Järgmise aasta algul kirjutas Willem alla ,,Õiguste deklaratsioonile" ning ta krooniti William III nime all uueks kuningaks. Cromwelli valitsus Pärast kuninga hukkamist kuulutati Inglismaa vabariigiks. Tegelik võim läks Oliver Cromwelli kätte ja teda toetava sõjaväe kätte. Võimust kõrvale jäetud parlament kihutati 1653. aastal laiali. Cromwell valitses riiki märksa võimsamalt kui seda oli teinud teised Stuartitest valitsejad. Küsimused Mis aastal hukati Charles I ? Millal saabus Inglismaale Hollandi valitseja Oranje Willem?
August Kitzberg 14. aprill Libahunt Tragöödia “Libahunt” räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, arukam,
Esimesed arreteerimised Eestis said teoks juba 17. juunil 1940. aastal. Kuni 1940. a. lõpuni kadus üle 1000 inimese, sh. riigi endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud, majandusmehed, kultuuritegelased. Vähestel õnnestus põgeneda välismaale või ennast varjata Kättesaadud inimesed mõisteti süüdi nõukogude seaduste alusel tegude eest, mis pandi toime iseseisvas Eestis. Enamik saadeti NSV Liidu vangilaagritesse, osad hukati siinsamas Eestis. 1941 a. laienes areeterrimine. Vangistati kõiki, keda võis kahtlustada nõukogudevastases tegevuses, sealhulgas ka talunikke, töölisi ja muud lihtrahavast. Keegi ei võinud kindel olla homses päevas. 14. juunil 1941. toimus massiküüditamine kolmes Balti riigis. Täisealised mehed viidi vangilaagritesse, suur osa neist hukati. Nende pered, naised lapsed saadeti asumisele, Seejuures ei esitatud kellelegi süüdistust ega langetatud kohtuotsust. Kokku suri
Revolutsioon oli alanud Ümberkorraldused · Louis XVI oli sunnitud tunnistama Asutava Kogu õigust välja anda seadusi · Toimus kiirkorras munitsipaalne revolutsioon · "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" · 1790. a kaotati aadliseisus Monarhia kukutamine · 1791. aasta augustis võeti vastu põhiseadus. · Uueks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik kogu · 1792. a kuningavõim kukutati ja kuulutati vabariik Jakobiinid võimul · 21.jaanuar 1793 hukati kuningas giljotiini all · Selle tõttu vallandus rojalistide mäss · Märts 1793 loodi Rahvapäästekomitee · 31.mai-2. juuni 1793 kestnud ülestõusu tagajärjel läks riigivõim jakobiinide kätte Suur terror · Revolutsiooni saab päästa vaid tugeva vägivallavõimuga-jakobiinid kehtestasid diktatuuri · 1793. juuli tapeti Jean Paul Marat(revolutsiooni üks poulaarsemaid juhte) · Ohjad läksid Rahvapäästekomitee kätte, juhiks Robespierre
Küüditatute osakaal Eesti juutidest oli seega väga suur, suhtarvult kümme korda rohkem kui eestlasi. Juutide olukord muutus pärast Suvesõja algust. Ligi 3000 juudi rahvusest Eesti kodanikku põgenes sakslaste eest Nõukogude Liitu. Pärast Eesti ala vallutamist Saksa vägede poolt jäi siin 921 juuti, neist 468 meest ja 453 naist. 1941. aasta juuli kuni 10. september, juudivastane spontaanne ja omaalgatuslik tegevus, repressioonid ning hukkamised. Esimesed Pärnu juudid hukati juba 13. juulil 1941. 10. septembriks oli 46 juudi mehest tapetud 44. Naised lasti maha Rae metsas 2. novembril, kõik lapsed hukati samal ajal sünagoogis. Ligi tuhandest Eestisse jäänud juudist pääses vähem kui tosin inimest. 11. septembril 1941, andis Saksa Julgeolekupolitsei ja SD Eestis korralduse, millega keelati juutidel "vahetada elukohta, käia kõnniteel, kasutada liiklusvahendeid, käia teatris, kinos, muuseumis, koolis". 1941. aasta sügisel ja talvel
Asutava Kogu riigikorra muutmiseks. 1789 aastal vallutas rahvas monarhia sümboliks peetud Bastille kindluse Pariisis. Kaotati seislikud eesõigused, võeti vastu kõigi inimeste võrdusõiguslikkus ja vabadust väljendav deklaratsioon. 1791. a põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal konstitutsionaalne monarhia. Ühiskonnas tugevnesid üha enam monarhiavastased meeleolud. 1792. a kuningavõim kukutati ja Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. Kuningas mõisteti surma ja hukati. Kuningas üritas põgeneda riigist kui Prantsusmaa kuulutati vabariigiks, et tulla tagasi liitlastega. Kuid ta pistis pea tõllast välja piiri lähedal ja ta võeti kinni ning pandi vangi. Teda süüdistati riigi reetmises ja hukati giljotiiniga. Minu arust kuningat hukata tol ajal oli vale tegu aga kuna kõik kes avalikul hääletusel kuninga hukkamise vastu hääletasid saadeti giljotiini alla. Seega ei polnudki mingit valikuvõimalust
kuninganna Marie Antoinett'ile meeldis aga priisata ja armukesi pidada. Teiks põhjuseks võib pidada viletsat majanduslikku olukorda. Rahvast koormasid suured maksud, tööpuudus, toiduainete kallinemine ja kuningakoda kulutas raha üleüldsegi luksuse peale. 1791. Aastal Loodi I põhiseadus- kehtestati uueks riigikorraks konstitutsiooniline monarhia. 1793. aastal mõisteti kuningas riigireeturina surma ning hukati ka Marie Antonniete. Võimule tuli tema poeg Louis XVII, kuid temagi valitsusaeg kaua ei kestnud, kui ta hukati 1795. Aastal. Kuningas hukati giljotiiniga, mis sai ühtlasi ka revolutsiooni sümboliks Uue valitsejana astus troonile Napoleon Bonaparte. Ta sündis 1769. Aastal ning suri 1821. Prantsusmaa valitseja oli ta 1799-1814. Tema hakkas kohe parandama siseriikliku olukorda. Kriisikolletesse saadeti erakorraliste valitsustega kommissaare, kes enamasti
maaomandi ning võttis vastu Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. · 1791 valmis põhiseads, mis nägi ette konstitutsioonilist monarhiat. · Lubati küll lühikest aega konstitutsioonilise monarhina valitseda, kid kuninga autoriteet väike. · Prantsusmaad ähvardas vanade Euroopa monarhide rünnak ja kardeti, et kuningas on pigem sissetungijate poolel. · 1792 vallutas rahvamass Tuileries' lossi. Kuningas vangistas ja hukati 1793 giljotiinil. · Jakobiinide diktatuur hirmuvalitsus, poliitilistel motiividel tapeti mitukümmend tuhat inimest, vangistati sadu tuhandeid. 1794 hukati. · Kuni 1799. aastani valitses viieliikmeline Direktoorium. Napoleon Bonapater ( 1769-1821 ) · Napoleon Bonaparte - silmapiastev kindral, kes sooritas riigipöörde ning tõusis esimese konsuli tiitliga Prantsusmaa ainuvalitsejaks.
