PK.0538 Eesti traditsioonilised kääritatud joogid ÕLLE VALMISTAMISE 10 KÄSKU 1. Õige õlle alus on head linnased. 2. Hea õlle pruulimiseks tohib kasutada vaid 4 toorainet: linnaseid, vett, humalaid ja pärmi. 3. Puhastatud teraviljad tuleb idandada temperatuuril 17-18 °C, et tärklis muutuks suhkruks. 4. Suhkru kogusest sõltub õlle kangus. 5. Tulevase õlle värvus sõltub linnaste kuivatamisest. 6. Pruulimisel kasutatav vesi ei tohi olla liiga kare. 7. Humal annab õllele meeldiva mõrkja maitse ja parandab õlle säilivust. 8. Tuleb osata eristada kasulikke pärme, mille elutegevuse üheks produktiks on alkohol, ja ebasoovitavaid, mis produtseerivad piimhapet. 9
Veinitootmise 'kuldajastu' lõpetas Ameerikast Euroopasse sisse toodud viinapuutäi. 13. Kuidas meskiti muinaseestis linnaseid? Muinaseestis meskiti linnaseid kuumaks aetud kividega. 14. Mis pühad muutusid meil 'õllepühadeks'? Õllepühadeks muutusid jõulud. 15. Kui mitut õllesorti tunti meil 1777. aastal? 1777. aastal tunti meil nelja õllesorti: pudeliõlu, toobiõlu, lauaõlu ja jääkeldriõlu. 16. Mis aias kasvatati humalaid? Humalaid kasvatati tapuaededes. 17. Mis aastal algas Tartus tööstuslik õlletootmine? Tartus algas tööstuslik õlletootmine 19. sajandi algul ehk siis alates aastast 1820. 18. Kas küsimused olid rasked, väga rasked või väga-väga rasked??? Küsimused olid minu jaoks rasked.
Veinitootmise 'kuldajastu' lõpetas Ameerikast Euroopasse sisse toodud viinapuutäi. 13. Kuidas meskiti muinaseestis linnaseid? Muinaseestis meskiti linnaseid kuumaks aetud kividega. 14. Mis pühad muutusid meil 'õllepühadeks'? Õllepühadeks muutusid jõulud. 15. Kui mitut õllesorti tunti meil 1777. aastal? 1777. aastal tunti meil nelja õllesorti: pudeliõlu, toobiõlu, lauaõlu ja jääkeldriõlu. 16. Mis aias kasvatati humalaid? Humalaid kasvatati tapuaededes. 17. Mis aastal algas Tartus tööstuslik õlletootmine? Tartus algas tööstuslik õlletootmine 19. sajandi algul ehk siis alates aastast 1820. 18. Kas küsimused olid rasked, väga rasked või väga-väga rasked??? Küsimused olid minu jaoks rasked.
vee kvaliteet) · Keetmise reziim · Käärimise kulgemine · Mikrobioloogiline puhtus · Tootmistehnoloogia (seadmed, tehnoloogilise protsessi kontroll) Õlle tüübid · Keg filtreeritud ja pastöriseeritud õlu. · Cask elus õlu, filtreerimata ja pastöriseerimata ja areneb tünnis edasi, s.o. nõndanimetatud Real Ale. · Milde Ale see võib olla hele kui ka tume, madal alkohol ja vähe humalaid. · Bitter inglise enim müüdud, linnase maitseline ja humalane. · Pale Ale bitteri pudeli variant, kuid kangem ja rohkem humalaid. · Brown Ale kirde Inglise õlu. Punakaspruuni värviga, kange ja linnaseline. Näiteks: Newcastle. · Old ale tumedad, talvised õlled. · Barley wine värv pronksist mahagonini. Puuviljased, linnaselised ja hästi tugevad õlud. · Scottish Ale hästi linnaselised ja humala rohked.
