Köler ja Jakobson boikoteerivad ~800 lauljat ja pillimängijat Rahvuslik vaimustus levib üle maa Alates 1896 laulupeod Tallinnas Eesti õppekeelega kõrgem kool Aleksandrikool Lua saadakse 1869 Peakomitee ja abikomiteed Korjandused, loteriid... 1888 avatakse venekeelse linnakoolina Jakobson on radikaalsema tiiva juht "Kolm isamaa kõnet" 1871 tüli Jannseniga 1878 Sakala (esimene Eesti poliitiline leht 1878 tüli Hurdaga usuasjades Johann Köler "Ketraja" 1863 "Sakala" programm langeb kolme jakku 1) poliitika päevalikud juhtumised võõral ja omal maal, koolidest jne 2) kirjandus elulood, laulud, kirjad (lisaleht "Jututuba") 3) Põllutöö seltside kõned, näitused, nõupidamised jne (lisaleht "Põllumees") "sakala" 1878 - 2300 tellijat 1881 - 6000 tellijat "Eesti Postimees" 1878 - 4600 tellijat 1881 - 1500 tellijat Venestamine
pillimängijat Rahvuslik vaimustus levib üle maa Alates 1896 laulupeod Tallinnas RAHVUSLIKUD ETTEVÕTMISED Eesti õppekeelega kõrgem kool Aleksandrikool Luba saadakse 1869 Peakomitee ja abikomiteed Korjandused, loteriid... 1888 avatakse venekeelse linnakoolina Jakobson on radikaalsema tiiva juht "Kolm isamaa kõnet" 1871 tüli Jannseniga 1878 Sakala (esimene Eesti poliitiline leht) Carl Robert Jakobson 1878 tüli Hurdaga 1841-1882 "Sakala" programm "Sakala" 1878 2300 tellijat 1881 6000 tellijat "Eesti Postimees" 1878 4600 tellijat 1881 1500 tellijat VENESTAMINE Eeldus: Krimmi sõda 1853-1856
Rahvusliku liikumise keskused olid Tartu linn ja Viljandimaa, kõik aktsioonid levisid peamiselt LõunaEestis, mis kuulus Liivimaa kubermangu. Liikumise tähtsamad ideoloogid ja rahvajuhid olid Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt, ja Carl Robert Jakobson. 1870.aastatel lõhened rahvuslik liikumine kaheks suunaksradikaalseks ja mõõdukaks. Lõhenemise põhjustas erinev välispoliitiline orientatsioon: mõõdukad eesotsas Jokob Hurdaga toetusid sakslastele, radikaalid eesotsas C.R.Jakobsoniga venelastele. Johann Voldemar Jannsen (18191890) oli järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja. Aastatel 18571863 toimetas ta Pärnus nädalalehte ,,Perno Postimees" ja aastatel 18641880 Tartus ajalehte ,,Eesti Postimees". Need olid esimesed tõeliselt laia levikuga eestikeelsed ajalehed. Janseni ajalehtede eesmärk ei olnud ainult uudiste edastamine, vaid ka lugejate
veel kirjutas ka Artikleid, Näidendeid, draamaline looming ,,saaremaa onupoeg." Lavastus 24 juuli 1870, rajas rahvusliku teatri.Carl Robert Jakobson soovitas Lydial kasutusele võtta luuletajanimi Koidula. See tähistas koidu aega. !867 said Koidula luuletused üle eesti tuntuks. Tartus tekkis hovi aforismide vastu. Kui ideed läbi kuluvad, on sõnad kõepärast.(J.W.Goethe) Tegutsejal pole kunagi süümepiinu.(J.W.Goethe) Vaba aja pühendas lugemisele ja kirjavahetusele Jakob Hurdaga,Carl Robert Jakobsoniga ja Friedrich Kreutzwaldiga. Nadd mõjutasod oluliselt tema vaateid ja loomingulist arengust. ,,siis nuta" Nutaksid, et pilve alla Läinud armastus ja õnn? Et su pika õnne peale õnnetu süüd tulnud on? 1869 tegeles Koiduka esimese üldlaulupeo ettevalmistamise ja läbiviimisega. Peol kõladis koidula luuletused nagu ,,Sind surmani" Sind surmani küll tahan Ma kalliks pidada Mu õitsev eesti rada Mu lehkav isamaa ,,mu isamaa on minu arm" Mu isamaa on minu arm,
