osatähtsus hästi säiliv, keskmise suurusega, ovaalse või neerukujulise kollase viljaga sort Alphonso, mida imporditakse peamiselt Lääne-Indiast. Välimus : Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga . Kaalub keskmiselt 300g kuid võib olla ka kuni 2kg raskuseid vilju . Vili võib olla ümmargune , muna või silindikujuline , neerule või sidrunile sarnanev ,värvuselt rohekaskollakas kuni punaseni . Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul. Vilja õhukese nahkja ja tärpentiinilõhnalise koore all on väga mahlakas mahushapu aprikoosivärvi viljaliha , millest sisaldub suur kiuline , munakujuline ja raskesti eraldatav luuseeme . Maitse : Mangot nimetatakse tema suurepärase virsikutaolise maitse ja erilise mahlakuse tõttu puuviljade kuningannaks. Seejuures on rohekate ja pruunikate viljade maitse ülekaalukalt magus, punastel aga hapukam. Valmimata ja metsiku
SISUKORD 1. TIITELLEHT...............................................................................1 2. SISSEJUHATUS..........................................................................3 3. Hurmaa.........................................................................................4 4. Papaia...........................................................................................6 5. Litši..............................................................................................8 6. Tähtvili.......................................................................................10 7. Viigimarjad...........................................................................
EKSOOOTILISED PUUVILJAD Avokaado Kirjeldus Pehme kreemja ja maheda pähkli maitsega avokaado on suurepärane vili. Viljad kasvavad kõrgete (8-9 m) puude otsas. Taime nimi on ameerika pirnloorber. On palju avokaado sorte ning koore värvus võib olla rohelisest kuni peaaegu mustani, Koor võib olla krobeline või sile. Vilja keskel asub pikergune ploomikivitaoline ja kreeka pähkli suurune luuseeme, mis moodustab umbes 20 protsenti vilja kaalust. Kui arvata veel maha vilja koor, jääb järele umbes 70 protsenti söödavat sisu.
kitsepiimajuustu kohta, mis on sõltuvalt vanusest kas magushapukas või magusalt puuviljane ning mandline. Chowder - Jahu või tärklisega paksendatud supp, enamasti kas kala- või mereannisupp, aga võidakse valmistada ka maisist. Chifferi Rigati - Spagettide kõrval üks tuntumaid pastatooteid – sarvekesekujuline pasta. Chutney - Eestis kasutatakse ka kirjapilti tšatni. Indiapärane teravmagus kaste, mida valmistatakse erinevatest puuviljadest. Kasutatakse marinaadides, kastmete maitsestamisel, aga ka lisandina liharoogadele või juustule. Ciabatta - Itaaliast Liguuriast pärit pärmitainast valmistatud kandiline nisuleib, mida tuntakse kogu maailmas. Tänu neutraalsele maitsele sobib hästi erinevate itaaliapäraste võileibade komponendiks, sageli kasutatakse ka bruschetta toorainena. Mõnes Itaalia piirkonnas maitsestatakse tainas enne küpsetamist ürtide või oliiviõliga. Conchiglie - Merekarbikujuline pastatoode.
