HTML-KEELE LEVAADE WWW (World Wide Web) ehk veebi poolt teenindatavad tekstid on spetsiaalses HTML -keeles (HyperText Markup Language) kirjutatud dokumendid - lhtetekstid (Source), mis sisaldavad HTML-keele koode. HTML-keele pealesandeks on kirjeldada teksti struktuuri nii, et spetsiaalne vaatlusprogramm e. brauser (Netscape Navigator, Internet Explorer) sellest aru saaks ja soovitud kujul ekraanile tooks. HTML-dokumente vib koostada: Kirjutada tekstiredaktori abil lhtetekst (koos HTML-koodidega). Soovitatav on kasutada Notepad-i. Tekstiredaktoritel (MS Word) on olemas HTML-konverterid, mis vimaldavad dokumente HTML-kujul salvestada (Save As HTML ...). Veebiredaktorid (niteks Netscape Composer, Microsoft Frontpage) vimaldavad HTML-tekstide tegemist ilma HTML-keele koode tundmata. HTML-koodide tundmine on ka redaktorite ja konverterite kasutamisel siiski vajalik, kuna see teeb vimalike vigade parandamise tunduvalt lihtsamaks. HTML-keele elementideks on koodid (tag), mille alusel toim
1. tund Kirjeldus: Sissejuhatus HTMLi, käsud: html, title, body, h1, br, a href. Tunnitöö failid leht.html Viited: W3Schools.com Abimaterjal (värvid, koodinäidised, nõuanded) NETI.ee ja Google.com Internetileheküljed koosnevad HTML koodist. HTML kood kirjeldab, kuidas lehekülg brauseris peab välja nägema. HTML koodiga määratakse, kus asuvad lehel pildid, tekst, viited teistele lehtedele ja palju muud. Internetilehtede faililaiendiks on .html või .htm. Lihtsam ja kiirem on teha internetilehekülgi, kasutades graafilisi kasutajaliideseid
3. var nime_pikkus = sait.length; 4. document.write(nime_pikkus); 5. String meetodid Objektil String on mitmeid meetodeid, millega saab vormindada, leida selle alamstringe jne. 14 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Meetod Seletus anchor() HTML ankur big() Suured tähed blink() Vilkuv tekst bold() Tekst paksult charAt() Sümbol indeksiga määratud positsioonil charCodeAt() Indeksiga määratud positsioonil oleva sümboli ISO-Latin-1 kood concat() Liidab kokku kaks või rohkem stringe; tagastatakse uus string fixed() Teletype tekst fontcolor() Tekstivärv fontsize() Tekstisuurus
Käsitletavad teemad Alustame ülevaatest, mis on dünaamiline koduleht ning mis rolli mängib siin PHP. Seejärel kuulub suurem osa ajast just PHP'le, kus alustame muutujatest ja massiividest ja seome selle kõik andmebaasiga MySql. Hetkel on plaanis siduda tugevamalt ka OOP lähenemine, aga vaatame kuidas läheb. Peamine eesmärk on luua dünaamiline koduleht, mis on hallatav läbi administraatori liidese. Kasulikud lingid Panen siia kirja mõningad eesti keelsed veebilehed, kust võib veel abi saada: http://minitorn.tlu.ee/~jaagup http://www.php.ee http://phpcenter.eu/opetused.php http://study.risk.ee/prog/php/ http://www.visionpri.eu Mis edasi? Varu aega ja kannatust ning soovitan ära teha kõik harjutused. Jõudu tööle! 02 - PHP - Mis on PHP? Teemad Veebiserver Staatiline ja dünaamiline veebileht Mis on PHP? PHP ajalugu
Kuna peagi võetakse see üldse rajalt maha, siis selle peale aega ei raiska. Selle asemel suuna oma kogu tähelepanu MySQLi kaudu ühendamise peale. Kolmas võimalus, PDO, tasuks ka kaalumist ja seda just siis, kui sul on kasutamiseks näiteks Microsoft SQL Server, Oracle vms. Pean tunnistama, et pole ise seda praktikas nagu kasutanud, aga selle eesmärgiks peaks olema võimalus kirjutada SQL päringuid platvormist sõltumata. Kel suurem huvi selle vastu, siis hetkel tundub parim link olevat vahvel.net foorumis. Pöördume MySQLi mooduli juurde tagasi. Uue arendusga muudeti see turvalisemaks ning võimaldab omakorda kahte meetodit ühendamiseks: protseduuriline objektorienteeritud Protseduuriline ühendamine andmebaasiga Mistahes viisil ühendusse astumisel andmebaasiga on meil reeglina neli sammu: 1. ühendamine 2. päring 3. tulemuse väljastamine 4. ühenduse sulgemine
tuleb kasutada vastavat laadi ja seda vastavalt vormindada, teisel juhul kasutame lõigu vormindamist (lähemalt nendest hiljem mõni teine tund). -3- Sissejuhatus – MS Word 2003 Jüri Kormik Kui klaviatuuril mõnda sümbolit või erimärki ei ole, siis saab selle menüükäsuga Lisa > Sümbol… (ingl. Insert > Symbol…), mispeale avaneb dialoog erinevate fontide nimekirja ja neile vastavate sümbolite tabeliga. Tekstikursorist vasakule jäävat sümbolit kustutame Backspace-klahviga, kursorist paremale jäävat sümbolit aga Delete-klahviga. Märgistatud ehk selekteeritud tekstiosa kustutamiseks kasutame emba-kumba klahvidest (levinum on Delete-klahvi kasutamine). PS! Aeg-ajalt tasub oma töö salvestada; selleks tuleb valida menüükäsk Fail > Salvesta (ingl. File > Save) või kasuta klahvikombinatsioone Ctrl+S.