väljaandmiseks. Tema leht ,,Sakala", mis oli radikaalne, nõudis eestlastele suuri õiguseid, toetus sealjuures Vene keskvõimule ja kritiseeris ägedalt baltisakslasi, sai peagi eestlaste seas populaarseimaks väljaandeks. Baltisakslastel õnnestus ajalehe ilmumine küll 1879. aastaks peatada, kuid seejärel oli ta veelgi populaarsem. Aja jooksul Jakobsoni radikaalsus aga üha suurenes ning seetõttu tekkis tal 1879. aastal tõsine konflikt rahvusliku liikumise mõõduka tiiva juhi Jakob Hurdaga. · lähemad abilised Sakala toimetuses olid Jaak Järv ja Jakob Kõrv. · 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. · Suri 19. märts 1882 noorelt ( 41 ) juhusliku külmetamise tagajärjel. Maeti Kurgjale. Jakobsoni matus oli ülemaaline sündmus, kus rahvuslikud seltsid oma delegatsioonidega suurt rahvameest ära saatma tulid. Looming ja mõttevaramu
*1872- Eesti Aleksandri kooli peakommitee president Carl Robert Jakobson *1868- isamaaline kõne Vanemuise seltsis (jagas Eesti ajaloo kolme perioodi: valguse (iseseisvuse), pimeduse(orjapõlve) ja koiduaeg) * valiti Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi presidendiks *koostas kooliõpikuid *1878- ,,Sakala" väga sõnakas ajakiri baltisakslaste, mõisnike ja kirikuõpetajate vastu, mis tekitas lahkhelisid Hurdaga 3. Venestuspoliitika väljendus: a) asjaajamine vene keelne, eestlaste sõnaõigust piirati veelgi, paljud vallategelased lasti lahti, talurahvakohtud kaotati, maakohtades seati ametisse talurahvaasjade komissarid b) haridus sundlik õppekeel oli vene keel, venekeele puudulikkusega head õppejõud vallandati, huvi koolihariduse vastu vähenes, kirjaoskuse langus, Aleksandri kool avati venekeelsena, TÜ viidi venekeelseks Jurjevi kooliks
Eesti kirjameeste selts 1872a koondas Eesti haritlasi. Jakob Hurt oli I president. EKM seltsi otsusega võesti kasutusele uus kirjaviis, mis on kasutusel tänaseni. 3. CarlRobert Jakobson oli vene suuna esindaja, kuna ta oli Peterburis pidanud õpetaja ametit, omas sitemed ka Johann Köleriga. 1865a ilmusid Jakobsoni I kirjad ,,Eesti Postimehes". Tahtis, et Eestis koolielu paraneks ja liigne usuõpetus välja roogitaks. Selle tõttu läks tülli J. Hurdaga. 1878 a oli ,,suur lõke" ( nende tüli) Ehitas näidistalu Kurgjal. Seal korraldati talurahvale kursuseid, kuidas talu pidada. 1868a Isamaaline kõne. Valguse aeg. Pimeduse aeg orjapõlv. Koiduaeg. 1878a ajaleht ,, Sakala " peatoimetaja. Eelkõige mõeldud talurahvale õpetuseks, kritiseeriti teravas toonis baltisakslasi ja kirikut. III periood : 1880 1850 (venestusaeg) 1) Manasseini revisjon eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja
· võttis kasutusele mõiste ,,eestlane" · ,,Kalevipoeg" hakkas ilmuma · Ajaleht ,,Perno Postimees" · Tema arvates eestlane väärib võrdsust sakslastega, ta tahtis teha koostööd sakslastega Hurt- · Eestlased peavad vaimselt suureks saama · Osales Vanemuise seltsi loomises · Õppis tartu ülikooli usuteaduskonnas · Oli väga usklik Jakobson- · Propageeris karskusideid · Oli liigse usuõpetuse vastu seetõttu läks vastuollu Hurdaga · Isamaakõned- valgus(muistne iseseisvus), pimedus(sakslaste aeg) ja koiduaeg(Alexander II reformid) · Eesti Kirjameeste Seltsi president Seltsi liikumine: · Loodi baltisaksa ja Soome seltside eeskujul · Jansen asutas Vanemuise Tartus- laulu- ja mänguselts, see pani aluse eesti rahvuslikule teatrile · 1869 esimene üldlaulupidu- ligi 1000 osalejat · 1870- Eesti Põllumeeste Selts Venestusaeg:
1871- Eesti Kirjameeste Seltsi president 1872- Eesti Aleksandri kooli peakommitee president Carl Robert Jakobson 1868- isamaaline kõne Vanemuise seltsis (jagas Eesti ajaloo kolme perioodi: valguse (iseseisvuse), pimeduse(orjapõlve) ja koiduaeg) valiti Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi presidendiks koostas kooliõpikuid 1878- ,,Sakala" väga sõnakas ajakiri baltisakslaste, mõisnike ja kirikuõpetajate vastu, mis tekitas lahkhelisid Hurdaga 3. Venestuspoliitika väljendus: a) asjaajamine vene keelne, eestlaste sõnaõigust piirati veelgi, paljud vallategelased lasti lahti, talurahvakohtud kaotati, maakohtades seati ametisse talurahvaasjade komissarid b) haridus sundlik õppekeel oli vene keel, venekeele puudulikkusega head õppejõud vallandati, huvi koolihariduse vastu vähenes, kirjaoskuse langus, Aleksandri kool avati venekeelsena, TÜ viidi venekeelseks Jurjevi kooliks
1872. moodustati 54 Aleksandrikooli abikomiteed. Need moodustasid endist kohalikud keskused. Esimesed pinged ·1870. aastail levisid tähtsamate isikute ümber sõprussuted. See lõpes Jannseni otsusega sulgeda Jakobsoni veerud ,,Eesti Postimehes", sest too oli talumatuks muutunud baltisakslastele oma teravate kirjutistega. Jannsen teadis, et see tegu toob kaasa lugejate arvu languse. Rüütelkonnad pakkusid Jannsenile 2000 rubla aastas kompensatsiooniks. Jannsen ,,asendas" Jakobsoni Hurdaga, kes jäi kahjuks kirjutamisstiililt alla esimesele. Olles pool aastat lisalehte toimetanud, lahkus Hurt toimetusest. ,,Sakala" ja nn suurlõhe ·1878. sai Jakobson lõpuks loa ajalehe ,,Sakala" käimapanekuks. (selle esimene number ilmus 1878. septembris ning selle esiküljel oli teatatud, et tegemist on ,,poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajalehega"). Ilmumahakkamisel oli ajalehel 2300 tellijat, hiljem tõusis trükiarv 6000ni. ,,Sakala"
Leht oli populaarne. See kajastas võitlust aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigluse eest, kritiseerides viletsaid majandus- ja kooliolusid ning õhutades rahvuslikke algatusi. Kõigele lisaks ilmus ka "Sakalas" meelelahutus lehekülgi, milles võtsid sõna Nalja Mart ja Kalja Pärt, kes leidis pilkeainet kohalikest oludest ja päevaprobleemidest. Ajalehes ilmunud artiklid tõid aga ka kaasa konflikte eestlastest kirikuõpetajatega, ka Hurdaga. Asi viis suure konfliktini ja 1881 valiti Jakobson tagasiastunud Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu ,,Teadus ja Seadus põllul". Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja
ülevaade. Kolmas eesti keele alane uurimusteos ilmus 1976. Aus dem inneren und äusseren Leben der Ehsten sisaldab ülevaadet eesti rahvaloomingust: seal on vanasõnu, võrdlusi, needusi, hüüdnimesid; perekonnaelu tutvustust: pulmade jt pidustuste kombestiku kirjeldused ning sellal lauldavad laulud, igapäevaelu tutvustust jm. Wiedemann oli ka eesti kirjakeele kohendaja. Ta on revideerinud piiblitõlget ja Jakob Hurdaga fikseerinud eestikeelset kohtualast sõnavara. Wiedemann on uurinud ka kreevenite keelt, mida peeti liivi keele murdeks. 1871 ilmus kreevenite kohta monograafia. Kokkuvõte Paul Ariste koostatud raamat Ferdinand Johann Wiedemannist on inspireeriv igale tulevasele keeleteadlasele. Wiedemann võttis ette üha uuri keelalaseid töid, isegi väga vana mehena, aastal 1881 korrigeeris ta veel Hurda koostatud Läänemeremaade
võimas, raske struktuuriga laul); "Troost"; "Mul lapsepõlves rääkis". Muusikaelu 20.saj Kultuuri pealinnaks sai Tartu. Kogu Kultuuri paremik ja enamik hargnes Tartus. Seal arendati võitlust saksastumise vastu. Erimeelsused tekkisid eestlaste vahel. Tartus käis esinemas Ferenc Liszt (TÜ aula, mis oli tol ajal populaarne koht esinemiseks). Kinnistus laulupidude traditsioon. Jätkus Eesti Üliõpilasseltsi tegevus. Koguti massiliselt rahvaviise (eesotsas J. Hurdaga, kes lõpuks kogus kokku 300 000 rahvaviisi, koguti kuni 13 tuhat viisikest). Neil aegadel oli juhtfiguuriks Oskar Kallas. Paljud eestlased käisid Peterburis õppimas. Seal õpetas neid Nikolai Rimski- Korsakov. Sigines palju uusi muusikuid: Rudolf Tobias, MH, A. Tamm, K. Türnpu, Theodor Lemba, Artur Lemba, kes sai ka Rubinsteini preemia. Tekkisid kutselised muusikaasutused ja teatrid: 1906 Vanemuine ja Estonia (kõik paremad kogunesid sinna). Aleksander Läte ja Rudolf
vene valitsus lehe sakslaste kaebuste tõttu. 1878 läksid Hurt ja Jakobson tülli teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu kuulus ka Hurt. Süvenesid pinged Jakobsoni ja Jannseni vahel. 1881. a valiti Hurda asemele Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, mille peale Hurda pooldajad lahkusid sealt. 1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri. Köler tahtis kasutada annetuste teel saadud raha eestlaste elu parandamiseks välismaal ja sai ka hakkama, minnes tülli Hurdaga. 3. Venestusaeg Aleksander III oli piiratud ja tagurlike vaadetega. Esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. Manasseini revisjon - eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid, 50,000 märgukirja, mille kasutas hoopis valitsus ära venestamise teostamiseks. Sakslaste asemele valiti vene ametnikud, vene keel, kes olid harimatud. Kõige valusamalt tabas venestamine Eestis hariduselu. Sunduslikuks sai vene keel, emakeelseks jäi vaid usuõpetus
