Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hollandi majandus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
holland, nafta, toiduainetööstus, hollandlased, kapitalistlik, saari, amsterdam, põllumaad, masinatööstus, keemiatööstus, raudteed, maanteed, kapitalistlike, kivisütt, elektrotehnika, elektroonika, tekstiilitööstus, toiduainetööstuse, veondus, sisevee, rotterdami, alamjooksul, friisi, riigikeeleks, rahaühikuks, haagis, sadamaidKeemiatööstus Energeetika IKT ja nanotehnoloogia Aiandus Tervishoid Logistika Veemajandus Tööhõive Töötusemäär on üks Euroopa madalaimaid Tööpuudus 2013. a jaanuaris oli 7,5% Palju osalise tööajaga töötajaid (peamiselt naised) Füüsilisest isikust ettevõtjate arv on kasvanud Ülevaade EestiHollandi majandussuhetest Eesti jaoks oluline kaubanduspartner (8. koht) Suuruselt kolmas välisinvestor 1,3 miljardi euroga (10.2%) Rootsi ja Soome järel Eesti ja Holland kuuluvad koos internetivabadust edendavate riikide juhtgruppi Maavarad Rikkalikult looduslikku gaasivaru (maagaasi) katab riigi enda nõudmised võimaldab ligemale poole aastasest gaasitoodangust eksportida Vähem naftat kivisütt kivisoola Hankiv sektor Tähtsaim haru on maagaasi tootmine Maagaasi varult on kapitalistlike maade hulgas 4. kohal Toodangu poolest 3. kohal Toodetakse ka soola ja naftat Kuni 1970. aastani kaevandati Hollandis ka kivisütt Töötlev sektor
HOLLAND Andra Toom 11B Rakvere Gümnaasium Sisukord 1) Asukoht 2) Põllumajandus 3) Metsandus 4) Kalandus 5) Rahvastik 6) Majandus 7) Linnastumine 8) Energiamajandus 9) Kasutatud kirjandus Asukoht • Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. • See piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. • Peamiselt 51. ja 54. põhjalaiuse vahel. Põllumajandus • Põllumajandusega tegelemist mõjutavad oluliselt kliima, pinnamood, mullad jt loodusolud. • Holland on kõrge arengutasemega kapitalistlik tööstus- põllumajsnduslik-maa. • Põllumajanduslikust maast, mis hõlmab rohkem kui 65% kogu
1.üldandmed Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia 2.geograafiline asend Lääne- Euroopa, piirneb Põhjamerega, Belgia ja Saksamaa vahel. 3.ülevaade looduslikest tingimustest
Sissejuhatus Üldandmed : Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Loodus Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal
KOOLI NIMI HOLLAND Referaat Koostas: ENDA NIMI Juhendaja: JUHENDAJA NIMI 2010 1.Sissejuhatus Tegin referaadi euroopa riigi kohta milleks on Holland. Referaadi tegemise ajal sain täiendada enda teadmisi Hollandi kohta. 2 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................1 2.LOODUS.........................................................................................................3 2.1 Reljeef.............................................................................
Holland. Hollandi madalmaad ja ajalugu. Holland ehk Madalmaa asub Nederland Lääne-Euroopas.Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga.Riigipiiri kogupikkus 1027 km.Läänest Põhjamerega ja rannajoone kogupikkus 451 km.Nimi Nederland (madal maa) viitab sellele, et pool Hollandist asub merepinnast madalamal. Nimi " Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi,praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints nimest.Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag, mis on suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Tähtis liiklussõlm on Utrecht. Suuruselt viies linn on Eindhoven.Holland moodustab koos Aruba ja Hollandi Antillidega Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast. Kui Madalmaade Kuningriik 1815 moodustati, koosnes ta praegusest Hollandist,
