hüvitust. 2.7.12. Hoiuleping Hoiulepinguga kohustub hoidja hoidma hoiuleandja poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama (VÕS § 883). Hoiulepingul tunnused on: 1) vara peab olema hoidjale üleantav; 2) hoidja peab üleantud vara säilitama; 3) hoiulevõetud vara tuleb tagastada hoiuleandja või kolmandale isikule hoiuleandja käsundi alusel; 4) hoiulepingu järgi läheb hoidjale üle ainult vara valdamisõigus, ta võib vara kasutada siis, kui see õigus on lepingus sätestatud; 18 5) hoidjal on õigus saada hoiutasu, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist. Hoiulepingu üheks eriliigiks on laoleping, millega hoidja kohustub vallasasja hoidmisel selle
kui kohtutäitur ei võta arestitud asja enda valdusse ega jäta seda võlgniku valdusse. Vara hoidjal ei ole üldjuhul õigust asju kasutada ega võõrandada, väljaarvatud juhul, kui vara säilimist ei ole võimalik tagada. Kolmandast isikust hoidjal on õigus saada asjade hoidmise eest tasu ning hoidmisega seotud kulutuste eest hüvitist, mis arvatakse täitekulude hulka. Hoidja vastutusele kohaldatakse VÕS-s hoiulepingu kohta sätestatut ning hoiule andjaks loetakse sissenõudjat. Kohtutäitur ei või vara hoidjaks määrata sissenõudjat või temaga samaväärse majandusliku huviga isikut ega ka kohtutäituri või sissenõudja sugulast või hõimlast. Seadustik ei välista kohtutäiturit ennast hoidjaks olemast. Hoidmise eest ei peaks saama tasu, küll aga tuleb hüvitada kulutused. Vara valitseja
ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). (2) Pakettreis on reisikorraldaja poolt terviksummana väljendatud reisitasu eest pakutud, eelnevalt kindlaks määratud ja vähemalt 24 tunni kestel osutatav vähemalt kahe järgneva reisiteenuse kogum: 1) veoteenus; 2) majutusteenus; 3) muu teenus, mis ei ole veo- või majutusteenuse kõrvalteenus ja mis moodustab reisiteenuste kogumist olulise osa. 27. Hoiulepingu mõiste ja sisu. Hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama 28. Mille poolest erinevad võõrandamislepingud kasutuslepingutest? 29. Mille poolest erinevad kasutuslepingud teenuste osutamise lepingutest? Lubadust mingi teo tegemiseks võib olenevalt asjaoludest tõlgendada nii käsunduslepingu sõlmimisena kui mittetäieliku kohustusena
kasutamiseks kohustusega tagasi anda sama asi.Laenuobjekt laenusaaja osaks ei lähe. Seda rakendatakse igapäevases elus vastastikuse abistamise eesmärgil . Enne tähtaega asja taagsi ei anta! 3. Hoiuleping-depositum.Leping, mille alusel hoiule võtja kohustub hoijule andjale viimase nõudel tagasi anda hoiule antud vallasasja.Selle lepinguga võetakse võõrad asjad ajutiselt hoiule. Asja houle võtja tarvitada ei tohi. Kolm hoiulepingu eriliiki: Depositum miserabile-kuimingi õnnetuse , hädaohu puhul antakse mingi asi hoiule. Vastutab hoiulevõtja. Kui tagasi ei anna kahekordse väärtusega. Depositum irregulare-hoiule antakse asendatavad asjad, kohustusega tagasi anda sama palju ja samas väärtuses asju. Hoiule andja ei tohi hoiule antud asja kinni pidada tasendusena vastunõudmise puhul , kuna muutlaenu puhul ei tarvvitse võlgnik enne
kohaselt võib eeldada tasu maksmist. Sellist kokkulepet pooltel ei olnud ja seega pole Mari Pl õigus nõuda raamatute hoidmise eest hüvitist. Vastavalt VÕS § 886 sätestatule ei ole hoidjal õigus asja kasutada ega anda seda kolmanda isiku kasutusse. Käesoleval hetkel Mari p müüs aga raamatud edasi Kaidole. Seega rikkus Mari poolte vahelist hoiulepingut (leping ei pea olema kirjalikus vormis, kui seadus seda ei nõua hoiulepingu puhul ei ole sellist nõuet). Kuna tegemist ei ole asendatava asjaga raamatutes oli autori autogramm siis peaks Mari hüvitama Maiele tekkinud kahju. Samas võib tekkida küsimus, kas Maie võiks raamatud välja nõuda Kaidolt, sest vallasasjade puhul ei kehti heauskse omandamise eeldust. Seega võib Maie otsustada, kas ta nõuab Marilt hüvitist või Kaidolt raamatud tagasi, sest need on Maie omand. Kaidol seevastu tekib õigus nõuda Marilt tekkinud kahju hüvitamist. 4
