- Sugulist arengud (testesteroon ) - Füüsiline kasv (kasvuhormoon ) - Vaimne areng (kilpnäärme hormoon ) - Ainevahetuse ja energetilise tasakaalu regulatsioon - Reproduktsiooni toetamine (-viljastumine ,-rasestamine , - sünnitamie,) - Homöostaatiline funkts.(-adrenaliin , -insuliin) 1. Hormoonid mis mõjutavad teiste hormoonide tööd () 2. Hormoonid , mis reguleerivad 1.rühma hormoonide sekretsioooni ja vabastamist(glandotroopsed hormoonid ) Hormooni tootmise regulatsioon: - aine hulk veres mõjutab h.tootmise taseyt - Närvisüsteemi toime - Teisete h.reguleeriv toime - Hormooni enda konsentratsioon veres Kilpnääre, kaenlapealised , pea(hüpofüüsis) , sugu elundites Sisesekretsiooni kuuluvad : - ajuripats - käbikeha e. Epifüüs - kilpnääre - Kõrvalkilpnääre - Harkelund tüümus - Neerupealised - Sugunäärmed Hüpotaalamus – hüpofüsaarne süsteem Hüpotaalamuses :
reguleerivad organismi ainevahetust ja elutegevust. Feromoonid- on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised, muutused. Allomoonid- on näiteks puukide kaitseeritis sipelgate vastu. 2. Iseloomustage hormoone ning täitke tabel inimese hormoonide toime kohta. Hormoon Hormooni tootev Toime Ületalitluse Alatalitluse sisenõrenääre tunnused tunnused 1. Kasvuhormoon Hüpofüüs Stimuleerib Üleküllus põhjustab Kasvuhormooni neerupealise hiidkasvu ehk vähesus koore tegevust, gigantismi. põhjustab
Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem 78-93 1. Mis on sisenõrenäärmed? Seganäärmed? Vastus: Sisenõrenäärmed on sellised näärmed, millel pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Eritavad hormoonid otse verre, mis kannab need organismis laiali. Sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. 2. Hormoonide omadused. Vastus: Reguleerivad organismi ainevahetust ja selle talitlust, igal hormoonil on oma ülesanne, väga aktiivsed, toimeaeg on erinev 3. Sisenõrenäärmed (ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised,
märgistatakse sellega emane, et teisi isaseid eemale peletada. Vähendab spermakonkurentsi, säästab tulevase ema energiat (munemine jm), vähendab võõraste isaste “tühja tööd”. 7. Kaudne kalorimeetria Et loomad saavad energiat orgaaniliste ainete oksüdeerimisel, siis mõõtes kas hapnikutarbimise taseme või süsihappegaasi produktsiooni, saame hinnata ainevahetuse taset. Kuivõrd me ei mõõda otseselt soojusproduktsiooni, on tegemist kaudse kalorimeetriaga. 8. Hormooni ja mediaatori erinevus Hormoonid satuvad vereringesse ja võivad avaldada toimet üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Hormoonid toimivad väga madalas kontsentratsioonis. Mediaatorid toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Mediaator ehk neurotransmitter on keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni. 9. Koprofaagia
X. SISESEKRETSIOON 1. Sisesekretoorsete näärmete üldiseloomustus. Hormoonide transpordi viisid efektoriteni ja toimemehhanism efektorrakkudele. Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon. Sisesekretsiooni näärmed on need näärmed, mis on produkti ehk hormooni saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed e eksokriinnsed näärmed aga saadavad oma produkti keha pinnale ja keha õõnde (seedenäärmetele suhu, makku, soolde). Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1. KLASSIKALISED SISESEKRETOORSED NÄÄRMED nende hulka kuuluvad suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad kompaktselt suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest (ühes näärmes mitu ühesugust näärmerakku). Need sisesekretoorsed
Anatoomia ja füsioloogia - SISESEKRETSIOON Sisesekretsiooninäärmed on need näärmed, mis oma hormooni saadavad verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed ehk eksokriinsed näärmed saadavad oma produkti keha pinnale ja kehaõõnde. Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte rühma: 1) klassikalised sisesekretoorsed näärmed - suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. · ajuripats ehk hüpofüüs · käbinääre · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harknääre
Sisenõrenäärmed Klass: 9c Mõiste Sisenõrenäärmed toodavad hormoone Lühiajalised hormoonid ehmatus, hirm Pikaajalised hormoonid kasvamine, vananemine Joonis Hormoonid Hormoonid mõjutavad kudede ja elundite talitlust ja ainevahetust Iga hormoon täidab kindlat ülessannet ja mõjutab ühte või mitut kindlat kude, mis tunneb hormooni ära Iga hormooni toimeaeg on erinev Ajuripats Ajuripats ehk hüpofüüs Juhib teiste hormooni sünteesivate näärmete talitlus Sünteesib kasvuhormooni Ajuripats Kilpnääre Kõige suurem sisenõrenääre inimese organismis Toodab kilpnäärmehormoone, mis reguleerivad ainevahetuse kiirust ja organismi kasvamise arengut Kui lapseeas on kilpnäärmehormoonide tootmine ebapiisav, siis on inimene vaimselt alaarenenud ja kääbuskasvu Rohke kilpnäärmehormooni tootmine mõjutab kasvamiskiirust ja ainevahetust Kilpnäärme probleem Neerupealised Paiknevad neerude peal