o Enamik pinnapärmiõlled on Ale'd, Stout, nisuõlled, Lambic'd, Kloostriõlled jne. o Ale õlled, valmistatud Briti saarel, Iirimaal, Belgias. Tünniõlled: o Keg filtreeritud ja pastöriseeritud õlu. o Cask elus õlu, filtreerimata ja pastöriseerimata ja areneb tünnis edasi, s.o. nõndanimetatud Real Ale. o Milde Ale see võib olla hele kui ka tume, madal alkohol ja vähe humalaid. o Bitter inglise enim müüdud, linnase maitseline ja humalane. o Pale Ale bitteri pudeli variant, kuid kangem ja rohkem humalaid. o Brown Ale kirde Inglise õlu. Punakaspruuni värviga, kange ja linnaseline. Näiteks: Newcastle. o Old ale tumedad, talvised õlled. o Barley wine värv pronksist mahagonini. Puuviljased, linnaselised ja hästi tugevad õlud. o Scottish Ale hästi linnaselised ja humala rohked.
Barbarid aga - muistsed keldid ja germaanlased - olid suured õllejoojad. Keskaegses Euroopas pruuliti õlut kloostrites, lossides, linnades ja jõukamates majapidamistes. 16. saj Reformatsiooni käigus toimunud kloostrite likvideerimisega sai tagasilöögi kloostriõlu, seda enam aga laienes pruulikodade võrk linnades. Vaatidele põletati nüüd kuusnurkne täht, mis sümboliseeris õlle kuut komponenti: linnaseid, vett, humalaid, pärmi, tuld ja kuumutuskive. Vahelduva eduga toodeti õlut läbi keskaja. 17. saj arenes piiritusetööstus ja viinavalmistamine, mis mõnevõrra vähendas kesvamärja tarbimist. Õllepruulimine sai uue hoo 19. sajandil seoses tööstusliku tootmise algusega. Sellesse aega jääb ka Eesti õlletööstuse sünd. Rahvalik õlletraditsioon on tutvustamist väärt juba seetõttu, et vähemalt Eesti saartel ja osalt mandrilgi on arhailine pruulimistava elus tänini
Eesti majandus 15-17.sajandil Siseturg kaubanduses Siseturg oli kitsas ja kaubanduse maht väike Küladesse toodi linnast soola, metalli, kala, kalevit, relvi, humalaid, veini, vürtse Maalt toodi linna vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahku Tallinn kujunes keskseks kaubalinnaks kauplemisel Novgorodi ja Soomega Eesti saadustest veeti läände lina ja kanepit ning lina- ja kanepiseemneid Majanduse areng 16. saj. lõpul ja 17. saj. alguses Arenes karjakasvatus Piimakarjandus oli algelisel tasemel Arenenud oli hobusekasvtus, hobuseid viidi isegi Venemaale 17.saj alguses hakati Eestisse sisse tooma tubakat 17
lind – luik või sookurg. ● Luigeliha võeti naha sest välja, küpsetati, siis pandi “sulerüüsse” tagasi. Serveeriti näiteks koos kollase piprakastmega. Vürtsid toidus ja joogis ● Kõige levinud maitseköögivili oli sibul ● Rohkelt tarvitati tilli, köömned, sellerit, sinepit, peterselli, kadakamarju ● Õlle jaoks vajati palju humalaid ● Magusainetest kasutati mett ● Soola imporditi kõige rohkem, selle vastu vahetati sadamates vilja Kasutatud allikad ● http://tarbija24.postimees.ee/2606480/keskaegne- toidulaud-tallinnas-ohtralt-soola-ja-olut ● http://epl.delfi.ee/news/lp/keskaegne-koogikul tuur-annab-tanagi-motteainest?id=67351678 ● http://peenrarott.blogspot.com/2012/07/uurime- mida-soodi-keskaegses-tartus.html ● http://www.hkhk.edu
