähesed teadmised ja spetsialistide puudus Järeldus · Ülikoolide karjääriteenistused vähe tuntud · Nõustamist saanud üliõpilased pole teenusega rahul
Kontsentreeruda pigem vigu ennetavale kui vigade avastamisfilosoofiale; Koolitada töötajaid kvaliteediparendamise eesmärgil Kvaliteedipoliitika (2) Kvaliteedipoliitika peab olema dokumenteeritud (reeglina kinnitatud ja rakendatud kvaliteedikäsiraamatus), Kvaliteedipoliitika on avalik dokument ning kättesaadav ka üldsusele poliitika formuleerimisel peab silmas pidama kõikide huvipoolte ootusi: lõppkasutaja ootused (seotud toote ja tarnimisega) töötaja ootused (seotud motivatsiooni ja arenguvõimalustega) omanike/investorite ootused ( seotud finantstulemustega) koostööpartnerite ootused (seotud partnerluse kinnistamisega) ühiskonna ootused (seotud regulatsioonide, keskkonna, tervise ja ohutusega) Kvaliteedieesmärgid Kvaliteedieesmärgid peavad olema määratud igale ettevõtte olulisele tasandile
kaugemale, eriti organisatsiooni üldise toimivuse, tõhususe ja ka selle mõjususe pideva parendamise osas. Standardit ISO 9004 soovitatakse juhendiks neile organisatsioonidele, kelle tippjuhtkond soovib toimimise pideva parendamise taotluses ISO 9001 nõudeid ületada Standard baseerub ISO 9001 standardi struktuuril, kuid võrreldes ISO 9001-ga on kliendi rahulolu ja toote kvaliteedialaseid eesmärke avardatud, et hõlmata ka huvipoolte rahulolu ning organisatsiooni toimivust. 4. Millised etapid tuleb selleks läbida? Taotlemise protsess näeb üldiselt välja järgmine: 1. Kõigepealt esitab standarditaotleja avalduse ISO sandardi saamiseks. 2. Taotluse esitajale vastatakse hinnapakkumisega. 3. Hinnapakkumise nõustumisega lepitakse kokku visiit, millal vaadatakse üle ettevõtte tegevus. Tavaliselt küsitakse dokumentatsiooniga varem tutvuda. 4
tagajärg seoste leidmine ühtse visiooni saavutamiseks. Klassikaline tasakaalus tulemuskaart jagab strateegiast tulenevate eesmärkide elluviimiseks vajalikud tegevused neljaks tasakaalustatud valdkonnaks. · Finantsid · mida ootavad meilt omanikud ja rahastajad? · Kliendid · millist toodet/teenust ootavad meilt sise- ja väliskliendid? · Sisemised äriprotsessid · mida peame tegema hästi, et huvipoolte ootusi ja vajadusi rahuldada? · Õppimine ja areng · mis valdkondades peaksime arenema, et säilitada oma eelised konkurentide ees? · Lahendada tekkinud mõõtmisprobleem · Visioon tulevikuväärtuse loomisest · Fookus strateegia elluviimisele TTK võimaldab lisaks finantstulemustele kontrollimisele jälgida, mil määral suudedakse omandada selliseid oskusi ja immaterjaalset vara, mida ettevõte vajab edasiseks kasvamiseks. 3
Tallinna Transpordikool Ragnar Järviste Artikleid dokumenteerimisest Tallinn 2013 Dokumentatsioon Süsteemi nõuete dokument on nõuete kogumise ja analüüsi tegevuse väljundiks, ning sisaldab kasutajate ning huvipoolte vajadustest lähtuvat süsteemi omaduste ja piirangute kogumit. Toome näiteid nõuetest: funktsionaalne nõue on, et kasutaja saab süsteemi abil hallata klientide andmeid ja arveid, turvanõude näide on, et süsteemist peab saama andmeid kätte ainult selleks volitatud isik. Tehnoloogiline piirang on, et kasutaja peab saama süsteemiga suhelda veebilehitseja abil. Süsteemi nõuete dokument peaks katma järgmised teemad:
