Kodukirjand (tegelaste lühitutvustus) ''Hüvasti Kollane kass'' autor : Mari Unt Aarne on kaheksateistkümne aastane noormees, kellele meeldib Maia. Noormees on äsja kolinud oma tädi Ida juurde Tartusse. Aarne on kangekaelne , tal puudus tahe midagi teha ta oli laisk ,ainuke asi mis Arnet tõsiselt huvitas oli Maia aitamine aga kuna poisil puudus järjepidavus läks ka tüdruku aitamine luhta. Aarne oli tubli poiss kes sai kõigega hakkama ja tal olid head hinded aga kui tema ellu tulid tüdrukud ja õhtused väljas käimised läksid koos sellega ka tema hinded ja see muudab tema suhted oma tädiga halvemaks, kuna tädile ei meeldi et poiss hilja väljas käib ja õppimise asemel tüdrukutega väljas musitab. Aarne suhtub oma kaaslastesse tolerantselt. Tädi Ida on vanem naine kes elab tartus korteris. Tädi Ida on vanakooli naine ning temal peab käima kõik korra järgi
"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus. Seal nägi Aarne peale pikka suve oma vanu sõpru.
"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus. Seal nägi Aarne peale pikka suve oma vanu sõpru
Hüvasti,kollane kass Autor:Mati Unt Tegelased:Aarne(peategelane),tädi Ida,pime tädi Amalie,Linda(tädi Ida allüürnik ja Aarne klassiõde),Ando(klassivend),Kornel(õpetaja),Maia(klassiõde ja Aarne tüdruksõber),Indrek(hea sõber ja klassivend),Ingrid(klassiõde),Eda(Aarne uus tüdruksõber,kellega ta hakkab raamatu lõpus käima),Aarne ema. Raamatust: Raamat räägib ühest kaheksatesitkümne aastasest posist Aarnest,kes käib koolis.Ta elab oma tädi Ida juures ja ema elab kaugemal,kuna käib tööl.Ta on tädi niiöeldes allüürnik,nedega koos elab veel teine tädi Amalie ja Linda,kes on samuti allüürnik ja Aarne klassiõde.Jutustatud on Aarne elust,kuidas ta käib
Roosi August - joodik, Marta isa, Hiie talu naaber Selma - Taavi parim sõbranna Inga - naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle Soome lahe, vastupanuliikuja Manivald Pihu - kombinaadi-kamba eesotsas (seal asub sõjakooli meeste peastaap) Riks - Taavi endine sõjakaaslane, tapab enese kokk Lompus - Taavi endine sõjakaaslane, lubab inimesi üle lahe aidata, tegelikult varastab paljaks Vello - üritab Taavi perega koos üle lahe minna Kokkuvõte: Taavi Raudoja oli noormees, kes võitles Soomes venelaste vastu. Koju jõudes sai ta teada, et tema naine Ilme ja laps Lembit on läinud üle mere. Ta võttis valepassi ja järgnes neile Tallinnasse. Pealinnas kohtas ta mitmeid tuttavaid, kes pakkusid talle otsa, et sõita üle mere ja põgeneda surma mõistmisest riigireetmise eest. Teda peteti mitmeid kordi ning oodatud ots jäigi tulemata. Samal ajal tema naine ja laps pöördusid koju tagasi, sest nad ei olnud laeva peale pääsenud
teeb endale uusi särke, et sellega oma ,,seisust" parandada, aga talle ei meeldi et sellega ka Tiina ja ema ,,seisused paranevad". Ka tekkis Indrekul ja Tiinal lahkheli sellega, et Tiina tahtis näidata Indrekule neid särke, aga Indrekut ei huvitanud need, sest tema mõtles oma kodus olevale õele , kellega oli Indrekul särgi pärast peaaegu tüli ja Ramildast, kellel ta ei mäletanud, et mis tal seljas oli. XXXII Algamas oli uus kooliaasta ja õpilasi tuli koolimajja rohkesti. Tulid need, kes olid sügisel lahkunud ja tuli veel rohkemgi. Ühes nende hulgas oli Härra Mauruse kooli endine õpilane Miilinõmm, kes oli tulnud end õpetajaks pakkuma. Ta pandi härra Kooviga ühte tuppa, kuna neid mõlemaid peeti rahulikeks ja vaikseteks inimesteks. Mõne aja möödudes oli juba kuulda valjemaid sõnavahetusi, mis olid enamasti tekkinud härra Miilinurme üliinimese teooriast. Härra Maurus pidi neid isegi vahepeal rahustama
...........................64 Henno Käo............................................................................................................................................65 Helle Laas.............................................................................................................................................65 Piret Raud.............................................................................................................................................67 Kristiina Kass.......................................................................................................................................67 3 Eesti rahvalaulud lastele Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks.
tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde - rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, teadis rääkida, et Mauruse kooli saavad kõik sisse, rahaga hästi, kuid ilma rahata ka, punase habemega mees
Kõige kuulsam on Eestis B.Notke "surmatants",samas Notke oli pärit saksamaalt. Reformatsiooni tähtsus eesti kultuurile, reformatsiooniga kaasnenud muudatused · Luterlusega kaasnes Piibli tõlkimine eesti keelde,emakeelne jutlus S. t. pidi olema emakeelseid raamatuid,mis tähendas lugemisoskuse tõusu.1525 a."Lutheri katekismus", 1535 Wanradt-Koelli katekismus. · Tallinnas asutati linnagümnaasium, Tartusse tütarlastegümnaasium · Jesuiidid asutasid 1583 jesuiitide kolleegiumi ja gümnaasum,mida võib nim. Esimeseks kõrgemaks kooliks · Asutati tõlkide seminari · Eesti aladel hakati rääkima renessanssist.M.Sittoni tegevusaeg,A.Passeri mustpeade maja fassaad,Niguliste kiriku luukere- hauakivi,A.Psseri raidkivist sarkofaag Toomkirikus,puust nikerdatud Niguliste ja Rannu kiriku pingid
60ndate luule muutub küll radikaalselt, kuid me tajume mingit luulelisust, 60ndate 70ndate vahetusel tekib mingi murdepuhkt, kus luule keeratakse pahumpidi – tekib mingi distantseerumine alustest. Johnny B. Isotamm (Jaan Isotamm) on sõltumatu mässaja. Ta ei taha läheneda kassetipõlvkonnale. 1956ndal aastal ta vangistati, olles alles koolipoiss. Põhjuseks oli põrandaaluses vastupanuorganisatsioonis osalemine. Vangist tagasi tulles, tuli ta Tartusse ning talle tundus, et kõik luuletavad ja siis hakkas ka luuletajaks. Vangilaagris kirjutas ta ka luuletusi nii eesti kui ka vene keeles. Kui võtta kätte ta koondkogu „Mina Johnny B“, siis see esindab väga kitsa perioodi kompaktset loomingut (1967-1974). 1974ndal aastal ta leidis, et ta ei taha enam olla luuletaja ning polnudki enam. Tema luuletamisest loobumise kohta on ka mitmeid seletusi – tema enda seletust tuleb seal ka arvestada. Talle tundus, et talle ei sobi „päris
imetlesid. Muidugi olid ka emal oma probleemid. Isa läks nende juurest ära kui poiss oli 5 aastane. Isal on oma pere, nad ei suhtle. Ta teab, et isal on probleeme joomisega. Lapsena võttis osa igasugusest huvitegevusest. Emale meeldis väga, kui ta laval esines, laulis, näitles, luges luuletusi. Ema püüdis alati tema esinemistest osa saada, võimaluse korral hankis igaks esinemiseks uued riided. Hiljem rääkis nähtust-kuuldust vanaemale, oma sõbrannadele. Veel käis noormees kunstiringis. Õppis noormees keskmiselt, kuid see-eest luges palju. "Siis muutusid olud, emal tekkis probleeme töö juures, tellimusi jäi vähemaks." See tähendas teatud harjumuspärase elustandardi muutumist ja energia vähenemist tegelemaks poja probleemidega. Ta jäi suhteliselt omapead. Tekkisid uued sõbrad - kõik pärit peredest, kus olude teisenemine oli toonud kaasa nii töökaotuse, jõuetustunde kui ka lootusetuse. Kodus ei tahetud püsida, sest seal olid tujutud vanemad
Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi.
Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi.
Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõnahuligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi.
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
Need olid esialgu hinnete asemel. Käitumine ja hoolsus olid mul head. 16 Vestlus ema Terje Lehtmega, 20. veebruar 2010 26 Foto 17. VKG esimese klassi pilt. Teises reas vasakult esimene klassijuhataja Maiu Vislapuu. Kolmandas reas kõige vasakpoolsem Sander Lebreht. Fotograaf teadmata. Foto pärineb perekonna fotokogust. Kui esimene kooliaasta mööda sai, otsustasid mu vanemad mind panna Pikakannu Põhikooli. Ma olevat saanud esimeses klassis soki, kuna nii palju õpilasi oli.17 Pikakannu Põhikool asub umbes 22 kilomeetri kaugusel Võru linnast. Ma käisin sinna kooli igal hommikul bussiga ja tagasi tulin ka bussiga. Sealt tuli kaks bussi linna. Üks tuli kell 14 ja teine kell 16. Kui ma magasin maha kella kahese bussi või oli 7 tundi pidin ma ootama kella neljani, et koju saada.
XXXIII Sellest ajast kui Andres tööle pandi ei näägelnud nad eriti palju enam Indrekuga. Indrek ja Ants käisid tihti kalal, esimesel oli palju kannatust ja tahtmist kalda ääres istuda ja oodata. Antsul seda aga ei olnud, ükskord kui tema püüdma sai siis väsis ta ootamisest suhteliselt kiiresti ära ja pani asjad kokku, Indrek aga istus tundide kaupa ühe kohapeal. Orul oli üks madal ja matsakas plika, kes karjas käis, Riia. Tal oli väike kass, keda ta igale poole kaasa tassis. Indrekule tüdruk isegi meeldis ja nad ajasid palju juttu, kass oli aga ta vaenlane nr üks. Indrek teadis väga paljusi linnupesi ja ühel korral näitas ta Riiale ka. Mõne päeva pärast avastas ta aga pesa tühjana ning oli väga kurb. Muska võttis jälje üles ja näitas et rüüstajad olid üle kraavi läinud, seal olid ka Riia jalajäljed. Tüdruk aga tegi näo nagu ta midagi sellest ei teaks, nii tuligi
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks
Töö eesmärgiks on uurida kooliprobleemide tekkepõhjusi ja nende lahendusviise ning tutvuda eesti noorte autoritega. Uurimismaterjaliks said üheksa noorsooromaani: Helga Nõu ,,Tõmba uttu!", Reeli Reinausi ,,Must vares", Margus Karu ,,Nullpunkt", Kerli Altmarti ,,Makaagid ja majad", Kristel Kriisa ,,Neetud", Ketlin Piirilinna ,,Sefiirist loss", Margit Sarapiku ,,Vaarao leidmine" Kersti Kivirüüdi ,,Okultismiklubi" ja Diana Leesalu ,,Mängult on päriselt". Kõigepealt lugesin raamatud läbi ja tegin märkusi probleemi põhjuste kohta. Töö esimese osa moodustab probleemide käsitlus koos autori lühitutvustusega. Töö teine osa on analüüs. Töö eelviimases osas on analüüsitud, kuidas peategelased on tulnud toime oma muredega ning kas ja kuidas nad need lahenesid. Lõpus on kokkuvõte ja kasutatud allikad. Abimaterjalina on kasutatud interneti otsingumootorit www.google.ee ning autorite enda
Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli pealkirjaga ,,Meie esimene luuletaja". Nooreestlased, eesti haritlaste uus põlvkond, nö avastaski Petersoni, tõstis tema luule eesti kirjanduses aukohale. Seejuures rõhutati ka Petersoni noort iga: Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti kirjanduse algust romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässuline noormees, kes pidi elust lahkuma ülekohtuselt vara. Petersoni luule K. J. Petersoni luule on jäänud eesti kirjanduses erandlikuks. Ta ei kirjutanud nii, nagu oli üldiselt kasina haridusega maarahvale seni kirjutatud, vaid üritas luua eesti keeles nimelt nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel, mis valitses tema kaasajal Euroopas. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Klassikalistes luulezanrites ja vormides
meistrist osavamaks, sai ta koha endale. Maailmasõja alguses andis mõisnik, kes oli isegi sõjaväelane talle soovituskirja Pokrovski allohvitseride kooli. Kui ta selle lõpetas, hakkas ta nekruteid kooli juures välja õpetama ja ohvitseridki pidasid temast lugu. Sõja lõpupoole saadeti kogu kool eseloniga Dvinskisse. Pärast tsaari kukutamist, hakkasid sõdurid kroonu viinakeldrit rüüstama. Osad isegi uppusid viina sisse. Pärast Bresti rahu komandeeriti Dietrich Tartusse Eesti väeossa. Sinna ta ei jõudnudki, sest sakslased oldi Tartu juba vallutanud. Selle asemel läks ta Haralasse mõisatööle. Peale sakslaste lahkumist pandi ta jaoülemaks Eesti väes. Võitles landesveeriga. Hiljem sai ka Vabadusristi ja asundusmaa. Neljakümne neljandal kuulati ta seoses Omakaitses olemisega üle. Ta väitis, et pole ei fasist ega kommunist ning raske on kellegi poole hoida, kui võim pidevalt vahetub. Venelane tahtis ta Vabadusristi näha, aga naine oli selle
,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane
I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli
saanud. Teisel pühal läks ka Andres, kuid kutsus endaga Mari kaasa, pakkus, et saunatädi võib lapsi paariks tunniks hoidma tulla, et Mari ka hinge tõmmata saaks, ja nii sündiski - Mindi hobuse ja vankriga, Juss luuras neid metsast, oli armukade - Kui kirikust tagasi tuldi jäi Mari lapsi imetama, Juss oli kurb ja vaikne, saunatädi üritas poisiga juttu teha, aga Jussil polnud midagi vastata, lõpuks läks noormees ka peresse vaatama, mis seal toimub, sauna-Madis manitses saunaeite, et see oma nina teiste asjadesse topib, eit ütles et tal Jussist kahju, kuid see Madist ei kõigutanud, käskis siiski vait olla ja eemale hoida - Juss tahtis Marilt aru pärida, miks naine peremehega läks kirikusse aga temaga mitte, küll aga tuli tema etteheitvast küsimusest mitu uut küsimust ja nii jäi asi lahtiseks, Mari ütles mehele, et kui ta too ei taha, et Mari peremehega kirikus käiks, siis ta enam ei lähe ka
» Tädi Polly tundis tuska, et ta oli selle kaudse tõenduse kahe silma vahele jätnud ja et ta polnud seda kavalust kasutanud. Siis tuli tal uus mõte: «Tom, ega sa ei tarvitsenud pumba all särgi kraed lahti rebida, mille ma kinni õmblesin? Tee kuuenööbid lahti!» Tomi näolt kadus murepilv. Ta avas kuue. Särgi krae oli korralikult kinni õmmeldud. «Tont võtaks! Noh, olgu peale. Ma olin kindel, et sa poppi tegid ja suplemas käisid. Kuid ma andestan sulle, Tom, usun, sa oled