Melatoniini vähene tootmine põhjustab ka kevadväsimust Ajuripats Ajuripatsit peetakse kõige tähtsamaks sisenõrenäärmeks, sest ta kontrollib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd. Ajuripats asub peaajus ja on jaotatud kolme ossa: ees-, kesk- ja tagasagar. Eessagar ehk adenohüpofüüs Ajuripatsi eessagarast eraldub peamiselt vabastajahormoone, mis tekitavad teistes sisenõrenäärmetes hormoonide vabanemise. Kesksagar Eritab naha pigmentatsiooni reguleerivat hormooni intermediini. Täiskasvanul võib üldse puududa. Tagasagar ehk neurohüpofüüs Eritab peamiselt kahte hormooni: oksütotsiini ja antidureelist hormooni. Oksütotsiini kutsutakse ka õnne-, armu- ja emadushormooniks. Tuntumad ajuripatsi haigused Kääbuskasv somatostatiini vähesusel ja gigantism selle rohkusel Hüpopitutarism ühe või enama ajurpatsi hormoonide vähesusel Hüperpitutarism ühe või enama ajuripatsi hormooni rohkusel Ajuripatsi pahaloomuline kasvaja
SISESEKRETSIOON Sisesekretoorsed näärmed saadavad oma produktid verre (hormoonid) või rakuvahelisse ruumi Välissekretoorsed aga saadavad produktid keha pinnale või kehaõõnde. (higi, rasu- ja mitmesugused seedeelundite näärmed, sülje, mao, kõhunäärmed, soolenäärmed) Maks toodab sappi. Hormoon transporditakse pärast väljutust efektorrakuni, efektorrakk selle hormooni jaoks tundlik retseptor. Hormoon saab avaldada mõju oma retseptori kaudu. Distants, millega hormoon tekib on alla mm. Mao limaskesta ECL rakud toodavad histamiini, ja toimub vastas olevale parietaalrakule. : KOPEERI SIIA PILT!!!!!!!!!hormoonide transport 1) Vere kaudu (endokriinne transport) 2) Parakriinne transport - hormoontransport rakuvälises ruumis vahetus naabruses olevatele rakkudele.
temp. muutustega seotud retseptorid. ) 4.) higinäärmed - tugielundkond. Võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuriga tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Tugielundkonna moodustavad lihased, luud, liigesed, kõõlused. - seedeelundkond. Lagundab toitu. Seedeelundkonna moodustavad seedekana ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. a.) suu süsivesikud hakkavad lagunema, hormooni amülaasi toimel. b.) neel c.) söögitoru d.) magu maomahlas sisalduv pepsiini tõttu hakkavad pisut lagunema valgud e.) 12 sõrmik seal lagunevad rasvad maksas eritunud sapi toimel. Pankreasest e kõhunäärest läheb 12 sõrmikusse nõre, mis sisaldab nt insuliini. f.) peensool tekkinud ühendite imendumine verre, nt: aminohapped g.) pimesool h.) jämesool vee tagasi imendumine ning bakterite lisandumine - hingamiselundkond. Varustab organismi hapnikuga
Nad soodustavad või takistavad hüpofüüsi hormoonide teket. Steroidsed hormoonid: Valgulised hormoonid: Türosiini derivaadid: HÜPOFÜÜS 1. Hüpofüüs kontrollib teisi näärmeid. ·. Koosneb: ·. a) eessagar ·. b ) kesksagar ja hüpotaalamus. ·. c) tagasagar hüpofüüs ·. Hüpofüüsi tagasagar toodab: §. antidiureetilist hormooni (vee regulatsioon) §. oksütotsiini kutsub esile silelihaste (eriti emaka) kontraktsioone . ·. Kehaline koormus, valu, stress, nikotiin, morfiin soodusatavad hormooni ertumist, seega uriini vähem. Alkohol inhibeerib hormooni eritust, uriini rohkem! home.scarlet.be/~janson01/imgs/hersenen.JPG HÜPOFÜÜS e AJURIPATS · Hüpofüüsi eessagara hormoonid reguleerivad teiste endokriinelundite ja organite süsteemi:
1. Miks neid näärmeid nimetatakse sisenõrenäärmeteks? Kuna sisenõrenäärmetel puuduvad juhad. Hormoonid lähevad otse verre. 2. Täida lüngad. Sisenõrenäärmed on näärmed, millel puuduvad juhad. Nad toodavad hormoone, mis lähevad otse verre. Verega kanduvad hormoonid elunditesse, mille arengut nad mõjutavad. Hormoonid on keemilised ained, mida iseloomustab erinev toimeaeg, väga aktiivsed ja spetsiifilised. Sisenõrenäärmete tegevuse suurenemine (hormooni eritub rohkem) ja vähenemine (hormooni eritub vähem) põhjustab häireid kogu organismis. Sisenõrenäärmeid on 7 (harknäärmega 8). Nende kõigi tegevust juhib ajuripats. 3. Täienda. Hormooni mõju organismile Sisenõrenääre 1.Inimese kasvu mõjutamine ajuripats 2.Sootunnuste arenemine sugunäärmed 3.Vererõhu tõstmine neerupealised 4
kindlat kude või elundit. · Hormoonidel on erinev toimeaeg (erutus, hirm, kasvamine, arenemist, paljunemist, vananemist). Ajuripats ehk hüpofüüs · Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd · Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut · Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalikke hormoone Käbikeha ehk käbinääre · Ööpäevased rütmid, · nahapigmentide süntees. Kilpnääre · Toodab hormooni türoksiin. · Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. · Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised · Toodavad hormooni adrenaliin. · Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. · Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Sugunäärmed · Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks
kuna neoronid omavad endokriinseid funktsioone. On veel 3. südames, 4. neerudes. Hormoonide transpordi viisid Kuidas hormoon oma tekkekohast efektorini jõab: 1. Endokriinne tee: transport vere kaudu. Näärmerakud, mille produtseeritav hormoon läheb verre, läheb sealt edasi. 2. Parakriinne tee: hormoon läheb rakuvahelisse ruumi ja toimib oma vahetus naabruses olevale rakule. Raku ja hormooni vahel ei ole veresooni, vaid rakuvaheline ruum. 3. Neorokriinne tee: hormooni transport piki närviraku aksonit. Hormoon tekib närviraku kehas, liigub piki aksonit. Neuroendokriinne transport- hormoon lähebaksonit pidi verre. Neuroparakriinne transport- hormoon liigub kõrval olevale teisele neoronile, ei ole sünapsit vahel. Hormoon ei teki presünapsis, vaid tekib närviraku kehas, läheb edasi ilma sünapsita. 4
kuna neoronid omavad endokriinseid funktsioone. On veel 3. südames, 4. neerudes. Hormoonide transpordi viisid Kuidas hormoon oma tekkekohast efektorini jõab: 1. Endokriinne tee: transport vere kaudu. Näärmerakud, mille produtseeritav hormoon läheb verre, läheb sealt edasi. 2. Parakriinne tee: hormoon läheb rakuvahelisse ruumi ja toimib oma vahetus naabruses olevale rakule. Raku ja hormooni vahel ei ole veresoon, vaid rakuvaheline ruum. 3. Neorokriinne tee: hormooni transport piki närviraku aksonit. Hormoon tekib närviraku kehas, liigub piki aksonit. Neuroendokriinne transport- hormoon lähebaksonit pidi verre. Neuroparakriinne transport- hormoon liigub kõrval olevale teisele neoronile, ei ole sünapsit vahel. Hormoon ei teki presünapsis, vaid tekib närviraku kehas, läheb edasi ilma sünapsita. 4
adrenaliinihormoon, suguhormoon Tähtsad sisenõrenäärmed: 1) Ajuripats e. hüpofüüs · Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd (Mõjutab luustiku + suguelundite arengut) · Toodab kasvuhormooni, neerupealiste + kilpnäärme tööks vajalikke hormoone. 2) Käbikeha · Reguleerib ööpäevaseid rütme (nt. ärkvelolek ja puhkeaeg) · Nahapigmentide süntees 3) Kilpnääre (mõõtmetelt kõige suurem sisenõrenääre) · Toodab hormooni, mis sisaldab joodi (mõjutab ainevahetust ja kehatemperatuuri) Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ( luukoe areng). Kilpnäärme ületalitus Veres on liiga palju kilpnäärme hormoone. Inimene on erutunud, kiire ainevahetus, kõhn, pungsilmsus. Struma Tekib joodi puudusel (kael läheb eest paiste) . 4) Neerupealised · Toodavad hormooni adrenaliin
Sisenõrenäärmed -> hormoonid aeglasem toime, pikajalisem toime, kõikidele elunditele Närvisüsteem kiirem toime, lühiajalisem toime, ühele kindlale elundile 3. Milles seisneb ajuripatsi hormoonide ülesanne ja mida põhjustab nende rohkus või vähesus? Ülesanne: 1)reguleerib teiste sisenõrenäärmete tööd 2)reguleerib kasvu *rohkus : gigantism , ülekasv. *vähesus: kääbuskasv 4. Milles seisneb kilpnäärme hormooni mõju, mida põhjustab selle rohkus või puudujääk? Reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesse * rohkus: ülierutuvus , kiire ainevahetus, kõrge vererõhk, südame pekslemine *vähesus: aeglane ainevahetus, kaasneb rasvumine, tursed, vaimne väsimus ja taandareng 5. Milles seisneb kõhunäärme hormooni ülesanne ja mida põhjustab selle rohkus või vähesus? Reguleerib veresuhkru sisaldust *rohkus: insuliinisokk ehk teadvuse kaotamine
elundit. Jägnevalt toon näiteid erinevate hormoonide funktsioonidest ja, mis siis juhtuks kui meil neid ei oleks. Ajuripats toodab kasvu, neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalike hormoone, mõjutab suguelundite ja luustiku arengut ning juhib ka teiste sisenõrenäärmete tööd. Järelikult, kui meil ei oleks hüpofüüsi, ei saaks me ka kogu kehaliselt kasvada ja areneda. Kilpnääre toodab hormooni türoksiin. See mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri ja erutusprotesse. Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. See on vajalik luukoe normaalseks arenguks. Niisiis ilma kilpnäärmeta kõiguks meie kehatemperatuur üles-alla, ainevahetus kiirus oleks täielikult häiritud jne. Neerupealised toodavad hormooni adrenaliin. Adrenaliin annab organismile lisaenergiat erutuste näol
Sisenõrenääre Hormoon Hormooni ül 1.Ajuripats e hüpofüüs (Üle 100 hormooni), Juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust kasvuhormoon 2.käbikeha Melatoniin Regul ööpäevaseid rütme 3.kilpnääre Türoksiin Regul. Ainevahet. Kiirust,kasvamist,arengut 4.kõrvalkilpnääre Parathormoon Regul kaltsiumi ja fosfori ainevahet 5.kõhunääre Insuliin Reg glükoosi imendumist organismi,sünteesib glükogeeni 6