C.R. Jakobsoni nim. Gümnaasium Referaat HOLLAND 2008 SISUKORD Sissejuhatus lk 3 Üldandmed lk 4 Geograafiline asend lk 5 Looduslikud tingimused lk 5 Riigi arengutase lk 6 Kuulumine majandus organisatsioonidesse lk 6 Rahvastik lk 6
Muldadest valdavalt leet- ja soomullad. Ohustatud liikidest on ahm ja endeemne saima hüljes. Lapimaal peetakse poolkodustatuna põhjapõtra. Maavaradest leidub ehitusmaterjale (liiva, graniiti ja kruusa), värvilisi metalle (vask, tsink, nikkel) ja vanaadiumirikkast rauamaaki. Vähesel määral kaevandatakse ka fosfaate ja kulda. Väga suured on turba varud. Energiat saadakse 24,7% taastuvatest energiaallikatest (puit- ja hüdroenergia), 25% nafta, 16% tuumaenergia, 11% maagaas ja 6% turvas. Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3
kontraurbanisatsiooniga. Ranniku linnastumine koos üha avarduvate töövõimalustega põhjustas intensiivse rände sisemaalt rannikule. 16 5. Energiamajandus 5.1 Energiavarad -nende eksport ja import Üle 80% riigi energiaallikatest imporditakse, sest siseriiklikuid energiaallikaid on vähe. Itaalia tarbib 6 korda rohkem energiat kui ise toodab. Itaalia peamise energiaallika nafta tarbimine on järjest vähenenud ning tasapisi on selle asemel suurenenud maagaasi kasutamine. 17 Nafta tarbimine vähenes 2005. aastal (võrreldes 2004. aastaga) veel 3%. Päevas tarbis riik 1.8 miljonit barrelit naftat. Oma naftavarudest piisas ainult 9% rahuldamiseks, ülejäänud imporditi. Suurimad kogused toornaftat osteti Liibüalt (25%), Venemaalt 23%)ja Saudi Araabialt (13%). Maagaasi varud on Itaalias Euroopa Liidus suuruselt neljandad
Pealinn: Ottowa. Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril, kui kuninganna Victoria selle pealinnaks valis. Pealinna elanike arv: 812,000 Keel: Inglise ja prantsuse Rahaühik: CAD (kanada dollar). Kanada rahaühik aastast 1858, märgitakse tavaliselt dollari sümboliga $ või C$. GEOGRAAFILINE ASEND: Kanada, mis on maailma suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas ning hõlmab mandri põhjaosa (v.a. Alaska), Kanada arktika saarestikku, Newfoundlandi ja paljusid teisi rannikulähedasi saari. Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Piir USA-ga lõunas kulgeb mööda St. Lawrence'i jõge, suurt järvistut ja sealt edasi juba piki 49. paralleeli. Maapiiri on Kanadal vaid USA-ga ning selle pikkus on 8893 kilomeetrit, millest omakorda 2477 kilomeetrit moodustab piir Alaskaga. Rannajoone pikkus on riigil koguni 243791 kilomeetrit, seda aga suuresti
Soome ja Rootsi aga on sajandeid eksportinud puitu. Pehmema kliimaga Taani on peamiselt põllumajanduslik riik, ta on orienteeritud loomakasvatusele ja loomakasvatussaaduste ekspordile. (1) 5 Põhja- Euroopa riigid majanduslikult kõrgelt arenenud. Nii Rootsi kui ka Soome majandus põhineb suuresti metsandusel, Rootsis on heal järjel ka masina- ja autotööstus. Norra tegeleb nafta ja maagaasi ekspordiga, sest seda leidub palju Põhjameres. Põhjamaadele on iseloomulik ka põllumajandus, eriti loomakasvatus (piimakarja-, sea- ja lambakasvatus). (1) 6 2.1. Soome Vabariik Pindala: 338 145 km2 Rahvaarv: 5 099 000 Pealinn: Helsingi Riigikeeled: soome ja rootsi keel Rahaühik: euro (6 lk 579) Soome Vabariik on maailma põhjapoolsemaid riike, mis asub Põhja-Euroopas,
(Helpteri mäed, 179 m). Meresetetega kattunud viljakas rannikuriba (mars) on kohati merepinnast madalamal ja üleujutuste eest tammidega kaitstud. Rannajoon on võrdlemisi liigendatud. Jõed ( Ems, Weser,Elbe) suubuvad Põhjamerre lehtersuudmeina. Läänemere rannikut liigestavad lahed ja poolsaared. Põhjameres on suurimad saarerühmad Põhja- (suurim saar Sylt, 99 km2) ja luitelise tekkega Ida- Friisi saared. Friisi saari eraldab mandrist madal, mõõna ajalpaljanduva põhjaga padumeri ( Wattenmeer). Läänemeres on suurimad saared Rügen (930 km2), Usedom ja Fehmarn. Saksamaa keskosa läbib kaarjas keskmäestike vöönde. Selle lääneosas paikneb Reini Kiltkivimäestik, mida poolitab sügav Reini jõe org. Keskoas paikneb Harz, idaosas loode- kagu suunalised Tüüringi, Baieri ja Böömi mets ning Tsehhi piiril Maagimäestik. Edela- Saksa