Korraldas esimese üldlaulupeo 1869. aastal Tartus. Lõi ka laulu- ja mänguseltsi Vanemuine Jakob Hurt asutas Eesti Kirjameeste Seltsi (EKS), kes andis välja ntks kooliõpikuid. Lõi ka Aleksandrikooli, mis oli eestikeelne kreisikool. Oli Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas. Carl Robert Jakobson andis välja ajalehte Sakala, mis tõusis kõige loetavamaks Eesti leheks. Arvustas rohkelt ühiskondlikke olusid, seadis esiplaanile majanduslike olude parandamise. Sattus Hurdaga vastuollu ning viimane läks Peterburi. 1881 sai Jakobson EKS presidendiks, suri järgmise aasta kevadel. 14. ESIMENE MAAILMASÕDA 1) Sõjale eelnesid esimene ja teine Maroko kriis (suhted Prantsusmaa ja Saksamaa vahel teravnesid), Bosnia kriis (Bosnia ja Hertsegoviina liideti Austria-Ungariga) ning Balkani sõjad (Türgi kaotas oma valdused Balkanil, Albaania sai iseseisvaks), mis muutsid olukorra äärmiselt pingeliseks
Res Publica vahel (liikluseeskirjade skandaal, portfelliskandaal). 2005 valitsuskriis. Vabastati välisminister Ojuland. Märtsis astus Partsi valitsus tagasi. 2005-07 peaminister A. Ansip. Koalitsioonis Reformierakond, Keskerakond, Rahvaliit. 2007-viimased valimised, võitis võimsalt Reformierakond. Koalitsioonis Reformierakond, IRL, Sotsiaaldemokraadid. Eesti poliitikas rahvuslikul ärkamisajal kujunes välja 2 suunda: · seltskond seotud Jannseni ja Hurdaga · seltskond seotud Jakobsoni ja Kreuzwaldiga. Erinevus: ohu ja liitlaste erinev hidamine ja valik. Jannsen ja Hurt nägid suurt ohtu venestamises, leidsid, et tuleb teha koostööd Balti sakslatega (Eesti Postimees). Jakobsoni ümber koondunud jõud nägid suuremat ohtu Balti sakslastes ja tegid koostööd venelastega (Sakala). Esimene poliitiline eesmärk oli võrdsed õigused Balti sakslastega. 80-ndate teisel poolel algabki
Korraldas esimese üldlaulupeo 1869. aastal Tartus. Lõi ka laulu- ja mänguseltsi Vanemuine Jakob Hurt asutas Eesti Kirjameeste Seltsi (EKS), kes andis välja ntks kooliõpikuid. Lõi ka Aleksandrikooli, mis oli eestikeelne kreisikool. Oli Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas. Carl Robert Jakobson andis välja ajalehte Sakala, mis tõusis kõige loetavamaks Eesti leheks. Arvustas rohkelt ühiskondlikke olusid, seadis esiplaanile majanduslike olude parandamise. Sattus Hurdaga vastuollu ning viimane läks Peterburi. 1881 sai Jakobson EKS presidendiks, suri järgmise aasta kevadel. 14. ESIMENE MAAILMASÕDA 1) Sõjale eelnesid esimene ja teine Maroko kriis (suhted Prantsusmaa ja Saksamaa vahel teravnesid), Bosnia kriis (Bosnia ja Hertsegoviina liideti Austria-Ungariga) ning Balkani sõjad (Türgi kaotas oma valdused Balkanil, Albaania sai iseseisvaks), mis muutsid olukorra äärmiselt pingeliseks
omariiklusele · Baltisakslastega tugev vastuolu · Eesti Kirjameeste Seltsi I president · Aleksandrikooli peakomitee I president · Rahvaluule kogumise kampaania algataja Carl Robert Jakobson · Radikaalselt meelestatud, taotles esmalt õiguste kätte võitlemist (pidas oluliseimaks poliitika ja majanduse edendamist) ja alles siis hariduse kõrgemale tasemele viimist · Baltisakslastega tugev vastuolu, kritiseeris ka usku ja see tekitas lahkhelisid Hurdaga · Asutas oma ajalehe Sakala kritiseeris baltisakslasi ja ühiskondlikke olusid · Kolme isamaakõne autor Johann Voldemar Jannsen · Ideeks oli eestlaste eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames - kõik peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega · Virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpunäiteid põllupidajatele. · Asutas ajalehe Eesti Postimees · Esimene üle-eestilise laulupeo korraldaja