( silmapuppilide ahenemine) Sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs a. Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. b. Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut. c. Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalike hormoone. 2. Käbikeha ehk käbinääre a. Ööpäevarütmid, nähapigmentide süntees. 3. Kilpnääre a. Toodab hormooni türoksiin. b. Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. c. Kõrvakilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetus. 4. Struuma a. Joodi puudusel tekib kilpnäärme haigus struuma. 5. Neerupealsied a. Toodavad hormooni adneraliin. b. Ergutab südametegevust, kiireneb hingamissagedus, tõstab vererõhku jne. c. Adneraliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete
Uriini teke: Verre filtreeruvad tagasi kõik organismile vajalikud ained, kahjulikud ained jäävad koos veega neerutorukestesse ja väljuvad uriiniga. Inimese veesisalduse regulatsioon Neerude tööd regullerib hüpotaalamus. Hüpotaalamusel asuvad osmoretseptorid, mis on tundlikud vere keemilise koostise suhtes. Kui organismis on vett liiga vähe, reageerib hüpotaalamus sellele kahel viisil: 1)Stimuleerib ajus olevat janukeskust. 2)Asub ajus olevat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni (ADH). (antidiureetiline- ei lase uriinil erituda) Kui organismis on vett liiga palju: 1)Hüpotaalamuse retseptorid reageerivad sellele muutusele ning vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Inimese kehatemperatuur ja termoregulatsioon Inimene kuulub püsisoojaste hulka. Oleme kohastunud elama soojas kliimas: · Väike rasvakiht · Karvkatte puudumine · Higinäärmed kogu keha nahas
● toodetakse kohapeal pea kõigi rakuliikide poolt, kohapeal avaldavad mõju, kohapeal ka lammutatakse v muudetakse inaktiivseks (väga kiiresti) HORMOONID ● bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ühendid, mida diferentseerunud rakud eritavad vereringesse ja mis väga väikestes kogustes mõjutavad teiste rakkude talitlust ● levivad koos vereringega sageli kogu organismi, ent toimet avaldavad vaid teatud rakkudele, hormooni SIHTRAKKUDELE, mis üheskoos võivad moodustada SIHTELUNDI ● hormoone eritavatest rakkudest on moodustunud ENDOKRIINNÄÄRMED (sisesekretsiooninäärmed) ● hormoone eritavaid rakke on mitmetes elundites teiste rakkude varjus - sellised UMBNÄÄRMED on nt: NS, magu, duodeenum, neerud ja süda ➔ keemiliselt erinevad hormoonid üksteisest märgatavalt ➔ vesilahustuvad hormoonid on kas AH derivaadid või AH-dest koodnevad peptiidahelad või
Neerupealised paiknevad neerude peal, rasvkihis, jagunevad 2 iseseisvaks endokriinnäärmeks neerupealise KOOR ja neerupealise SÄSI. Neerupealiste eemaldamine põhjustab surma, kuid kui eemaldada ainult säsi, surma ei tule. Neerupealise KOOR hormoonid on KORTIKOSTEROIDID mis jagunevad : - mineraalkortikoidid - glükokortikoidid - androgeensedkortikosteroidid 1. Mineraalkortikoidide valmistab neerupealiste koore pindmine kiht. Hormooniks on ALDOSTEROON - selle hormooni mõjul intensiivistub neerukanalites Na reabsorptsioon ja K ekskretsioon ( väljaviimine ) Aldosteroon väldib Na väljaviimist ja K sisalduse tõusu veres. 2. Glükokortikoidide tekke kohaks on koore keskmine kiht. Põhihormooniks on KORTISOOL. - pärsib valgu sünteesi ja soodustab valkude lõhustumist. Selle mõjul intensiivistub maksas glükogeeni moodustumine. Hormooni vaegusel katova neeru võime vee säilitamiseks. 3
inimese enda immuunsüsteemi rakud, mis püüavad raku sisse viiruseni jõuda, et sissetungijaga võitlusse asuda, kuid purustavad seeläbi rakuümbrise ja rakk hävib. 10. Sisesekretoorsete näärmete üldiseloomustus. Hormoonide transpordi viisid efektoriteni ja toimemehhanism efektorrakkudele. Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon. Sisesekretsiooni näärmed on need näärmed, mis on produkti ehk hormooni saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed e eksokriinnsed näärmed aga saadavad oma produkti keha pinnale ja keha õõnde (seedenäärmetele suhu, makku, soolde). Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1. KLASSIKALISED SISESEKRETOORSED NÄÄRMED nende hulka kuuluvad suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad kompaktselt suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest (ühes näärmes mitu ühesugust näärmerakku)
..... 5) Somatotroopset e. ......... toodab ..........., selle ülesanded: 6) Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. 7) Mis on refleks? 8) Tugevuse järgi jagunevad ärritajad: a) ..... b) ...... c) ...... 9) Labiilsuseks nimetatakse ...... 10) Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? II variant 1) Kuidas reageerib organism mahajahtumise ohule? 2) Mis on neeru funktsionaalne üksus ja millest ta koosneb? 3) Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim ....., selle ülesanded: 4) Struumaks nimetatakse ......., tekib ....... 5) Antidiureetilist hormooni toodab ....., tema ülesanded: 6) Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? 7) Kuidas jagunevad kõik refleksid? 8) Reobaas on .... 9) Parabioosi staadiumid: a) ..... b) ..... c) ....... 10) Mis on erutuse summeerumine närvikeskuses ja kuidas see jaguneb? III variant 1) Kuidas tekib soojus organismis?