päeval talus viimase kõhutäie. Mihklipäeva loeti mitmes kohas ka aasta viimaseks pühaks. Kolmandaks tähtpäevaks, mil õlle valmistamine oli üldine oli jaanipäev. Eriti oli see tava levinud Põhja-Eestis ja saartel, kus see jäi ühtlasi ka nn. heinaaja õlleks. Tavapäraselt püüti vähemalt paari külimitu jagu õlut ikka teha. 15) Mitu sorti õlletit tunti meil 1777. aastal? 1. Pudeliõlu. 2. Toobiõlu 3. Lauaõlu 4. Jääkeldriõlu 16)Mis aias kasvatati humalaid? Tapuaias. 17) Mis aastal algas Tartus tööstuslik õlletootmine? 18) Arutle - mis tegur on Tartu õlle eeliseks võrreldes Saku õlledega? (vastuse leiad - õlle põhikomponendi olemusest). Mis on õlle põhikomponent? ja aura....! 1825.a. saabus Tallinnast Tartusse õllepruul Justus Reinhold Schramm, kes hakkas siin 1826.a. õlut valmistama. Juba 1830.a. hõivas ta Tartu õlleturust 61%. 1880.a. vahetas ettevõte omanikku, mis andis tugeva tõuke ettevõtte arengule
Talurahva koormised Feodaalrent esines kolmes vormis: · teorent · naturaal- ehk loonusrent · raharent Peamisteks koormisteks olid maksud põllu- ja karjasaadustelt. · Kümnis protsentuaalne maks, võis olla igal aastal erinev · Hinnus - püsiva suurusega maks · Tähtsamaks loonusandamiks oli vili (75-85 % loonusrendi väärtusest). Kümniseõiguse alusel nõuti ka heina, lina, kanepit, humalaid, mett. Osa loonusandameid juurdus nn. vakuõiguses . Vakupeod püsisid mitmel pool kuni 16.sajandini. · Rahaandamite osakaal ei olnud suur. 15.sajandil hakkas nende osakaal suurenema. Vaimulike ülalpidamiseks kehtestati: · kihelkonnapreestrile tuli tasuda preestrivilja · piiskopile nn. sinodivilja · Mõisapõldude harimiseks hakati kasutama talupoegi kujunes välja teokohustus. Teokoormised jagunesid: · talgud · korrategu
mitmeks kuuks laagerduma. Mõdu maksimaalne kangus võis olla 12...14% alkoholi, sest suurema alkoholisisalduse korral pärmseened lihtsalt hukkusid. Mõdu valmistamise tehnoloogia Katlas kuumutatakse vett, lisatakse mett, segu segatakse ühtlase konsistentsi saavutamiseni Pinnalt eemaldatakse vaha ja muud sodi Suhkrut lisatakse suhkrusiirupina, peale seda lisatakse natuke vett juurde ja 40% humalaid. Segu keedetakse 30 min. Seejärel lisatakse veel 40% humalaid ning segu keedetakse vajaliku kontsentratsiooni saavutamiseni Saadud segu filtreeritakse, jahutatakse 16-18 °C-ni ning suunatakse käärimistanki Käärimistanki lisatakse pärme ja ülejäänud humalaid Peale kääritamise lõpetamist mõdu jahutatakse 4-5 °C-ni 24-36 tunni jooksul, pärmid langevad põhja Mõdu laagerdatakse 15-20 päeva, temperatuuril 7-10 °C. Enne villimist mõdu filtreeritakse Mõdu säilitatakse pimedas kohas, temperatuuril m.ü
suiline sõi sel päeval talus viimase kõhutäie. Mihklipäeva loeti mitmes kohas ka aasta viimaseks pühaks. Kolmandaks tähtpäevaks, mil õlle valmistamine oli üldine oli jaanipäev. Eriti oli see tava levinud Põhja-Eestis ja saartel, kus see jäi ühtlasi ka nn. heinaaja õlleks. Tavapäraselt püüti vähemalt paari külimitu jagu õlut ikka teha. 15. Mitu õllesorti oli meil tuntud AD1777? 1. Pudeliõlu. 2. Toobiõlu 3. Lauaõlu 4. Jääkeldriõlu 16. Mis aias kasvatatakse humalaid? Tapuaias. 17. Mis aastal algas Tartus tööstuslik õlletootmine? 1825.a. saabus Tallinnast Tartusse õllepruul Justus Reinhold Schramm, kes hakkas siin 1826.a. õlut valmistama. Juba 1830.a. hõivas ta Tartu õlleturust 61%. 1880.a. vahetas ettevõte omanikku, mis andis tugeva tõuke ettevõtte arengule. Tivoli nime all ehitati 19. sajandi lõpul punastest tellistest Tähtvere mäele võimas õlletehas. 18. Kas küsimused - 'murdsid kondi'? Täitsa ära ei murdnud.