Koidulale kutse tulla selle maja avamist vaatama. Tänu sellele teole tekkibki pikk ja elav kirjavahetus. Peale nende suhtles Lydia Koidula ka F. J. Wiedemanniga. F. J. Wiedemann on meile tuntud kui eesti keele akadeemik. Lydia Koidula pühendas talle isegi ühe luuletuse. Selle luuletuse nimeks sai ,,Minu armsale taadile F. J. Wiedemannile". Ta pühendas selle luuletuse 16. septembriks 1880-taks aastaks. Kõik kokkupuuted mis ta tegi P. Blumbergiga, Carl Rober Jakobsoniga, Jakob Hurdaga ja Fr. R. Kreutzwaldiga mõjutasid oluliselt tema vaadete kujunemist ja 16 loomingulist arengut. 60-ndate aastate teisel poolel kujunes temast rahvusliku liikumise taotluste ja demokraatliku suuna patriootilise võitlusvaimumõjukaim väljaandja eesti luules. Märkimata ei saa jätta ka Lydia Koidula suuri ja tihedaid kirjavahetusi, näiteks Fr. R. Kreutzwaldiga. http://www.miksike
Koidulale kutse tulla selle maja avamist vaatama. Tänu sellele teole tekkibki pikk ja elav kirjavahetus. Peale nende suhtles Lydia Koidula ka F. J. Wiedemanniga. F. J. Wiedemann on meile tuntud kui eesti keele akadeemik. Lydia Koidula pühendas talle isegi ühe luuletuse. Selle luuletuse nimeks sai ,,Minu armsale taadile F. J. Wiedemannile". Ta pühendas selle luuletuse 16. septembriks 1880-taks aastaks. Kõik kokkupuuted mis ta tegi P. Blumbergiga, Carl Rober Jakobsoniga, Jakob Hurdaga ja Fr. R. Kreutzwaldiga mõjutasid oluliselt tema vaadete kujunemist ja 20 loomingulist arengut. 60-ndate aastate teisel poolel kujunes temast rahvusliku liikumise taotluste ja demokraatliku suuna patriootilise võitlusvaimumõjukaim väljaandja eesti luules. Märkimata ei saa jätta ka Lydia Koidula suuri ja tihedaid 12 kirjavahetusi, näiteks Fr. R. Kreutzwaldiga.
aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. See tõi kaasa konflikte eestlastest kirikuõpetajatega ja lõpuks rahvusliku liikumise mõõdukamate tegelaste kaugenemise Sakalast. Konflikt kandus ka suurtesse rahvuslikesse organisatsioonidesse. Liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu ka seniste mõttekaaslastega. Juba esimesel ilmumisaastal sugenes ,,Sakalal" Jakob Hurdaga tüli, mis laienes kahe rinde võitluseks. Eesti haritlaste pere lõi "Sakala" poole, Kreutzwald ja Hurt olid tema kaastööliste nimekirjas, Hurt küll ainult nimekirjas, kuna Kreutzwald esialgu ka tõesti tegi kaastööd. Suure huviga loeti tema luulestiililisi kirju "Sakalas". Seal oli ka tema regivärssidesse seatud muistend Koidust ja Hämarikust. Seda "Sakala" algperioodi, seda kevadiste unistuste ja lootuste aega on võimata unustada sellel, kes seda läbi elas.