Võõrandamislepingu sõlmimise eesmärgiks on omandi üleandmine (näiteks müügileping, vahetusleping ja kinkeleping). Töövõtulepingu eesmärgiks on mingi tulemus, töö resultaat, töölepingu eesmärgiks aga töö tegemine. Asja kasutusse andmisel võib olla eesmärk saada kasutusaja lõppedes tagasi sama asi (rendileping, üürileping) või samaliigilised, samas koguses ning samasuguse kvaliteediga asjad (laenuleping). Hoiulepingu olemuseks on aga asja hoidmine ilma kasutamisõiguseta ning tagastamine hoiuleandja nõudmisel. 15. Põhi- ja kõrvalkohustused - Lepingu eesmärgid; põhikohustus on peamine kohustus ja kõrvalkohustus on lisakohustus näiteks üürileandja annab üle korteri üürilevõtjale ja üürilevõtja maksab selle eest raha. Lisakohustuste alla läheb näiteks see, kuidas kindlustada maksmised jne. 15
4) saatja kahju hüvitamise nõuete tagamist. Ekspedeerija võib võtta lepinguga endale muude vedamisega seonduvate kohustuste täitmise nagu veose kindlustamine, pakkimine, selle tähistamine ja tollivormistuse korraldamine, sealhulgas vajalike lepingute sõlmimine. Ekspedeerija sõlmib vajalikud lepingud oma nimel või, kui ta on selleks volitatud, saatja nimel. Ekspedeerija peab oma kohustuste täitmisel tegutsema saatja huvides ning järgima tema juhiseid. Hoiuleping. Hoiulepingu mõiste Hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. subjektid, põhitingimused. Poolte õigused ja kohustused Hoidjale põhjustatud kulude ja kahju hüvitamine Hoiuleandja peab hoidjale hüvitama hoidmise tõttu tehtud kulud, mida hoidja asjaolude kohaselt võis pidada vajalikeks. Kulude hüvitamise ja tasunõude tagamiseks on hoidjal pandiõigus hoiuleantud asja suhtes
halvenemise korral risk kaotada kogu hoiusumma või osa sellest ja ilma jääda võimalikest intressidest. Sel juhul tagab hoiusumma säilimise tagatisfond. Tururisk: Investeerimishoiuse alusvara väärtus võib liikuda oodatule vastupidises suunas ja seetõttu võib teenitav intress olla väike või hoopis olematu. Riskipreemiaga investeerimishoiuste puhul võib intress olla väiksem kui tasutud riskipreemia. Likviidsusrisk: Likviidsusriskiga on seotud investeerimishoiuse intress hoiulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel. Kui investeerimishoiuse alusvara järelturg pole likviidne või puudub lõpetatava hoiuse summas, võite kaotada lõpetamise hetkeni teenitud intressi või osa sellest. 56. Investeerimisfondi olemus, riskid Investeerimisfond paljude sama eesmärgiga investorite varade kogum, mida haldab fondivalitseja varahaldusfirma. Konkreetse fondi juhtimisega tegeleb selleks palgatud fondijuht. Kui soovite oma raha fondi paigutada, peate ostma fondiosakuid
millega on võimalik avalikult tutvuda. Hoiuleoing Hoidja kohustub hoiuleandja poole temale üle antud vallasjasja hoidma ja selle lõppemisel selle tagastama. Hoiulepingul on järgmised tunnused: 1)vara peab olema hoidjale üleantav; 2)hoidja peab pleantud vara säilitama; 3) hoiulevõetud vara tuleb tagastada hoiuleandjale või kolmandale isikule hoiuleandja käundi alusel, mille tõtte üldjuhul saavad hoiulepingu esemeks olla vaid insividuaalselt piiritletud või individuaaltunnusega asjad või asjade kogumid; 4) hoiulepingu järgi läheb hoidjale üle antud vara valdamisõigus, ta võib vara aksutada siis, kui see õigus on lepingus sätestatud; 5) hoidjal on õigus saada hoiutasu, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või ui asjaolude kohaelt võib eeldada tasu maksmist nng sel juhul peab hoiuleandja hoiutasu maksma hoidmise lõppemisel.