sisenõrenäärmete töö kontrollimine ning selle kaudu metabolismi, kasvu ja suguelundkonna talitluse regulatsioon. Hüpofüüs koosneb kolmest osast: hüpofüüsi eessagarast ehk adenohüpofüüsist, hüpofüüsi kesksagarast ja hüpofüüsi tagasagarast ehk neurohüpofüüist. 1) Adenohüpofüüs on tihedaim ja suurim hüpofüüsi osa (70-80% näärmest), mis koosneb erinevat tüüpi endokriinsetest näärmerakkudest. Iga rakutüüp vastutab teatud hormooni eritumise eest. Adenohüpofüüsi jagatakse omakorda kolmeks osaks: pars distalis (suurim adenohüpofüüsi osa), pars intermedia (ongi kesksagaraks; eessagara osa, mis liitub tagasagaraga), pars tuberalis. Adenohüpofüüs toodab troopseid* hormoone: Türeotropiin — kilpnäärme sekretsiooni reguleeriv hormoon. Adrenokortikotroopne hormoon — reguleerib neerupealiste sekretsiooni. Gonadotroopsed hormoonid (reguleerivad suguelundkonna talitlust):
Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikseks, hakkab pankreas sünteesima glükagooni. See hormoon aktiveerib rakkuds ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Tekkinud glükoos läheb verre ja tõstab suhkrusisaldust.Pankreasglükagoonmaksglükoos Janu - Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse konsentratsiooni suhtes. Kui see tõuseb, siis vett kaob rohkem kui tuleb ning reageerib: stimuleerib janukeskust ja sünteesib antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on antiduereetilist hormooni, seda rohkem imatakse neerudes vett esmasuriinist tagasi, kui on vähem hormooni, siis uriin lahjem ja vesisem. Puhkeasend -Energiakulu: süda pumpab verd; me hingame; toitu liigutatakse sooltes; toitained imatakse soolest verre; neerudes tekib uriin; närvid viivad meeleelunditest saabuvaid signaale keskNS-i; me mõtleme aju töötleb infot; soojuskadu soojus tuleb asendada, tuleb
näärmete funktsiooni reguleerimisele. Hüpofüüsi eessagaras eristatakse neutrofiilseid ehk kromofoobseid rakkusid, mis on histoloogilistes uuringutes kasutatavate värvainetega raskesti värvuvad, basofiilseid rakkusid, mis on hõlpsasti nähtavaks muudetavad aluseliste värvainetega ning eosinofiilseid ehk atsidofiilseid rakkusid, mis värvuvad kergesti happeliste värvainetega. Eri tüüpi rakud produtseerivad erinevaid hormoone. Adrenokortikotroopse hormooni ehk ACTH peamiseks funktsiooniks on kortisooli produktsiooni ja vabanemise stimuleerimine neerupealise koores. Peptiid- ja valgulistele hormoonidele on iseloomulik, et neid ei sünteesita bioloogiliselt aktiivsel kujul, vaid suurte molekulidena, millest vastavalt vajadusele eemaldatakse ensümaatiliselt kindlaid fragmente, mis siis toimivad hormoonidena. Kortikotropiini kõrgmolekulaarseks eellaseks on proopiomelanokortiin. ACTH on küll peamine, kuid mitte ainus hormoon, mis sellest suurest
toodab normist vähem hormoone. (joodi on vähe) Hüpertüreoos ehk kilpnäärme ületalitlus on haiguslik seisund, mis on tingitud veres ringlevate kilpnäärmehormoonide sisalduse suurenemisest ning nende ülemäärasest toimest organismis. (joodi on liiga palju) Struuma Struuma ehk hõõtsik on kilpnäärme haiguslik suurenemine. Struumat põhjustab: joodipuudus organismis või kilpnäärme stimuleeriva hormooni tõus reaktsioonina normaalse hormoonisünteesi vähesusele kilpnäärmes. Kilpnäärme hormooni moodustamiseks on ainuke väljastpoolt organismi tulev vajalik komponent jood ja selle puuduse korral annab aju näärmele käskluse juurde kasvada. Kilpnäärme suurenemine ehk struuma Click to edit Master text styles Second level Third level
Sisenõrenäärmed Näärmed, mis toodavad hormoone, et reguleerida organismi talitlust. Sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, neil pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetab. Veri kannab hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, väga aktiivsed, igal hormoonil on oma kindel ülesanne, erinev toimeaeg, mis ei ole väga pikk. Osa hormoone reguleerib lühiajalist muutust, teised pikemaajalisi protsesse. SNN 1) Ajuripats ehk hüpofüüs kõige tähtsam snn. Paikneb peaajus ning juhib koos närvisüsteemiga teiste snn talitlust
Suhkrusisaldus kõrge: pankrease beeta-rakkudes vabaneb insuliin aktiveeruvad transpordivalgud lihaste-, maksa- ja rasvkoerakkudes insuliin siseneb rakkudesse aktiveeruvad ensüümid, mis muudavad glükoosi glükogeeniks normaliseerub. 11. Kuidas reguleeritakse neerude tööd? Reguleerimine käib negatiivse tagasiside meetodil. (hüpotaalamus) Kui vere osmootne rõhk tõuseb: veekadu liiga suur, tekib janutunne, käbikehas hakatakse sünteesima antidiureetilist hormooni, see vähendab veesisaldust uriinis, st seda rohkem võetakse esmauriinist välja. Kui vere osmootne rõhk langeb: veekadu liiga väike, käbikehas antidiureetilise hormooni süntees väheneb, vee sisaldus uriinis suureneb, vähem vett esmauriinist välja, uriini kogus väheneb. Esmauriini toodetakse kogu aeg sama palju, lõppuriini koguse suurus sõltub antidiureetilise hormooni tööst.