eestlaste algatusel loodi Eesri Rahva Ühisabi REPRESSIOONID JA GENOTSIID REPRESSIOONID JA GENOTSIID riigist saadeti välja mittesobilik element; riigist oli plaanis välja saata rassiliselt repressioonid suunatud enamikus põlisrahva mitteväärtuslikud (juudid, mustlased, vastu; eestlased); hukati või küüditati üle 10 000 eestlase; repressioonid olid suunatud ülalnimetute vastupanu metsavendade näol. vastu; hukati 7800 Eesti elanikku; Loodi koonduslaagreid, hukati 10 000 juuti ja 800 mustlast;
17. juuli tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3. september kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks. Aasta lõpus kukutati kuningavõim täielikult ja inimesed hakkasid põhiseaduse järgi elama. Prantsuse giljotiin 1792. Bastille vanglasse sissetungimine 1789. aastal aastal Louis XVI ( 23 August 1754 21 Jaanuar 1793 ) Kuningapere surm Louis XVI hukati 21. jaanuaril 1793. Prantsusmaal olid diplomaatilised suhted säilinud vaid USA, Taani ja Sveitsiga. Prantsusmaa uueks kuningaks sai Louis XVI poeg, Louis XVII. Louis XVII suri 1795. aastal, tema ema Marie Antoinette hukati 1793. aastal. Marie Louis Antoinette XVII Jakobiinide võimuletulek · Jakobiinid astusid Prantsusmaa poliitikasse 1793. aastal. · Jakobiinid tulid võimule kui Prantsusmaal oli suur sise- ja välispoliitiline kriis. · Zirondiinid muutusid üha
natsionaliseeritud varasid mitte tagastada endistele omanikele. Üldine elatusase langes. Eriti raskes olukorras olid linnaelanikud, keda varustati toidu-ja tarbeainetega ostulubade põhjal. Ei suudetud inimeste vajadusi rahuldada ja puhkes spekulatsioon. Sakslaste normid olid suuremad kui eestlastel. Loodi Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatnuid. Varustati toiduainetega, seemneviljaga, küttepuudega jms. Saksa okupatsiooni ajal hukati u 7800 Eesti elanikku,enamik olid eestlased. Repressioonid said tõelise hoo sisse pärast Saksa julgeolekuteenistuse loomist Eestis. Vanglad täitusid poliitiliste vangidega. Aga terroriohvreid oli vähem võrreldes Nõukogude okupatsiooniga. Natside rassiteooria nõudis juutide täielikku hävitamist. Põhjuseta hukati kõik juudid. Eesti hukati kokku umbes 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitati ka mustlasi. Nad tapeti täielikult ja see etniline grupp lakkas olemast
See muutis nad justkui vangideks. Marie Antoinette otsis abi teistelt kuningaperekondadelt, sealhulgas oma vennalt, Austria kuningalt ja oma õelt, Napoli kuningannalt. 1791. aastal üritas Marie Antoinette Pariisist põgeneda, kuid katse ebaõnnestus. Kui Austria ja Preisimaa Prantsusmaale sõja kuulutasid, süüdistati Marie Antoinettet saladuste avaldamises vaenlastele ja 10. augustil 1972 vahistati kuninglik perekond süüdistatuna riigireetmises. 21. jaanuaril 1793 hukati Louis XVI. Marie Antoinettet koheldi tema vangistuse ajal julmalt. Hukati tema parim sõber ning tema piigi otsa löödud pea viidi Marie Antoinette akna alt mööda. Marie Antoinette lapsed võeti tema juurest ära ning ka neid koheldi karmilt. Ainsana pääses perekonnast esmasündinud tütar, Marie Therese. Marie Antoinette hukati giljotiinil 16. oktoobril 1793, ilma, et oleks tõendust tema süüdiolekus. Ta oli ainult 37.
kindlusvangla vallutamine kaks päeva hiljem. Revotsioonilised ümberkorraldused · 26. augustil 1789 võetakse vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". See väljendab kõikide inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. · Kirikumaade riigistamine. · Aadliseisuse kaotamine. Louis XVI · Prantsusmaa kuningas revolutsiooni puhkemise ajal. · 10. augustil puhkes Pariisis ülestõus, mis kukutas kuninga. · Louis XVI hukati 21. jaanuaril 1793. · Ta on ainuke Prantsusmaa kuningas, kes on hukatud. Vabariigi väljakuulutamine · 17921799 Prantsusmaa I Vabariik · 22.septembril 1792 kuulutatakse Prantsusmaa vabariigiks. Kuningal ja tema pooldajatel pole riigis enam mingit võimu. · Uus rahvaesindus Rahvuskonvent jagunes: Jakobiinid esindasid väike kodandluse huve, Soosaadikud kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda ja Zirondiinidesindasid jõukama kodanike huve.