võtmetulemuste 120 pt. Lõppsumma tuleb kokku siis 845 pt. Kokkuvõtteks saame öelda, et hotelli juhid on aktiivsed nii organisatsiooni sees kui ka väljas, edendades parendustegevust; kõigi tasandite liidrid tunnustavad inimeste edusamme; personali moraal on kõrge ja ületab konkurentide oma; ettevõtte kõiki ressursse jagatakse vastavalt kooskõlastatud poliitikale ja strateegiale; süsteem kindlustab kõikide huvipoolte kõigi vajaduste rahuldamise olemasolevate ja uute toodete ning teenustega; parendused ja innovatsioon ületavad kliendi ootusi ja suureneb konkurentsivõime; töötajate rahulolu on kõrge ja positiivse suundumusega; organisatsiooni on ametlikult on tunnustatud keskkonnasõbralikkuse eest ja organisatsiooni toimivus ületab välised võrdlusalused. 3. ORG-S KVALITEEDI PLANEERIMISEGA SEONDUVAD PÕHIMÕTTED JA TEGEVUSED
Otsus, millist mudelit valida, tuleb langetada lähtuvalt konkreetsest tarkvaraprojektist: tulemist, meeskonna oskustest ja teadmistest, ajagraafikust, kliendi vajaduste selgusest ja stabiilsusest. 7. Dokumentatsioon Lisaks eelnevalt vaadeldud tegevustele, vaatleme nüüd tegevuste tulemeid ja tegevuste sooritajaid. Süsteemi nõuete dokument on nõuete kogumise ja analüüsi tegevuse väljundiks, ning sisaldab kasutajate ning huvipoolte vajadustest lähtuvat süsteemi omaduste ja piirangute kogumit. Toome näiteid nõuetest: funktsionaalne nõue on, et kasutaja saab süsteemi abil hallata klientide andmeid ja arveid, turvanõude näide on, et süsteemist peab saama andmeid kätte ainult selleks volitatud isik. Tehnoloogiline piirang on, et kasutaja peab saama süsteemiga suhelda veebilehitseja abil. Süsteemi nõuete dokument peaks katma järgmised teemad:
sõbralikumad ning töökultuur positiivsem. Kuid töötingimused ei ole ainuke töökultuuri mõjutaja. Töökultuur on riigi poolt selgelt reguleeritud tööelu korraldus ja regulatsioonide järgimine tööandjate ja töötajate poolt ning lisaks riiklik järelevalve. Lisaks sellele mõjutab töökultuuri ühiskonnas väljakujunenud hoiakud, kuidas on heaks tavaks tööd teha ja kui oluline on töökeskkond. Töökultuuri kujundamisel on esmatähtis huvipoolte koostöö. Ühtsema töökultuuri tagamiseks tuleks juhil värvata just neid inimesi, kellel on sarnased vaated omavahel ning ka juhiga. Kindlasti on raske saavutada ühtsed ning head töökultuuri, kui töötjad on erinevatest rahvustest ning seega on ka nende arusaam töökultuurist väga erinev. Seega on nii töötingimused kui ka töökultuur määravaks teguriks töö iseloomu kujundamisel, sest mida inimlikumad on tingimused, seda
Seetõttu on oluline turismisektoris hakata teadvustama keskkonnaprobleeme ja laiemalt kasutama säästva arengu põhimõtteid. Uurimistöö teema valiku aluseks on teema aktuaalsus, mida iseloomustab ühiskonna suunav ja suurenev huvi keskkonnasõbralikule käitumisele ja säästva majandamise põhimõtete rakendamisele. Kasumit taotlevate ärieesmärkide kõrval tuleb püstitada täiendavalt keskkonnaalaseid eesmärke: arukamalt majandada ja rahuldada ettevõtte huvipoolte kasvavat nõudlust "rohelise" teenuse järele. Et olla edukas ja konkurentsivõimeline, peab äriettevõte majandama ressursse säästvalt ja rahuldama oma klientide vajadusi ning ootusi teenuste või toodete suhtes. Jätkusuutliku arengu võimaluseks turismisektoris on keskkonna- ja kvaliteedimärgiste kasutamine ja nende saamise aluseks olevate süsteemide laiem rakendus. Eestis on praegu kasutusel kaks märgist, mis kannavad endas säästva turismi ideid - Roheline