edestades Prantsusmaad. Nii Suurbritannias kui Prantsusmaal on aastane maheturu kasv olnud viimastel aastatel keskmiselt 40%. Mahesaaduste kasvava populaarsuse põhjuseks on kohaliku toidu eelistamisega kaasnev täiendav keskkonnakasu ja positiivne mõju kohalikule majandusele. Ühendkuningriik ekspordib teravilja, rapsi, kartuleid, juurvilju ning veise-, lamba-, linnuliha ja kala. Suurimad ekspordipartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, Iirimaa, Holland, Belgia ja Hispaania. Sisse imporditakse põllumajanduskaupu, masinaid, kütuseid ja toiduaineid Saksamaalt, USA-st, Prantsusmaalt, Hollandist, Hiinast, Norrast, Belgiast ja Itaaliast. http://www.annaabi.com Metsamajandus ja metsatööstus Suurbritannias ei ole tegelikult väga palju metsa, kuna väga palju metsa raiuti varem maha, et saada põllu- ja karjamaad. Metsa on seal ainult umbes 21 miljonit hektarit ehk ainult 8,6% territooriumist,
13 http://www.search.com/reference/Italy Energiamajandus: Energiavarade eksport ja import: Import ületab ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele. Üle 80% riigi energiaallikatest imporditakse, sest siseriiklikuid energiaallikaid on vähe. Itaalia tarbib 6 korda rohkem energiat kui ise toodab. Itaalia peamise energiaallika nafta tarbimine on järjest vähenenud ning tasapisi on selle asemel suurenenud maagaasi kasutamine. Geograafia Entsüklopeedia lk 228 https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/docs/notesanddefs.html#2023 http://www.search.com/reference/Italy Põllumajanduse iseloomustus: Põllumajanduse looduslikud eeldused: Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%. Paljud Itaalased on põllumehed
linnas, sealjuures 40% elab Santiagos. Enamus linnu paikneb riigi keskel, sest see on riigi viljakaim piirkond. (Joonis 23) 13 Joonis 23: Suuremad linnad ENERGIAMAJANDUS Tsiilis leidub toornaftat, maagaasi ja vähesel määral ka kivisütt. (Joonis 3) Lisaks oma energiavaradele impordib riik toornaftat, maagaasi ja kivisütt. Ainsaks eksporditavaks energiavaraks on nafta. Elekter toodetakse suures osas hüdroelektrijaamades. (Joonis 3) Elektrienergia toodang inimese kohta on 3060 kWh aastas. Selle näitaja järgi võib riigi jaotada keskmiselt arenenud riikide hulka. Energiamajanduse tõhustamiseks peaks Tsiili oma kiirevoolilisi, kärestikulisi jõgesid kasutama rohkem energia tootmiseks. Samuti võiks kaaluda tuuleenergia kasutuselevõttu. Kuna Tsiili asub Lõuna-Ameerika laama äärealal, siis oleks tõenäoliselt võimalik kasutada ka
Maailmajagu: Austraalia ja Okeaania Pindala (mln km2): 9 Rahvaarv (mln in): 38 Rahvastiku tihedus (in/km2): 4 Maailmajagu: Aasia Pindala (mln km2): 44 Rahvaarv (mln in): 4140 Rahvastiku tihedus (in/km2): 95 --- 10 ((Kaart: Euroopa ajavööndite piirid ühtivad enamasti riigipiiridega. UTC (Universal Time Coordinated) või GMT jaotus kehtib maailmas alates 1972. aastast. Eesti aeg on Lääne- Euroopa ajast 2 tundi ees. Meie asume UTC +2 vööndis.)) Euroopa rannajoon on pikk: saari arvestamata umbes 38 000 km, mitmekesine ja hästi liigestatud. Kahe maailmajao - Euroopa ja Aasia - erinev ajaloolis-kultuuriline areng õigustab nende käsitlemist eraldi. Euroopa ja Aasia tinglik kokkuleppeline maismaapiir kulgeb põhjast piki Uurali mäestikku ja Uurali jõge kuni Kaspia mereni, edasi Kaukasuse mäestikust põhja poolt kuni Musta mereni, üle Marmara ja Egeuse mere ning Vahemere. Türgi, Venemaa ja Kasahstan asuvad seega mõlemas maailmajaos.