Hanery soosingu. Alates 1532. aastast tõusis ta faktiliselt teiseks meheks riigis ning tema juhtimisel viidi läbi ka usureform, millega katoliiklus asendus anglikaani kirikuga ning kuningast sai riigipea. Cromwell osutus sama väsimatuks ja osavaks administraatoriks, kui seda oli olnud Wolsey ning seejuures polnud tal viimase nõrkust luksuse ja kõrgete tiitlite vastu. Ent ta oli Wolseyst tunduvalt halastamatum, tema reformide ajal hukati katoliiklusele truuks jäämise eest, mis tähendas 1534. aastast otsest riigireetmist, tuhandeid inimesi. Seetõttu oli ta samuti küllaltki ebapopulaarne, seda süvendas veelgi aadlike vastuseis Cromwellile tema lihtsa päritolu tõttu. Ent nagu Wolseygi, suutis ta võimul püsida nii kaua, kuni tal oli kuninga toetus. Kavala mehena aimas Cromwell üldiselt ette Henry poliitilisi soove ning nende muutumist. Nõnda oli ta varakult asunud õõnestama Anne Boleyni jalgealust, mille
Vajadus rajada Auschwitz tekkis natsidel pärast seda, kui kõik kohalikud vanglad olid täis ja vange polnud enam kuhugi mujale paigutada. Auschwitzist sai üks suurimaid surmalaagreid. Laagrid Auschwitzi komples hõlmas enda all suurt tööstuse ala, mis oli rikas maavarade poolest. Auschwitzis oli kokku 48 laagrit. Kolm põhi laagrit olid Auschwitz I, Auschwitz II ( tuntud ka Brikenau nime all) ja Auschwitz III ( tuntud ka Monowitzi nime all). Auschwitz I oli juhtimis keskus, kus hukati umbes 70 000 inimest, peamiselt poolakaid ja nõukogude sõjavange. Auschwitz II oli hävitamise laager. Siin hukati umbes 960 000 juuti, 75 00 poolakat ja umbes 19 000 mustlast. Auschwitz III laagrit kasutati laborina. Auschwitz I Auschwitz I oli esimene laager. See oli kogu kompleksi juhtimiskeskus. Laager koosnes kahekümne kahest tellisest kasarmust. Kohalikud elanikud aeti oma kodudest ära , moodustades 40 ruutkilomeetrise ala, kuhu loodi erinevad laagrid.
koonduslaagri. Nov 1945 okt 1946 - Nürnbergi kohtuprotsess sõjakurjategijate üle. Vangilaagrid Juudi vastane reziim Juudid peavad kandma spetsiaalseid juudi märke. Keelati töötamine erasektoris. Keelati osta ja müüa tarbekaupu. Keelati ligipääs riigiasutustesse ja ühistransporti. Kaotati isikuvabadused. Juudid pidid loovutama kõik oma kulla ja hõbeda natsidele Juutide tapmine Juute hukati maha laskmise kaudu Juute hukati näljutamise kaudu Juute hukati teaduslike eksperimentide kaudu Juute tapeti mürkgaasidega Lõpptulemus Kokku tapeti kuus miljonit juuti natsi reziimi ajal. Peale sõda klassifitseeriti juute kui kodutuid, neil ei olnud kodu, perekonda aga tööd kuhu naasta. Veel tänapäevalgi otistakse ja karistatakse juudi vastasied sõjakurjategijaid. Surnud arvudes Belgia: 28
diktatuuri kehtestamist. 1793. aasta juulis tapeti Jean Paul Marat, kes oli üks revolutsiooni populaarsemaid juhte. (Marat tapja oli ilus ja haritud aadlipreili Charlotte Corday, keda olid mõjutanud zirondiinide demokraatia ideaalid. Marat oli parajasti kodus haige ja võttis sooja vanni, kus ta ka tapeti) Tema mõrva kasutasid jakobiinid ära ja kutsusid oma poolehoidjaid selle mõrva eest kätte maksma. Jakobiinide diktatuuri ajal hukati üle 40 000 inimese. Enamik terrori ohvreid oli pärit lihtrahva hulgast. 1793. aasta oktoobris hukati kuninganna Marie Antoinette. Terroripoliitika teostamisel ilmnesid jakobiinide enda vastuolud. Robespierre tembeldas endaga mittenõustuvad kaaslased revolutsiooni vastasteks ning saadeti nad giljotiini alla. 174. aasta aprillis ütles Danton enne enda hukkamist: ,,Robespierre, sa tuled mulle järele!" Need sõnad osutusid prohvetlikuks. 1794
,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" peamised põhimõtted olid kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus. I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia. Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule, täidesaatev võim jäi kuningale. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid jakobiinid ja piiratud monarhia pooldajad. 1792.aasta augustis puhkes Pariisis väljaastumine. 22.september 1792-rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus Juuli 1794-arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati-kukutati jakobiinide diktatuur 9.november 1799-lõppes Prantsusmaa revolutsioon. Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Rahvuskogu-kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada.
absolutistlik valitsemisviis. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Prantsuse revolutsioonil olid nii häid kui ka halbu külgi. Prantsuse revolutsiooni head küljed on monarhia kaotamine, mis tähendas et Prantsusmaal kukutati kuningvõim ja kuningas Louis XVI hukati rahva ees ning loodi vabariik. Feodaalkorra hävimine tähendas, et kaotati ära seisused, mis tõid rahvale rohkem vabadust ja natuke vähem kohustusi. Ameerika eeskujul võttis ka Prantsusmaa vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni," see väljendas inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust, paljud euroopa riigis algul laitsid maha selle aga hiljem võtsid üle. Inimestele andis ka kindlust
kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi ● Rahapuudus ning riigivõlg ● Oli sunnitud kokku kutsuma generaalstaadid ● Revolutsiooni alguseks loetakse Bastille' vallutamist ● 1789. aastal sunniti neid kolima Tuileries' lossi ● 1791. aastal üritavad nad põgeneda ● 1792. aastal kukutatakse monarhia ning kuninglik perekond viiakse Le Temple'i vanglasse ● Louis XVI mõisteti süüdi riigireetmise eest ● Kuningas hukati 1793. aasta jaanuaris Marie Antoinette ● 2. november 1755 – 16. oktoober 1793 ● Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria Theresia tütar ● 14-aastaselt abiellus tulevase Prantsusmaa kuninga Louis XVI-ga ● Rahvas pidas teda liiderlikuks, truudusetuks ja liialt raha kulutavaks ● Teda süüdistati kaelakeeafääris ● Hukati 16. oktoobril 1793. aastal ● Viimased sõnad: “Vabandage, ma ei teinud seda meelega.”