Juran võttis kasutusele mõiste strateegiline kvaliteedi planeerimine. Feigenbaum sai kuulsaks tutvustades TQM edasiarendust tervikliku kvaliteedikontrolli. TQM on kõigi töötajate koostööl põhinev organisatsiooni juhtimise meetod, mille aluseks on kvaliteet ja mille eesmärgiks on läbi klientide soovide rahuldamise saavutada pikaajalist äriedu ja kasu organisatsiooni töötajatele ja ühiskonnale. See on töötamise viis, mille tulemuseks on huvipoolte (kliendid, töötajad, partnerid, ühiskond ja omanikud) tasakaalustatud rahulolu, suurendades organisatsiooni pikaajalise edu tõenäosust.( www.tip.ee) TQM-il on järgmised ühtsed printsiibid: Keskendumine kliendi rahulolule Kvaliteedi arendamisprotsessi eestvedamine tippjuhtkonna poolt Keskendumine pidevale parendamisele Töötajate aktiivne osalemine parendusprotsessis Töötajate pidev harimine ja koolitus
4 1 ROHELINE VÕTI (GREEN KEY) Et olla edukas ja konkurentsivõimeline, peab teatavasti iga äriettevõte majandama omi ressursse säästvalt ja rahuldama oma klientide vajadusi ning ootusi teenuste või toodete suhtes. See kehtib ka turismiettevõtete kohta, kus tavaliste, kasumit taotlevate ärieesmärkide kõrval tuleb püstitada täiendavalt keskkonnaalaseid eesmärke: arukamalt majandada ja rahuldada ettevõtte huvipoolte kasvavat nõudlust "rohelise" teenuse järele. Nagu igasuguse eesmärgi saavutamine nõuab suunatud ja sihikindlat tegevust, nii on ka turismiettevõttes vaja oma tegevusi juhtida (plaanida, suunata, koordineerida, kontrollida) püstitatud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Teiste sõnadega, on vaja "juhtimise tööriista", mis hõlmaks ressursside kasutamist, teenuste müüki, teenuste osutamist ja oluliste keskkonnamõjude leevendamist. (Paju 2008)
• Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) • Maailma Pank (WP) • Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) • Majanduskoostöö ja arenguorganisatsioon (OECD) • ÜRO majandusorg.-d (UNDP, UNEP jt.) • FAO, WFP, WHO, ILO, WIPO, IOM, OPEC jt. NAFTA, ASEAN, BRICS, SRÜ jt 2.8. Majanduspoliitika otsustusmeh. • Turg (iseregulatsioon, turuvõim) • Demokraatia (enamuskoalitsiooni võim) • Bürokraatia (ametnike võim) • Läbirääkimised (kõigi huvipoolte kompromiss) 3.1. Makro-ja mikropoliitikad • Makromajanduspoliitika: – Stabilisatsioonipoliitika – Konkurentsipoliitika – Monetaar(raha) ja fiskaal (eelarve)poliitikad – Struktuuri- ja maksupoliitikad – Investeerimispoliitika - Kaubandus-ja tollipoliitika • Mikromajanduspoliitika: - ettevõtluspoliitika, - personali- ja palgapoliitika; - hinnapoliitika; - innovatsiooni ja tehnopoliitika 3.2
hoitakse vastuvõetaval tasemel Riski analüüs- õnnetuste puhul tekkivate riskide väljaselgitamine ja hindamine Olulisus suhe- PEC-PNEC suhe- ökoloogilise riski väljendav suhtarv Ökoloogiline risk- kkriski liik kus siht on kooslus populatsioon või ökosüst. KKRH algatamine-teaduslikud andmed tuleb muuta riski ohjajale kasutatavaks teabeks, mis näitab inimtegevuse tagajärgede ja kkk eesmärgi seost Kavandamine toimub riski ohjaja, hindaja ja huvipoolte diskusioonina. Ohjaja teatab, milliste otsuste toetamiseks on riski hindamist vaja ning millist teavet sellest oodatakse. R hindajad selgitavad millisele teabele võib riski hindamisel tugineda ja millised on määramatused Eesmärkide ja valikute arutamisel tuleb kaasata ka huvigruppe, hindamine ei pea olema väga põhjalik. KKRH on piiratud olemasolevate vahenditega: usaldusväärsete andmete kättesaadavus ja teaduslik läbitöötlus, hindajate asjatundlikkus, hindamiseks antud aeg jar aha
