Alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni Seda tüüpi hüdroisolatsiooni nimetatakse ka ,,valgeks vanniks" kuna kasutatav tsement on heleda värvusega. Pinnasega kokkupuutuvate tarindite kaitseks kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni -niiskust tõkestav -rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav -rõhulist ehk survelist vett tõkestav Pinnaseniiskus Pinnaseniiskus on pinnases esinev kapillaarselt seotud vesi Mittesurveline- mittesurveline vesi on tilk- või vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnale hüdrostaatilist rõhku Surveline vesi survelise veega on tegimist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vendamendi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees Lubikrohv võib valesti juhitud vihmavee puhul imada endasse niiskust ja hakata ajapikku maha kukkuma
hüdroisolatsioon. - alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni. Seda tüüpi hüdroisolatsiooni nimetatakse ka “valgeks vanniks”, kuna kasutatav tsement on heleda värvusega. * Pinnasega kokkupuutuvate tarindite kaitseks kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni: niiskust tõkestav; rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav; rõhulist ehk survelist vett tõkestav. Veekoormused * Pinnaseniiskus on pinnases olev kapillaarselt seotud, kapillaarjõudude mõjul liikuv vesi. Koormusjuhtumist “pinnaseniiskus” saab ainult sel juhul rääkida, kui hoone alune ning selle vahetu ümbrus on täidetud vett mittesiduva materjaliga. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjaliga täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. Selleks peab pinnase veeläbilaskevõime olema vähemalt 0,01 cm/s (liiv, kruus). Pinnaseniiskusega tuleb alati arvestada.
Õpperühm: EI 21 Juhendaja: dekaan Jüri Tamm Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Hoonete hüdroisolatsioon Hüdroisolatsioon all mõeldakse kõiki abinõusid, mis takistavad vee kahjustavat sissetungi hoone konstruktsiooni. Hüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud isolatsioonikihist, moodustades uue konstruktsioonielemendina vee eest kaitsva pinnakihi. Hüdroisolatsiooni võib mõjutada kolm vee koormusklassi: 1. Pinnaseniiskus 2. Mittesurveline vesi 3. Surveline vesi Lisaks eelnimetatud ülesannetele peab hüdroisolatsioon omama veel järgmisi omadusi: · Olema keemiliselt püsiv · Olema ultraveoletkiirgusekndel · Olema vastupidav temperatuuri kõikumise suhtes · Olema mehaaniliselt tugev kattematerjalide suhtes · Olema tugev pinnase staatilise surve suhtes (http://en.wikipedia.org/wiki/Flashing_(weatherproofing)) PINNASE NIISKUS
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Modelleerimine Arvutusgraafiline töö mudeliga SWAP 2.07d Koostas: Juhendas: Tartu 2011 Sisukord 1. Mudeli andmete analüüs ................................................................................................................ 3 Mudeli kirjeldus .................................................................................................................................. 3 ...
................................................. .9 KOKKUVÕTE.................................................................................................................... 11 VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................... 12 3 SISSEJUHATUS Vundament on kindlasti üks hoone olulisemaid osasid, mistõttu on väga oluline et see oleks kaitstud igasuguste hävitavate tegurite eest nagu näiteks pinnaseniiskus. Kui vundamendi soojustamine ei toimu ehituse käigus vaid hiljem, siis võib vundament kaotada väga kiiresti oma tugevuse ja töökindluse. Vesi ja niiskus on kaks tegurit, mida välditakse hoone tarinditesse sattumisel. Selleks tuleb vundament isoleerida ja takistust nende kahe teguri hoone sisse sattumisel nimetatakse hüdroisolatsiooniks. 4 1. PINNAS Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas.
suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele; tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem. Hüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud isolatsioonikihist, moodustades uue konstruktsioonielemendina vee eest kaitsva pinnakihi. [2] 3 1.VEE KOORMUSKLASS Hüdroisolatsiooni võib mõjutada kolm vee koormusklassi: 1. Pinnaseniiskus 2. Mittesurveline vesi 3. Surveline vesi [2] 1.1Pinnase niiskus Pinnaseniiskus on pinnases esinev, kapilaarselt seotud vesi. Pinnaseniiskusest saab ainult sel juhul rääkida, kui hoone alune, ning ümberringi on vett mittesiduvate materjalidega( liiv, kruus) täidetud. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjali täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. [2] Joonis 1. Pinnaseniiskusega veekoormus [7]
hoopis kahju teha. Lisasoojustusega ei tohi rikkuda vana hoone niiskus reziimi. Vanadel hoonetel, millel puudub korralik hüdroisolatsioon, tuleks sokliosa soojustamisest sel põhjusel pigem loobuda. [6] Vanade soklite saneerimine on ebamäärasema tulemusega ja võib kõige hullemal juhul kasu asemel hoopis uusi muresid kaasa tuua. 15-aastaste ja vanemate majade soklid on üldjuhul soojustamata ja pahatihti on ka vundamendi hüdroisolatsioon korralikult tegemata. Nii jõuab pinnaseniiskus vundamenti ning tõuseb sealt kapillaare mööda kuni seinakonstruktsiooni kaitsva hüdrotõkkeni. Kuivõrd niiskus sealt edasi ei pääse, siis aurub ta hoone seest tuleva soojusvoo mõjul välisõhku. Kui sokkel nüüd väljastpoolt soojustada, tekib niiskuse teele takistus ja see võib hakata kontsentreeruma sokliossa. [6] Kui rääkida sokli soojuskadudest, siis ühiku kohta (W/m2) on need vanadel hoonetel enamasti
34.Miks peavad lamekatusel olema õiged kalded? Et vesi ära voolaks. 35.Miks peab aluskate enne hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamist kuiv olema? Niiskus takistab naket 36.Milline on minimaalne soovituslik hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamisel lamekatustele/üldiselt? Pluss 5 kraadi celsiust. 37.Mille abil saab välistada ilmastiku mõju hüdroisolatsioonitöödele? Kaitsetelk. 38.Nimetage kolm pinnasega kokku puutuvate ehituskonstruktsioonide välise veekoormuse liiki. · Pinnaseniiskus · Mitmesurveline pinnasevesi · Surveline pinnasevesi 39.Mis on sokkel? Vundameni maapealne osa. 40.Mis liiki veekoormus ähvardab vundamentide sokliosa (2)? · Sademepritsmed · Pinnaseniiskuse kapillaartõus 41.Mis on mittesurvelise pinnasvee tekkimise põhjuseks? · Sademevesi · Nõrgvesi · Tarbevesi 42.Mis on surveline pinnasvesi? See tekitab pideva hüdrostaatilise surve hoone vundamendile. 43.Mis on drenaaz? Liigse pinnasevee ära juhtimise süsteem. 44
Joonis 1. Vundamendi soojustamine [4] 6 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST Hüdroisolatsiooni alla käivad kõik abinõud, mis aitavad vee sattumist ehituskonstruktsiooni takistada. Hüfroisolatsioon koosneb ühest või mitmest kihist, mis moodustavad uue konstruktsioonielemendi - vee eest kaitsva pinnakihi. Hüdroisolatsioonile võib mõjuda kolm veekoormust: pinnaseniiskus, mittesurveline vesi ja surveline vesi. [5] Pinnaseniiskus on pinnases esniev kapillaarselt seotud vesi. Pinnaseniiskusest saab ainult sel juhul rääkida, kui hoonealune ning ümberringi on vett mittesiduva materjaliga (liiv, kruus) täidetud. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjaliga täidetud pinnas laseb vett hästi kiiresti läbi kuni põhjaveeni välja. Tähtis on, et sellises pinnases ei jääks vesi suuremate sademete puhul seisma. [5]
grupp: referaat Maa-aluste ehitiste hüdroisolatsioon Tallinna Ehituskool 09.01.2014 Veekoormus Ehitisele mõjuvat veekoormust on mitmesugust. Kõige suurem veekoormus mõjub ehitisele maapinna kaudu, kuid lisaks sellele on veel õhus olev niiskus, sademed, pinnavesi ning muud niiskusallikad nagu näiteks ehitusniiskus, inimese elutegevusest põhjustatud niiskus, lekke, kondensvesi. Kõigi nende niiskusallikatega tuleb arvestada valides konstruktsiooni ja ehitusmaterjale. Valides sobivat hüdroisolatsiooni tuleb lisaks neile niiskusallikatele veel ka arvesse võtta ruumi eripära ja kasutusvaldkonda. Väline õhuniiksus on alati olemas ja vastavalt aastaajale ja sademete rohkusele on see erinev. Sellest on pikemalt räägitud ,,Absoluutse ja suhtelise õhuniiskuse" pealkirja all. Vee kandumine läbi piirdetarindi toimub järgmistelt: 1) vee transport läbi pragude 2) kapillaars...