registreerimine • 1791 võeti Asutava Kogu poolt vastu põhiseadus – piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia; Seadusandlik Kogu (rojalistid, jakobiinid, „soo“) Kuninga vastased meeleolud tugevnevad • Kuninga põgenemiskatse, sidemed Prantsusmaa vaenlastega • August 1792 – kuningas arreteeriti • 22. september 1792 Prantsusmaa kuulutatakse vabariigiks, uus põhiseadus, Rahvuskonvent • 21. jaanuar 1793 kuningas, Louis XVI (Loius Capet) hukati giljotiini all. Jakobiinide diktatuur 1793-1794 • Revolutsiooni kõrgpunkt, vasakpoolsed võimul • Uus põhiseadus –rahva ülemvõim, vabariik • Kodanike võrdõiguslikkus • Talupoegade feodaalkoormised kaotati • Rahvapäästekomitee Danton • Prantsusmaa jaoks väga raske aeg- riigis ülestõusud • Keeruline välispoliitiline seisund – revolutsioonilised sõjad • Diktatuur -hukati üle 50.000 inimese Jakobiinide juhid • Robespierre
poolehoidjaid üles kätte maksma. Revolutsioonilise valitsuse kohuseid hakkas täitma Rahvapäästekomitee, mille juhiks sai kõigi vastu sallimatu M. Robespierre. Tema koondas enda kätte koos paari lähima abilisega piiramatu võimu. Algas poliitiliste vastaste sihikindel karistamine ning hävitamine. Rahvuskonvendis võeti vastu ka eraldi otsus, millega kuulutati kahtlaseks kõik, kes ei ole tõestanud oma ustavust revolutsioonile. Jakobiinide diktatuuri ajal hukati üle 40 000 inimese. Enamik terrori ohvritest pärines aga lihtrahva hulgast. 1793. aasta oktoobris hukati ka kuninganna Marie Antoniette. Terrori poliitika teostamisel ilmnesid peagi jakobiinide endi seas vastuolud. Robespierre tembeldas temaga mittenõustuvad kaaslased samuti revolutsiooni vaenlasteks ning saatis nad giljotiini alla. 1794.aasta aprillis ütles Danton enne hukkamist: "Robespierre, sa tuled mulle järele!" Need sõnad osutusid prohvetlikuks. Rahvuskonvendis ja kogu riigis
kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi ● Rahapuudus ning riigivõlg ● Oli sunnitud kokku kutsuma generaalstaadid ● Revolutsiooni alguseks loetakse Bastille' vallutamist ● 1789. aastal sunniti neid kolima Tuileries' lossi ● 1791. aastal üritavad nad põgeneda ● 1792. aastal kukutatakse monarhia ning kuninglik perekond viiakse Le Temple'i vanglasse ● Louis XVI mõisteti süüdi riigireetmise eest ● Kuningas hukati 1793. aasta jaanuaris Marie Antoinette ● 2. november 1755 – 16. oktoober 1793 ● Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria Theresia tütar ● 14-aastaselt abiellus tulevase Prantsusmaa kuninga Louis XVI-ga ● Rahvas pidas teda liiderlikuks, truudusetuks ja liialt raha kulutavaks ● Teda süüdistati kaelakeeafääris ● Hukati 16. oktoobril 1793. aastal ● Viimased sõnad: “Vabandage, ma ei teinud seda meelega.” Aitäh kuulamast
Riik vajas uut esindusorganit, seetõttu hakati ette valmistama uut rahvaesinduskogu. Selleks sai Rahvuskonvent. Rahvuskonvendi ülesandeks sai uue põhiseaduse välja töötamine ning kuna monarhia pooldajate tegevus hääbus kuulutas Rahvuskonvent 22. septembril 1792 Prantsusmaa vabariigiks. Kuninga saatuse küsimus tekitas endiselt probleemi. Jakobiinid nõudsid kuninga hukkamist riigi reetmise pärast. Enne avalikku hukkamist otsustati kuninga saatus hääletuste teel. Tulemusena hukati kuningas 1 häälelise vastuseisuga 21. jaanuaril 1793 giljotineerimise teel. Poliitiliste probleemide lahendamiseks loodi Rahvapäästekomitee. Selle juhiks sai Danton. Rahvapäästekomitee pidi tagama riigi kaitse. Rahulolematus aga aina kasvas ning jakobiinid ässitasid rahvast zirondiinide vastu, mille tagajärjel nad ka võimult eemaldati. Jakobiinid said aga poliitilse elu juhtideks. Keerulistes poliitilistes oludes
3.riigi käsutusse.Elatustase langes,eriti raskes olukorras oldi linnaelanikud,keda varustati toidu-ja tarbeainetega ostulubade alusel-õitsele puhkes-spekulatioon.Oluline roll oli eesltaste loodud Eesti Rahva Ühis-abi,mille eesmärk oli abistada sõja ajal kannatanuid-ühisabi keskendus toidu,seemneviljade,küttepuude,rõivaste jaotamisele. Repressioonid ja genotsiid Saksa okupatsiooni aastail hukati u. 7800 Eesti elanikku.Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse,ennekõike juutide täielikku hävitamist,hukati ilma südistuse ja kohtuotsuseta kõik juudi rahvusest isikud.Samamoodi hävitasid nad ka mustlasi,mustlaskond tapeti peaaegu täielikult.Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest(15000) moodustasid nõukogude sõjavangid,enamik neist suri vangilaagris nälja,haiguste ja kehvade elutingimuste tõttu,osa hukati. Eestlased sõdivate poolte relvajõududeks
Prantsuse revolutsiooni lõpp Terror · 1793. tapeti Jean Paul Marat · Jakobiinid tahtsid tema mõrva eest kätte maksta · Revolutsiooni päästmiseks kehtestati diktatuur · M.Robespierre eesvedamisel hakkas poliitiliste vastaste karistamine · Jakobiinide diktatuuri ajal hukati umbes 40 000 inimest · Ka jakobiinide endi seas tekkisid vastuolud ... · Paljud inimesed arvasid, et selline poliitika on üleliigne · 1794. arreteeriti Robespierre ja tema lähedased · Nad hukati järgmisel päeval Direktooriumi aeg · Peale jakobiinide kukutamise järgnes revoulutsiooni taandumine · Tühistati põhiseadus ja kuulutati välja poliitiline amnestia · Peale uue põhiseaduse vastuvõtmist jäi Prantsusmaa vabariigiks