Tasakaalus tulemuskaart Tasakaalus tulemuskaart (TTK) on strateegiliste eesmärkide saavutamisele fokuseeritud juhtimismudel, mille abil teisendatakse organisatsiooni missioon ja strateegia mõõdetavateks tegevusteks neljas perspektiivis (Kaplan & Norton 1992): finantsid - mida ootavad omanikud ja rahastajad; kliendid - millist toodet/teenust ootavad sise- ja väliskliendid; sisemised äriprotsessid - mida tuleks teha hästi, et huvipoolte ootusi ja vajadusi rahuldada; õppimine ja areng - millised valdkonnad vajavad arendamist, et säilitada oma eelised konkurentide ees. Käesolevaks ajaks on tasakaalus tulemuskaart arendatud strateegilise juhtimise süsteemiks (Kaplan & Norton 2001). Juhtimisarvestuse rolli muutus Juhtimisarvestajast, kui kuivast numbrite arvutajast, on saanud äripartner st nende roll on 30 aastaga oluliselt muutunud.
· Sotsiaalmajanduslik Keskkonnamõju hindamise eesmärk ja ülesanne. Eelduste loomine selleks, et: · Otsuste tegemisel võetakse arvesse võimalikult kõiki olulisi tagajärgi; · Arvestatakse kõikide huvigruppide seisukohti · Kavandatud tegevusega taotletud eesmärgi saavutamiseks valitakse optimaalne tee. Ülesanne: Informatsiooni saamine kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide keskkonnamõjude iseloomu, suuruse, ulatuse ja tõenäosuse kohta. · Informatsiooni saamine huvipoolte suhtumise kohta · Saadud info ja sellest tulenevate järelduste edastamine otsusetegijale KMH järelvalvaja. · Kui on kohaliku suurusega siis keskkonnateenistus · Kui mitmeid maakondi hõlmav või merele minev siis keskkonnaministeerium Keskkonnamõju hindamises osalejad. 6 · Arendaja · Otsustaja · Ekspert (eksperdid) · Huvipooled · Avalikkus
TKHK tegevuse aluseks on Tartu Kutsehariduskeskuse põhimäärus (jõustunud 01.01.2013) ja õppekavadele väljastatud koolitusload (Haridus- ja Teadusministeerium). Tartu KHK lähtub oma tegevuses Kutseõppeasutuse seadustest ja Täiskasvanute koolituse seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest. Peamine strateegiline dokument on Tartu Kutsehariduskeskuse arengukava 2008 2013. Tegemist on kooli tulevikku suunava strateegilise dokumendiga, mis koostati TKHK personali, õppijate ja huvipoolte laialdasel osalemisel. Lähtudes arengukavast on koostatud tegevuskava, mis sisaldab detailsemalt sihte, eesmärke ja programme järgnevateks aastateks. Uue arengukava (hetkel veel koostamisel) märksõnadeks on tulevikku suunatud haridus, innovaatilisus ja koostöö. 2.2. Organisatsiooni kuvand ja sotsiaalne vastutus Imago on sihtgruppide peas olev kujutluspilt organisatsioonist. Selle kujunemist mõjutavad organisatsiooni kommunikatsioon, sihtgruppide oma kogemus ja kolmandatelt allikatelt
ISO 9000 seeria, ISO 90003, EVS-ISO/IEC 12207, CMMI, ITIL ja ISO/IEC 20000, RUP, XP, IT Grundschutzhandbuch / ISKE/ ISO 27000 seeria sisu ja omavaheline võrdlus. Standard (EVS-)ISO/IEC 12207 võib olla aluseks ettevõtte tarkvaraprotsesside haldusele. Oluline on teada, et ISO/IEC 12207 ei kirjuta ette konkreetset elutsükli mudelit ega tarkvara arendusmeetodit. Standardiga sobivad väga mitmesugused elutsükli mudelid, sealhulgas agiilsed. Standardit järgivate huvipoolte hooleks jääb elutsükli mudeli valimine tarkvaraprojekti tarbeks ning standardi protsesside, tegevuste ja tööde peegeldamine selles mudelis. CMMI Sisu: · sisaldab mitut mudelit (hange, arendus, teenused, inimesed) · laiendab ja kombineerib eelnevaid mudeleid - the Capability Maturity Model for Software (SW-CMM), the Systems Engineering Capability Model and the Integrated Product Development Capability Maturity Model.