hulka. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi teatud elundite ja elundkondade talitlust. Näiteks mitmete hormoonide toime ilmneb juba miljondikgrammides. Isegi väikesed, normaalse hormoonihulga muutused võivad tõsiselt häirida keha sisemist tasakaalu ehk homöostaasi. Igal hormoonil on oma ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Kui inimesel on mõne hormooni süntees häiritud, (kas toodetakse seda liiga palju või liiga vähe), tekivad suured häired organismi talitluses. Hormooni vaeguse või puuduse korral aitab sageli hormoonpreparaatide tarvitamine, näiteks diabeedi ravimisel. Hormoonpreparaatide kontrollimatu kasutamine võib organismis esile kutsuda pöördumatuid kahjulikke muutusi. Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega. Ajuripats ehk hüpofüüs Paikneb peaajus
........................ 1 5 d)Elundi reageerimine - ............................................................................................................. 3 e)Erutuse analüüs keskärvisüsteemis - ...................................................................................... 6)Nimeta hormooni 2 omadust. neid eritavad rakud või näärmed, paiknevad keha ühes osas avaldavad toimet rakkudele, mis paiknevad org. teistes osades a)................................................................................ b) .................................................................... 7)Nimeta sisenõrenääre, mille toodetud hormooni mõju on iseloomustatud. käbikeha a)Ööpäevaste rütmide reguleerimine
Testosteroon. *aminohapete derivaadid - reguleerivad silelihase kontraktsioone, vererõhku südametegevust, lipolüüsi, glükogeeni fosforolüüsi N. Epinefriin *peptiidid - reguleerivad mitmeid funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemine N. Insuliin. *eikosanoidid - rakuhormoonid, oluline regulatoorne roll kudede homöostaasis ning põletiku vähkkasvajate tekkes N. Prostaglandiinid. b) sünteesi- ja toimimiskoha järgi: *endokriine - endokriinnäärme rakud sünteesivad hormooni ja sekreteerivad selle verre, kus transporditakse sihtmärk-rakuni *parakriinne - hormoon sünteesitakse rakkudes ning toimib naaberraku retseptoritele *autokriinne - hormoon sünteesitakse rakkudes ning toimib sama raku retseptoritele *neurokriinne - hormoon (neutrotransmitter) sünteesitakse närvirakus ning toimib naaberraku retseptoritele *neuroendokriinne - hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi, kust vere vahendusel
kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, Click to edit Master text styles kõhunäärme ehk pankrease Second level sisesekretoorsed saared, Third level neerupealised, Fourth level sugunäärmete endokriinne osa. Fifth level Tuntud üle 40 hormooni Polüpeptiid- ja proteohormoonid Steroidhormoonid Kilpnäärmenormoonid Suguhormoonid Pankrease hormoonid Suprarenaalnäärmete Paratürenoidnäärmete (neerupealsete) hormoonid koorehormoonid Hüpofüüsi hormoonid Suprarenaalnäärmete säsi hormoonid Epifüüsi hormoonid Peaaju hormoonid Ajuripats e. hüpofüüs Koosneb kolmest sagarast (eessagar, tagasagar ja vahesagar) ja seostub vaheajuga
·Implantaat ·Emakasisene süsteem-ESS ·Emakasisene vahend-ESV Muud meetodid · Katkestatud suguühe · Füsioloogiline meetod · Steriliseerimine Pillid Pill on tablett, mis sisaldab hormoone. Pille võetakse iga päev samal kellaajal. Olemas on mitut erinevat tüüpi pille: nn minipillid ja kombineeritud pillid. · Kombineeritud pillid sisaldavad östrogeeni ja progestiini, mis takistavad munaraku vabanemist munasarjast. Minipillid sisaldavad ainult üht hormooni ja on alternatiiv naistele, kes ei saa östrogeeni kasutada. Plussid · Väga efektiivne, kui kasutatakse korrektselt · Lihtne kasutada · Mõned pillid võivad leevendada vererohkeid ja valulikke menstruatsioone · Mõned pillid mõjuvad positiivselt aknele Miinused · Võivad põhjustada peavalusid ja meeleolukõikumisi · Iga päev peab jälgima kasutusskeemi · Võib põhjustada rindade hellust, iiveldust, peavalu, kehakaalu tõusu · Võib muuta menstruatsioonitsüklit
Hormoonidel on erinev toimeaeg. On hormoone, mis reageerivad hetkelistele muutustele, nagu ehmatus või hirm. Osa hormoone aga reguleerib pikemaajaliste protsesside kulgu – nt. kasvamist, arenemist, paljunemist ja vananemist. Hormoonide eritumine sõltub east. Nende teke muutub ööpäeva jooksul (hommikul on eritus suurem kui õhtul) ning erinevusi täheldatakse ka aasta piires. Kui inimesel on mõne hormooni süntees häiritud, (kas toodetakse seda liiga palju või liiga vähe), tekivad suured häired organismi talitluses. Hormooni vaeguse või puuduse korral aitab sageli hormoonpreparaatide tarvitamine, näiteks diabeedi ravimisel. Hormoonpreparaatide kontrollimatu kasutamine võib organismis esile kutsuda pöördumatuid kahjulikke muutusi.