segati rukkijahu hulka aganatele lisaks või aganate vähesuse korral jahvatatud puukoort, mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, männikasvusid, marju, tammetõrusid, 3 sarapuu-urbi, isegi kanarbikku. Sellist leiba kutsuti hädaleivaks (Moora, 1980). Näljaaegadel on Eestimaal taina sisse sõtkutud ka tambitud ohakaid, varsakapju, nõgeseid, põdrasamblikku, kuivatatud linakupraid, humalaid, põldosjade nuppe, naati jm (Moora, 1981). Oskar Loorits kirjeldab, kuidas inimesed meenutasid rasket põuaaega. Nii olevat Palamuse kihelkonnas korjatud sammalt, kuivatatud see ära ja pandud leiva hulka. Sammal oli leiva ära rikkunud, teinud selle kibedaks nagu tubaka. Leib põlenud varda otsas nagu tael. Baltisaksa publitsist, keelemees ja kauaaegne Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel kinnitab 18. sajandi lõpul: ,,Nii vaesed kui rikkad
5. Leotamise eesmärk + 6. Linnaste kasvatamise tehnikad + 7. Idanemise eesmärk + 8. Linnaste kuivatamise eesmärk + 9. Kuivatatud linnaste niiskusesisaldus + 10.Kuidas saadakse erineva tüüpi linnaseid? + 11.Milleks kasutatakse ensüümlinnaseid, karamell-linnaseid, värvilinnaseid?+ 12.Linnaste keemiline koostis: mis on põhiline koostiskomponent? 13.Milliseid nõudeid esitatakse pruulimiseks kasutatavale veele? 14.Milleks kasutatakse humalaid? Miks kasutatakse ainult emastaime? 15.Milliste kahte rühma jagatakse pärme? Kuidas nad erinevad üksteisest? 16.Kuidas jahvatatakse linnaseid? Erinevad jahvatusmeetodid 17.Meskimine; milleks kasutatakse erinevaid meskimisrežime? 18.Tähtsamad ensüümid, mis toimuvad meskimisel, mida nad lõhustuvad, temperatuuride optimumid 19.Milleks virret filtreeritakse? 20.Filtreerimine filterkatlas 21.Keetmise eesmärk 22.Virdekeedu katlad 23.Millest sõltub lisatava humala kogus? 24
Soomlaste hulgas läbi viidud uuringu põhjal selgus, et Saku on põhjanaabrite hulgas tuntuim kaubamärk. Saku missiooniks on pakkuda kvaliteetsete jookidega mõnusat värskendust ja uudseid elamusi. Visiooniks on aga olla liider kõikide joogikategooriates, milles nad oma brändidega on otsustanud konkureerida. (4) 6 Õlle valmistamine Õlle tootmisel kasutatakse nelja põhilist toorainet: linnaseid, vett, humalaid ja pärmi. Ühe liitri õlle valmistamiseks kulub keskmiselt 175 grammi ehk u. 5000 linnase tera, eskmiselt 2 grammi pressitud käbi-humalat ja 4-5 liitrit vett. Õlu on seega looduslikust toorainest valmistatud jook. Õlletegu algab meskimisest ehk purustatud linnastele vee lisamisest. Saadud massi kuumutamisel tekkinud segu filtreeritakse, eemaldatakse linnasejäägid ehk õlleraba ning saadakse õllevirre. Õllevirret keedetakse koos kuivatatud humalakäbidega, et
Selline omadus voimaldab kasutada tärklist paksendina ehk stabilisaatorina, mis tagab jogurtitele, kreemidele ja teistele toiduainetele püsiva struktuuri. selleks et amülaasid saaksid hakata tärklist suhkruteks lõhustama 7. Mis on virde steriliseerimise eesmärk? · Kontsentreerimine ja ebasoovitatavate maitseainete väljakeetmine, steriliseerimine 8. Miks lisakasutatakse õlle valmistamisel humalat? Humalat lisatakse kas ekstraktina või graanulitena Humalaid lisatakse, et anda joogile vajalik maitse, lõhn, värvus ning parandada õlle säilivusomadusi ja soodustada vahu teket. 9. Kuidas toimub õlle käärimisprotsess? Mis reaktsioonid ja protsessid seda põhjustavad? Selgindatud kuum virre jahutatakse maha, aereeritakse, st küllastatakse hapnikuga ja suunatakse käärtanki. Virde voolu doseeritakse vajalik kogus pärmi. Algab käärimine. Seejärel nn roheline õlu jahutatakse, eraldatakse pärm. Pärm võib minna taaskasutusele või
