Juhendaja: Hille Ojala Kihnu 2015 2 Sisukord Sissejuhatus ……………………………………………………………………………………3 1. Millised näevad hülged välja? ……………………………………..………………….4 2. Kuidas hülgeliha saadi? …….........................................................................................5 3. Hülgeliha ……………………………………………….…………………………...…6 4. Hülgepüügi õnnetused ………………….……….…………………………………..7-9 Kokkuvõte ……………………………………………………………………………………10
kupatatuna aianurgas vaiade vahel. Seal nad hapnesid ja talvel külmusid. Talvel raiuti vajalik osa toiduks. • Vanasti saarlased ei söönud seeni, kuigi neid oli suhteliselt palju. Lääne-eesti. kala ja liha • Rannarahval oli • Saartel ja randades võimalik värsket kala hülgeküttide peredes vähemalt püügiajal söödi ka hülgeliha. igal pool süüa. Söödi Hülgeliha keedeti räime, kilu, lesta, võimalusel paargus angerjaid. Kõik (suveköögis) ja söödi püütud kala oli saunas, sest see soolatud, värskelt haises ja toas ei kalat keegi ei söönud. lubatud seda teha. Lääne-eesti. õlu Õlletegemine on saartel ja Läänemaal üldine. Kõikides kadakakasvukohtades on õlletegemisel alati kasutatud ka kadakaoksi. Lääne-eesti. kala ja liha
VORSTID makk,mauk,mõkk,makkar.Vorstipuder topiti seasoolde KASTMED laga,silgusoolvesi,soust,nott KIISEL või KILEhapu juuretis VÕIE valmistati kanepiseemnetest ROKK jahuvedelik SOEÕLU naiste tavanditoit SÕIR kohupiima juust KARASK odrajahu,kartulipudru segu KÄKK tehtud verega,keedeti. HÄDALEIB lisati leivale männikoort,tammetõrusid,põdrasammalt, sõnajalga. LEIVANUKK kasukannikas KIISIK levinud soolakala VINNUTAMINE kala kuivatamine päikse ja tuule käes SOOLATAKSE verd ja rasva LIHA hülgeliha haises,teda tuli kurikaga pehmeks peksta,keeta läbi 3 vee JAHELIHA sült PLOOMIRASV on neerude vahel NÄPPERASV on soolikate vahel Soovitakse:Jätku leiba! Vastatakse:Jätku tarvis. KARASK,KAMA,SÕIR,JAHELIHA,KÄKKneid saab osta tänapäeval poest
Kui ta kodus aia värava lahti tegi, kuulis terve küla, et karune on platsis. Olid kunagi väga ammu Kihnu-Ruhnu mängud ja need toimusid vana rahvamaja platsil, kus asus enne Kihnu laululava. Parasjagu oli käimas kuulitõuge, kui kõik kuulsid, et karune on tulemas. Enamus läks kohe koju, kuna tavaliselt olid karusel kaasas ka püss ja nuga. Kuid ükskord tuli tali ja karune mõtles, et peaks tooma endale pangega hülgeliha ja võttis teepeale toidumoonaks munad kaasa. Aga tuli välja, et karune lasi hülge maha enne, kui munad otsa said. Järgmisel päeval oli karune väga rõõmus ja soovis ka osaleda mängudel, kuna tal oli palju jõudu. Ta oli nimelt mereröövel. Ükskord ta narris kaubalaeva karile, kuna ta elas Uudismaal. Tollel ajal kui ta elas, oli Kihnu väiksem ja lagedam ja ta osales koguaeg Kihnu-Ruhnu mängudel, kuna seal sai teistega jõudu proovile panna. Ta oli tegelikult Kihnu tugevaim mees.
