Leidsid 28 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hormoonid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hormoon, kilpnääre, regulatsioon, hüpotaalamus, ainevahetus, adrenaliin, insuliin, glandotroopsed, käbikeha, epifüüs, hüpotaalamuse, liberiin, epinefriin, koorollus, arengud, kasvuhormoon, toetamine, viljastumine, konsentratsioon, sisesekretsiooni, ajuripats, kõrvalkilpnääre, harkelund, tüümus, neerupealised, sugunäärmed, oksütotsiinAnne Vahtramäe + õpik. AINEVAHETUSE REGULATSIOON 1) Rakud on üksteisega ühenduses MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu ● HORMOONID: levivad vereringe kaudu - Hormoone eritavad elundid: sisesekretoorsed e endokriinsed ● KOEHORMOONID: levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID: erituvad närvilõpmetest 2) Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees
eritumist rinnanäärmest Liberiinid Vallandavad hüpofüüsi hormoonide tootmise Satiinid Pidurdavad hüpofüüsi hormoonide tootmist Hüpofüüs Tagasagar Hormoone ei toodeta, Talletatakse oksüdotsiini ja hoitakse adiuretiini Eessagar Glandotroopsed hormoonid- teistesse näärmetesse mõjuvad hormoonid: 1.Ganadotroopsed Naistel munaraku sarjade hormoonid- toimivad tootmine, meestel testise sugunäärmetesse: rakkude tootmine 1.1Follitropiin Reguleerib munaraku valmimist munasarjas, meestel spermatogeneesi 1
· Kõikvõimalike tagasisidestuse esinemine (lühikesed/otsesed,pikad, neg, pos) · Signaali realiseerumine, · Signaal võimendub kaskaadses süsteemis ülekandumisel võimsalt · Suhteline lühiajalisus. Signaalmolekule sekreteeritakse kiiresti ja metaboliseeritakse kiitresti. · Signaalmolekule iseloomustab kõrge struktuur-spetsiifilisus: väike muutus molekuli ehituses võib tunduvalt muuta signaalmolekuli bioaktiivsust. · Bioaktiivne on vaba hormoon: hormooni seostumine kandurvalkudega see pehmendab hormonikoguse järske muutusi hormoonide sekretsioonis ja metabolismis toimuvate füsioloogiliste nihete korral (nt rasedus) · Hormoonide sünteesi kontrollitakse negatiivse tagasisidestuse printsiibil tema kontsentratsiooni tõus veres nõjuta KNS ja vastava hormooni süntees pärssib. · Hormoonid erinevad toimespetsiifiliselt nt kilpnäärme hormoonid toimivad org-mi kõikidele rakkudele, FSH
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud M. Kolga Biokeemia Polümeriseeruda (lähteaine molekulide liitumine suurteks makromolekulideks) võib erinev arv AH, kuid ühes polüpeptiidahelas ei saa olla üle 600 AH. Praeguseks on tuvastatud ligikaudu 1500 valgu AH koostis. Esimesena avastati insuliini AH koostis (F. Sanger 1954). Insuliin koosneb 51 AH-jäägist. 2. Valgud on kõrgmolekulaarsed ühendid. Kõik valgud on kõrgmolekulaarsed ühendid, s.t. et nad on suure molekulmassiga (M). Erinevate valkude molekulmasside erinevused võivad olla suured: glükagooni molekulmass 4 000 hemoglobiini " 64 500 fibrinogeeni " 341 000
Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aastakümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on see, et nad koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed- neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. Pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme- osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone Sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisaldab seemnerakke), naistel munasarjades, proditseerivad munarakke.
Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aasta kümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on, et koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed, sest neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. (pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme-osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone; sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisaldab seemnerakke), naistel munasarjades, proditseerivad munarakke.
