Louis XVI ja Marie Antoinette (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

56

doc

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789

13. J. J. Rousseau väitis, et igal kodanikul on õigus riigivõimu teostada. Ometi ei mahuta Eesti Riigikogu istungite saal meid kõiki. Ehk on Rousseau’ väide utoopia (teostamatu unistus)? Põhjenda! 14. Kes juhib riiki Eestis, Prantsusmaal ja Suurbritannias? Nimeta nende inimeste ametikohad ja nimed. 15. Kes teostab suuremat võimu, kas Taani kuninganna või meie president? 16. Millises hoones töötab meie peaminister? Kus resideerib meie president? I SUURE REVOLUTSIOONI AJENDID Louis XVI asus troonile 1774. a. pärast oma vanaisa Louis XV surma. Kahekümneaastane kuningas polnud pärinud ühtegi iseloomuomadust oma kuulsatelt esivanematelt, kes tegid Prantsusmaast esimese riigi Euroopas. Ta oli südamlik, aeglase loomuga otsustusvõimetu noor inimene. Ka väilimuselt (ta kaldus juba noorelt tüsedusele) ei vihjanud miski ilusa ja muljetavaldava Louis XV lapselapsele. Kuninganna Marie-Antoinette ja kuningas Louis XVI

Prantsuse Revolutsioon

70

docx

Nimetu

- Taastati monarhia, parlamendi ja anglikaani kiriku positsioon. - Vanad probleemid jäid lahendamata: 1. Usulised vastuolud 2. Kuninga ja parlamendi vahelised võimupiirid jäid täpsustamata - Charles II oli absolutismi ja kat. kiriku pooldaja, kes tahtis valitseda ilma parlamendita. Väispoliitika: - II Inglismaa ja Hollandi meresõda (1665-67). Inglismaa saab endale uus Uus-Amsterdami (New York). Sõja tulemus ei rahulda CII, kes sõlmib ­ 1670 Doveri Salaleping Prantsusmaa kuninga Louis XiV-ga: 1. CII lubab toetada Prantsusmaa sõda Hollandi vastu (algas 1672) 2. Lubas Prantslastele, et suhtub pooldavalt sellesse,et Inglismaal taastataks kat. riigiusk 3. Vastutasuks sai CII Prantsusmaalt suure toetusraha (Hollandi vastase sõja jaoks) ­ ei pea paluma parlamendilt. - Leping tuli avalikuks - III Hollandi vastane (1672-74) on Inglismaal äärmiselt ebapopulaarne - 1673 Test ACT-Seadus:

Kategoriseerimata

44

doc

Uusaja konspekt

Lisaks pisendab selle tähtsust globaalajaloo mõõde. Euroopa keskne lähenemine, Ameerika revolutsiooni tähtsus. ,,Vana kord" (Ancien Régime) tähendus. Ancient régime- vana kord, st eelmine reziim, seega olemas oli juba uus kord. Mida mõisteti vana korra all Pr revolutsioon ajal? See tähistas eelkõige poliitilist korraldust, absolutistlikku kuningavõimu. Uus kord oleks olnud despootia kaotamine. Prantsuse revolutsiooni põhjused: poliitilised (Louis XVI isik, Marie Antoinette, Prantsusmaa osalemine 18. sajandi sõjakonfliktides, Ameerika revolutsiooni mõju), Louis XVI-d peetakse peamiseks süüdlaseks. Teda peeti väga nõrgaks ja saamatuks kuningaks. Õukond oli korrumpeerunud ja allakäinud, finatsiline kriis, kuningat ei huvitanud riigiasjad ja ega see kuninganna ka parem polnud. Louis XIV oli pidanud palju sõdu ja saanud kaotusi, seega juba alates temast olid igast võlad ja nõrk sõjavägi, avalikuse toetud poliitikale oli kaugenenud