sõjapurustuste likvideerimisele. Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. Natsionaliseeritud varasid ei tagastatud. Nõukogulik maareform tühistati. Loodi riiklikke aktsiaseltse. Elatustase langes sõja ajal. ( Talongi süsteem poodides). Eesti Rahva Ühisabi loodi eestlaste algatusel, mille eesmärk oli abistada Nõukogude okup. Ja sõja tõttu kannatanuid. Eesmärk- varustada saksa sõjaväge ja tsiviilelanikkonda. Repressioonid : Saksa okup. Aastail hukati ~7800 Eesti elanikku, enamus eestlased. Kui algul olid repressioonid suunatud kommunistide ja teiste kollaborandite vastu, hiljem rahvuslaste jt vangistamine. Repressioonid said tõelise hoo alles pärast Saksa julgeolekuteenistuse loomist Eestis. Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse, ennekõike juutide täielikku hävitamist. Hukati ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta ainuüksi rahvusliku kultuuri alusel süstemaatiliselt kõik juudi rahvusest isikud. 1. 07. 1942 raporteeris Saksa
1792. a septembris korraldati valimised, mis olid ebaausad, sest hääletama lasti vaid vabariigi pooldajaid. Uut parlamenti nimetati Rahvuskonvendiks . Päev pärast esimest koosistumist kuulutati Prantsusmaa Vabariigiks. Rahvuskonvendi moodustas kaks äärmusparteid ja poliitilist suunda mitteomavaid liikmeid. Lahtisel hääletamisel võeti vast otsus kuninga hukkamiseks 21. jaanuar 1973 Louis XVI hukati. RAHVUSKONVENT jakobiinid e. montanjaarid ,,soo" zironoliinid e. e. vasakpoolsed parempoolsed Revolutsioon peab Pidasid vabariigi jätkuma väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks Alustasid kihutustööd
aug.1572 Riigipäeva otsusega käsul saadeti Madalmaadesse saada õndsaks vaid Zürichis: viia abielulahutamise Mary Stuarty vastu, pärtlipäeva katoliiklusele lõpp. rahutusi maha suruma hertsog usu kaudu; inimesed algkristluse pärast: paavst ei kes põgenes korraldasid Usupuhastus Alba. Ca 8000 inimest hukati. 2) ainus usuline tõe lihtsusesse. pooldanud seda. Inglismaale ja loobus katoliiklased Pariisis vormistati 1545.a.: allikas on Piibel, Johann Calvin 1534 kuulutas troonist poja kasuks. Henri Bourboni - kuninga ülemvõim Metsagöösid (partisanid) ja reformatsiooni juhid mida inimene peab juht Genfis
Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsistliku korra. Kuue aasta jooksul vangistati, tapeti või saadeti sunnitööle miljoneid inimesi. 8 miljonit inimest eri riikidest viidi Saksamaale sunnitööle. Alamrasside rahvad pidi hävitama, massiliselt mõrvati ka poolakaid, venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi jt. Koonduslaagrites sai surma vähemalt miljonit inimest. NSV Liidu okupeeritud aladel vägivallatsesid Nõukogude julgeolekuteenistused. Baltimaades hukati, vangistati ning küditati esialgu mõjukaid ühiskonnategelasi, hiljem ka teiste rahvakihtide esindajaid. 14. juunil 1941. a korraldati Baltimaades suurküüditamine, kus saadeti Siberisse umbes 50000 inimest. Holokaust Pärast Hitleri võimuletulekut hakati juute taga kiusama, hiljem tapeti neid massiliselt. Teise Maailmasõja ajal muutus olkourd veelgi halvemaks. SS asus hävitama juute ka teistes riikides. Esialgu eraldati neid getodesse. Algul hukati
Louis XVI ja Marie Antoinette Sandra Tamme 8.a klass Louis XVI Louis XVI sündis 1754 ja hukati 1793. Sündis kolmanda pojana. Lemmikhobiks oli lukksepatöö. Astus abiellu Marie Antoinette ‘iga 15 aastaselt. Krooniti kuningaks 19 aastaselt. Oli kuningas aastatel 1774-1793 Proovis riiki reformida, kuid riigivõla tõttu polnud see võimalik. Louis XVI ja Marie Antoinette Abielu viis Prantsusmaa Seitsmeaastasesse sõtta. Esimene laps sündis alles 1778. Esimene troonipärija sündis 1781.
Protestantilikes maades kujunesid välja kapitalistlikud suhted. Inglismaal hoogustus laevaehitus ja arenes meresõit. Ettevõtlikele inimestele avanesid uudsed võimalused rikastuda ja laienes silmaring. Usupuhastuse negatiivsetest tagajärgedest võiks nimetada inkvisitsiooni osatähtsuse tõusu rekatoliseerimise käigus. Ketsereid karistati karmilt ( nt tuleriidal põletamine). Reformatsiooniga kaasnesid samuti massilised tapmised. Inglismaal hukati kuninga käsul sadu inimesi. Pariisis tapeti Pärtliööl üle 2000 hugenoti. Rootsis hukati ligi sada ketseriks kuulutatud Sten Sture pooldajat, see sündmus on ajalukku läinud Stockholmi veresaunana. Toimusid ka verised ülestõusud ja sõjad( näiteks Saksa talurahvasõda 1524-1526) . Saksamaal toimus ka pühapiltide rüüste, kirikuid põletati ja hävitati. Kui lugeda läbi artikleid ning jutte reformatsioonist, leian siiski, et reformatsioonil oli
hävitamiseni; hirmuvalitsus. Koalitsioonisõjad- Euroopa riikide sõjad Prantsusmaa vastu 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul. Aastad 14 juuli 1789- vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille kindlus Pariisis. august 1792- Pariisis puhkes väljaastumine, mille käigus ligi 20 000 relvastatud pariislast vallutasid kuningalossi. 22 september 1792- Kokkutulnud rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21 jaanuar 1793- Hukati kuningas Pariisi revolutsiooni väljakul giljotiiniga. 9 november 1799- Hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku korpuse hoone. 1793-1794- Algas Prantsusmaa armee vastupealetung, mis kestis kokku 17 kuud. Isikud Louise XVI-Absolutistliku monarhia ajal Prantsusmaa valitseja. Valitses stiilis ,,Pärast meid tulgu või veeuputus''. Marie Antoinette- Prantsusmaa kuninganna, hukati 1793. Austrias sündinud. Ei teadnud midagi poliitikast ega valitsemisest. Teda ei huvitanud rahva heaolu.