selline kass, kes on kord juba oma käpad kõrvetanud, nagu öeldakse. Oled parem, kui sa välja näed -- seekord.» Tädi Polly oli pooleldi kurb, et tema teravmeelsus polnud märki tabanud, ja pooleldi rõõmus, et Tom oli ometi kord kogematagi kuulekalt käitunud. Kuid Sidney ütles: «Noh, minu arvates õmblesid sa tema krae valge niidiga kinni, see seal on aga must.» «Muidugi õmblesin valge niidiga! Tom!» Kuid Tom ei hakanud järge ootama. Uksest välja lipates ütles ta:
Uurimustöö eesmärgiks on analüüsida Sass Henno raamatut ,,Mina olin siin esimene arest". Töö ülesandeks on välja selgitada, kas ja millega Rass lugejat üllatab, milliseid suhtegruppe tegelased omavahel loovad ja milline on peategelane? Uurimustöös kasutan metoodikat A. Merilai, A. Saro, E. Annuse õpikust ,,Poeetika" Hüpoteetiline seisukoht uurimistöö tulemustest on see, et peategelane Rass on muutuv tegelane ja kannab teose ideed, kõrvaltegelased on peategelase teenistuses. Töö koosneb sissejuhatusest, autori elu ja loomingu ülevaatest, uurimustöö metoodika kirjeldusest, uurimusest ja kokkuvõttest. 1. Autori elulugu 1.1. Ülevaade Sass Henno elust Sündis 13 .septembril 1982 Tartus, samal sügisel, kui suri Breznev. Esimesed kolm aastat elas ta ema ja isaga, seejärel läksid nad lahku. Henno jäi ema juurde. Kui ema päeval tööl käis, hoidis teda üks paljulapseline naabermaja pere. Viieaastaselt läks Henno
· Allegooria- mõistukõne · Hüperbool-poeetiline liialdus(Millioneid aastaid ja enamgi veel valmib 1 ainus mote) 2 · Litootes e. poeetiline väljendus(Tegi toa tuule pale, majavarre pale) · Oksüümolon-vastand väljendus (Kuumlumi) · Onomotopöa-püütakse sõnadesse panna loodushääli, seda mida me kuuleme (linnud laulsid tiu-tiu) · Iroonia e. sarcasm- pilkav teesklus ( hüvasti hõbelusikad) · Metonüümia-sarnaneb metafooriga. Ülekantud tähendus ühe ja sama nähtusega seonduva piires(Oktoober(sügis) sadu alla tigutas)(Lugesin Vildet-tema loomingut) · Glossoloolia-Mõttetute sõnade kuhjumine( Visnapuu armastas seda teha) Lausekujundid: · Kordus(teele, teele kurekesed, üle-üle maa) · Mõttekordus e. parallelism- tüüpilised regivärsilised rahvalaulud. · Kiasm e. ristlause.(Male hobused valetavad, ja valehobused maletavad)
Esimest korda uuemal ajal pöörduti antiigi poole renessansi ajastul (14-16. sajandil; Shakespeare, Boccaccio; võeti üle maailmavaade humaansus, harmooniline areng). Teine kord klassitsismi ajal (17.-18. saj; võeti üle vormiline pool) Homerose eeposed Muistsetele Kreeka poeetidele meeldis laulda oma kangelastest ja Trooja sõjast. Varaseim meile teadaolev poeet on Homeros, kes lõi 8. või 7. sajandil eKr kaks eepost, "Iliase" ja "Odüsseia". Kreeklased pidasid nende autoriks küll pimedat laulikut Homerost, kuid paljud tänapäeva teadlased kahtlevad, kas selline poeet üldse on elanud. 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et Homeros ei ole teoste autor, kuna kreeklastel polnud siis veel kirjaoskust, teos täis vasturääkivusi ning on kokku pandud erinevate inimeste poolt (Homeros lõi suurema osa). Talle vaidles vastu aga Nitzsche. Mõlemal mehel oli oma koolkond, toetajad. Selleks ajaks oli uuritud juba muid rahvalaulikuid