Eesti Juhtimiskvaliteedi Keskus. [http://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/enesehindamise/mudel.pdf] 30.11.2015 14. Iseloomustage, milliseid põhimõtteid tuleb arvesse võtta püüdlemisel organisatsioonilise täiuslikkuse poole? Organisatsiooniline täiuslikkus on üldine töötamise viis, mille tulemuseks on huvipoolte (kliendid, töötajad, partnerid, ühiskond, omanikud) tasakaalustatud rahulolu, suurendades organisatsiooni pikaajalise edukuse tõenäosust. Suurepäraseid tulemusi on võimalik saavutada, lähtudes oma tegevuses organisatsioonilise täiuslikkuse printsiipidest. Arvestada tuleb järgnevate põhimõtetega: -Tulemustele orienteeritus
Keskkonnamõju hindamise eesmärk ja ülesanne. Eesmärk: eelduste loomine selleks, et: · Otsuste tegemisel võetakse arvesse võimalikult kõiki olulisi tagajärgi · Arvestatakse kõikide huvigruppide seisukohti · Kavandatud tegevusega taotletud eesmärgi saavutamiseks valitakse optimaalne tee. Ülesanne: · Informatsiooni saamine kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide keskkonnamõjude iseloomu, suuruse, ulatuse ja tõenäosuse kohta. · Informatsiooni saamine huvipoolte suhtumise kohta · Saadud info ja sellest tulenevate järelduste edastamine otsusetegijale KMH olulisemad tunnused: · Mõiste "keskkond" lai käsitlus · Interdistsiplinaarsus · Alternatiivide/Variantide käsitlemine · Mõjude prognoos, hindamine ja võrdlemine · Süstemaatilisus · Reprodutseeritavus · Dokumenteeritus · Avalikkuse osavõtt Keskkonnamõju hindamine; keskkonnamõju strateegiline hindamine.
tarbijate terviklikule rahuldamisele ning kõikide huvigruppide pidevale arengule koos organisatsiooniga. Tarbijate mõiste on ISO 9000:2000 järgi laiem kui ta oli varem. Siia alla kuuluvad: kliendid, aktsionärid, töötajad, tarnijad ja kogukond (joonis 7): Kliendid Töötajad Aktsionärid Tarnijad Kogukond Joonis 7. Huvipoolte vajaduste tasakaalustamise mudel Seega püüdleb tänapäevane kvaliteedijuhtimine joonisel oleva tasakaalustatud mudeli poole. Kvaliteedijuhtimine rõhutab organisatsiooni pidevat parendamist kõikides juhtimisvaldkondades. Kvaliteedijuhtimine seisneb tervet ettevõtet hõlmava kvaliteedisüsteemi loomises. Kvaliteedisüsteemiga fikseeritakse organisatsiooni struktuur, eesmärgid, kvaliteedijuhtimise
x kvaliteedikontroll x väliskeskkonnaga arvestamine. Standardid ja sertifitseerimine ISO 9000 sari kirjeldab kvaliteedijuhtimissüsteemide aluseid ja täpsustab nende terminoloogiat, määrab kindlaks nõuded kvaliteedijuhtimissüsteemidele, annab juhiseid, mis võtavad arvesse kvaliteedisüsteemide mõjususe ja tõhususe. Standardi eesmärgiks on parendada organisatsiooni toimimist ning klientide ja muude huvipoolte rahulolu. Standard toob ära kvaliteedijuhtimise põhimõtted: x kliendikesksus x süsteemne lähenemine juhtimisele x eestvedamine x pidev parendamine x inimeste kaasamine x faktidel põhinev otsustamine x protsessikeskne lähenemisviis x vastastikku kasulikud suhted tarnijatega.