seemnetega mikseris. Seejärel pressige segu läbi marli, nii et seemnemass jääb eraldi kasutamiseks. Mehu aga pange purkidesse suletult hoiule külmkappi, kus see püsib värske nädala jagu. Sellega sobib marineerida liha enne praadimist, samuti maitsestada liha- ja kalatoite. Mehu saab kasutada veel joogiks, magustoitude lisandiks, toorsalatite kastmeks, teravamaitseliste lihatoitude kastmete maitsestamiseks jne. Seemnemass kuivatage ning tehke sellest teed. HURMAA SISSEJUHATUS Hurmaad ei saa pidada väga uueks viljaks Eestis, kuid tema tarbimine on siiski väga vähene. Tomati välimuse kuid pehme magusalt hapuka viljalihaga puuvili on pärit Hiinast, arvatavasti. Maitselt meenutab varianti, kus melon kohtub tomatiga, mekk on sametiselt pehme ning kerge. Samas on hurmaas piisavalt väärtust, et olla ka eraldi toitainena meie päevamenüüs. HURMAA
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TÖ21Mk EKSOOTILISED VILJAD Juhendaja: Aive Antson TALLINN 2010 · Eksootilised viljad 1. Karamboola 2. Cherimoya või pannoona 3. Ananass 4. Mango 5. Kuningkookos 6. Punane banaan 7. Rambutan 8. Liti 9. Shiso lehed 10. Füüsal 11. Artiokk 12. Papaia 13. Durian 14. Jaka · Kuidas serveerida · Kuidas poes eksootilisi puuvilju valida · Kokkuvõtlik ülevaade eksootiliste puuviljade kasutamisest Eksootilised viljad 1. Karamboola
a) puuviljadele* b) lehtköögiviljadele c) juurviljadele 15. Viinamarjadest valmistatakse: a) viina b) viskit c) brändit* 16. Tsitrusviljade koores on: a) oliivõli b) eeterlike õlisid* c) kookosõli 17. Veri- ja poolveriapelsinide maitse on: a) hapu b) mõru c) magus* 18. Papaia on: a) melonitaoline* b) arbuusitaoline c) mangotaoline 19. Kõige suurema rasvasisaldusega puuvili on: a) avokaado* b) kiivi c) hurmaa 20. Kreegid on: a) kollast värvi b) sinakat värvi* c) punast värvi 1.2 Lehtköögiviljad Nimetus Kuju Värvus Kulinaarne kasutus Aedsalat Salatilehe kuju varieerub Salati pehmed lehed on Aedsalatit kasutatakse olenevalt liigist. enamasti rohelised, mõnel enamasti toorelt. liigil punased.
Suure niiskusesisaldusega toiduained nõuavad ruumi niiskust 80 - 95%; temperatuuri mõju - jälgida ettenähtud säilitustemperatuure; valguse mõju; ruumide ventilatsioon; kaubaline naabrus; fermentide toime; kahjurid ( prussakad, sipelgad, hiired jne.); taara ja pakkematerjal. Millised köögi- ja puuviljad on etüleeni tootvad ja millised on etüleeni suhtes tundlikud? Etüleeni tootvad: õun, pirn, ploom, aprikoos, virsik, nektariin, mango, melon, papaia, avokaado, passion, tomat. Etüleeni suhtes tundlikud: maitseroheline, salatid, kress, spinat,seller, porrulauk, kurk, porgand, herned, kapsad, kartul, banaan, hurmaa, kiivi. 37. MILLISED ON KAKS OLULIST EESMÄRKI MIDA TULEB JÄRGIDA KAUPADE VÄLJAPANEKUL MÜÜGISAALI? - tagada klientide rahulolu, järgides nende vajadusi, mugavusi ja harjumusi - kasvatada läbimüüki ja teenitavat tulu. 38
Таллиннское училице обслуживания Фрукты и овощи Реферат Учитель: Светлана Калю Таллинн 2014 Oглавление 1.Фрукты....................................................................................... 4 2.Oвощи....................................................................................... 14 3.Список литературы.................................................................27 2 1. Фрукты 1.1 Ананас (Ananass) – один из самых популярных тропических фруктов в мире. В свое время Христофор Колумб привез его из Парагвая в Европу, а благодаря европейским торговцам фру�
EKSOOTILISED VILJAD Kokkuvõte Tallinn 2010 SISUKORD Eksootilised viljad SISSEJUHATUS Sageli on poodides müügil ostjale tundmatuid puuvilju, millest pole teada, on nad magusad või soolased, hapud või pähklimaitsega, kuidas ja kui kaua neid säilitada, kas nad on küpsed või toored ja äkki neid süüaksegi just toorelt. Seega selles töös kirjeldame mõningate viljade iseloomustust ja omadusi, et tekiks väike arusaam, millised need eksootilised viljad siis on? 1. EKSOOTILISED VILJAD
