Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hispaania kodusõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hispaania, franco, madriid, armee, kodusõda, natsionalistid, pealetung, tank, baskid, vabariiklased, ohvitser, francisco, hispaanlased, kindral, allikatesoovisid, nsvl, tankid, laevast, avita, entsüklopeedia, kuningriik, katalaanid, revolutsioon, 1931, alfonso, marokos, kommunistid, toetama, juhitud, toppama, itaallased, tankide, käsutuses, fasistidHispaania kodusõda 1936-1939 Hispaania Lääne-Euroopa Click to edit Master text styles Pürenee poolsaar Second level 1930 - 23,5 miljonit in. Third level Fourth level 2010 45 miljonit in. Fifth level Tänapäeval tööstusriik 30ndatel: ü Peamiselt põllumajandus Sõja põhjused:
Kool Hispaania kodusõda Ajaloo referaat Koostaja: Juhendaja: Klass: Koht ja aasta Sissejuhatus Hispaania oli kõrvale jäänud Esimesest maailmasõjast ja hiljem ka Teisest, tema kodusõda (1936-1939) peetakse aga ka fasismi ja sotsialismi vaheliseks võitluseks, millest edu saavutas esimene nimetatuist ning uueks diktaatoriks sai Francisco Franco (1892 -1975). Kuid 1975. aastal, kui Franco suri, taastusid ka monarhia ja demokraatia. Vahepeal toimus aga nii maailmas kui ka Hispaanias palju muudatusi - lääneriikid boikoteerisid Hispaaniat ega võtnud teda NATO-sse, kuna võimul oli diktaator. Siiski oli riik erinavalt sotsialismimaadest avatud, mille tõttu
MAAILMASÕDA 2009 Sissejuhatus: Gerald Brenan on öelnud oma teoses ,,Hispaania labürint" järgmist: ,,Normaalolukorras moodustuvad Hispaanias väikesed, üksteise suhtes vaenulikud või ükskõiksed vabariigid, mida hoiab koos lõdvalt seotud föderatsioon. Teatud ajaloolistel kõrgperioodidel on neid koos tegutsema pannud ühine meelsus või eesmärk, kuid algtõuke hääbumisel on nad taas eraldunud ja jätkanud varasemat egoistlikku eksistentsi." Hispaania on olnud kogu ajaloo vältel äärmiselt killustunud riik. Seal on olnud palju erinevaid keeli, rahvaid ja usundeid, mis olid kõik teineteistest eraldunud. Hispaania killustatusele aitasid omakorda kõvasti kaasa sealsed keskkonnatingimused, mis veelgi rohkem sealseid piirkondi eraldanud - küll mägede, küll sealse kõrbelise sisemaa tõttu. Vähene koostöö eri piirkondade vahel on Hispaania majandusele halvasti mõjunud. Alles
................5-6 Itaalia fasism...................................................................................6 Benito Amilcare Andrea Mussolini........................................6-7 Mussolini võimuletulek.......................................................7-8 Itaalia fasismi tunnusjooned.................................................8-9 Fasismi sümbolid...........................................................................9 Hispaania kodusõda......................................................................9 Antifasism...................................................................................10-11 Neofasism...................................................................................11-12 Fasism Eestis.............................................................................12-13 Kokkuvõte.......................................................................................14 Kasutatud kirjandus.................