närvisüsteemi) - sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult erinevates elundites paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti rohkesti on neid närvisüsteemis ja seedeelundkonnas (peensooles ja mao limaskestas). Hormooni väljutus näärmerakust edasi võib toimuda mitmel erineval viisil: a) vere kaudu e endokriinselt b) parakriinselt - s.o vahetusnaabruses olevale efektorrakule (täidesaatvale rakule) c) autokriinselt - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse sageli näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel (kui hormoon puutub kokku oma rakuga, siis see hakkab pidurdama edasist hormooni väljutamist). d) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele
dissimilatsioon vaheainevahetuse käigus.dissimilatsiooni lõppsaadused on CO2, H2O ja NH3, ühtlasi vabanevad orgaaniliste ainete koostises olnud mineraalühendid (ortofosfaat, vesiniksulfiid j Organismi sisekeskkond ja selle konstantsus. Organismi sisekeskkond säilitatakse vereplasma osmootse rõhu regulatsiooni kaudu. Igasugune osmootse rõhu kõrvalekadumine ekstra- või intratrsellulaarses ruumis põhjustab vee või elektrolüütide ümberpaiknemise. Homöostaas ja homöostaatiline regulatsioon ja selle erinevad tasandid. Homöostaas:. kajastab reguleerimisprotsesse, mille abil organism hoiab oma tegevuseks vajalikud tingimused konstantsena. Regulatsioon toimub nii raku kui kogu organismi tasandil. Raku AV tasandid: *tegevusAV, *valmidusAV, *säilitusAV. Kogu organismi AV( on teised tingimused) kui hingamislihaste või südamelihaste AV langeb valmidusAV tasemele, siis nende aktiivsus lakkab, hukuvad kõik rakud ja ka organism. AV tase *puhkeolekuAV ja *PõhiAV
piirkonnas. Lastel ja kõhnadel inimestel on pulss hästi tuntav ka kõhuaordil. Mida pulsi abil hinnatakse? Pulsi abil saab hinnata südamelöögi sagedust. Aga kui pulss on väga kiire, siis võib randmel raske olla. Pulsi abil hinnatakse selle tugevust, kas pulss on hästi tunda või ei ole (arterite seinad võnguvad keskmise või nõrga tugevusega (siis võib rõhk olla madal kui nõrk tugevus). 7. Südametegevuse ja veresoonte talitluse regulatsioon, selle iseärasused lastel. Regulatsioonis toimivad mõlemad süsteemid: närvisüsteem ja humoraalne süsteem. Regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul. Lisaks osaleb regulatsioonis vasomotoorne keskus, mis paikneb piklikus ajus ja mille mõjul on veresoontel pidevalt teatud toonus e pinge. Sümpaatilise ns mõju südamele ja veresoontele: südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete ulatus suureneb (kokkutõmbed tugevnevad), paraneb ka
Läviärritus eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus ERUTUVUS Närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus. Erutuse üldine tunnus: rakumembraani depolarisatsioon (puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine) Erutuse spetsiifilised tunnused: Närvikoel närviimpulsside teke ja levik Lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon Näärmekoel sekreedi eritumine Kõikidele erutuvatele kudedele on omane erutusjuhtivus võime erutust edasi anda. PIDURDUS Erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel.
nad ei alga luult. Aktiini ja müosiini ei järjestu sakromeerideks ja filamentideks. Väiksem kontraktsioonijõud kui vöötlihasel, ja kontraktsiooni kestus, võrreldes vöötlihasega, on aeglasem. Üldiselt ei vaja kontraktsiooni esilekutsumiseks närviimpulssi. Silelihaseid innerveerib autonoomne närvisüsteem. Puuduvad neuromuskulaarsed sünapsid, närvikiud eritavad lihase vahtusse lähedusse ülekandeaineid, milledeks on adrenaliin ja noradrenaliin. Ei väsi nii kiiresti nagu vöötlihas. Südamelihas- Eriti väsimatu, tahtele mittealluv, iseloomustab automatis.Leidub vaid südames. Esineb nii silelihase kui ka vöötlihase omadusi. Esineb ristivöödilisus- aktiin ja müosiin paikneb filamentides ja moodustab sakromeere. Pikk repolarisatsiooni ja pikk reflektaarperiood (aeg, mil südamelihas pole võimeline reageerima uuele erutusele, vältides püsiva