Kihnu Kihnu · Kihnu on saar Liivi lahes. · Kihnu kuulub Pärnu maakonda ja moodustab Kihnu valla. · 1994. aasta seisuga on praegu saarel 4 küla 570 elanikuga. Rahvariided · Naised kandsid Kihnus käiseid. · Seelik (kört) oli XIX sajandi esimesel poolel ühevärviline poolvillane valge, hall, must või sinine, allääres punastest villastest lõngadest palmitsetud kördipael. · Jalatsitena olid Kihnus iseloomulikud pastlad. Toit · Toitumisharjumused on Kihnus ka tänapäeval jäänud samaks, nagu olid 100 aastat tagasi. · Toidu valmistamise õppisid lapsed vanematelt. · Kihnus olid kindlad toidud, mis teatud päevadel tehti: Esmaspäev · Esmaspäeva hommikul söödi soojendatud hapukapsasuppi. · Lõunaks keedeti koorega kartuleid, peale pandi soolaräim või muu kala, mis parajasti oli. · Kõrvale söödi hapukurki, kes tahtis, praadis kõrvale ka liha. ·...
Amundsen teadis millised probleemid kaasnevad 9 mehe pika koosviibimisega. Seetõttu oli kord karm. Amundsen lasi Bjaalandil ja Hasselil ehitada erilise pesemissüsteemi külmades tingimustes. Tööd olid kindlalt jaotatud: Kristian Prestrud ja Hjalmar Johansen tegid teaduslikke vaatlusi, Hassel Ja Hanssen tegelesid õli ja jookidega varustamisega. Johansen pakkis kraami kelkudesse. Bjaaland ja Stubberud olid puusepad. Esimene neist tegeles suuskade ja teine pakkidega. Toiduks olid hülgeliha, võileivad, moos ja juust. Kapten vaatas et toit oleks toitainete rikas, see oli oluline selleks, et mehed hiljem vastu peaks. Ajaviiteks mängisid mehed kaarte ja noolemängu, lugesid ja pidid ka nõeluma. Johanseni raske iseloom tegi aga elu teistele raskeks, eriti siis kui ta purjus oli. 24. augustil tõusis päike taas, kuid läks veel kaks kuud aega enne kui ilm oli sõiduks piisavalt soe. Reedel, 8. septembril 1911, läks lahti sõit poolusele. Teele läks 8 meest 86 koeraga,
Alles 1930 aastal hakati kasutama tomatit. Murrang eestlaste toidu kultuuris tõi kartul, mis sai põhitoiduks. 1781 anti välja esimene eesti keelne kokaraamat. Liha sõi talupoeg vanal ajal vähe. Peamine lihaloom oli siga, keda tapeti jõuludeks. Tehti põhiliselt suppi, looma jalgadest ja peast sülti. Vanim liha säilitusviis oli tuule ja päikse käes kuivatamine. Ainult pühateks ja pidudeks panti liha ahju. Eriti hinnati seapekki. Saarlased ja rannikul elavad inimesed said ka sealihale hülgeliha. Mida keedetud ning see järel soolatud. Verd kasutati ka toiduks. Värsket sea ja lamba verd kasutati verileiva, verikookide ja verivorstide jaoks. Säilitamiseks segati seaveri odrajahust käki taigna sisse. Üks rahvuslik toit on tanguvorsti. Neid valmistati erinevalt: verega ning vereta. Mida praegusel ajal on ning mida vanal ajal ei olnud. SWOT mudel Tugevused: Nõrkused: *Söödi seda, mida ise kasvatati
mujal. Saasteainete kaugülekanne Saasteainete kaugülekanne mõjutab muidu puutumatu loodusega polaaralasid. Külma õhu kondenseerudes sadenevad seni atmosfääris liikunud saasteained jääle või ookeani, mille kaudu sisenevad toiduvõrku. Arktikast on leitud elavhõbedat, plaattina, pallaadiumi ja roodiumi (toodetakse katalüsaatorite tarvis). Tugeva löögi alla on sattunud Arktikas elavad inimesed, kes omi traditsioonilisi toite kala, vaala- ja hülgeliha süües on samal ajal mürgitanud end rekordiliste PCB ja elavhõbeda kogustega. PCB kontsentratsioonid Arktikas elavate fertiilses eas naiste veres Arktika ja Antarktika saastumine Polaarmerede loomadest on leitud DDT ja PCB-d. Polaaralad on saastamise suhtes tundlikumad, kuna külm keskkond säilitab kogu saaste muutumatuna. Orgaanika lagunemine võtab aastakümneid. Tõsiseks ohuks on nafta sattumine külmadesse vetesse, kuna temperatuuril alla +5 °C nafta ei lendu ega