3 Esimene lahter Teine lahter Kolmas lahter Neljas lahter Viies lahter Ühes lahtris võib olla ka mitu rida Kaks lahtrit on koos (käsk Merge) Võib ka nii kokku panna Jagasin lahtri kaheks. Väli (Field) võimaldab lisada dokumenti teatud kindla iseloomuga informatsiooni: (nt kuupäeva 30.01.2014, autori nime jms). Hüperlink () link antud dokumendi sees, teisele failile sh Web-serveril asuvale failile või kaustale. 4 3. MS WORD 2010 KASUTAJALIIDES Kasutusel on lint vahekaartidega menüüdega ja kontekstipõhised vahekaardid, mis ilmuvad siis, kui tehakse tööd nt tabeli, pildi vms. Joonis 1 Lint Menüüd asuvad lindi ülaosas
Antsla Gümnaasium Uurimustöö Wordpadi,Notepadi ja OpenOffice võrdlus Koostaja:Jaanika Vichterpal Juhendaja: 2011 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Wordpad................................................................................................................................................4 Teksti kopeerimine ja teisaldamine......................................................................................................5 Oma dokumendi vormindamine...........................................................................................................6 Dokumendi salvestamine......................................................................................................................7 Progra
dis abil (vt avaleht (Home)). Samas lõigus ridade suurendamiseks CTRL+T (jättes esimese rea paigale) ja vähendamiseks CTRL+Shift+T. Tabelduskohti on hea kasutada ametidokumentide vormistamisel (avaldus, CV, lepingud jne), veergude määramisel (definitsioonid, valemite nummerdamine), loeteludes, esirea ja lõigu taanetes. ALL- JA LÕPUMÄRKUSED (VIITEDALLMÄRKUSED, REFERENCESFOOTNOTES) Allmärkus ehk joonealune märkus (footnote) on viide, väike selgitus või kommentaar lehe (teksti) allservas, millele viitab tekstis olev märk või number. Lõpumärkus (endnote) paikneb dokumendi või jaotise (nt peatü- ki) lõpus. Kui lisada või kustutada mõni märkustest, nummerda- takse ülejäänud märkused ümber; ka lehekülg kujundatakse vas- tavalt märkus(t)e suurus(t)ele ümber. Joonealuse või lõpumärkuse lisamiseks tuleb kas viidatav sõna märkida või tekstikursor viia sinna (sõna lõppu), kuhu peab tu-
0 Transitionali puhul siis järgnev nimi: www.w3.org/1999/xhtml. Näeb välja väga hüperlingi moodi. Aga selline kuju võeti nimeruumide nimetuste puhul ette vaid selleks, et kogemata ei satuks mitmel eri firmal ette samanimelist nimeruumi. Kas vastavale lehele ka selgitav tekst andmete kohta pannakse see on juba vajaduse ja viisakuse küsimus. Veebilehe kood koosneb kahest suhteliselt iseseisvast osast. Ühe nimeks head (päis) ning teiseks body (sisu). Esimesse neist pannakse pealkiri (title) ning soovi korral lisaks igasugu muud andmed lehe kohta, mida otse näidata ei soovita. Näiteks lehe autor, märksõnad, kooditabel jm.