Tamarillo’t on lihtsam koorida, kui kasta see hetkeks keeva vette. Hoida külmas, 2-5 soojakraadi juures. Sisaldab A, B, C ja K vitamiine Kilohind 18,66 eurot (292 krooni). Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta › Vesi 81 › Valgud 1,5 Rasvad 0,79 Kiudained 4 http://www.youtube.com/watch?v=COr8D7MtcRE& RAMBUTAN Rambutani nimi tuleneb vilja koorest, mis oleks justkui kaetud karvadega. Metsikult kasvavad need viljad Malaisias, haritult laiemalt Kagu-Aasias. Rambutani sisu on valkjas või roosaka varjundiga, maitse on magus ja samal ajal kergelt hapukas. Oluline on teada, et vilja sees on ovaalne kivi, mis on mürgine. Rambutane tarvitatakse värskelt, aga ka moosi või kompotina. Kilohind 18,66 eurot (292 krooni). http://www.youtube.com/watch?v=_FVQTpWTZK4 Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: › Energia 343 kJ (82 kcal)
vahel ka tärklist. Müüakse ka värvilist tuhksuhkrut, millele on värv antud kunstlike E- ainetega. Moosisuhkur - on valge suhkur, millele on lisatud nii pektiini, mis aitab kaasa tarretumisele kui ka sidrunhapet ja säilitusainet kaaliumsorbaati. Lisaks sellele, et tegu on ebatervisliku valge suhkruga, on sellele lisatud ka tervislikule toitujale mittesoovituslikku säilitusainet. Moosisuhkur, nagu nimigi vihjab, on mõeldud mooside keetmiseks, kui on soov saada zeleetaolist paksemat moosi. Moosisuhkru hind on oluliselt kõrgem tavalisest valgest suhkrust, aga tervislik kasutegur puudub. Zelee- ehk tarretisesuhkur - on valge suhkur, millele on lisatud pektiini, tärklisesiirupit ja sidrunhapet. Zeleesuhkur sobib magustoitude ja kookide kaunistuste valmistamiseks ja glasuurimiseks, küll aga ei sobi see hoidiste valmistamiseks. Karamellsuhkur - seda müüakse väikeste karamelltükikeste kujul, mis on saadud suhkru kõrgel temperatuuril kuumutamisega
piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur 0,6-1,5 % siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduainete säilitamist. Hapukurk hapendatud kurk Hapukoor töödeldud piim Heeringas Läänemere kalaliik Herned kasutatakse suppide valmistamiseks, konserveerimiseks jne. Hirss - kasutatakse putrude valmistamiseks. Hirsijahu võib kasutada erinevate jahude lisandina. Hurmaa - Ameerika diospüür on väikseim ja punaseim. Hurmaa on jaapani rahvuspuuvili. Kasvatatakse Aasias, Austraalias, Ameerikas ja Lõuna- Euroopas. Süüakse viljaliha. Magusa maitsega. Sisaldab palju suhkrut ja A- vitamiini. Kasutatakse puuviljasalatites, siirupite ja kompottide valmistamisel. I Ingver - ingverliste sugukonda kuuluv mimeaastane rohttaim, mis pärineb Lõuna -Aasiast ja mida praegusel ajal kasvatatkse Hiinas, Indias, Indoneesias, Sri Lankal, Austraalias, Lääne - Aafrikas, Jamaikal Barbadose saarel. Idamaised vürtsid klassikalised vürtsid.
Õied pisikesed, tavaliselt ühesugulised 6 kroonlehte 6 tolmukat 3 kokkukasvanud viljalehte tiivuline kupar o Dioscorea batatas jamss Looduslikult kasvab Põhja Ameerikas. Kasvab niisketes metsades, soodes, võõsastikes. Mitmeaastane roomav liaan südajate lehtedega. Isasõied ja emasõied on väikesed, rohekaskollased, koondunud õisikutesse. Viljad on tiivulised kuivad kuprad. Mitte segi ajada Ipomoea batatas (Convolvulaceae) bataat ehk maguskartul (igl.k. yams mõlemad)! Selts Pandanales Pandanus pandan ehk kruvipuu o Pandanus odoratissimus - keerdunud tüvega, tugijuurtega puud, viljad söödavad Isasõied on meeldiva lõhnaga (kevda india eeter.õli) Kommeliniidid hõlmab 1/2 üheidulehelistest
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor j
2. Köögiviljad ja seened Köögivilju on väga palju ja aktiivse riikidevahelise kaubanduse arenguga tekkib neid meie toidulauale järjest juurde. Käesolevas konspektis räägime põhilistest ja levinumatest. Seente puhul räägime ainult kultuurseentest. Just köögi- ja puuviljadest on eestlaste toidulaual suur puudus. Tänapäeval kui aastaringi on saada igasuguseid köögivilju ja puuvilju ning ka nende hind on suhteliselt odav, peaks neid siiski iga päev sööma. Toitumisteadlaste arvates vähemalt 500 g ööpäevas. Toitlustamisel on tähtis just nende vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete sisaldus. Oluline on meeles pidada, et eeltöötlemisel ja kuumtöötlemisel on vitamiinide ja mineraalainete kadu suur!