5. Hüdroisolatsioonide lahendused erinevate veesurve liikide korral ,,Vettpidava vundamendi hüdroisolatsiooni ehitamise üheks oluliseks lähtepunktiks on vundamendikonstruktsiooni veekoormuse kindlaksmääramine. Arvestusliku veekoormuse järgi määratakse hüdroisolatsiooni minimaalne kihipaksus. Üldiselt aga jagatakse pinnased erinevatesse rühmadesse vastavalt vee läbilaskvuse määrale ja vastavalt pinnasevee mõjule vundamendi konstruktsioonile" [4]. Fotol nr 3 on mittesurveline pinnaseniiskus, siis tesieks on vesi, mis ei avalda konstruktsioonile hüdrostaatilist rõhku. Kolmandaks on ajutiselt surveline pinnasesse kogunev vesi. Ja neljandaks on surveline vesi, mis avaldab konstruktsioonile rõhku. [4]. See kõik on ära näidatud fotol 3. Foto 3. Hüdroisolatsioonide lahendused erinevate veesurve liikide korral [4] 7 2. RADOON
EVS_EN_ISO_13788) Hoone välimine Mere lähedal olev hoone; Keskmine kaldvihma- Väike kaldvihmakoormus niiskuskoormus suur kaldvihmakoormus; koormus (kitsad räästad); (näiteks laiad räästad, põhjavee tase on mõjub kapillaarne madal hoone); väike piirdetarindite tasemel, pinnaseniiskus tuulekoormus;, kuiv, vett kõrged hooned hästi läbilaskev pinnas Hoone Keerulise geomeetriaga Erineva kõrgusega Lihtne vorm; lihtsa geomeetria katused ja fassaadid; palju katused; sisse- ja geomeetriaga seinad, pinnasega kontaktis väljaastega fassaadid; kastus ja vundament
muldpõrand, paekividest põrand või betoonpõrand, vt. Joonis 2.44. Joonis 2.44 Erinevaid keldripõranda lahendusi (Veski 1948). 2.5.2 Keldri- ja soklikorruse niiskusrisk Eesti tingimustes on hoonete sokli- ja keldrikorruse konstruktsioonid pidevalt ümbritsetud agressiivse keskkonnaga. Põhiline neist on vesi. Maapinnaga kokkupuutuv konstruktsioon on mõjutatud erinevast vee- ja niiskuskoormusest: surveline vesi perioodiline või püsiv; pinnaseniiskus, mis tungib läbi konstruktsioonimaterjali lahusedifusiooni või veeaurudifusiooni tagajärjel; kondenseeruv vesi ruumikonstruktsioonide sisepinnal; risk olme ja kanalisatsiooni lekkeveekoormusele – soklikorrus on hoone madalaim osa; välised bioloogilised mõjurid (näiteks samblikud, vetikad, mis koguvad endasse niiskust jne.); hügroskoopsed soolad, mis liiguvad vee mõjul ja seovad endaga vett; 65
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