3.Sõjakolded: Sõjakollete kujunemise aeg. Jaapan tekitab sõjakolde Aasias ja Euroopas hakkab sõjaks valmistuma Saksamaa ja Itaalia Hiina-Jaapani sõda: Põhjused: · 20. sajandil Jaapani ühiskonnas toimus kiire areng. · Ühiskondlik struktuur muutus · majandus elavnes ja tööstuses kiire kasv, · rahvastiku enneolematu juurdekasv · poliitiliste struktuuride jäikus ja neis lokkav korruptsioon pakkusid soodsa pinna armee mõjuvõimu tugevnemisele ja soodustasid ekspansionistlike meeleolude levikut ohvitserkonna hulgas. · hirm Nõukogude Liidu mõjuvõimu tugevnemise ees piirkonnas, mis tõi kaasa ideed puhvertsooni loomisest Kirde-Hiinasse. · 1931 alustab Jaapan Manzuuria okupeerimist (Hiinas) · Hiina-suunalise ekspansiooni idee populaarsust suurendas Hiina Vabariigi sisemine nõrkus. · Alates vabariigi väljakuulutamisest 1912
3.Sõjakolded: Sõjakollete kujunemise aeg. Jaapan tekitab sõjakolde Aasias ja Euroopas hakkab sõjaks valmistuma Saksamaa ja Itaalia Hiina-Jaapani sõda: Põhjused: · 20. sajandil Jaapani ühiskonnas toimus kiire areng. · Ühiskondlik struktuur muutus · majandus elavnes ja tööstuses kiire kasv, · rahvastiku enneolematu juurdekasv · poliitiliste struktuuride jäikus ja neis lokkav korruptsioon pakkusid soodsa pinna armee mõjuvõimu tugevnemisele ja soodustasid ekspansionistlike meeleolude levikut ohvitserkonna hulgas. · hirm Nõukogude Liidu mõjuvõimu tugevnemise ees piirkonnas, mis tõi kaasa ideed puhvertsooni loomisest Kirde-Hiinasse. · 1931 alustab Jaapan Manzuuria okupeerimist (Hiinas) · Hiina-suunalise ekspansiooni idee populaarsust suurendas Hiina Vabariigi sisemine nõrkus. · Alates vabariigi väljakuulutamisest 1912
Nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liit unistasid ülemvõimu saavutamisest Euroopas. Kommunistide ja natside vihavaen oli vastastikune ning 1936 sõlmiti Berliinis Saksamaa ja Itaalia vahel sõjalis-poliitiline liit, mida nim. Berliini-Rooma teljeks. Hiljem tuli sama vaatega ka Jaapan ning moodustati ühine vasturinne rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Kommunistliku Internatsionaali Komitern) vastu, saadeks nimeks Komiterni-vastane pakt, millega veel liitusid Itaalia, Ungari, Hispaania jt riigid. Jaapan 1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat. Lõid Mandzuuriasse (Hiina osa) Jaapanist sõltuva riigi Mandzukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. Sanktsioone ei järgnenud. Saksamaa 1933 tuli saksamaal võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei (natsid) Adolf Hitleri juhtimisel
Nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liit unistasid ülemvõimu saavutamisest Euroopas. Kommunistide ja natside vihavaen oli vastastikune ning 1936 sõlmiti Berliinis Saksamaa ja Itaalia vahel sõjalis-poliitiline liit, mida nim. Berliini-Rooma teljeks. Hiljem tuli sama vaatega ka Jaapan ning moodustati ühine vasturinne rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Kommunistliku Internatsionaali Komitern) vastu, saadeks nimeks Komiterni-vastane pakt, millega veel liitusid Itaalia, Ungari, Hispaania jt riigid. Jaapan 1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat. Lõid Mandzuuriasse (Hiina osa) Jaapanist sõltuva riigi Mandzukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. Sanktsioone ei järgnenud. Saksamaa 1933 tuli saksamaal võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei (natsid) Adolf Hitleri juhtimisel
Samal aastal liitus Saarimaa Saksamaaga ning Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. ( Taaskord oli lääneriikidel ükskõik, ning see ainult innustas Hitlerit edasi tegutsema, jultunult )Lääneriigi lootsid,et kui nad midagi ei tee, siis diktaatorid rahunevad. Esialgu oli see nn rahustamispoliitika edukas. · Saksamaa ja Jaapan sõlmisid Komiterni-vastase pakti aastal 1936, millega ühinesid ka Itaalia, Hispaania,Ungari. Ka Inglismaa pooldas, kuid ei ühinenud. Esimene pärast 1 MS puhkenud sõda oli Hispaania kodusõda. 1936.a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, juhiks tõusis kindral Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul keelasid Euroopa riigid (27 riiki ) relvade veo Hispaaniasse, võttes kasutusele mittevahelesegamispoliitika. Kuna diktatuurid ignoreerisid mittevahelesegamispoliitikat, toetasid nii Itaalia