Kõike seda lähtudes põhimõttes, kas ta teadis või pidi teadma oma käitumise õigusvastasusest ja selle võimalikest tagajärgedest või ta ei teadnud ega pidanudki teadma. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et on olemas selliseid õigusjuhte, kus vastutus järgneb ka süü puudumisel. Sellisel juhul on tegu kõrgendatud tsiviilõigusliku vastutusega. See on ette nähtud kahju tekitamisel suurema ohu allikatega. Lepingu puhul on ette nähtud hoiulepingu järgi, kui hoidjaks on professionaalne hoidja. Seadus on ette näinud teatud asjaolud, mis vastutusest vabastavad. Kui üks nendest neljast tingimusest puudub, siis vastutust ei järgne. Seadus näeb ette et vastutust ei kohaldata: 1) kreeditori süü; 2) kui kahju on tekkinud juhuse läbi; 3) vääramatu jõud. Seega võlgnik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et temapoolne reaalse täitmise võimatus oli tingitud asjaoludest, mida ta ei saanud ära hoida
reisikataloogis või muus sarnases materjalis. 12. Hoiuleping. Hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hõidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üle antud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Hoiulepingul on järgmised tunnused: o vara peab olema hoidjale üleantev; o hoidja peab üleantud vara säilitama; o hoiulevõetud vara tuleb tagastada hoiuleandjale või kolmandale isikule hoiuleandja käsundi alusel, mille tõttu üldjuhul saavad hoiulepingu esemeks olla vaid individuaalselt piiritletud või individuaaltunnustega asjad või asjade kogumid; o hoiulepingu järgi läheb hoidjale üle ainult vara valdamisõigus, ta võib vara kasutada siis, kui see õigus on lepingus sätestatud; o hoidjal on õigus saada hoiutasu, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist. Hoiulepingu üheks eriliigiks on laoleping. Laoleping on leping, millega hoidja oma
asja valdaja või tal puudub üldsegi antud asjaga õiguslik seos. Kuna õigused on erinevad, siis tuleb sisulist vahet teha omaniku ja valdaja vahel, loomulikult ka omanduse ja valduse vahel. Valdus on tegelik võim asja üle. Selleks on ka reaalservituudi teostamine. Seega valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Valdaja võib olla kas ka selle asja omanik või selle asja mitteomanik. Asja võib vallata mitmete õigussuhete kaudu, kas üürilepingu alusel, rendilepingu alusel, hoiulepingu alusel, pandilepingu alusel jne. Kõikidel nendel juhtudel on valdamine ju ajutine ja kestab kuni valdamise aluseks oleva lepingu lõppemiseni. Valdus võib olla seaduslik või mitteseaduslik. Valdus on seaduslik siis, kui see põhineb või rajaneb mingile seaduslikule alusele, nt lepingule, ja kehtib põhimõte, et iga valdus loetakse seaduslikuks seni, kuni ei ole tõendatud tema ebaseaduslikkus. Valdus võib olla heauskne või pahauskne. Valdus loetakse heauskseks, kui
võimalik, siis edastatakse määrus isikule, kelle vara arestitakse, või arestitava vara omanikuks oleva juriidilise isiku esindajale. Kui menetlustoimingu rakendamise käigus võetakse vara ära, siis peab ettenähtud isiku või esindaja puudumisel kaasama kohaliku omavalitsuse esindaja. Vajaduse korral tuvastab arestitud vara väärtuse menetlustoimingus osalenud ekspert või asjatundja kohapeal. Arestitud vara võetakse ära või antakse vastutavale hoiule. Vara antakse vastutavale hoiule hoiulepingu alusel. Vara hoidja tagab vara säilimise ning teda hoiatatakse, et vara loata kasutamine, käsutamine või selle tahtlik kahjustamine toob kaasa kriminaalkaristuse. Kinnisasja arestimiseks esitab eeluurimiskohtunik arestimismääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Riiklikusse registrisse kantud vallasasja või õiguse arestimiseks esitab prokuratuur arestimismääruse asjakohasele riiklikule registrile
kasutamiseks kohustusega tagasi anda sama asi.Laenuobjekt laenusaaja osaks ei lähe. Seda rakendatakse igapäevases elus vastastikuse abistamise eesmärgil . Enne tähtaega asja taagsi ei anta! 3. Hoiuleping-depositum.Leping, mille alusel hoiule võtja kohustub hoijule andjale viimase nõudel tagasi anda hoiule antud vallasasja.Selle lepinguga võetakse võõrad asjad ajutiselt hoiule. Asja houle võtja tarvitada ei tohi. Kolm hoiulepingu eriliiki: Depositum miserabile-kuimingi õnnetuse , hädaohu puhul antakse mingi asi hoiule. Vastutab hoiulevõtja. Kui tagasi ei anna kahekordse väärtusega. Depositum irregulare-hoiule antakse asendatavad asjad, kohustusega tagasi anda sama palju ja samas väärtuses asju. Hoiule andja ei tohi hoiule antud asja kinni pidada tasendusena vastunõudmise puhul , kuna muutlaenu puhul ei tarvvitse võlgnik enne