protseduur. Enamasti kasutab arst vahetult enne vahendi paigaldamist (emakakaela) tuimestust. Kord aastas günekoloogilisel kontrollil täpsustab naistearst vahendi lokalisatsiooni. Oht emakasisese vahendi iseenenslikuks väljumiseks emakast on ~3- 5% . Kahtluse korral vahendi väljumisele tehakse ultraheli uuring. 2.H orm onaalne em akasisene vahend Hormonaalneemakasisene vahend on plastikust T-kukuline vahend, millele on kinnitatud hormooni sisaldav silinder. Vahendist vabaneb iga päev väike kogus hormooni levonorgestrel ja selle toime on põhiliselt lokaalne. Vabanev hormoon mõjutab emaka limaskesta, muutes selle õhukeseks. H orm onaalsete em akasiseste rasestum isvastaste vahendite kõrvalnähud Sagedasemateks kõrvaltoimeteks võivad olla rindade hellus, peavalu, akne, iiveldus, tursed, meeleolu langus, tupesekretsiooni suurenemine ja harvem ka kehakaalu tõus. Nimetatud kõrvaltoimed esinevad
Uriin on steriilne, võib haava peale pissida. SISESEKRETSIOON Sisesekretoorsed näärmed saadavad oma produktid verre või rakuvahelisse ruumi (hormoonid) Välissekretoorseteks aga saadavad produktid keha pinnale või kehaõõnde. (higi, rasu- ja mitmesugused seedeelundite näärmed, sülje, mao, kõhunäärmed, soolenäärmed) Maks toodab sappi. Hormoon transporditakse pärast väljutust efektorrakuni, efektrorrakk selle hormooni jaoks tundlik retseptor. Hormoon saab avaldada mõju oma retseptori kaudu. Ta võib ringelda, aga retseptorita mõju ei avalda Distants, millega hormoon tekib...... Mao limaskesta ECL rakud toodavad histamiini, ja toimub vastas olevale parietaalrakule. Efektorrakk võib liikuda: KOPEERI SIIA PILT!!!!!!!!! 1) Vere kaudu (endokriinne transport) 2) Parakriinne transport - hormoontransport rakuvälises ruumis vahetus naabruses olevatele rakkudele.
Referaat Juhendaja: Kuupäev Sissejuhatus: Organismi kudede ja elundite talitust reguleerivad lisaks närvisüsteemile erilisedkeemilised ained hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, sest neil pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Veri kannab näärmetes toodetud hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitust nad mõjutavad. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust. Näiteks mitmete hormoonide toime ilmneb juba miljondikgrammilistes hulkades. Isegi väikesed hormoonihulga muutused võivad tõsiselt häirida keha sisemist tasakaalu
Samuti koostöös närvisüsteemiga tagavad nad organismis toimuvate protsesside regulatsiooni. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne ehk nad mõjutavad ainult kindlat elundit või kudet. Hormonaalse regulatsiooni eripärad võrreldes närvisüsteemi regulatsiooniga? Hormoonid kannavad infot aeglasemini edasi, kui närvid. Hormoonide omadused: lühiealised, üliaktiivsed, spetsiifilise toimega ning toimivad läbi ensüümide. Tea kus on järgmised sisenõrenäärmed ja millist hormooni seal toodetakse ja mis on selle hormooni põhi ülesanne: neerupealised- toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. kõhunääre- toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni. ajuripats- herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd
Juhendaja: Hilja Taal Tallinn 2008 Töö eesmärk: Mõõta kuvari elektromagnetkiirguse tase kuvariga töötamiskohal ja kontrollida selle normidele vastavust. Laptopi mark on HP Pavilion dv5000 MV ruumis = 26 nT Rel. Niiskus = 41% Teoreetilised alused: Elektromagnetvälja mõju inimese tervisele o EMV mõjutab inimese harmonaaltasakaalu o Elektromagnetväljad suruvad maha melatoniini tootmise inimese organismis, selle hormooni mõjul surutakse maha stressi hormooni cortisoli mõju. Seetõttu suurendab elektromagnetväljas viibimine stressi teket. o Paljusid mõjusid ei ole suudetud teaduslikult tõestada, kuid need on siiski olemas näiteks leukeemiasse haigestumise riski suurenemine. Nõuanded kuvariga töötamisel o Jälgida, et elektroodkatood kuvarite elektromagnetvälja kiirgused vastaksid MPR II või TCO normidele. Istumisel õigel kaugusel (rohkem kui 50 cm ekraanist)
info üle retseptorvalkudele. Nt: insuliin ja kasvuhormoon. Viimane soodustab aminohapete saamist toidust. Sisenõrenäärmed(toodavad hormoone) Ajuripats(hüpofüüs) juhib teiste s.n.näärmete tööd, reguleerib suguelndite ja luustiku arengut. Toodab:kasvuhormooni endrfiine(õnnetunne), mis suurendavad valutaluvusvõimet. Vallandub sportlike pingutuste ajal. Õnnehormoon oksütotsiin aitab ujedusest vabaneda. Kilpnääre toodab hormooni türoksiin, reguleerib inimese ainevahetust ja kehatemp. Kõhunääre ehk pankreas toodab: insuliin, mis muudab glükoosi glükogeeniks(talletub maksa lihastes), muudab lihasraku membraanid glükoosile läbilaskvaks. Glükagoon, muudab glükogeeni tagasi glükoosiks. Neerupealised toodavad adrenaliini, mis kiirendab südametööd, tõstab veresuhkru taset suurendades glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks, immuunsussüsteemi nõrgendav mõju. Veresuhkru reguleerimine