Põhiosa: o Töö sisulises isas antakse vastused sissejuhatuse küsimustele; o Töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega; o On oluline, et refereeringutele lisab töö autor oma poolse kommentaarid. Tsitaat: o Peab olema täpne ja vastama originaalile; o Tsitaadi algusest , keskelt või lõpust ära jäätud sõnade asemele pannaks mõttepunktid (...); o Tsitaat pannakse jutumärkidesse; o Tsitaadile lisa viide, kust sa selle said. Viitamine: o Töös esitatud andmetele, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb viidata allikatele (näidatakse koht, kust andmed on pärit); o Viitamissüsteem peab ulatuses olema ühtne joon all või teksti sees sulgudes; o Kõik kasutatud allikad peavad olema viidetes; 19
Sarnaselt kõigi programmide või dokumentidega töö alustamiseks on ka Wordi puhul tavaliselt kaks võimalust: Kui programmi või dokumendi kiirväljakutse on olemas töölaual, siis selle programmi käivitamiseks või dokumendi avamiseks tuleb teha topeltklõps vastaval kiirväljakutsel. Kui tegu oli dokumendi kiirväljakutsega, siis käivitub kõigepealt programm, millega see dokument on tehtud ja seejärel avatakse selles programmis soovitud dokument. Sarnaselt avaneb dokument ka Windows Exploreri vastavatest kataloogidest. Teine võimalus mingi programmi või dokumendiga töö alustamiseks on kasutada nuppu Start. Klõpsutades nupul Start, avaneb Start menüü. Vaatleme siin kõigepealt kahte programmide/dokumentide käivitamise/avamise võimalust: Documents - klõpsutades sellel valikul, ilmub nimekiri viimati kasutatud dokumentidest. Klõpsutades edasi
· Netscape Communicator · Opera · Moxilla Firefox . HTML HyperText Markup Language Kodeerimissüsteem veebidokumentide loomiseks e. keel, milles teatatakse brauserile, kuidas seda lehte näitama peab. · Veebileht veebis asuv document · Veeb kogumik elektroonilisi dokumente, nendega seotud pilte, videolõike ja helisid nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega. · Link, hüperlink viide teiseke dokumendile (osale), millel klõpsates satutakse viidatud kohta veebis. (Hüper) lingiks võib olla nii tekst kui graafililne element. HTML keeles kasutatakse koode (tag) HTML koodid ehk märgendid on käsud, mis määravad veebilehe väljanägemise arvutiekraanil. Miks tuleb tunda HTML koodi ? · Mõistad, kuidas on tehtud veebis olevad lehed
Tallinna Ülikool Kriitiline lugemine ja kirjutamine referaat Katri Kraus EEP 2 Sisukord: Lugemine. Lugemisoskuse mõiste ........................................................................................... 3 Lugemine kui protsess .............................................................................................................. 6 Stiil ......................................................................................................................................... 10 Ki
TEST1 üsimus 1 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 printer kapital Vastus 2 nafta leiukoht maa Vastus 3 karjamaa maa Vastus 4 laohoone kapital Vastus 5 autoosad kapital pangaametni Vastus 6 töö k Tagasiside Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Töö hõlmab inimese vaimseid ja kehalisi võimeid,
Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja b) Glossemaatika e Kopenhaageni koolkond 1931- 1965 1. Semiootika ja märgid metafoorid. Louis Hjelmslev- glossemaatika rajaja, viimane suur Taani keele SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest. SÜMBOL - tähistav ja tähistatav omavahel seotud kokkuleppeliselt. kr.k Märgisüsteemi möiste: Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda Kokkuleppeline seos- see tunnus eristab teda ikoonist ja indeksist H.J. Uldal, Viggo Brondal- Hjelmslev töötas üksi või koos Uldal kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Sümbolite alaliigid: allegooria, märk, kaubamärk, deviis, embleem, Teosed- Keeletea