Komisjonär on kohustatud enda peale võetud ülesande täitma komitandile kõige kasulikematel tingimustel. Kui tehing teostatakse kasulikumalt kui komitandi poolt ette nähtud, läheb kogu kasu komitandile, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Pärast ülesande täitmist on komisjonäril õigus saada komitandilt tasu. Komisjonitasu määratakse poolte kokkuleppel, kui seadus ei ütle teisiti. Komisjonilepingu tingimusi võidakse enne lepingu täitmist muuta. Hoiuleping ehk hoid Hoiulepingu järgi kohustub üks pool (hoidja) hoidma temale teise poole poolt üle antud vara ja tagastama selle tervena. Hoiuleping loetakse sõlmituks alates vara hoiulevõtu hetkest. Kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti, on hoiuleping tasuta. Hoiuleping, kui vara maksumus on üle 10 krooni, peab olema sõlmitud kirjalikult, välja arvatud
lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Mis on hoiuleping? Mis on hoiutasu? Milles seisneb hoidja vastutus? Hoiuleping Leping, millega üks isik (hoidja) kohustub hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. // Hoiutasu Tasu, mida hoidjal on õigus saada, kui hoiulepingu pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist ning sel juhul peab hoiuleandja hoiutasu maksma hoidmise lõppemisel. Millal ei vasta töövõtulepingu alusel teostatud töö lepingutingimustele? 184. Mida reguleerib äriseadustik? Majandustegevuse eraõiguslikku, s.o kaubandusõiguslikku poolt (kuid ei reguleeri nt kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis sätestatud võlaõiguses) 185
või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Mis on hoiuleping? Mis on hoiutasu? Milles seisneb hoidja vastutus? Hoiuleping – Leping, millega üks isik (hoidja) kohustub hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. // Hoiutasu – Tasu, mida hoidjal on õigus saada, kui hoiulepingu pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist ning sel juhul peab hoiuleandja hoiutasu maksma hoidmise lõppemisel. Millal ei vasta töövõtulepingu alusel teostatud töö lepingutingimustele? 184. Mida reguleerib äriseadustik? Majandustegevuse eraõiguslikku, s.o kaubandusõiguslikku poolt (kuid ei reguleeri nt kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis sätestatud võlaõiguses) 185
Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust VÕS § 271 üürileping – RK: “üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu”. Hageja soovis kohta tasu eest kasutada. Poolte vahel on sõlmitud üürileping VÕS § 883 Hoiulepingu puhul tuleb üleanda aluse valdus (dokumendid ja võtmed) või peavad pooled lepingus ette nägema hoidja vastutuse asja valvamise või säilimise eest. Selle juhtumi puhul valdust üle ei antud -> Kostja vastutaks ainult siis, kui pooled oleksid hageja kaatri hoidmises kokku leppinud. VÕS § 29 lg 1 – lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tahtest
Hoiuleping - Hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Hoiutasu (1) Hoidjal on õigus saada tasu (hoiutasu) üksnes juhul, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist. (2) Hoiutasu loetakse vaikimisi kokkulepituks, kui asjaolude kohaselt saab eeldada hoidmist üksnes tasu eest, eelkõige siis, kui hoidja sõlmib hoiulepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Hoidja vastutus Vastutus tasuta hoidmise puhul Tasuta hoidmise puhul ei vastuta hoidja asja kaotsimineku, hävimise, kahjustumise või asja mitteõigeaegse tagastamise eest, kui ta on asja hoidmisel ilmutanud samasugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjade hoidmisel. Vastutus asja kaotsimineku või kahjustumise eest Hoidja peab hüvitama asja kaotsiminekust või
maksma tasu. 182. Mis on hoiuleping? Mis on hoiutasu? Milles seisneb hoidja vastutus? Hoiulepinguga kohustub üks isik hoidma teise isiku poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Hoiulepingul on järgmised tunnused: * vara peab olema hoidjale üleantav * hoidja peab üleantava vara säilitama * hoiule võetud vara tuleb tagastada hoiuleandjale või kolmandale isikule hoiuleandja käsundi alusel * hoiulepingu järgi läheb hoidjale üle ainult vara valdamisõigus, v.a kui lepingus pole sätestatud teisiti. * hoidjal on õigus saada hoiutasu, kui osapooled on selle kokkuleppinud või kui eeldab maksmist, maksmine toimub peale hoiustamist. 183. Millal ei vasta töövõtulepingu alusel teostatud töö lepingutingimustele? * tähtaja rikkumine * eelarve ületamine (neid on veel) 184. Mida reguleerib äriseadustik?