Kategoriseerimata

34

doc

Uusaeg

Lisaks keldi, saksa, oksidaani (lõuna-prm olev keel), katalaani, itaalia ja flaami keel. 19. saj jooksul rahvastiku pilt paranes. Prantsuse revolutsiooni ajendiks finantskriis, millega nõrk valitsus ei suutnud toime tulla. Halduskorraldus oli väga pillav, sellel lisandus kuninga ja tema õukonna pillav eluviis. 1789ks aastaks riigil suur võlakoorem. Üheks lahendiks sellest vabaneda oleks olnud maksude tõstmine, kuid ka sellel olid oma piirid. Püüti sisse viia Louis XVI poolt uusi reforme, toimusid pidevad ministrite vahetused, kuid need reformikavad ei õnnestunud. Möödapääsmatuks muutus generaalstaatide (seisuste esinduste) kokkukutsumine. See polnud koos käinud Prm 17. sajandist. Louis XVI nõustus generaalstaate uuesti kokku kutsuda, et finantsprobleeme lahendada. Generaalstaatide esindus valiti. 5. mai 1789 Generaalstaatide istung Versailles. Kõige häälekamalt meelestatud kolmas seisus, kelle arvelt võeti enamjaolt makse

Ajalugu

134

doc

Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani.

Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12. Prantsuse revolutsioon ja revolutsioonilised sõjad. Napoleoni sõjad ja Napoleoni ülemvõim Euroopas. Napoleoni purustamine.

Rahvusvaheliste suhete ajalugu

39

doc

Ajaloo põhiperioodid

tulirelvadest siiski tõhusamad. Ammud aga olid raskesti ja pikalt laetavad ning tõhusaimad olid vibud. Peale selle tulid lahinguväljadele 14saj piigimehed. Sveitsi palgasõdurid mõtlesid välja hellebardid. Inglismaal ja Prantsusmaal tekkisid absolutistlikud monarhiad. Suurim tagasilöök peale katku oli sajaaastane sõda (1337 - 1453). Pärast sajaaastast sõda järgnesid nii Inglismaal kui Prantsusmaal mitmed kodusõjad. Prantsusmaal oli tugev vastuseis Louis XI ja Charles Südi vahel. Charlese kaotuse ja surmaga kindlustas Louis XI oma ülemvõimu Prantsusmaal, ka Burgundia. Küll aga ei saanud ta endale Flandriat, mis jäi Charlesi tütrele. Charlesi tütar abiellus Saksa keisri Maximillianiga ning see ala läks lõplikult Prantsusmaale kaotsi. Inglismaal puhkes roosidesõda. Sellest sõjast väljus võitjana valgete rooside kauge sugulane Henry Tudor ­ võimule tuli ta enamasti tänu sellele et kõik teised olid surma saanud ning tal

Ajalugu

68

pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu

0

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

lõpu tegid sellelegi, mida tulekahju oli säästnud, on väga vähe säilinud Prantsusmaa 1 Sõnademäng: epice -- «vürts» ja «altkäemaks», palais -- loss» ja «suulagi». 4 kuningate esimesest eluasemest, paleest, mis on vanem kui Louvre ja mis juba Phi-lippe Ilusa * ajal oli nii vana, et siit otsiti nende toredate ehituste jälgi, mida oli lasknud püstitada kuningas Robert* ja mida on kirjeldanud Helgaldus *. Peaaegu kõik on kadunud. Mis on jäänud kabinetist, kus Louis Püha «oma abielu sõlmis»*? Aiast, kus ta õigust mõistis, «seljas kamlotist tuunika, jämedast riidest käisteta ülekuub ja selle peal mantel mustast sandalriidest, kui ta oma sõbra Joinville'iga * vaipadel pikutas»? Kus on keiser Sigismond'i * tuba? Ja Charles IV * oma? John Maata * oma? Kus on trepp, millelt Charles VI * oma armuedikti välja kuulutas? Kus kiviplaat, millel Mar-cel dofääni juuresolekul mõrvas Robert de Clermonti ja Champagne'i marssali *

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)