- canvas'i paremale küljejoonele paremat hiireklõpsu tehes saab lindile vaikud nagu 'fit' & 'scale' - teeme skeemi. aastaaegade. insert=> smart art => - VIITED KASUTATUD KIRJANDUSELE - references => citations&... sealt standard => styles => APA fifth (eelkõige kasvatusteadlastele) => - references => citation => add new source => show all bibliography fields. - kui autor pole kindel. ka nt. wikipedia puhul => corporate author - kui tuleb siis lünkade täitmise järel see sulgudes olev viide. siis lk. nr. saab sinna parema hiireklõpsu ja 'edit citation' ja sealt lisad lk nr'i => APA fitth'iga tuleb eestikeelne "lk" kasutades aga APA chicagot siis ei ole lk'd. - kasutatud kirjanduse loendit tekitada => references => bibliography => eestikeelne valik. references => manage sources => seal oluline sest kui on allikaid mida pole viidatud siis saab neid siia kähku tõmmata viitamiseks ilma linnukeseta on viitamata info. POWERPOINT :
– anyway, grammatiline struktuur meile seda ei ütle. Retooriline küsimus eitab oma illokutiivset moodust. Asi pole selles et 1 tähendus on otsene ja teine figuraalne. Lause ise ei ütle midagi, oluline on kontekst. Segadusest päästab tekstivälise mõtte sissetoomine. Retoorika peatab siin radikaalselt loogika. Keele retooriline potentsiaal samastub de Manil kirjandusega. O chestnut-tree, great-rooted blossomer, Are you the leaf, the blossom or the bole? O body swayed to music, O brightening glance, How can we know the dancer from the dance? (“Among School Children”, viimased 4 rida) Yeatsi luuletuse viimane rida mõjutab teksti erinevalt, kui lugeda teda retoorilise v otsese küsimusena. Teksti interpretatsioon oleneb sellest, kumba lugemisvõimalust kasutada, samas ei saagi me üht lugemisvõimalust teisest lahutada. Ei ole tantsu tantsijata ega märki referendita. Kumbki lugemine annab oma variandi,
sotsiaalset/majanduslikku ideoloogiat? Kuidas on tegelane ühiskonnas võõrandatud? Kuidas kujutatakse teoses klassivõitlust? Kuidas nähtub teoses vajadus kujundada ühiskonda ümber, muuta maailmas? E. Vilde „Külmale maale“ H. Leberechti „Valgus Koordis“ 3. Feministlik või soouurimuslik meetod Kuidas defineeritakse tekstis mõisteid „naine“ ja „naiselik“? Millised on tekstis leiduvad patriarhaalsed normid või väärtused? Milline on naistegelaste positsioon ja funktsioon tekstis, tema väärtus kultuuris? Kas selline kujutuslaad toetav või õõnestab neid norme ja väärtusi? Kuidas kujutatakse naise keha ja kehaga seotud emotsioone? Milliseid soometafoore ja –sümboolikaid on tekstis kasutatud? E
Format > Bullet and Numbering…) ja Vorming > Äärised ja varjustus… (ingl. Format > Borders and Shading…) avanevad vastavad dialoogiaknad. Nendest allpool. Loendid Word pakub kasutajale võimaluse lõike nummerdada või tärnida – moodustades sel teel loendeid. Kui vähegi võimalik, tuleks neid võimalusi kasutada. Nummerdatud loetelu muut- misel – lisamisel või kustutamisel – korrigeeritakse numbreid automaatselt. Menüükäsuga Vorming > Täpp- ja numberloendid avaneb järgmine dialoogiaken: Nagu kõrvalolevalt pildilt näha võid, koosneb dialoogiaken neljast vahekaardist: Täppidega (ingl. Bulleted), Nummerdatud (ingl. Numbered), Number-
Asjaajamine 1. Dokumendi tunnusjooned a)autentsus- see on dokument, mis säilitab oma esialgse usaldusväärsuse ja tõestusväärtuse. Dokumendi algsete omaduste (struktuur, kontents, kuju, sisu) säilimise läbi aja. Päritolu võib usaldada. b)terviklikkus- tähendab, et dokument on täielik ja muutmata. c)Usaldusväärsus- dokument ei ole võltsitud, on tõene. d)kasutatavus- dokument, mida saab välja otsida, esitada ja interpreteerida. Dokumentide vahelised seosed sisaldavad infot, mida vajatakse toimingute mõistmiseks, mille käigus dokumente loodi ja kasutati. e)täpsus, vastavus, täielikkus- dokument peab veatult kajastama seda, mida edastati, otsustati või tehti. Dokument peab toetuma tegevust, millega ta on seotud või mida ta tõendab. 2. Asutuse asjaajamise eesmärgid- Iga asutus jälgib, et : *tema tegevuse käigus jäädvustataks tõene info (peaks olema selge, e