Mis on hoiutasu? Milles seisneb hoidja vastutus? Hoidja kohustub hoidma hoiuleandja poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Hoidjal on õigus saada tasu (hoiutasu) üksnes juhul, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist. Hoiutasu loetakse vaikimisi kokkulepituks, kui asjaolude kohaselt saab eeldada hoidmist üksnes tasu eest, eelkõige siis, kui hoidja sõlmib hoiulepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Tasuta hoidmise puhul ei vastuta hoidja asja kaotsimineku, hävimise, kahjustumise või asja mitteõigeaegse tagastamise eest, kui ta on asja hoidmisel ilmutanud samasugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjade hoidmisel. 236. Millal ei vasta töövõtulepingu alusel teostatud töö lepingutingimustele? Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: tööl ei ole kokkulepitud omadusi;
nõudeid, kui võlatunnistuse aluseks olev kausaaltehing on tühine või tühistatud või kui võlatunnistuse õiguslik alus muul põhjusel puudub või on lõppenud ja võlatunnistus nõutakse seetõttu tagasi. Ka võib võlatunnistusele tuginemine olla välistatud hea usu põhimõtte rikkumise tõttu. IV SEMINAR 3-2-1- 111-03 p 12,13; vääramatu jõu mõiste Tulundusühistu Geteir parkis temale kuuluva sõiduki suulise hoiulepingu alusel OÜ-le Forss kuuluvas tasulises parklas Tallinnas. 15. novembril 2001.a. kukkus sõidukile parkla kõrval OÜ-l Forss kuulunud kinnistul kasvanud pehkinud puu, mille tagajärjel sai sõiduk vigastada. Meteoroloogiakeskuse õiendist nähtub, et sündmuse asetleidmise päeval puhus Tallinnas kell 17.00 läänetuul keskmiselt 10, puhanguti kuni 21 m/s. Meteoroloogiakeskus oli teinud ka tormihoiatuse. OÜ Forss oli eelnevalt püganud parkla kõrval kinnistul kasvavaid puid
ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). 240. Mis on hoiuleping? Mis on hoiutasu? Milles seisneb hoidja vastutus? Hoiuleping Leping, millega üks isik (hoidja) kohustub hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. // Hoiutasu Tasu, mida hoidjal on õigus saada, kui hoiulepingu pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist ning sel juhul peab hoiuleandja hoiutasu maksma hoidmise lõppemisel. Hoidja vastutus Vastutus tasuta hoidmise puhul Tasuta hoidmise puhul ei vastuta hoidja asja kaotsimineku, hävimise, kahjustumise või asja mitteõigeaegse 83
Kui allkirja võtmine ei ole võimalik, siis edastatakse määrus isikule, kelle vara arestitakse, või arestitava vara omanikuks oleva juriidilise isiku esindajale. Kui menetlustoimingu rakendamise käigus võetakse vara ära, siis peab ettenähtud isiku või esindaja puudumisel kaasama kohaliku omavalitsuse esindaja. (7) Arestitud vara võetakse ära või antakse vastutavale hoiule. Vara antakse vastutavale hoiule hoiulepingu alusel. Vara hoidja tagab vara säilimise ning teda hoiatatakse, et vara loata kasutamine, käsutamine või selle tahtlik kahjustamine toob kaasa kriminaalkaristuse. (11) Kui vara arestimise alus langeb ära enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist, vabastab prokuratuur või eeluurimiskohtunik vara aresti alt määrusega. Kinnisasja vabastab aresti alt eeluurimiskohtunik määrusega. vara arestimisel on tähtajaline iseloom § 143. Vara arestimise protokoll
annaabi.ee 