09.153324.031603 Oli Inglismaa ja Iirimaa viimane Tudorite soost monarh, kuninganna 17.11.1558 kuni surmani Teda on nimetatud ka neitsikuningannaks, sest ta ei abiellunud kunagi Oli Henry VIII ja Anne Boleyni tütar ning Mary I ja Edward VI poolõde Tema ajal muutus Inglismaa võimsaks mere ning kolooniariigiks ja kujunes välja lõplikult anglikaani kirik Oli Tudorite dünastia viies ja viimane valitseja. Ta sündis printsessina, ent tema ema hukati 2 ja pool aastat pärast tema sündi ning ta kuulutati vallaslapseks Edward VI pärandas krooni leedi Jane Greyle, kes hukati hiljem ja Elizabeth astus troonile katoliikliku Mary I järel Valitsemine Asus valitsema heade nõuannete toel ja sõltus suuresti oma nõunikest Üks esimesi tegusid oli toetada Inglise protestntliku kiriku rajamist, mille kirikupeaks ta sai Kirikukokkulepe püsis kogu tema valitsusaja ning
Saksa mereväeatasee saatis Saksa salaluurele Amsterdamis sifreeritud telegrammi korraldusega edastada H21-le tsekk 15 000 peseetale, mille too pidi ise Pariisis vastu võtma. Telegrammis oli aga kasutatud (ilmselt teadlikult) vananenud sifrit, mille prantslased olid juba varem lahti murdnud samuti said nad telegrammist teada, et Mata Hari saabub Pariisi. Ööl vastu 14. veebruari 1917 Mata Hari vahistati. 21. juunil mõisteti ta süüdi spionaazis ja hukati oktoobris Pariisi lähedal Vincennes'is. Kes ta oli ? Mata Hari oli Hollandi eksootiline tantsija,rahvuselt friis, kes oli nii Prantsusmaa, kui Saksamaa spioon. Ta hukati Saksamaa spioonina.Praeguseni on siiski täpselt teadmata, milliseid saladusi ta spioonina teadis ning millega tegeles. Mata Hari polnudki ehk originaalne maailma vanima ameti pidajana ega oma traagilise saatuse tõttu, kuid kahtlemata andis ta suure panuse kiviaegse
28. Prantsuse revolutsioon miks toimus, millal? Kirjelda, mis põhjustas Prantsuse revolutsiooni tekke? Toimus 1789, kuna rahvale ei meeldinud Louise XVI võim, ainuke valitseja. Teket põhjustas näljahäda ja rahapuudus. 29. Kes olid Louis XVI ja Marie Antoinette? Kuidas nad aitasid kaasa Prantsuse revolutsiooni tekkele? Kuidas nad surid? Abikaasad. Nad kulutasid lõpmatuseni raha, võtsid laenu ja tekitasid Prantsusmaal kriisi. Nad hukati rahva poolt. 30. Mis olid generaalstaadid? Miks ja millal ja mis riigid need kokku kutsuti? Olid seisuste esinduskogud, nad kutsuti kokku, et panna maksud peale aadlikele ja vaimulikele, aastal 1789, kutsuti kokku Prantsusmaal. 31. Millega ja millal algas Prantsuse revolutsioon? Mis oli Bastille kindlus? Miks oli see oluline? Kirjelda Prantsuse revolutsiooni algust! Algas 1789 sellega Bastille kindlus vallutati. Bastille kindlus oli monarhia sümbol, ja rahvas vihkas seda. 32
elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Jakobiinid lõid diktatuuri 1793. Aastal kohe peale Marat surma. Jakobiinid kasutasid tema mõrva ära ja kutsusid kokku oma poolehoidjad, et kätte maksta. Iseloomusta revolutsiooni positiivseid ja negatiivseid külgi! Prantsuse revolutsiooni head küljed on monarhia kaotamine, mis tähendas et Prantsusmaal kukutati kuningvõim ja kuningas Louis XVI hukati rahva ees ning loodi vabariik. Feodaalkorra hävimine tähendas, et kaotati ära seisused, mis tõid rahvale rohkem vabadust ja natuke vähem kohustusi. Ameerika eeskujul võttis ka Prantsusmaa vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni," see väljendas inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust, paljud euroopa riigis algul laitsid maha selle aga hiljem võtsid üle. Inimestele andis ka kindlust eraomandi puutumatus, kus seadus nägi
saadikut. Sakslased ei valinud Hitlerit. Koalitsiooni ei loodud erimeelsuste tõttu ning 30.01.1933 sai Hitler SKS kantsleriks, peale president Hidenburgi surma sai ta hoopis SKS rahva Juhiks ehk FÜHRERIKS. Uut presidenti ei valita ning kommuniste süüdistatakse Riigipäeva hoone süütamises. Tasalülitamise etapid: 1. Teiste parteide keelustamine ja parlament varjusurma. 2. Natslik propaganda, isikukultus ja opositsiooni tagakiusamine. Himmler hukati ja tema sõbrad arreteeriti, kuna ta oli rahvalemmik ning Hitler kartis võimu kaotada. 3. Sõjaks valmistumine pankroti tõttu sõjalised tellimused jne. 4. Juutide tagakiusamine Hitleri arvates olid SKS hädades süüdi juudid, tahtis SKSist teha juudi vaba riigi juutide ärid suleti ja keelati, keelati töötada ka teatud aladel, 1935.aastal võeti neilt ka kodakondsus, kuid makse pidid nad ikka maksma, keelati abielluda mittejuutiega ning saadeti
Suremus oli äärmiselt kõrge Lvovi Geto Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Holokaust Eestis Enne II MS elas Eestis u 4400 juuti Juuni 1941 Nõukogude võimud küüditasid 400 Vmle Koos Punaarmeega lahkus 3000 juuti 1000 kodumaale jäänud juuti hukati salaja Eesti kuulutati Wannsee konverentsil juudivabaks Auschwitz Suur tööstuse ala, rikas maavarade poolest Kokku48 laagrit Asus Lõuna-Poolas Auschwitz 1 juhtumiskeskus, hukati u 70 000 inimest, põhiliselt poolakaid ja nõukogude sõjavange Auschwitz 2 hävitamise laager, hukati u 960 000 juuti Auschwitz 3 - tööstuspiirkond Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