I mooduli kontrolltöö Inimese psüühilised protsessid toimivad paralleelselt ja sageli on niiimoodi korraga töös rohkem kui kolm protsessi. Õige 2. Psühholoogias uuritakse seda, millised on inimese psüühilised protsessid. Samuti seda, kuidas ümbritsev keskkond mõjutab inimese mõtlemist ja käitumist. Lisaks soovitakse teada saada, millised tegurid mõjutavad ühiskonnas ilmnevaid protsesse. õige 3. Inimese psüühiliste protsesside hulka ei kuulu: Vali üks: a. Determineeritud protsessid b. Emotsionaalsed protsessid c. Eksekutiivsed protsessid d. Kognitiivsed protsessid 4. Psühholoogia ajaloos on toodud välja, et kõige olulisemaks inimest loomast eristavaks tunnuseks on see, et inimesel on mõistus. Antud seisukohta peab enamus teadlastest tõeseks ka kaasajal. Selle seisukoha algseks esitajaks peetakse ajaloos.... : Vali üks: a. Wundti b. Platonit c. Aristotelest d. Sokratest 5. Millises psühholoogia koolkonnas on lähtutud
Haldusdokumendid Käskkiri, akt, protokoll Koostas: Pille Koit Haldusdokumendid Haldusdokumendid on õigusliku jõuga dokumendid, mis tõendavad vastuvõetud otsuseid, kinnitavad fakte ja toiminguid, fikseerivad seisukordi või sündmusi. Haldusdokument on dokument, mis koostatakse juhtimis-, täidesaatva- ja korraldava tegevuse dokumenteerimiseks Haldusdokumendid Kõik haldusdokumendid vormistatakse üldplangile ja pealkirjastatakse dokumendiliigi nimetusega trükitähtedega. Juhendid, eeskirjad, kord (nt.asjaajamiskord) vormistatakse valgele paberile. Haldusdokumendid Kõik haldusdokumendid tuleb registreerida dokumendiregistris. Kõik haldusdokumentide originaalid on varustatud originaalallkirja(de)ga. Vajadusel tehakse dokumendist väljavõte või koopia Käskkiri Käskkirion tegevust korraldav dokument, mille väljaandmise õigus on asutuse (tipp)juhil või tema asetäitjatel vastavalt oma õiguspiiridele, et lahendada asutuse tegevuse sis
Andmed ja valemid Excel'is id Excel'is Andmete tüübid Excelis Valemid ja avaldised Funktsioonid Arvandmed, -avaldised ja -funktsioonid Aadressite ja nimede kasutamine valemites. Harjutus "Kolmnurk" Harjutus "Täisnurkne kolmnurk " Arvavaldised - tehete prioriteedid, funktsioonid Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted Võrdlused ja loogikatehted. Harjutused IF-funktsioon Palk & Kauba hind Funktsioonide tabel Minirakendus "Detail" - ülesande püstitus "Detail" - kasutajaliides "Detail" - materjalid "Detail" - värvid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Lisad Nimede määramine ja kasutamine Valideerimine Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Otsimine. Funktsioon VLOOKUP Valemiredaktor MS Equation 3.0 s "Kolmnurk"
Subjektiivsus tuleb sisse otsesõnaliste, mõnikord ka varjatud hinnangutena. Varjatud kallutatuse väljatoimetamine on eelkõige toimetaja töö. Toimetaja peaks uurima kaht tüüpi nähtust: kas pole tsiteeritud palju ja olulistes kohtades allikaid, mis esitavad reporterile meelepäraseid seisukohti ning kus vastuseisukohi on nõrgema kaaluga; kas pole kasutatud kallutavaid sõnu, eriti tsitaadi saatelauses. Tasakaalu puudumine. Kõige tavalisem konflikti põhjus ajalehe ja allikate või uudislugude tegelaste vahel. seda on võimatu parandada ilma uute allikate ja lisainfota. Kas uudist käsitletakse kõikidest külgedest? Kas on antud sõna kõigile osapooltele? Kas on väljajäetud mitteametlikke allikaid? Faktide puudumine. See on probleem, mida toimetaja ei saa ise lahendada. Reporter peab vajalikke fakte juurde hankima. Uudisküsimuste vastuste puudumine: kas on vastatud kõigile uudisküsimustele
REFERAAT On lühiülevaade senistest uurimistulemustest. Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja ÕIGE VORMISTAMINE. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni. REFERAADI KOOSTISOSAD 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Töö põhiosa 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 7. Lisad TÖÖDE VORMISTAMINE Üldised nõuded Uurimistööd esitatakse tavaliselt A4 (210 x 297 mm) formaadis paberil arvutikirjas kirjasuurusega 12 punkti ja reavah