Levinuim maitseköögivili Liivimaal oli sibul, seda on mainitud mitmes kirjalikes allikas. Sibulaga maitsestatud toite pakuti nii ordumeistri vastuvõtu auks kui ka gildide jootudeks korraldatud pidusöökidel. (1) Kirjalike allikate järgi tarvitati maitsetaimedest teistest rohkem peterselli, eriti petersellijuuri, mida Tallinnas pidusöökideks varutud märkimisväärsetes kogustes. Suhteliselt palju on juttu veel mädarõikast, sinepist ja küüslaugust. (1) Õlle tegemisel läks vaja humalaid. Väikese osa humalavajadusest rahuldasid metshumalad. Toitude magusaks tegemisel kasutati keskajal peamiselt mett, sest suhkur oli luksuskaup, mille igapäevane tarvitamine käis isegi varakatel üle jõu. (1) 8 Oluline maitseaine keskajal oli äädikas, mida kasutati peamiselt liha- ja kalatoitude valmistamisel ning säilitamisel. Äädikal oli tähtis koht ka keskaja meditsiinis. (1) 2.5 Puuviljad
Näiteks vitamiin B1 on oluline närvisüsteemi ainevahetuse regulaatorina; B2 säilitab naha elastsuse, terved küüned ja juuksed; B12 on vajalik punavereliblede sünteesiks, B3 osaleb organismi ainevahetuses, pidurdades selle vananemist jne. Kogu ööpäevase B-vitamiinide vajaduse rahuldamiseks piisab juba 500 ml õlle joomisest. Millest õlut tehakse? Õlle tootmisel kasutatakse nelja põhilist toorainet: linnaseid, vett, humalaid ja pärmi. Linnast valmistatakse õlleodrast linnase kasvatamise (linnastamise) abil. Põhiliselt kasutatakse õlle valmistamiseks erinevaid heledaid linnaseid, mis on kõrge ekstraktiivsuse ja hea suhkrustamisega. Ainult heledatest linnastest valmistatud Saku õlled on: Saku Originaal, Saku Pilsner, Saku Hele, Saku Reval ja Rock. Sobiva värvi ja maitse saamiseks lisatakse mõnedele õllesortidele, näiteks Saku Tumedale, karamell-linnast
Valgud 8,5 g Lipiidid 3,3 g Tuhk 2,5 g Süsivesikud 48,3 g Kiudained 5,8 g 9. Lisandid leivas (põhjustatuna ikaldusaastatest) Viletsatel aegadel segati rukkijahu hulka lisaks aganatele jahvatatud puukoort, mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, männikasvusid, marju, tammetõrusid, sarapuu-urbi ja isegi kanarbikku. Näljaaegadel sõtkuti taigna sisse tambitud ohakaid, nõgeseid, varsakapju, põdrasamblikku, kuivatatud linakupraid, humalaid, põldosjade nuppe, naati jm. 10. Aganaleib esivanemate toidulaual Aganaleib kujunes 16.–17. saj eesti talurahva igapäevaseks leivaks ja püsis sellena kuni 19. saj keskpaigani. Aganaid tambiti leiva lisandiks tambilasnaga suures künas. Aganaleiba tehti ka tuulamata viljast. Rabatud rukis lasti ainult läbi hõreda sari. Kõik, mis sarjast läbi tuli – viljaterad, aganad (kõluterad, sõklad, ohted, lehe- ja varreosakesed,