pausidega. Võimalik on variant, kus kasutatakse 24 päeva pille, millele järgneb 4 päevane paus. Lisaks on olemas pillid mida võetakse järjest 12 nädalat ning sellele järgneb 7 päevane paus. Allikas: www.eeva.ee Kombineeritud pillid TÕHUSUS ÕIGE KASUTAMISE KORRAL: Väga kõrge usaldusväärsusega. Allikas: www.epl.ee Tuperõngas MIS SEE ON? Tuperõngas sisaldab östrogeeni ja kollaskeha hormooni, mis imenduvad läbi tupe limaskesta vereringesse. Tuperõngas on alternatiiviks pillidele. Vahendi saab iga naine ise paigaldada, rõngas jääb tuppe kolmeks nädalaks, millele järgneb nädal Allikas: www.femme.ee ilma rõngata. Tuperõngas TÕHUSUS ÕIGE KASUTMISE KORRAL: Väga kõrge usaldusväärsusega. Allikas: www.kool.ee Rasestumisvastane plaaster MIS SEE ON? Plaaster sisaldab östrogeeni ja
Hormoonid Hormoondi on bioaktiivsed endogeensed ained, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajaliku muutuse tekitamiseks märklaudraku tasandil ja mille sidmiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Hormooni loomus · Ülikõrge aktiivsus, lühike eluiga (kilpnäärme hormoonid mõned sekundid, osad mõned minutid, tunnid (nt. steroidsed hormoonid), kilpnäärme hormoonidel nädal), väga spetsiifiline toime · Vaid hormooni vaba vorm on bioaktiivne · Sünteesi kontrollib negatiivne tagasisidestus (hormooni taseme tõus veres mõjutab KNS ja süntees pärssub) · Erinev toimespetsiifilisus (kilpnäärme hormoonid toimivad kõikidele rakkudele, FSH vaid sugunäärmetele) · Hormoonregulatsioon on vahendatud, st toimub ensüümide aktiivsuse ja/või sünteesi mõjutamise teel (hormoon on regulaator, mitte inhibiitor ega aktivaator)
Narkootikumide mõju endokriinnäärmetele Endokriinnäärmed · Ajuripats · Käbikeha · Kilpnääre · Kõrvalkilpnääre · Harknääre · Pankreas · Neerumanused · Suguelundid Narkootikumide tarvitamine: Mõjutab hüpofüüsi soodustab viljatust Mõjub insuliini vastandtoimena, olles diabeedi korral ketoatsidoosi potensiaalne tekitaja. Stimuleerib hormooni ACTH eritumist hüpofüüsi eessagaras. Tõstab riski haigestuda eesnäärme vähki Häirib munaraku küpsemist Põhjustab eesnäärme põletikku Neerupealised toodavad rohkem adrenaliini Pärsib käbikehas melatoniini toomist unehäired Põhjustab pankreatiiti, mille tagajärjel kõhunäärme kude hävib Tänan tähelepanu eest!
Higistades toodab organist soolast vedelikku, et säilitada ühtlane temperatuur, kui pärast higistamist vett juurde ei saa, toodab organist vähem uriini. Ajus, hüpotalamuses asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Vere osmootne rõhk tõuseb, kui organism kaotab vett. Hüpotalamus reageerib sellele 2 viisil: stimuleerib ajus asuvat janukeskust, stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imetakse esmauriinist tagasi, kui vett on liiga palju muutub veri lahjemaks ja selle tunnevad ära hüpotalamuse rakud ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritamist. Kui antidiureetilist hormooni on veres vähem, eritub rohkem uriini, mis on lahjem. Inimene peaks jooma ööpäevas ära 2 liitrit vett. Termoregulatsioon. Inimestel on higinäärmed. Meie nahk suudab toota melaniini-tumedat pigmenti, mis kaitseb
On 5-6 korda kallim kui meeste kondoom (Kai Haldre, 1998). Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid See meetod põhineb naissuguhormoonidel ja toimib kas ovulatsiooni pärssides või emakakaela, emakaseina ja munajuhasid seemnerakkudele vaenulikuks muutes ja rasedust ennetades (Miriam Stoppard, 1987, 1999). Pillid, minipillid ja SOS-pillid Pillid ehk tabletid sisaldavad kahte naissuguhormooni östrogeenset ja gestageenset hormooni. Need hoiavad ära raseduse, surudes maha ovulatsiooniprotsessi ning takistades viljastatud munaraku kinnitumist emaka seinale. Minipillid ehk hormoontabletid sisaldavad kollakehahormooni. Selle toimel muutub emakakaela lima spermatosoididele raskesti läbitavaks ja emaka limaskest õheneb, nii et viljastatud munaraku pesastumine pole võimalik (Kai Haldre, 1998). SOS-pille ehk hädaabipille kasutatakse juhul, kui ei soovita rasestuda ning ei kasutatud muid
pdf BPA võib keskkonda sattuda, kas otse või läbi erinevate toodete lagunemise. Keskkonnasaaste üheks võimalikuks tekitajaks on BPA lekkimine plast- ja metallijäätmetest prügimägedel. Uuringud on näidanud, et bisfenool A võib mõjutada veeorganismide kasvu, paljunemist ning arengut. Mageveeliikide puhul on kõige tundlikumateks liikideks kalad (Bioneer, 2014). 2010. aastal läbi viidud laiaulatuslik kahe Kanada jõe uuringu tulemusest selgub, et hormooni-sarnaste kemikaalidega (sh BPA) saastatud aladel moodustasid emased kalad 85% populatsioonist, samas kui saastumata alal oli emaste osakaal 55% (Bioneer, 2014). 3 Tabel 2 Aine toksilisuse näitajad keskkonnas EC50 10-100 nm Aafrika rohelise ahvi neerurakud 48-hr LC50 3900 - 20000 µg/L vesikirp
Hormoonspiraal ehk mirena Mis on mirena? · Rasestumisvastane vahend · Paigaltatakse emakaõõnde · kasvajavastase toime · menstruatsioonid lühemad, kergemad ja valutud · 98,9 % · emakalimaskesta paksus väheneb · 2000-2500 krooni · 5 aastat Omadused · T-kujuline · 3 cm · kapsel · 20 mikrogrammi hormooni päevas · 7x vähem kui antibeebipillis Kõrvalnähud · Tsüklihäired · peavalu · alakeha- ja seljavalud · meeleolulangus · iiveldus · tupevoolus Näidustused · Rohke verega menstruatsioonid · rinnavähk · emaka polüübid · pärast sünnitust Kasutatakse · 8,5 mln naist Euroopas · korduvkasutajaid 80% · kasutajate hulk kasvab Kasutatud kirjandus http://www.arileht.ee/bosa/416434 http://www.epl.ee/
annaabi.ee 