kõrvits, pastinaak Rasvad Avokaado, oliivid, taimeõli, seemned, koorevõi*, pähklid, rõõsk koor, arahhis, margariin, soja, sulatatud searasv Hapud (happelised) puuviljad Apelsin, greip, ananass, metsmaasikas, kiivi, tomat, kumkvaat, sidrun, laim, granaatõun Magus-hapud puuviljad Mango, kirsid, õun, virsik, ploom, aprikoos, mitmesugused marjad, enamus viinamarjasorte, pirnid, nektariin (sile virsik) Magusad puuviljad Banaan, datlid, hurmaa, viinamarjasort ,,Tompson", muskaatpähkel, papaia, kuivatatud puuviljad Melon Arbuus, valge muskaatmelon, muskusmelon, Kantalupa melon, talvine melon, Krensoy melon, jõulumelon, Pärsia ja Kanaari melon. Vähese tärklisesisaldusega või tärkliseta toiduained
* õhuniiskuse mõju - mida kõrgem on õhu temperatuur, seda rohkem võib seal olla veeauru. Suure niiskusesisaldusega toiduained nõuavad ruumi niiskust 80 - 95%; * temperatuuri mõju - jälgida ettenähtud säilitustemperatuure; * valguse mõju; * ruumide ventilatsioon; * kaubaline naabrus; * fermentide toime; * kahjurid ( prussakad, sipelgad, hiired jne.) * taara ja pakkematerjal. 9. Etüleeni tootvad Etüleeni suhtes tundlikud õun, pirn, ploom maitseroheline, banaan, aprikoos salatid, kress, spinat, virsik, nektariin seller, porrulauk mango, melon kurk, porgand, papaia, avokaado, herned, kapsad, passion, tomat kartul, hurmaa, kiivi 10. Etüleeni eritub kõige vähem soovitatud säilitamistemperatuuri juures. Ka õhuvahetus vähendab etüleenisisaldust õhus
astelpajumarjad, maks, kanafilee, täisterariis, lõhe, kaunviljad, kama, muna B₂ riboflaviin maks, pärm, mandlid, muna, lehtkapsas, juust, spinat, leib, brokoli, kuivatatud aprikoosid-ploomid, räim, avokaado, sealiha, kaunviljad, kalkun, pähklid, seemn PP, niatsiin, nikotiinhape, pähklid, seemned, maks, linnuliha, pärm, sea- ja veiseliha, kamajahu, muna, täi B3 nikotiinamiid kala, kohupiim, kodujuust B₅ pantoteenhape maks, pärm, pähklid, kala, kaunviljad, seened, munad, linnuliha B₆ püridoksiin maks, pähklid, linnuliha, kala, pärm, avokaado, brokoli, paprika, banaan, sea- ja veiseliha, leib, seemned, munakollane, kaunviljad
paljuseemneline mari (sisaldab kuni 500 väikest seemet), mis meenutab tomati vilja, kuid on kaetud nahkja kotiga- õietupega. Olenevalt sordist sisaldab vili 6-8% kuivainet, kuni 4% sukrut, 25-30 mg% C-vitamiini, orgaanilisi happeid ja pektiini. Füüsalist kasvatatakse nagu tomatit. Sügisel kogutakse taime küljest mahalangenud vilju, sest need on füsioloogiliselt valminud. Esimesed öökülmad parandavad viljade maitset. Maasikafüüsalist nimetatakse ka rosinafüüsaliseks, kuna ta viljad sobivad väga hästi kuivatamiseks. Maasikafüüsalise viljad on magusamad, maasika maitsega ja lõhnaga. Vilju kasutatakse keedise ja sukaadi valmistamiseks. Peruu füüsalist tehakse ka veini. Kuivatatud viljadest tehakse kompotti. Füüsalis sobib hästi salatiks, püree ja ikra valmistamiseks ning konserveerimiseks analoogselt rohelise tomatiga. ravimeditsiinis kasutatakse füüsalist neeruhaiguste puhul. Füüsalise viljadel eemalda õitupp, pese kuuma veega, et paremini
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Kristian Talviste Puuviljad Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord Sissejuhatus Füüsal 4 Passion 5 Viigimari 6 Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus Puuviljad on ühed kõige toitaineterikkamad viljad terves maailmas. Nad sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid jne. Puuviljad on välimuselt väga värvikirevad ja erisuguste kujudega. Enamasti kasvavad puuviljad soojemates maades ja troopilistes piirkondades. Oma referaadis kirjutan ma füüsalist, passionist ja viigimarjast. Füüsal Füüsali tuntakse meil teise nimega ka juudikirsi all. Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest.