Glütserooli tootmiseks oleks hea kasutada osmotolerantseid pärme. Praegu enam glütserooli ei tasu toota pärmidega. Selle eraldamiseks kasutatakse halotolerantseid vetikaid, kellel see on osmoprotektoriks. Puskariõlid. Õlletegemine, selle etapid. Õllesaastajad bakterid. Zymomonas mobilis etanoolkääritajana, pulke. Bioetanool ja selle tootmise perspektiivid. Õlletegemisel kasutatakse toorainena teravilja (otra, nisu, maisi, riisi), kvaliteetset vett, humalaid ja õllepärmi (Saccharomyces tüved). Õlletegemise etapid: 1. Terade idandamine (odra linnastamine), mille käigus niisutataud terades aktiveerunud amülolüütilised ensüümid muudavad teratärklise kääritavateks suhkruteks (maltoosiks, maltotrioosiks, dekstriinideks, glükoosiks). Õllepärmid ise ei suuda tärklist hüdrolüüsida! Ka proteaasid aktiveeruvad ja valgud hüdrolüüsitakse aminohapeteks. 17 2. Virde valmistamine
Lisakas kasutati teeks vesimünti, punet, nurmenuku õisi ja lehti, vaarika varsi, pihlaka õisi, mustika õisi ja lehti, pohla õisi ja lehti, kibuvitsa õisi ja vilju, harilikku käbiheina, pruuni ristikut,valget ristikut, aasristikut, kuldristikut, harilikkassikäppa, ümaralehelist uibulehte, ojamõõlu, harilik angervaksi, harilikku heinputku,rabamurakat, kaske, kurekella, ängelheina, naistepuna, raudrohtu, harilikku vahert, kadakat jne. Õlle maitsestamiseks on kasutatud humalaid ja porssasid, kurkide ja tomatite soolamiseks toominga, sõstrapõõsaste, kirsi ja tamme lehti. Kolmandaks vaatleme toidutaimi. Supitaimedeks on kasutatud ning värskelt on söödud ja süüakse järgnevaid taimi: naati, piimaohakat, põldohakat, seakapsast, haput oblikat, kõrvenõgest, maltsasid (peamiselt valget hanemaltsa), jänesekapsaid, heinputke varsi, metsharak putkesid, tõlkjaid, kanakoolet, põldosja kevadvarsi, iminõgest, takjaid, paiselehte, harilikku kikkaputke, siberi
Lisakas kasutati teeks vesimünti, punet, nurmenuku õisi ja lehti, vaarika varsi, pihlaka õisi, mustika õisi ja lehti, pohla õisi ja lehti, kibuvitsa õisi ja vilju, harilikku käbiheina, pruuni ristikut,valget ristikut, aasristikut, kuldristikut, harilikkassikäppa, ümaralehelist uibulehte, ojamõõlu, harilik angervaksi, harilikku heinputku,rabamurakat, kaske, kurekella, ängelheina, naistepuna, raudrohtu, harilikku vahert, 14 kadakat jne. Õlle maitsestamiseks on kasutatud humalaid ja porssasid, kurkide ja tomatite soolamiseks toominga, sõstrapõõsaste, kirsi ja tamme lehti. Kolmandaks vaatleme toidutaimi. Supitaimedeks on kasutatud ning värskelt on söödud ja süüakse järgnevaid taimi: naati, piimaohakat, põldohakat, seakapsast, haput oblikat, kõrvenõgest, maltsasid (peamiselt valget hanemaltsa), jänesekapsaid, heinputke varsi, metsharak putkesid, tõlkjaid, kanakoolet, põldosja kevadvarsi, iminõgest, takjaid, paiselehte, harilikku kikkaputke, siberi
Jahvatatud segust tehti leiba, mis oli selline, nagu oleks pinnud sees. Viletsatel aegadel segati rukkijahu hulka aganatele lisaks või aganate vähesuse korral jahvatatud puukoort, mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, männikasvusid, marju, tammetõrusid, sarapuu-urbi, isegi kanarbikku. Sellist leiba kutsuti hädaleivaks (Moora, 1980). Näljaaegadel on Eestimaal taina sisse sõtkutud ka tambitud ohakaid, varsakapju, nõgeseid, põdrasamblikku, kuivatatud linakupraid, humalaid, põldosjade nuppe, naati jm (Moora, 1981). Kuigi 19. sajandi keskel hakati leiba valmistama juba tuulatud viljast, polnud endiselt leiba küllaldaselt ja seda püüti hoolega kokku hoida (Moora, 1980). 5 3. Leivategu Pärast töömahukat ja rasket rehepeksu oli ka teradest jahu saamine kaugematel aegadel küllaltki vaevarohke. Viljateri püüti peenestada uhmri ja jahvatuskivide abil.