Keskkonnamõju liigid: Keskkonnamõju hindamise eesmärk/ ülesanne: Eesmärk: Otsuste tegemisel võetakse arvesse kõiki olulisi tagajärgi; Arvestatakse kõikide huvigruppide seisukohti; Kavandatud tegevusega taotletud eesmärgi saavutamiseks valitakse optimaalne tee. Ülesanne: Informatsiooni saamine kavandatud tegevuse ja keskkonnamõjude iseloomu, suuruse, ulatuse ja tõenäosuse kohta; Informatsiooni saamine huvipoolte suhtumise kohta; Saadud info ja sellest tulenevate järelduste edastamine otsusetegijale. KMH olulisemad tunnused: Alternatiivide/Variantide käsitlemine; Mõjude prognoos, hindamine ja võrdlemine; Süstemaatilisus; Dokumenteeritus; Avalikkuse osavõtt. Keskkonnamõju hindamises osalejad: Arendaja; otsustaja; ekspert; huvipooled; avalikkus. Keskkonnamõju hindamise metodoloogilised põhimõtted:
xx vvv Merlecons ja Ko OÜ 105 KONKURSS Infoleht 1 Teie grupp moodustab konkursi komisjoni, kes peab valima kolledzile uue direktori teile esitatud kandidaatide seast. Direktori valikul peab arvestama sellega, et uus direktor peab vastama erinevate huvipoolte (kolledzi nõukogu, juhtkonna liikmed, õppejõud, üliõpilased) esitatud nõudmistele. Igaüks teist on püüdnud konkursi komisjoni liikmena eelnevalt kohtuda erinevate huvigruppidega, et välja selgitada nende ootusi uue juhi suhtes. See, mida olete teada saanud, on kirjeldatud teie infolehel. Teie kolledz on asutatud 1988. aastal ja asub tööstuslinna südames, kus on 120 000 elanikku. Kolledz on sotsiaalteaduste suunaga, kus üliõpilased saavad
x kvaliteedisüsteemi kontrollimine x kvaliteedisüsteemi korrigeerimine ja täiustamine x kvaliteediringide töö organiseerimine. 4.4. Standardid ja sertifitseerimine ISO 9000 sari kirjeldab kvaliteedijuhtimissüsteemide aluseid ja täpsustab nende terminoloogiat, määrab kindlaks nõuded kvaliteedijuhtimissüsteemidele, annab juhiseid, mis võtavad arvesse kvaliteedisüsteemide mõjususe ja tõhususe. Standardi eesmärgiks on parendada organisatsiooni toimimist ning klientide ja muude huvipoolte rahulolu. Standard toob ära kvaliteedijuhtimise põhimõtted: x kliendikesksus x süsteemne lähenemine juhtimisele x eestvedamine x pidev parendamine x inimeste kaasamine x faktidel põhinev otsustamine x protsessikeskne lähenemisviis x vastastikku kasulikud suhted tarnijatega.