erepunaseks * Õun on väga hapu, terava kirbe maitsega. Liigid Eestis kasvab looduslikult kolme liiki pihlakaid: v harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) v pooppuu (Sorbus intermedia) v tuhkpihlakas (Sorbus aria) Harilik Pihlakas Tuhkpihlakas Pooppuu Kasutamine Pihlakas on meetaim. Tema vilju võib süüa toorelt, neist võib teha moosi, dzemmi, kisselli, marmelaadi ja zeleed, neist saab teed ja neid marineeritakse. Kuivatatud marjadest valmistatud pulbrit pannakse pirukatesse. Rahvameditsiinis kasutatakse pihlakamarju skorbuudi ja verejooksu vastu, diureetikuna, higistama ajava vahendina ja lahtistina. Tänapäeva meditsiin pihlakamarju ei kasuta. Küdoonias ehk aiva Küdoonia ehk aiva (Cydonia) Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu.
poole päevasest energiast. Kõige paremad kiudainete allikad on täisteratooted, puu- ja köögiviljad. Kiudainete poolest on rikkad ka kliid, mida võib veidi toidule lisada. . 5. TERVISLIK MENÜÜ Vett tuleb juua 30 min enne sööki. Esmaspäev 12 Hommikusöök: vesi 250g, kaerahelbepuuder rasvata veega 200g, terasai 20g, juust R 25-26% (Eesti Juust) 16g, hurmaa 250g. Vahepala: kibuvitsatee suhkruta 250g. Lõunasöök: vesi 250g, maksastrooganov 80g, tatrapuder rasvata vega150g, tomat 75g, kurk 65g, redis 5g, oliiviõli külmpressitud 5g, roheline sibul 5g, till värske 1g, rukkileib 34g, keefir R 2,5% 180g. Vahepala: vesi 250g, viinamarjad 200g, õun 150g. Õhtusöök: vesi 250g, forell koorekastmes 200g, riis keedetud 30g, vinegrett 150g, rukkileib linnastega 30g, keefir R 2,5% 180g, apelsin 120g. Muu toidukord: vesi 250g, pirn 200g, banaan 160g
Väärtuslikuim on must mari , mis sisaldab kuni 300 mg Cvitamiini 100g, teised aga C vitamiini 30-40 mg. Suhkruid sisaldavad 6-7%, happeid 2-3%, mineraalainetest eriti K, pektiinaineid ja teisi vitamiine. Kasutatakse peamiselt mahlade, mooside, tarretiste ja veinide valmistamiseks., võib süüa ka toorelt ja sügavkülmutada. Tegemist on sõstratega 6. Sorte on väga palju. Marjade suurus, kuju, värvus ja maitse on väga erinevad. Tooretest marjadest valmistatakse kompotte, mahla, moosi, vesihoidiseid, veini ja marmelaadi. Suhkrusisaldus keskmiselt 10 %, 2% happeid, pektiinained, C vitamiini 100g-s 50 mg. Tegemist on tikriga 7. On Eestis eelkõige tuntud metsamarjana, kuigi neid kultiveeritakse ligi sada aastat. Kultuurmarjad on metsamarjadest tunduvalt suuremad. Marju süüakse toorena, valmistatakse kisselli, kompotti ja keediseid. Hästi sobib sügavkülmutamiseks ja kuivatamiseks. Termiliselt töödeldud hoidiseid kasutatakse ka kõhulahtisuse raviks
............................................18 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................19 2 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias SISSEJUHATUS Puuviljad on ühed kõige ilusamad, vajalikumad ja kasulikumad viljad mida loodus meile andnud on. Antud töös annan ülevaate erinevatest puuviljadest nende liikidest ja sortidest. Samuti lisasin erinevaid retsepte, kus kasutatakse puuvilju. Toetudes Toiduaine õpetuse konspektile, kui ka internetis leitule. 3 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 1. PUUVILJAD