3. Talupoegade koormised, nende liigid Kümnis, hinnus, loonudandam, preestriviljamaks, ainodiviljamaks, sõjateenistuse kohustus, teokohustus (talgud) korrategu. peamisteks koormisteks maksud põllu- ja karjasaadustelt. Eksisteeris kümnis protsentuaalne maks, võis igal aastal olla erineva suurusega ja hinnus püsiva suurusega maks. Tähtsamaks loonusandamiks oli vili (75-85 % loonusrendi väärtusest). Kümnise õiguse alusel nõuti ka heina, lina, kanepit, humalaid, mett, õlgi, karja- ja verekümnist (seda tuli anda karja juurdekasvu pealt). Hiljem asendati viimane rahamaksuga igalt varsalt või vasikalt. Lambakümnist ei nõutud. Kümnis oli algselt kirikumaks. Vaimulike ülalpidamiseks kehtestati uued maksud: kihelkonnapreestri vajaduseks tuli maksta preestrivilja ning piiskopile nn. sinodivilja. Feodaalseks koormiseks kujunes ka sõjateenistus. Eestlasi kohustati abiväena või
sajandil Feodaalrent esines kolmes vormis: teo-, naturaal- ehk loonus- ja raharent. Kuna eestlaste peamiseks elatusalaks oli põllumajandus, siis olid peamisteks koormisteks maksud põllu- ja karjasaadustelt. Eksisteeris kümnis protsentuaalne maks, võis igal aastal olla erineva suurusega ja hinnus püsiva suurusega maks. Tähtsamaks loonusandamiks oli vili (75-85 % loonusrendi väärtusest). Kümnise õiguse alusel nõuti ka heina, lina, kanepit, humalaid, mett, õlgi, karja- ja verekümnist (seda tuli anda karja juurdekasvu pealt). (Hiljem asendati viimane rahamaksuga igalt varsalt või vasikalt. Lambakümnist ei nõutud.) Osa loonusandamid juurdusid vakuõigusena. Ühisest peosöömingust ülejäänud toiduained pandi feodaalile teele kaasa(kõik talud pidid süüa tooma). Rahaandami osa ei olnud naturaalmajanduse ajajärgul suur.15. sajandil hakkas nende osakaal suuurenema. 16
-Viljaliigid. Hilisemal ajal kasvatatud teraviljaliike tunti Eestis juba enne saksa-taani vallutust. 13 saj alguseks tähtsamaks teraviljaks talirukis. Vähem oder, kaer. -Aiandus Väga napid teated. Taludes puuviljaaedu arvatavasti ei olnud. Külll aga Riia eeslinnades ja ka Tallinnas ja selle lähemas ümbruses. Köögiviljad rohkem levinud. Kapsaaed, kuigi kapsas ei olnud arvatavasti ainus seal kasvav kultuur. Õlle tarvis humalaid, mida nõuti 16 sajandil talupoegadelt paljudes mõisates. -Loomakasvatus. Eesti oludes oli künnipõllundus võimalik vaid tänu loomakasvatusele. Tähtsaim ülesanne oli tagada põllumehele vajalikud tööloomad ja laudasõnnik. Selle kõrval andis kari olulist lisa toidulauale, nahast ja villast saadi kehakatet. Peeti rohkesti kariloomi. Veised ja hobused. Veel lambad, sead. Mõisamajanduses karjakasvatud üsna halval järjel. Paljudes mõisates polnud üldse lomi