vallutuskatseid ei läinud korda. Et Tallinna aktsioon oli kogu riigipöördekatse seisukohalt keskse tähtsusega, siis jätsid kommunistid selle läbikukkumise järel ära planeeritud väljaastumised Tartus ja mujal Eestis. Pärnus toimus eraldi kooliõpetaja Jaan Rea organiseeritud mäss. 1. detsembri hommikul kella 10-ks oli mäss maha surutud, kuid mässajate jälitamine kestis veel mitu päeva. Jaan Anveltil õnnestus põgeneda Venemaale, kuid 11. detsember 1937 ta hukati ülekuulamisel. Karl Rimm hukati terroriorganisatsioonis osalemise eest 22. augustil 1938. aastal. 1924. aasta riigipöördekatse ebaõnnestus, kuna: 1) kommunistidel oli vähe mässajaid järgi jäänud sama aasta novembris oli 149 kommunisti hukatud ning 30 sunnitööle määratud 2) Vene kommunistid proovisid kehtestada kommunistide ülemvõimu kogu maakeral; sissetungid olid suures osas läbimõtlemata, kommunistid soovisid lihtsalt peale tungida ja
toetas ta vastureformatsiooni. Pärast Felipe II surma algas Hispaania allakäik, rahvaarv vähenes (Eldorado otsingud, moriskid aeti välja). USUSÕJAD. Madalmaad olid Habsburgide võimu all. Kui Felipe II asus maha suruma kalvinistide liikumist, algas ülestõus Hispaania võimude vastu, ülestõusnud nimetasid end göösideks (kerjusteks). 1566. aastal toimus üle maa ulatuslik pildirüüste. Felipe II saatis mässu maha suruma Hispaania sõjaväe, hertsog Alba juhatusel, hukati 8000 inimest, ligi 60000 inimest põgenes Saksamaale. Provintsidest, kes end Hispaaniast sõltumatuks kuulutasid, moodustati Ühendatud Provintside vabariik, mida nimetati ka Hollandiks. 16 sajandi lõpp ja 17 sajandi algus oli Hollandi kuldajastuks (kõrge elatustase ka alamkihil, peaaegu kõik oskasid lugeda ja kirjutada, kõrge tolerantsus, sõnavabadus). Hollandi laevastik oli kaks korda suurem kui Inglismaa ja Prantsusmaa laevastik kokku. Hea maine omandasid Hollandi ülikoolid
augustini 1917 viibis ta vahi all Aleksandrovski Palees, Tsarskoje Selos, hiljem saadeti edasi Tobolskisse, kus nad ka viibisid enamlaste poolt toime pandud oktoobripöörde ajal. Enamlaste valitsus kavatses nende üle kohut mõista aga ei suutnud leida tegevuses kuriteokoossseisu, mistõttu jätkus nende vahi all hoidmine ilma seadusliku aluseta. Kevadel 1918 toimetati Nikolai Aleksandrovitš Romanov koos perekonnaga Jekaterinburgi (Sverdlovskisse). Siberis jätkuvate segaduste ajal hukati Nikolai Aleksandrovitš Romanov ja ta perekonna ning õukonna liikmed Jakov Sverdlovi ja Uraali oblastinõukogu sõjatribunali otsuse põhjal bolševike (Jankel Jurovski juhtimisel) poolt: •13. juunil 1918 hukati Permi lähedal suurvürst Mihhail Aleksandrovitš Romanov. •17. juulil 1918 hukati Nikolai II, tema naine Aleksandra Fjodorovna, nende viis last – Olga, Tatjana, Maria, Anastasia ja 13-aastane troonipärija Aleksei ning kolm teenijat ja arst enamlase Jurovski juhendamisel
otsus täide Pariisi revolutsiooni väljakul.Kuningas tapeti giljotiiniga. 4. Kirjelda jakobiinide dikatuuri ja terrorit? Revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid diktatuuri kehtestamist.1793.aasta juulis tapeti revolutsionni üks popullarsemaid juhte Jean Paul Marat.Marati mõrva kasutasid jakobiinid ära kutsudes oma poolehoidjad üles kätte maksma..Rahvapäästekomitee juhiks sai M.Robespierre.Jakobiinide diktatuuri ajal hukati üle 40000 inimese.Enamik terrori ohvreid olid lihtrahvas.1793.aasta oktoobris hukati ka kuninganna.Terrori poliitika teostamisel ilmnesid juba vastuolud jakobiinide endi seas.1794.aasta aprillis hukati Danton .Rahvas tundis et olukord pole paranenud ja 1794.juulis arreteeriti Robespierre ja hukati. 5. Kirjelda Prantsusmaa sõdasi 1790-ndatel? Euroopa riigid otustasid sekkuda sõjaliselt Prantsusmaa sündmustesse.Prantsusmaal algas
laevaehitus ja arenes meresõit.Ettevõtlikele inimestele avanesid uused võimalused rikastuda ja nende silmaring laienes. Kolmanda seisuse roll ühiskonnas suurenes, neist said ettevõtjad. Usupuhastuse negatiivsetest tagajärgedest võiks nimetada inkvisitsiooni osatähtsuse tõusu rekatoliseerimise käigus.Ketsereid karisatai karmilt. Enamasti oli karistus füüsiline, nt tuleriidal põletamine. Reformatsiooniga kaasnesid samuti massilised tapmised.Inglismaal hukati kuninga käsul sadu inimesi, ka humanist Thomas More, kes ei pooldanud riigi ülimuslikkust kiriku suhtes ja pidas tähtsaks kogu kristliku maailma ühtsust.Pariisis tapeti Pärtliööl üle 2000 hugenoti. Rootsis hukati ligi sada ketseriks kuulutatud Sten Sture pooldajat, see sündmus on ajalukku läinud Stockholmi veresaunana. Toimusid ka verised ülestõusud ja sõjad.Näiteks Saksa talurahvasõda aastail 1524- 1526
Mary Stuart Mary Stuart sündis 8. detsembril 1542. aastal Sotimaa kuninga James V ja Marie de Guise'i perre ja hukati 8. veebruaril 1587. aastal. Ta oli Mary I nime all Sotimaa kuninganna 14. detsembrist 1542. aastast kuni 24. juulini 1567-da aastani. Kuna James V suri nädal pärast tema sündi, siis 6-päevaselt (reaalselt küll 1561. aastast) sai Mary Sotimaa kuningannaks. Aastal 1558 abiellus ta Prantsuse dofääniga, aastast 1559 Prantsusmaa kuningas François II-ga, kes oli troonil 10. juulist 1559 kuni 5. detsembrini 1560. Sel ajal oli Mary Stuart Prantsusmaa kuninganna. François II suri 5
Kuningas Louis XVI st sai kodanik Louis Capet. SAADIKUT 745 jakobiinid soo monarhia pooldajad 136 435 264 15. peatükk 1792 kuulutati välja prantsuse vabariik. Jakopiinid nõudsid kuninga hukkamist. 21.jaanuaril 1793 algas kohtu pidamine ja kuningas hukati. Kuninga hukkamine viidi täide Pariisi keskväljakul. Võimule said jakopiinid. Nende juht oli Probespierre. DIKTATUUR üksikisiku või väikese poliitilise grupi piiramatu võim ühiskonnas, millega kaasneb poliitiliste vastaste hävimine. TERROR vagivald poliitilises võitluses, mis viib sageli ka surmani. Jakopiinide diktatuuri ajal hukati väga palju ka neid, kes esialgu olid ka revulatsiooni pooldajad : käsitöölised, talupojad, kaupmehed jne.