omadest. Kuid keskmine ei näita ära tipp-palkasid ja need ulatuvad Soomes vägagi kõrgele st. on üsnagi suur lõhe väga rikaste ja vaesema kihi vahel. Umbes 20% rikkamast elanikkonnast teenib aastas ligi neli korda rohkem, kui vaesem kiht. 5. PÕLLUMAJANDUS Aastasadade vältel on juurdunud arusaamad, et põllumajanduslik tootmine on igal maal tema majanduselu alustaladest. Euroopa Liidu riikidega võrreldes on Eesti üsna põllumajanduskeskne maa. Meil tuleb ühe elaniku kohta rohkem põllumaad, kui üheski teises Euroopa riigis. Viimaste aastatega on Eesti põllumajandus jälle tõusujoones liikunud, tänu EL toetustele. PRIA toetab põllumajanduse arengut suurel määral ja see on pannud "vanu" talumehi uuesti talupidamisega ja põllumaa harimisega tegelema. Palju leidub ka uusi üritajaid, kes hakkavad pihta nullist. Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Paremad eeldused põllumajanduse jaoks Eestis on tasase või lainja pinnamoega, soodsa
mis võib tulevikus tõusta rikkamate hulka. Põhja-Afrika ja Ees- Aasia Piirkond kus alguse said vanimad kultuurid ja tsivilisatsioonid. Suur rõhk rändavatel oaasi rahvastel. Konfliktid, islami usk aitas ühendada rahvaid, kuid mitte täielikult.Jaguneb kaheks: naftariigid ja mittenaftariigid. Poliitiliselt oluline kant maailma jaoks. Dubai eesosas oma naftaga. Kirjaoskus on täitsa olemas. See piirkond oleks muidu üsna vaene kui ei oleks nafta varusid. Oluline islami näitaja on see,e t raha ei tohi teha raha. Liigkasuvõtmine on keelatud. Seepärast puuduvad suured pangad. Nende rahade hoiustamisega tegelevad euroopa pangad või off-shore firmad-firma, mille kontor, office vms ei asu seal riigis, kus ta põhiliselt tegutseb. Enamasti asub maksuparadiisi riikides on registreeritud mitte samasse riiki, kus põhiliselt tegutseb. Must Aafrika Poliitiliselt killustunud
......................... 42 38. analüüsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud riigi majanduse arengu eeldusi ja struktuuri; ....... 42 39. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; ............................................................................................................................. 42 40. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses, teab EL liikmesriike; ............................................................... 43 41. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; .................. 44 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 45 RAHVASTIK JA ASUSTUS .........................
aprill kuni 31 märts Ajavöönd : maailmaaeg +9 Tippdomeen : .jp ROK-i kood : JPN Telefonikood : 81 GEOGRAAFILINE ASEND Jaapani saarestik asetseb Ida-Aasias ja eraldab Jaapani merd Vaiksest ookeanist. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: 1) Honsh (231000 km2) 2) Hokkaido (83500 km²) 3) Kysh (42000 km²) 4) Shikoku (19000 km²)
alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996). Euroopa Liit (liige alates 1986.) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti (ESTÜEuroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
saj alguses ületas inimkonna tegelik ökoloogiline jalajälg maakera jätkusuutlikkusele vastava keskkonna taluvuse võime keskmiselt 0,4 hektari võrra inimese kohta ehk 23%. Aastaks 2007 on see näitaja tõusnud juba 30%ni. Maailma rahvastik kulutab ökoloogilisi ressursse kiiremini, kui lubab keskkonna taastumisvõime, tulevastele põlvkondadele ei saa lubada ressursside jätkumist (kasvõi selle kättesaadavuse näol nt nafta jne). Lootust annab, et viimasel aastatel on pidevalt käsitletud kliimamuutuste ja elurikkuse teemasid ning on loodud rahastamisabinõusid olukorra leevendamiseks. Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe. Uute energiaallikate ja liikide kasutuselevõtt aitab lühiajaliselt toita ära küll üha kiiremini kasvava populatsiooni, kuid see toimub ikkagi ümbritseva keskkonna arvelt. Selline olukord ei saa kesta igavesti, kuna see
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Vaatamisväärsused 1. LääneEuroopa a. Iirimaa Boyne'i oru kalme, kaljurannik Dingle'i lahe ääres Slea Headsis b. Suurbritannia London (Big Ben, Buckingham Palace, Tower Bridge), Hiiglaste tee PõhjaIirimaal, Edinburghi vanalinn, Bath, Bristol, Oxford, StratforduponAvon c. Saksamaa Berliin (Brandenburgi väravad, Riigipäevahoone,), Kölni toomkirik, hansalinn Lübeck, München, Hamburg, d. Holland tulbipõllud, Amsterdam, tuulikud, Rotterdami sadam e. Belgia Kuningaloss, Flandria ja Vallonnia kellatorn, Antwerpen, Speiennes'i tulekivi kaevandused f. Austria Schönbrunni loss ja park, Salzburgi vanalinn, Grazi ja Viini vanalinnad, Neusiedli järve RP, Johann Strauss g. Sveits Sant Galleni klooster, Berni vanalinn, San Glorgio mägi, Zürich h. Luxembourg vanalinn, Ardennes i. Liechtenstein Vaduzi lossvürsti residents
annaabi.ee 