Keskkonnamõju hindamise eesmärk Eelduste loomine selleks, et: • Otsuste tegemisel võetakse arvesse võimalikult kõiki olulisi tagajärgi • Arvestatakse kõikide huvigruppide seisukohti • Kavandatud tegevusega taotletud eesmärgi saavutamiseks valitakse optimaalne tee. Keskkonnamõju hindamise ülesanne • Informatsiooni saamine kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide keskkonnamõjude iseloomu, suuruse, ulatuse ja tõenäosuse kohta. • Informatsiooni saamine huvipoolte suhtumise kohta • Saadud info ja sellest tulenevate järelduste edastamine otsusetegijale Keskkonnamõju hindamises osalejad • Arendaja • Otsustaja • Ekspert (eksperdid) • Huvipooled • Avalikkus Millal tuleb läbi viia ? • Seadusega sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevused • Mõju olulisuse eelhindamine seadusega kehtestatud korras • Finantsinstitutsioonide või avalikkuse surve Eelhindamine
võimalikult kõiki olulisi tagajärgi; arvestatakse kõikide huvigruppide seisukohti; kavandatud tegevusega taotletud eesmärgi saavutamiseks valitakse optimaalne tee ülesanded: o informatsiooni saamine kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide keskkonnamõjude iseloomu, suuruse, ulatuse ja tõenäosuse kohta o informatsiooni saamine huvipoolte suhtumise kohta o saadud info ja sellest tulenevate järelduste tegemine otsusetegijatele tunnused: o mõiste „keskkond“ lai käsitlus o interdistsiplinaarsus o alternatiivide/variantide käsitlemine o mõjude prognoos, hindamine, võrdlemine o süstemaatilisus o reprodutseeritavus o dokumenteeritus o avalikkuse osavõtt hindamises osalejad:
Ettevõtte finantsseisundit mõjutavad tema poolt kontrollitavad majanduslikud ressursid, finantsstruktuur, likviidsus ja maksevõime. Kasutajale on kasulik selline informatsioon, mis käsitleb ettevõtte poolt kontrollitavaid ressursse ja nende rakendamist lähiminevikus, sest see võimaldab hinnata ettevõtte võimet teenida raha ja selle ekvivalente tulevikus. Informatsioon finantsstruktuurist võimaldab hinnata tuleviku laenuvajadusi ning kasumi ja rahavoogude jaotumist tulevikus ettevõtte huvipoolte vahel. Informatsioon likviidsusest ja maksevõimest on kasulik, et hinnata ettevõtte võimet tähtajaliselt tasuda oma finantskohustusi. Seega võib bilansi hoolikast analüüsist olla abi, sest tulu vähenemisele tulevikus viitab üha halvenev bilanss, ning vastupidi, paranev bilanss annab lootust tulude kasvuks pikema ajaperioodi vältel (Kallas 2002, lk 279). Kasumiaruanne on bilansiga tihedalt seotud perioodiline tulemiarvestus, mis koostatakse
· ohu identifitseerimine, · ohu iseloomustamine, · toimeaja hindamine, · riski iseloomustamine. RISKI OHJE (risk management) riski hindamisest, headest kaubandustavadest ja tervisekaitse nõudeist lähtuv ning alternatiive arvestav tegevus. Vajadusel rakendatakse ennetavaid ja kontrollimeetmeid. RISKI KOMMUNIKATSIOON interaktiivne info ja arvamuste vahetamine riski hindajate ja ohjajate, tarbijate, tööstuse, teadlaste jt huvipoolte vahel riski analüüsi käigus. KVALITEETNE TOIT toit on kvaliteetne, kui ta on: · ohutu, · toitainete koosluselt sobilik, · maitsev ning omase lõhnaga, · kergelt valmistatav, · kergelt kättesaadav, · tarbija eelistustele vastav. 16 2.2. TOIDUHÜGIEENI EESMÄRK JA ÜLESANDED Toiduhügieen on enam kui lihtsalt puhtus; see hõlmab kõiki töövõtteid, ja sellest tingituna on toiduhügieeni eesmärkideks:
-riskide hindamine püüab kvantitatiivselt määratleda riske, ohtusid, tagajärgi, et otsustada, kas riigi tegevus on Õtatud. Meetod on abiks künnise küs lahendamisel – kas üldse reguleerida. -riskianalüüsist – risk risk analüüsist Tagajärgede analüüsi meetod. Eelnevalt esitatule lisaks võib meetodite hulka arvata ka mitmeid muid: nt info kogumise, töötlemise ja testimise tegevusi, nt minide vahelised koosolekud, konsultatsioone huvipoolte sihtgruppide, asjatundjatega, uuringute läbiviimine, õ liku instrumendi testimine rakendades eelnõu sätteid juba, valikute simulatsioone, võrdlus juba töötava eeskujuga. Kokkuvõtvalt – õakti mõjude analüüs on päris vajalik asi. Ilma selleta me mõnes mõttes püüdes korrastada meie tegelikkust tegutseme suht juhuslikult. Nii nagu õ ise peab olema ideaalis süsteemne asi, nii peaks ka tema korrastav mõju olema ka ühiskonda süsteemselt korrastav
annaabi.ee 