ajama ning kuivatati pärast parisl. Kuivanud linnased jahvatati pärast käsikivil või veskis. Peale odralinnaste on kasutatud ka rukkilinnaseid. Sügisel tehti valmis aasta jagu linnaseid. 19.sajandi jooksul hakati maa mandriosas õllehautist ahjus valmis küpsetama. See linnasetainas laotati üle kogu ahjupõranda laiali ja küpsetati õlleleivad. Küpsetatud linnased laotati kurnatõrre põhja ja valati kuuma veega üle, maitseks lisati humalaid. Jahtunud virdele lisati pärmi ja lasti õllel tõrres kuni ööpäev käärida, misjärel see vaati villiti. Lõuna-Eestis nimetati ohvriõlut kahjaks. Õllest valmistati vanemal ajal ka erilist pulmatoitu soeõlut ehk peergast. See oli soojendatud õlle ja leiva pudi, mille lahjendamiseks lisati piima või vett, magustamiseks mett. Lõuna-Eesti pulmades joodi magekahja- soojendatud õllevirret, millele lisati mett ja sõiratükikesi. 17
Vürtsina kasutatakse neid ka piparkookide, kommide ja morsi tegemisel. Erisugused kadakajoogid. Joogipoolise valmistamiseks on kadakamarju kasutatud mitmel viisil. Vanasti olid maarahva seas hinnatud kadakamarjadest taar ja kali. Marikäbisid kasutati kas tervelt, purustatult või jahuna. Mõnel pool hautati kadakamarju enne ahjus. Lõpuks valati toorainele kuum vesi peale ja märjukesel lasti astjas hapneda. Kui marikäbidest saadud virdele lisati pärmi ja humalaid ning lasti siis käärima minna, saadi ehtne kadakaõlu. Kadaka marikäbisid lisati ka odralinnastest pruulitud õllele, et joogi maitset parandada. Kõige lihtsam kadakamarjajook saadi marju kuuma veega üle valades. Magustamiseks lisati tõmmisele sageli mett. Võis ka teisiti nagu Karjalas: marikäbid pandi tünni õlgedega läbisegi ning valati peale külm vesi; leotisel lasti paar päeva seista ja hüva rüübe oligi valmis. Rahvapärimustes on andmeid isegi
17. sajandi II poolel rajatud iluaeda võib ette kujutada tolleagse aedniku kirjelduse põhjal. Nt Padisel, Kolga mõisas: aias kasvasid õuna-, kirsi- ja pirnipuud. Sissekäigu juurest kahele poole oli istutatud kaks rida valgeid roosipõõsaid, kasvatati ka nartsisse, nelke ja mitmesuguseid ravimtaimi. Aia keskel oli kraaviga ümbritsetud lehtla, rohtaeda viis suur krambi ja kolme hingega värav. Mõisaaias kasvatati eriti naerist, kapsaid ja humalaid (õlle valmistamiseks), ürdi- ja viljapuuaed oli üksikutes aedades. Viljapuuaiad paiknesid sümmeetriliselt mõlemal pool õueala. Ka mõisa ümbrus oli sümmeetriline: sissesõidutee, värav ja peauks paiknesid samal pikiteljel. Mõisaparkidel oli kindel kompositsioon. Viljapuuaiad paiknesid sümmeetriliselt mõlemal pool õueala. Ka mõisa ümbrus oli sümmeetriline: sissesõidutee, värav ja peauks paiknesid samal pikiteljel. Eemalt sarnanes 17
annaabi.ee 