mädarõigast. Seapekiga herned ja oad olid keskaja Euroopa igapäevaroog. Eestimaal söödud ka kaalikat, porgandit, peeti, kurki, redist, rõigast ja pastinaaki. Lihaloomad olid samad mis praegugi, piimast tehti võid, koort ja kohupiima. Kuna jaht oli feodaalide privileeg, oli metsloomaliha vaid kõige väärikamate linnakodanike laual. Aga muu liha polnud luksus, seda sõid keskajal ka kõige vaesemad inimesed. Söödi palju kala, aga ka hülgeliha. Peod olid keskajal tähtsamaid lävimise vorme, neil oli oluline koht üldises suhtlussüsteemis. Keskajal andsid just peod kindla rütmi tervele aastale, tegelikult kogu keskaja inimese elule. Vajadus oma mõjuvõimu näidata sundis aadlike tegema üle mõistliku elustandardi ületavaid kulutusi, rikkust demonstreeriti seda pillates. Suurimad peod leidsid aset tähtsate pidustuste iseäranis gildide peojootude ajal. Joomingutel tarbitud alkoholi kogused on aukartust äratavad.
* Aastast 9000 eKr 6500 eKr paiknes asustus siseveekogude ääres ning tegeldi eeskätt küttimise, koriluse ja kalapüügiga ning olid sesoonnsed külad ehk vastavalt aastaajale paikneti ümber (piirkond, mille raames kogukond oma asukohta vahetas kannab nimetust reviir). * Aastast 6500 eKr 5000 eKr hakati paiknema ka mererannikute ääres, sest see oli see aeg kus Läänemere soolasus muutus ja ilmusid ka hülged ning rikastus tolleaegse inimese toidulaud talvel ka hülgeliha võrra. Tegevusalad jäid siiski ka seal samaks, kuid külad muutusid aastaringseteks ehk elati samades kohtades. * Aastast 5000 eKr 2000 eKr tekkis Eestis neoliitikum, mis sai alguse keraamika ehk esimeste savinõudega, kuna Eesti maapind polnud piisavalt hea, et kohe põllupidamisega tegelema hakata. Väga suuri muutusi see kõik kaasa ei toonud, sest jätkuvalt elati samadest kohtades, tegeleti samade asjadega ning alles jäi ka aastaringne küla.
Pärast vallutust maahärrad hakkasid kalapüüki pidama oma eesõiguseks. Läänistatud alal oli kalapüügiõgus ainult lääni valdajal, talupojad said kalapüüda seal vaid lisakoormiste eest. Kalapüügivahenditena kasutasid talupojad kalatõkkeid ja püüniseid (ristküliku kujuline puur), nootasid (silindri kujuline puur) ja vitsmõrdu (piklik ovaalne puur, mis koosneb mitmetest rõngadest). Eesti rannikualal ja saartel tegeleti hülgepüügiga - karusnahk, rasv. Muinasajal tarvitati hülgeliha üsna laialdaselt toiduks, keskajal see taandus. Maakäsitöö- Vajalikud käsitöö- ja tarbeesemed valmistas iga talupoeg oma majapidamises ise või kasutas külakäsitööliste abi. Tööriistad tehti kas ise või osteti. Käsitöölisi leidus nii adratalupoegade kui ka üksjalgade seas. Laialt levinud oli kodune sepatöö. 13.-15. sajandist pole maakäsitööliste kohta peaaegu mingeid allikaid. 15. sajandist esinevad juhuteadetes vaid sepp, puusepp, müürsepp.
annaabi.ee 