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikul
onu Vernoni põhimõtete vastu. Aga Harry lubamine tähendas temast lahtisaamist kaks nädalat varem. Nii et Harry võis minna. Järgmisel õhtul tulidki Harryle järgi tema võluritest sõbrad. Roni pere koosneb 9 liikmest: Ron, kaksikutest George ja Fred, õde Ginny, kolm vanemat venda Percy, Charlie ja Bill ning Roni ema ja isa. Nad on vaesed ja ei saa endale kõike lubada, aga Harry arvas, et see on maailma parim perekond. Harry jättis Dursleydega hüvasti ja nad läksid Jäneseurgu (niimoodi kutsuti Weasleyde kodu). Järgmisel hommikul ärkasid nad väga vara, et minna maailmakarikale. Nad pidid ronima Stoatsheadi mäele, kus neid ootas väravavõti, mida puudutades jõudsid nad finaalmängu toimumispaigale. Seal said nad endale telkimispaiga, kuhu püstitasid kaks telki, mis seest olid palju suuremad kui väljast (see oli saavutatud võlujõul). Õhtu saabudes hakkasid nad mänguplatsi poole minema. Nende kohad olid kõige
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
Kuid Haapsalu linnavalitsusel ja haridusministeeriumi vahel oli lepe, mille kohaselt oli Haapsalu koolide õpetajatel eelis. Nõnda pidi Schmidt paljudele ära ütlema. Tahtjaid oli tõesti palju: juhiabi kohta tahtis 12 inimest, vene keele õpetaja kohta 7 inimest, inglise keele õpetaja kohta 5 inimest, füüsika ning keemia õpetaja kohtadele oli mõlemale 4 kandidaati. 2013. aasta 1. veebruariks loodeti välja valida uued õpetajad ning 1. augustil nendega lepingud sõlmida. (Ilves 2013) Kooliaasta alguses alustas koolis tööd 34 õpetajat, neist 22 täiskohaga (Karnau. Riigigümnaasium...). Sama aasta märtsis valiti ka koolile logo: sinine volditud paberlind. Schmidti sõnul esindab sinine lind endist ja tulevast, samuti on see järg traditsioonile ja väljendab loovust. Nimelt kasutati kajakamotiivi palju Haapsalu Gümnaasiumi sümboolikas. Sinilinnu motiiv on jällegi poeetiline ja kooli iseloomustav. Linnu voltides on valikuvõimaluste rohkus ning Jaapani
realistlik. Saab hea ülevaate sellest, mida nimetatakse vaesuseks (muldpõrandad, katkised aknad, jalanõusid ei olnud, sööki tõi naabertalu naine). Villu lapsepõlv on rõõmutu. Teos on ühiskonnakriitiline, et kuidas inimesed saavad sellistes oludes üldse elada. Kui vanaema suri, siis võtis naabertalu perenaine Villu enda juurde elama. Villu on lahtise peaga poiss ja omandas koolsi hästi teadmisi. Tööd teha Villu eriti ei saanud, sest tal oli põdur tervis ja oli üldse nõrk noormees. Seetõttu hakkab ta mõisas hoopis mõisapreilide õpetajaks. Tekivad tunded ühe mõisapreili vastu. Villu tegelaskuju on väga autobiograafiline. Mõisas tekib konflikt, sest ta ei sobi sinna oma tausta tõttu (Kukulinn). Siis kui Villu enda eest seisab, siis üks mõisahärra annab Villule kaikaga hoope ja saab ühe hoobi pähe ja selle tulemusel Villu kaotab terve mõistuse. Lõpeb sellega, kui Villu istub ühe Kukulinna maja trepil pilk kaugusesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
