Levinud olid ka tagasipööratud servaga kapuuts naistel ja pööratud servaga müts meestel RIIETUS MEHED Moes andsid tooni mehed, kes armastasid kanda ha sti va rvikirevaid ro ivaid. Sageli tehti kuuel u ks ka is sinine, teine roheline, pu ksisa ared vastavalt punased ja kollased. Kangaid va rviti taimeva rvidega. Ko ige hinnatumad olid punased ja sinised toonid. Punane ta hendas kirglikkust, aga ka vo itlusvalmidust ning sinine truudust. Ko ikidel va rvidel oli keskajal oma ta hendus Meeste püksid valmistati kahest eraldiseisvast püksisäärest, mis sõlmiti vöökohal kokku 13. sajandi alguses meeste särgid lühenesid ja varukad kitsenesid. Jalad kaeti sääristega kahest riidetükist õmmeldud pikkade, puusadeni ulatuvate riidetükkidega, mis sõltuste abil vööle kinnitati 14. sajandil muutusid meeste rõivad kitsamaks ja napimaks, kandma hakati lühikeste hõlmadega kuubesid ja liibuvaid pükse 14
pooleks. Lahknevad tütarkromatiidid (kromosoomid) jõuavad poolustele, kinetohoorsed mikrotuubulid kaovad. Tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris. Kromatiin dekondenseerub, ilmuvad uuesti tuumakesed. Tsütokinees lõpeb kahe uue tütarraku eraldumisega teineteisest. (aktiinist ja müosiinist moodustub kontraktiilne struktuur aktiini rõngas). Meioosi - rakkude diferentseerumise protsess. Meiootiline rakkude jagunemine esineb k÷ikidel suguliselt sigivatel organismidel. Meiootiliselt jagunevaid rakke on organismidel vähe, neid nim. ka meiotsüütideks. Kõrgematel organismidel leidub meiootiliselt jagunevaid rakke tavaliselt sugunäärmetes e. Gonaadides. Meioos inimesel: Primordiaalsed idurakud (need, mis on määratud läbima meiootilist jagunemist) diferentseeruvad väga varajases embrüonaaleas. Tekivad rebukotis ja edasi migreeruvad embrüonaalsesse gonaadialgmesse
annaabi.ee 