............................................18 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................19 2 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias SISSEJUHATUS Puuviljad on ühed kõige ilusamad, vajalikumad ja kasulikumad viljad mida loodus meile andnud on. Antud töös annan ülevaate erinevatest puuviljadest nende liikidest ja sortidest. Samuti lisasin erinevaid retsepte, kus kasutatakse puuvilju. Toetudes Toiduaine õpetuse konspektile, kui ka internetis leitule. 3 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 1. PUUVILJAD
VÄRSKED PUU JA KÖÖGIVILJAD Tähtsal kohal inimese igapäevatoitumises. Suurepärased suhkrute, vitamiinide ja mineraalainete allikad. Keemiline koostis: Vesi sõltuvalt liigist 72-95% ( erandiks pähklid, 5-8%). Annab mahlakuse, kuid põhjustab ka kiiret riknemist, Mineraalained üheks tähtsamaks komponendiks, tähtsamad P, Ca, Mg,K, Fe. Vähesel hulgal mikroelemente Cu, Zn, B, J, Pb Süsivesikud puuviljades suhkruid 2-25%, köögiviljades 1-12%. Puuviljadest kõige suhkrurikkamad on viinamarjad, köögiviljadest arbuusid ja melonid. Tärklist leidub kõige rohkem kartulis, pähklites, hernes, puuviljad. teised sisaldavad vähe. Tselluloosi sisaldavad rakkude seinad. pektiinained - lähedased süsivesikutele. Protepektiin leidub valmimata viljades, pektiin valminud viljades ja annab mahlakuse. Koos hapete ja suhkruga moodustab tarretise. Orgaanilised happed omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel
Minu Toiduained Köögiviljad: Progand,Tärkliselised Kaunviljad Lihad: Linnulihad, Munad, Sealiha, Kala, Peekon Ilma suhkruta Naturaalsed juustud, Sinihallistus juust, Cheddar, Asiago juust Kodustehtud jogurt (süüa 24 tunni jooksul peale valmistamist) Puuviljad Õunad,Banaanid,Ananassid, Aprikoos, Avokaado,Viinamarjad, Kiivi, Ploomid Mahlad (värsked) Ilma suhkrute ja lisanditeta Pähklid,Kreeka põhklid, maapähkleid koorega, Mandlid Õlid: Oliiviõli, kookoseõli, Maisiõli, Avokaadoõli Kerge tee ja kohv Maitsestamata zelatiin Sinep ja äädikas Sahariin Kõrvits Mandlivõi Pähklivõi Ilma suhkruta mandlipiim Mandliõli Küpsetus Sooda Basiilik, Loorberi leht Peet Kõik Marjad Mustad oad Brick cheese Brokkoli Brüsseli kapsas VÕI Kapsas Ära söö kui on kõht lahti või gaasid Konservitud Kalad Lillkapsas Seller Kastanid Petersell Kaneel Soodavesi Kookos, Kookosepiim Suvikõrvits Jõhvikamahl Kurk Rosinad Baklazaan Konservitud puuviljad Küüslauk
Kõnnib ja lutsutab kättesaadud hurmaad. Laps suudab teha samal ajal kaht asja, kõndida ja süüa ja ümbritsevat jälgida. Kõndimise omandas Enrik päris varakult, kuskil 8. Kuul olid tema esimesed sammud. Tavaliselt hakkab laps kõndima 10-15 kuu vanuses (Tankler, 1999). Viimased 5 minutit möödub lustakamalt. Nimelt kostus ühe mänguasja muusika ja laps reageeris sellele koheselt. Enrik hakkas kahe käega vehkima ja kohapeal tammuma ehk tantsima. Kätega veheldes ununes lapsel hurmaa ja see potsatas vastu põrandat maha. Kui muusika läbi sai liikus laps kohe onu poole, ta tahtis diivanile, kus onu istub. Enrik muudkui proovib ja proovib, kõhuga vastu diivanit ja tõstab üht jalga ja teist jalga samal ajal häälitsedes ,,äh-äh''. Laps proovib muudkui diivanile saada ja lõpuks potsatab maha seejärel otsustab laps minna onu juurde ja tahab onu sülle, aga onu ei võta, kuid laps pressib ja hakkab ronima