filamentideks. Väiksem kontraktsioonijõud kui vöötlihasel, ja kontraktsiooni kestus, võrreldes vöötlihasega, on aeglasem. Üldiselt ei vaja kontraktsiooni esilekutsumiseks närviimpulssi. Silelihaseid innerveerib autonoomne närvisüsteem. Puuduvad neuromuskulaarsed sünapsid, närvikiud eritavad lihase vahtusse lähedusse ülekandeaineid, milledeks on adrenaliin ja noradrenaliin. Ei väsi nii kiiresti nagu vöötlihas. Südamelihas Eriti väsimatu, tahtele mittealluv, iseloomustab automatis.Leidub vaid südames. Esineb nii silelihase kui ka vöötlihase omadusi. Esineb ristivöödilisus aktiin ja müosiin paikneb filamentides ja moodustab sakromeere. Pikk repolarisatsiooni ja pikk reflektaarperiood (aeg,
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud
närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Paljudest neist hormoonidest, aga reguleerivad omakorda teiste tööd. Ajuripats on ``juhtnääre``, sest ta korraldab kõigi teiste hormooninäärmete tööd. Ta annab allasuvatele näärmetele teada, mida on vaja toota, et elu liiguks ja, mille tootmine korraks katkestada, sest seda on hetkel piisavalt. Ajuripats toodab hormoone, mis ergutab munasarju moodustama naissuguhormoone. FSH-foliikuilite kasvu ja arengut soodustav hormoon ja LH- hormoon, mis mõjutab munaraku ovuleerumist. Nõristab ka kasvuhormooni. Ajuripats eristab hormonoe, mis reguleerivad organismi homÖoastaasi ja stimuleerivad teiste endokriinnäärmete tööd. 17. Kilpnääre, kõrvalkilpnääre ning nende hormoonid Kilpnääre on inimeste ja teiste selgroogsete kõri külgedel asuv nääre. Kilpnäärme hormoon türoksiin reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesside tegevust.
lihastoonuse, sest neile saadetakse pidevalt närvikeskustest impulsse ja samal ajal saavad keskused signaale lihasekiu pikkuse ning pinge kohta lihaskäävilt ning kõõluste ja sidekirmete retseptoritelt. (Lihaskääv on ligikaudu 1 mm pikkune lihasekiudude vahel asuv moodustis, mis reageerib lihase pikenemisele, lihase kokkutõmbel kääv lõtvub. Lihaskäävi pikkust reguleeritaksse seljaajust saadetud impulssidega.) 27. Silelihaskiudude talitluse iseärasused (struktuur, regulatsioon, plastilisus, AP teke ja kulg). Silelihaskiudude talitluse iseärasused- * toonuse pikajaline säilitamine * silelihaskude on plastiline * erutus ja kontraktsioon tekivad kuni 30 korda aeglasemalt kui skeletilihastes * Silelihaste membraanipotensiaal on -50-60 mV, s.o.30 mV vähem negatiivsem skeletilihastel. * Silelihastel esineb vöötlihaskiududest erinevat AP teket: AP kulgeb platooga, mis võimaldab pikemaajalist kontraktsiooni (emaka-, põie-, südamelihas).
2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toruluudel 2, kummaski otsas 2. diafüüs – piklik osa epifüüside vahel 3. kõrheplaat – toimub kõhrerakkude ehk kondrotsüütide paljunemine a. diafüüsi poolsesse külge ladestuvad kaltsiumisooled ja nii toimub luulise massi suurenemine Luude paksenemine toimub kaltsiumisoolade ladestumise diafüüsi välisosa juurde. Kasvu mõjutamine ja kontroll on suurelt osalt hormoonide kontrolli all. Kondrotsüütide
Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, rakusiseses signalisatsioonis. Luude ühendused. Luuliidus ei liigu; luude piire ei saa eristada; ristluu. Sideliidus ei liigu, luude piirid eristatavad, kojuluud. Häbemeliidus e. sümfüüs väheliikuv (sünnitusel liigub rohkem); hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline häbemeluudevahe-ketas, mis lõdveneb sünnitusel hormoon relaksiini toimel. Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest, vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja
Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, rakusiseses signalisatsioonis. Luude ühendused. Luuliidus ei liigu; luude piire ei saa eristada; ristluu. Sideliidus ei liigu, luude piirid eristatavad, kojuluud. Häbemeliidus e. sümfüüs väheliikuv (sünnitusel liigub rohkem); hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline häbemeluudevahe-ketas, mis lõdveneb sünnitusel hormoon relaksiini toimel. Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest, vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja
3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub 1) kõhrerakkude paljunemis teel ja 2) kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse 1) epifüüs – neid on toruluudel 2, kummaski otsas 2) diafüüs – piklik osa epifüüside vahel 3) kõrheplaat – toimub kõhrerakkude ehk kondrotsüütide paljunemine a. diafüüsi poolsesse külge ladestuvad kaltsiumisooled ja nii toimub luulise massi suurenemine Luude paksenemine toimub kaltsiumisoolade ladestumise diafüüsi välisosa juurde. Kasvu mõjutamine ja kontroll on suurelt osalt hormoonide kontrolli all. Kondrotsüütide paljunemist mõjutavad
Pärast sündimist peamiselt punases luuüdis. Punaliblede eellaseks on pluripotentsed tüvirakud, mis on võimelised moodustama ainult ühte kindlat tüüpi vererakke. Erütrotsüüdid moodustavad proerütroblastist erütroblasti, normoblasti ja retikulotsüüdi vaheastmete kaudu. Erütropoeesiks vajalikud vitamiinid (B12 ja foolhape), mineraalained (raud, vask, koobalt). · Erütropoeesi reguleerib neerudes sünteesitav hormoon erütropoetiin ülesanne- hapniku transport arv- inimesel 4-6, veiste 6-8, hobusel 7-12, seal 6-8, lambal ja kitsel 10-14 ja kanal 2,5-3,2 miljonit ühes mikroliitris veres. ·Hematokrit : on vererakkude osa vere üldmahust. Hematokriti saab määrata kapillaari kogutud verest vererakkude protsendi määramisega tsentrifuugmise järgselt või rakuloendajaga. · Erütrotsüütide arvu määramine : Erütrotsüütide e. punaliblede arv ühes mm3 (ml) veres peegeldab nii vereloomeorganite
Südame löögisagedus sõltub: vanusest – noores eas lööb kiiresti; vanemas eas oleneb füüsilisest vormist soost – meeste süda lööb aeglasemalt, sest südamelihas on tugevam ja võimaldab rohkem verd välja pumbata. Hormoonide erinev konsentratsioon. eluviisidest – valesti toitudes südame töö raskeneb; väsimus: süda taob kiirelt kehalisest aktiivsusest – vormis inimese süda lööb aeglasemalt emotsionaalsest seisundist – adrenaliin tõstab löögisagedust keha asendist – lamades lööb süda aeglasemalt kui püsti olles Rahulolekus: 60-90 korda minutis. Sõltub ka vanusest, sest vastsündinul rahulolekus 130- 160 lööki/min Kehalise töö ajal sõltub südame löögisagedus töö intensiivsusest ja kestvusest. Liiga kiire südametöö tulemusena pumpab süda tühja ning võib oma funktsioonid hüljata. Max südame töö inimesel võib olla 220 lööki/min – vanus 5.Elektrilised muutused südames
See tähendab, et see seisund võib olla muutuv, kuid see on siiski suhteliselt püsiv. Cannon mõistis, et võtmeküsimuseks suhteliselt stabiilse sisekeskkonna säilitamisel on keha regulatoorsete mehhanismide olemasolu. Ta võttis kasutusele termini homoöstaas, et kirjeldada sisekeskkonna stabiilsuse säilitamist. Regulatsiooni Põhimõte: mingit parameetrit on võimalik hoida samal tasemel vaid siis, kui parameetri suurenemist ja vähenemist tingivad mõjud on tasakaalus. Regulatsioon peab toimuma kogu organismi ulatuses, sest hulkrakses organismis võivad olla parameetrit suurendavad ja vähendavad tegurid ruumiliselt üksteisest eraldunud. regulatsioon närvisüsteemi poolt, humoraalne regulatsioon (hormoonide vahendusel), autoregulatsioon. Negatiivne tagasiside Kui mõnda faktorit on liiga palju või vähe, siis kontrollsüsteemid algatavad negatiivse tagasiside, et viia faktor tagasi kindla keskmise väärtuse suunas ja hoida homoöstaasi. Positiivne tagasiside
Hüpotalamus(HT) ·HT on aju osa, mis sisaldab erineva funktsiooniga ajutuumasid. ·HT peamiseks funktsiooniks on siduda NS-i endokriinsüsteemiga läbi hüpofüüsi. Ta reguleerib hüpofüüsitööd. ·HT paikneb talamuse all ajutüve peal ja on vaheaju osa. Inimesel on ta ca mandli suurune. ·Hüpotalamuson seotud järgmiste põhiliste autonoomsete (vegetatiivsete) funktsioonide täitmisega: kehatemperatuuri kontroll, reaktsioon stressile, vererõhu regulatsioon, elektrolüütide kontsentratsiooni hoidmine kehavedelikes, joomine ja soolase isu. ·Hüpotalamus integreerib vegetatiivseid funktsioone kõrgema närvitalitlusega (emotsioonid, uni/ärkvelolek jne). ·Hüpofüüsi (HF) eessagar (adenohüpofüüs) tekib loote suuõõne epiteelisrakkudest, mis migreeruvad aju alla. Histoloogiliselt eristatakse vähemalt viit rakuliiki, mis valmistavad erinevaid hormoone ·Eessagarasse ei tule juhteteid HT-st, regulatsioon toimub vere kaudu. Eessagara