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega,
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Tõõ Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud J. Vilipõld Õpperühm Palun täitke tühjad lahtrid MASB11 Harjutused Andmete tüübid Excelis Valemid ja avaldised Funktsioonid Arvandmed, -avaldised ja -funktsioonid Aadressite ja nimede kasutamine valemites Arvavaldised - tehete prioriteedid, funktsioonid Minirakendus "Detailike" - ülesande püstitus Minirakendus "Detailike" - aadresside kasutamine Minirakendus "Detailike" - nimede kasutamine Pildi hind Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted IF-funktsioon Funktsioonid Palk & Kauba hind Viktoriin_1 Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Ülesanded Kolmnurga karakteristikud Prisma silinder Arvvalemid Ruutvõrrand Intressi arvutamine Pall Ideaalne inimene Viktor
Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas o
Vasakul pool oleval pildikesel (väljavõte vormingu nupu- reast) võib leida mõned enamlevinud teksti kujundamise vahendeid; kui tekst on märgistatud, siis kujundatakse seda, aga kui mitte, siis kujundatakse sõna, mille peal tekstikursor parajasti asub. Alustades vasakult poolt, esimese nupp-ripploendi abil määrame teksti fondi ehk tüübi (ingl. Font Type); kui klõpsata noolekest, siis avaneb nimekiri fontidest, mis on sinu arvutisse installeeritud (siit ka soovitus: väldi haruldase fondi kasutamist, teistel ei pruugi seda olla ja siis Word pakub oma versiooni sellest). Enamkasutatavad fondid on Arial (seriifideta kiri), Times New Roman (seriifidega kiri) ja Courier (võrdsammuga kiri). Seriifid on tähele kaunistuseks lisatavad väikesed kriipsukesed. Võrdsammuga kirja puhul on aga kõik süm- bolid võrdse laiusega, analoogselt kirjutusmasinaga
Lisa 4. Praktikaleping44 Lisa 5. Praktikaprogramm Lisa 6. Foto praktikaettevõttest. Välisvaade Lisa 7. Kasutatud dokumendid. Arve-saateleht Lisa 8. Kasutatud dokumendid. Komplekteerimisleht Lisa 9. Kasutatud dokumendid. Taara saateleht Lisa 11. Ladustatav sortiment Lisa 10. Fotod praktikaettevõttest. 1) Kaubaaluseriiulid; 2) Peenkauba läbivooluriiulid 20. Lisade loetelus tuuakse ainult töös viidatud lisad ja teisalt peab igale loetelus olevale lisale leiduma töös viide. 4. Tabelid 1. Tabelid pealkirjastatakse ja nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses ühtlaselt (näiteks: Tabel 1., Tabel 2. jne) (automaatne numeratsioon menüü abil Insert-Caption/Lisa ja jooniste loendeid koos lehekülje numbrite ja pealkirjadega käsk menüüst Insert-Index- and Table- vaheleht Tables of Figures). 2. Tabel paigutatakse võimalikult selle tekstilõigu järele, milles talle esmakordselt viidatakse
Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika põhiobjektid: märgid märkide vahelised suhted semioos Teadusi ühendav teadus. Üldkeel kõikidele märgisüsteemidele. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. Inimesed on peamised märki kasutavad elusolendid. Ka loomad on võimelised märke kasutama, kuid need jäävad primitiivsemale
2.) kuidas jutustamine--millises järjestuses jutustatakse ( süzhee) NT. Suri kuninganna ja siis suri ka kuningas Suri kuninganna ja siis suri suurest leinast ka kuningas. Ajas järgnevad sündmused: 1. lauses pole käsitletud järgneva sündmuse põhjust. 2. lauses on 2 sündmust ühendatud narratiiviks. 13.Kirjandusteose vaatepunkt Kirjandusteose tegevus avaneb lugejale alati mingist vaatepunktist s.o. paigast või teadvusest, kust teose sündmustikku nähakse. -----S.t. kuidas üks lugu on kirja pandud, kelle silmade läbi : 1) mina-jutustaja tegeleb intensiivselt kõikide tegelastega mina-tegelase vaatepunktist e. piiratud vaatepunktist, analüüsitakse mina-jutustaja olemust, sest jutustus lähtub tema isikust, jättes avamata teiste tegelaste siseelu. Lugeja ei saa neisse pilku heita. Sisemonoloog sisekõne-lähtub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