A-Vitamiin Siivo-Sandre Tänavots Mida see tähendab A-Vitamiin on retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline nimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin Kust kohast me seda saame? Saame rasvastest kaladest, kalamaksast, loomamaksast, võist, rasvasematest piimatoodetest Parimad allikad Parimateks allikateks on maks, piimatooted (juust, või), muna. Karotenoide leidub enim kollastes ja oranžides, aga ka mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, paprika, apelsin, papaia, hurmaa) ning maguskartulis. Vitamiini tähtsus A-vitamiin on tähtis paljude organismide sigimiseks,luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks, immuunsuseks, aga ka antioksüdantse regulaatorina Milleks on vaja A-vitamiine? Nägemisprotsessiks Paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks Antioksüdantseks regulatsiooniks Organismi viljastusvõime tagamisek
Kordamisküsimused Biokeemia osaeksamiks. Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse alus. Elavas organismis on umbes 70-90 elementi, millest hädavajalikud on 27. Elavates organismides on 6 keemilist elementi, mida kutsutakse põhibioelementideks, need on C ehk süsinik, O ehk hapnik, N ehk lämmastik, S ehk väävel, P ehk fosfor, H ehk vesinik. Need elemendid moodustavad 96-98% elusorganismide elementaarkoostisest. Inimorganismi põhibioelemendid: O ehk hapnik moodustab 62% põhibioelementide koguhulgast. Hapniku kasutab keha biomolekulide lõhustamiseks, mis võimaldab kasutada nende energiat. C ehk süsinik moodustab 25% põhibioelementide koguhulgast ja on elava keskne bioelement. Süsinik on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks. Suudab moodustada kuni 4 stabiilset sidet teiste aatomite molekulidega või süsiniku aatomitega. H ehk vesinik moodustab 10% põhibioelementide koguhulgast. Vesinik võimaldab vesiniksidemete tekke, mis omakorda võimaldab bi
portsjonnõudes · Puuvilja assortiid · Lisandid :...... · Portsjon 100-150 g Puuviljasalatid · Värsked või konserveeritud puuviljad · Üks või mitu liiki · Segatud või gruppidena · Kastmed · Portsjon 150 g= 100 g+ 50 g Marjasalatid · Värsked või külmutatud marjad · Salatikaste: 20 % suhkrusiirupit või marjamahla võib maitsestada alkoholiga · Lisandid: ......... Kompotid · Kompotid on puuviljadest ja marjadest valmistatud lihtsad magustoidud · Üks või mitut liiki tooraine Valmistamise tehnoloogia järgi: · Toorkompott · Keedetud kompott Toorkompott · Sobivad: tsitrusviljad, ananass, banaan, maasikad, vaarikad · Puuviljad puhastatakse ja vajadusel tükeldatakse · Suhkrusiirup- maitsestatakse ....... · Kurnatakse ja valatakse kuumalt peale · Jahutatakse ja serveeritakse Keedetud kompott · Värsked, külmutatud, konserveeritud
A-Vitamiin SISSEJUHATUS A-vitamiin on rasvlahustuvate vitamiinide hulka kuuluv antioksüdantsete omadustega biomolekul, mis omab positiivset efekti naha- ja limaskestade normaalseks funktsioneerimiseks ja silmanägemise teravustamiseks ning paljdue teiste rakkude kasvuks ja arenguks. Lisaks ka organismi viljastusvõime tagamiseks. A-vitamiini leidub nii loomsetes kui ka looduslikes saadustes nt porgand, paprikas, piimatooted, maks jne. Ka inimorganism suudab ise A-vitamiini sünteesida. A-Vitamiini vajalikkus on viimastel aastatel kasvanud, kuid suuremat defitsiiti A-vitamiinist normaalse toitumisharjumustega inimestel üldiselt ei teki. A-vitamiini toksilisust toidust saadud a-vitamiinidega ei ole võimalik saada, siiski on võimalik saada A-vitamiini toksiline kogus toidulisandite ületarbimisel. A-VITAMIINI ERINEVAD BIOAKTIIVSED VORMID Üldnimetus on A-vitamiini erinevatel vormidel ''retinoidid''. Nimet