haige arsti eest ega lubanud kedagi tema juurde. 12. juulil oli Jean Pauli tervis mõnevõrra parem ja teda külastas tuntud kunstnik Jacques-Louis David. 13. juuli õhtul soovis Jean Pauliga kohtuda noor sihvakas naisterahvas Marie-Ann Charlotte Corday D'Armont, kes lubas rääkida revolutsiooni vastastest vandenõulastest. Marat, olles ise vannis, palus paberit, et hakata vandenõulaste nimesid üles kirjutama. Charlotte Corday haaras pistoda ja torkas selle Marat südamesse. Charlotte Corday hukati neli päeva pärast toime pandud mõrva giljotiinil rahvahulkade rõõmuhüüete saatel.Tema tegu ei suutnud peatada jakobiinide terrorit, pigem andis sellele veelgi hoogu ja pakkus tuge mitmete juhtivate revolutsionääride misogüünilistele seisukohtadele. Marat kuulutati revolutsiooni märtriks ning rahvas hakkas teda veelgi enam austama. Tema mõrva kasutasid jakobiinid ära, kutsudes oma poolehoidjaid üles kätte maksma. Revolutsioonilise valitsuse kohuseid hakkas täitma
1198-1227 Balti ristisõda 1202-1204 neljas ristisõda 1209-1229 ristisõda katarite (ketserlik liikumine Lõuna-Prantsusmaal) vastu 1213-1221 viies ristisõda 1215 kuulutati Peter Waldo ideede järgijad ketseriteks 1228-1229 kuues ristisõda 1248-1250 Soome ristisõda 1248-1254 seitsmes ristisõda 1251 ristiti Leedu valitseja Mindaugas, kes aga 1261 uuesti ristiusust loobus 1270 kaheksas ristisõda 1271-1272 üheksas ristisõda 1291 Akko (Akre) piiramine ja vallutamine muslimite poolt 1300 hukati ketserina Gherardo Segarelli 1307 hukati ketserluse eest Fra Dolcino ja ta armuke Margherita Boninsegna 1387 ristiti lõpuks Leedu 1415 hukati Jan Hus, tšehhi teoloog, esimene katoliku kiriku reformaator 1420-1431 viis ristisõda hussiitide vastu 1517 alustas Martin Luther reformatsiooni Saksamaal 1522 alustas Ulrich Zwingli reformatsiooni Šveitsis 1524-1525 reformatsioonist ajendatud talupoegade sõjad Saksamaal (Thomas Müntzer)
aktide kaudu reformatsiooni teostama. 1534. aastal kuulutati Inglise kirikupeaks kuningas ja lahkuti Rooma katoliku kiriku alt ning uut kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks. Kõik kloostrid suleti ja maad konfiskeeriti, samuti keelati patukahetsuskirjade müük ja tehti lõpp pühapiltide austamisele. Inglismaal kaldus asi kahjuks teise äärmusesse, sest läbi ,, Reetmise akti" milles arvati reeturiteks kõik need, kes nimetasid kuningat ketseriks ning hukati kõik teisitimõtlejad. Prantsusmaale jõudsin Lutheri ideed 1520. aastatel kuid erilist kõlapinda need ei saavutanud ning luterluse toetajad põletati ketseritena tuleriidal. Alles 1540 levima hakanud kalvinism sai suurema tähelepanu osaliseks, kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Tingituna kuningavõimu tõusust ja hugenottide ning katoliiklaste vahelistest erimeelsustest, algas 1562. aastal Vassy veresaunaga kaheksast kodusõjast koosnev periood, sest rahulepingutest kinni ei peetud
ERINEVUSED: Natslike laagrite ajalugu on lühem ja ühetaolisem, GULAG pidas vastu kauem ja see oli perioodil julmem, mingil perioodil jälle humaansem 4. Mis eesmärki taotles Nõukogude Liit erilaagrite asutamisega sõjajärgsel Saksamaal? Nõukogude Liidu eesmärk oli neisse laagritesse paigutada sõja- ja natsikurjategijad, isikud, kes võiksid takistada Saksamaa demilitariseerimist 5. Nimeta sõjaaegseid koonduslaagreid Eesti territooriumil ja keda seal hukati. Eestis oli koonduslaagrid Jägalas, Murrus ja Tallinnas (Töö- ja kasvatuslaagrid). Neis hukati Eestis jäänud juute (umbes 1000), veel umbes 8000 inimest hukati mitte- rassilistel põhjustel, vaid süüdistatuna Nõukogude režiimi kuritegudes. Lisaks toodi Euroopast Eesti koonduslaagritesse hukkamisele veel 7500-7800 juuti. 6. Selgitage mõistet küüditamine. Inimeste sunniviisiline (ka vägivaldne) oma koduriigist välja vedamine. 7
annaabi.ee 