minutimahu tõus sõltub löögisagedusest. Südame minutimahu suurus sõltub hapniku tarbimisest, mille ulatuse omakorda määrab sooritatava töö võimsus. Seetõttu on südame minutimahu muutuste ja töö võimsuse vahel otsene sõltuvus. Kuid see sõltuvus ei ilmne alati. Töötavate organite verevarustuse tõus ei toimu ainult südame minutimahu absoluutväärtuste suurenemise tõttu, vaid ka vere ümberpaiknemise tulemusena. 11. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Sellest protsessist ei võta osa mitte ainult pikliku aju ja seljaaju keskused, vaid ka hüpotaalamus, väikeaju ja suuraju poolkerade koor. Eriti suur tähtsus on baro- ja pressoretseptoritel, mis asuvad aordikaares ja unearterite hargnemise kohal. Need retseptorid erutuvad rõhu tõusu korral veresoontes ning veresoonte seinte venitusel. Suur tähtsus südame talitluse regulatsioonis on liikumisaparaadi propriretseptorite signaalidel. Kehalisel tööl suureneb
Maris Kallus KKS 2010 Inimese organismi keemiline koostis 1. Elusa ja eluta looduse võrdlus: 1) Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2) Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3) Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4) Elusorganismid on võimelise paljunema. 2. Inimese keha ja maakoore atomaatse koostise võrdlus: Kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku – O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%); K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor : I O – 47%; II Si – 28%; III Al – 7,9%. Inimese keha : I H – 63%; II O – 25,5%; C – 9,5%. 3. H, O, C, N kui peamised keemilised elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik – osaleb oksüdatsiooniprotsessides, millel põhineb
ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON Referaat Koostaja: Helen Vinkel TÜ/TTÜ AVATUD ÜLIKOOL II semester 2009&2010 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND: VERERÕHU REGULATSIOON. 1. Närvisüsteemi reguleeritavad mehhanismid vererõhu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesüsteemi normaalväärtused. 3. Kuidas organism säilitab normaalset vererõhku. 4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate
funktsioone · feromoonid ained, mis lenduvad keha pinnalt ja mõjutavad teist organismi tervikuna, väga olulised paljude loomaliikide suhtlemisel, kuid toimivad ka inimeste vahel Sisesekretsiooninäärmed e endokriinnäärmed näärmed, milledel puudub viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse koevedelikku (verre), toodavad teatud bioaktiivseid aineid (hormoone): · hüpofüüs e ajuripats · käbikeha e epifüüs · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harkelund e tüümus · neerupealis · sugunäärmed munand või munasari Hüpofüüs e ajuripats Tähtsaim endokriinnääre juhib teiste tööd. On ovaalse kujuga, 0,7 g raskune. Koosneb kahest osast: · adenohüpofüüs saab portaalsoonte kaudu hüpotaalamusest releasing-hormoone, mis reguleerivad suuremat osa tema tööst. Selle hormoonid: somatotroopne e kasvuhormoon reguleerib kasvu, luustiku ja lihaste arengut,
Ilma veeta on elu võimalik ainult lühikest aega, sest organismist ei saa eemaldada ainevahetusjääke, häiritud on osmootse rõhu ja happe-leelise tasakaalu regulatsioon, vesilahustes toimuvate keemiliste reaktsioonide kulg jne. Inimorganism vajab umbes 2,2-2,8 liitrit vett llpäevas. Vett saadakse toiduga, endogeense veena. Vett antakse ära uriiniga, higiga, väljahingatud õhuga ja väljaheidetega. Saadud ja eritatud vee hulgad peavad olema võrdsed. Veetasakaalu regulatsioon on tihedalt seotud mineraalainete, eriti Na- ja K-tasakaaluga. Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana, (ioonidest K+ ja valgud). Bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad ja sellepärast on osmoos oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 on vereplasma (ioonidest Na+ ja Cl-).
annaabi.ee 