+ Jakob Hurt ei pooldanud "Sakala" kriitikat pastorite ja eriti religiooni aadressil, Hurt lahkub ,,Sakalast" Algas suur lõhe rahvuslikus liikumises 1880.aastal pärast tagandamist kõikidest ajalehtedest ja rahvusliku liikumiste rühmitusest, läks Jakob Hurt Peterburi 1881. aastal tapetakse Aleksander II 1882.aastal sureb Carl Rober Jakobson 41.aastaselt (1841-1882) + võrreldes Hurdaga käremeelsem, saksavaenulikum ja venesõbralikum. + Noorpõlv veedetud Peterburis. Nime tegi endale artiklite ja õpikute avaldamisega. Suurt tähelepanu pööras põllumeeste seltsidele ja ostis endale talu KURGJAL, et isiklikku eeskuju najal näidata eesrindlikku majandamist. 1882.aastal saadeti siia senaator Mannassein, kes hakkas koguma talupoegadelt kaebusi baltisakslaste vastu, mis hiljem toodi ettekääneks reformide tegemiseks 1883
Massilektüüriks said mitmed röövlilood, jutud indiaanlastest. Tuumakama osa jutukirjandusest moodustasid rahvajutud, F.R. Kreutzwaldi "Eestirahva Ennemuistsed jutud" äratasid avalikkuse huvi rahvaloomingu vastu laiemalt. Algupärase proosa paremik käsitles põhiliselt kaasajale iseloomulikke probleeme olustikulis- realistlikus laadis. Jakob Pärn (1843-1916) - Tormas, sõprus Jakobsoniga sidus ta rahvusliku liikumise radikaalsema poolega, samas kujunesid head suhted Hurdaga. Kooliõpetajana kirjutas didaktilisi rahvaluuleainelisi ja argiolustikulisi jutte lastele ja kodudele. Selle perioodi esileküündivamad jutustused on Pärna "Oma tuba, oma luba..." (1879) ja "Must kuub" (1883). Lilli Suberg (1841-1923) tuli kirjandusse Jakobsoni õhutusel, kirjutades 1873. aastal autobiograafiliste sugemetega jutustuse "Liina" (1877), kuigi stiil ja keel jäävad soovida, hindas Jakobson selle algupärasust
Sakala ilmumahakkamine tõmbas Jakobsoni uuesti ühiskondlikku tegevusse, Kurgja juhtimine jäi naise õlule, kuid siingi jõudis J ehitada uusi maju ning palkas talupidamiseks tööjõudu. J luuletajanimi oli Linnutaja. Peale selle koostas J näiteks meeskoorilaulude kogu. Koostas õpikuid, organiseeris Eesti Aleksandrikooli ja Eesti Kirjameeste Seltsi. Tegutses Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltside esimehena. 1881 valiti Jakobson pärast konflikti J. Hurdaga Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) esimeheks. J suri Kurgjal 19. märtsil 1882, maeti perekonna matusepaika Kurgjale. 1865. aastast kujunes J väljapaistvaks publitsistiks: kirjutas EP-le juhtkirju, esines Tartus Vanemuise seltsis kõnedega. Tema "Kolm isamaa kõnet" said rahvusliku liikumise programmiliseks teoseks. Jakobson ise ütles kirjas Koidulale, et ajalehes "peavad sõnad nagu tuli ja mõõk olema", Kölerile aga kirjutas: "Rahva suurem osa magab meil
Hurt võttis üle ja arendas Aleksandrikooli ideed. Kuna riigilt toetust ei saadud, pidi rahvas ise raha kokku koguma. Sel eesmärgil loodi komiteed pea igas kihelkonnas, Hurt juhtis 1871.a loodud peakomiteed. 1872.a osales Hurt ka Eesti Kirjameeste Seltsi (edaspidi EKmS) asutamisel, EKmS ühendas eesti soost haritlasi, peaeesmärgiks oli eestikeelse kirjasõna (eriti õpikud) väljaandmine. Alustati rahvaluule kogumisega. Carl Robert Jakobson (1841-1882) oli võrreldes Hurdaga käremeelsem, saksavaenulikum ja venesõbralikum. Sellel aitas kaasa tema Peterburis veedetud noorpõlv. Nime tegi endale artiklite ja õpikute avaldamisega. Suurt tähelepanu pööras põllumeeste seltsidele ja ostis endale talu KURGJAL, et isiklikku eeskuju najal näidata eesrindlikku majandamist. 1878.a sai CRJ pärast mitut katset loa hakata välja andma oma ajalehte "Sakala". (Leht hakkas ilmuma Viljandis). Uus leht muutus populaarseks, kuna ka Hurt oli kaastööline
"Volkslieder" (17781779). Herder oli ka esimene, kes võttis kasutusele rahvalaulu mõiste. Eestis hakkasid rahvaluulele ja selle kogumisele tähelepanu pöörama Eesti Kirjameeste Seltsi liikmed 1870. aastail. Suure ulatuse sai see Jakob Hurda juhtimisel sajandi lõpukümnenditel. 1888. aastal avaldas ta elavat vastukaja leidnud üleskutse rahvaluule kogumiseks. Selles osales rohkem kui 1300 inimest. Nende töö tulemusena pandi kirja üle 114 tuhande lehekülje rahvaloomingut. Jakob Hurdaga samaaegselt alustas rahvaluule kogumist Matthias Johann Eisen, kellest sai hiljem Hurda töö jätkaja. Tänapäeval on rahvaluulealane uurimistöö koondunud F. R. Kreutzwaldi nimelisse Kirjandusmuuseumi, mille kogude suurus on üle ühe miljoni lehekülje. rahvaluule tüüp vt tüüp. rahvuskirjandus kirjandus, mis väljendab antud rahvusele iseloomulikku elutunnetust ja mõttemaailma. Rahvuskirjanduste algust märgib rahvuste kui kultuurilise identideedi kandjate väljakujunemine
Ülikooli ajal süvenes ta huvi kirjanduse vastu, suheldes Faehlmanni ja ÕES liikmetega, samuti lugedes Euroopa valgustusliku ja saksa romantilist kirjandust. Ta läks Võrru linnaarstiks ja oli seal 44 aastat. Õhtuti pühendus ta kirjandusee. Abiellus. 3 last. Armsaima mälestuseks jutustus ,,Paar sammukest rändamise teed". Kreutzwaldi iseloomustab teravmeelsus, kalduvus satiiri ja loomupärane ägedus. Tema kirjavahetus Faehlmanni, Koidula ja Hurdaga on informatsioonitihe ajastudokument. Elu viimased aastad veetis Tartus. Arstikogemustest raamat ,,odutohter" ja poeem ,,Lembitu", mida peetakse tema kirjanduslikuks luigelauluks. Loomingus on kesksel kohal ratsionalistlik-rahvavalgustuslik ja romantiline aines. Looming teenib didaktilist ehk kasvatavat ja harivat eesmärki. Innustas nt rahvast võitlema joomapahe vastu oma teosega ,,Viina katk". Õpetlike lugude avaldamiseks kasutas ta kalendreid. Tema ,,Maarahva Kasuline
(1907), kelle arvates on vaimuvalgusel kaks poolt: /.../ teine pool annab mitmesugust tundmist ja teadmist see on teaduslik haridus, mis mõistuse asi on; teine õpetab saadud tundmisi ja teadmisi õigesti tarvitades kõigis asjus ausaid kombeid kinni pidama ja head sihti silmis hoidma, mis meie südamehariduseks nimetame, sest heä ja kuri oma aset südames peavad. Tõesti haritud inimene on see, kelle mõistus teaduslikult ja süda kombelikult hästi haritud on. Sarnaselt Hurdaga eristatakse ka klassikalises pedagoogikas mõistuse harimist (haritud/harimatu inimene) iseloomu ehk karakteri kasvatamisest (hea/kuri inimene). Mõistust ja füüsist saab harida, andes inimlapsele teadmisi, oskusi ja vilumusi - koolihariduse vajalikkuses ei kahtle üldjuhul mitte keegi. Olgu siinjuures repliigina lisatud kirjanik Mari Saadi (2004) arvamus meie koolihariduse vajakajäämise kohta tervikuna:
annaabi.ee 