ning Itaalia vallutas Etioopia. 2. Rahustamispoliitika Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Antikomiterni pakt(Komiterni-vastane pakt) 1936.sõlmisid Sakamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel teisigi riike. 4. Hispaania kodusõda 1.sõda pärast I MS Euroopas. 1936.a võitis Hispaanias valimised ning tulid võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletaroaadi diktatuur. 1936.a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiirelt kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks sai Franco. Kuigi allkirjastati leping, mis keelas vahele sega, siis diktaatorid eirasid seda. Itaalia ja
Hispaania kodusõda 1936 – 1.aprill 1939 Esimene pärast Esimest maailmasõda puhkenud sõda Euroopas oli Hispaania kodusõda. 1936.aastal võitis Hispaania valimised ning tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Ühiskond polaliseerus, levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. 1936.aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid Hispaania kodusõja suhtes mittevahelesegamispoliitikat, mis konkreetselt väljendus 27 riigi poolt allakirjutatud lepingus keelata relvade vedu Hispaaniasse. Kuna diktatuurid ignoreerisid mittevahelesegamispoliitikat, siis see olukorda ei mõjutanud. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega, Rahvarinde valitusele osutas abi NSV Liit, kes suurendas järk-järgult oma mõju
diktaatorid rahunevad Saksa väed 1935. aastal Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu Järgmisel aastal ühines paktiga ka Itaalia, hiljem veel teisedki riigid Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu ja ühel hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks Hispaania kodusõda Hispaania kodusõda oli esimene sõda pärast Esimest maailmasõda Võimule tuli Rahvarinne ja ühiskond polariseerus 1936. aastal puhkes koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco Francisco Franco Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega, Rahvarindele osutas abi NSV Liit Rahvarindes algas puhastus, mille ohvriks langesid eeskätt anarhistid 1
(seotud Lääneriikide lepituspoliitigaga) Lääneriigid ei reageeri Ikka. (Suurbritannia, Prantsusmaa ja belgia, Itaalia küll protestisid selle vastu kuid ei teinud midagi). 35 aastal astub Saksamaa välja Rahvasteliidust, et saada vabamaid käsi. 1936 Berliini-Rooma telje allakirjutamine tegi lõpu kõikidele lootustele ühisets Lääne- Euroopast saksama vastu ja jagas Euroopa kahte leeri. Sellel on kolm sätet: 1) Saksamaa tunnustab Etioopi vallutamist Itaalia poolt 2) 36 puhkes Hispaania kodusõda. Kohutatakse seal abistama Frankot (Saksama tehnikaga, elusjõuga toetab Itaalia) 3) Mõjusfääride jaotus Doonau maad(Balkan) 3 (Sudeedima hõivamine 1938 kõige suurem järeleandmine HITLERILE, pidi tagama rahu vähemalt 50 a ) Agressorite bloki kujunemine: 1936 sõlmitakse Saksamaa ja Jaapani vahel Antikomiterni pakt. Komintern oli kommunistide ühendus, mis levitas kommunismivaimu. Nemad ei levitanud siisjah:D 1937 ühineb ka Itaalia Antikominteriga
Kaitsepositsioone kaitsvad relvad olid mõlemal pool paremad kui rünnakuvahendid. Ka 22.04. esmakordselt kasutatud keemiarelv ei aidanud sakslastel rindest läbi murda. Pikaajaline sõda ähvardas lõppeda sakslaste lüüasaamisega, sest juba hakkasid nad puudust tundma igasugustest materiaalsetest ressurssidest. Otsustati, et ainus võimalus on korraldada pealetung Venemaale. Seda ka tehti. Vene armee kandis suuri kaotusi, kuid lõppeesmärki see ei saavutanud. Sügisel stabiliseerus rinne Riia-Pinsk-Czernowitzi liinil. Itaalia tegevus Austria-Ungari vastu ei kandnud vilja. Serbia jaoks tegi olukorra raskeks Türgi ja Bulgaaria sõttaastumine, mistõttu tuli Serbia vägesid päästma hakata. Sõda kaldus ka Taga-Kaukaasiasse, Mesopotaamiasse, Iraani, Põhja-Aafrikasse
Ja üks võimalik tee oma alasid laiendada oligi sõjaliselt nõrga Etioopia hõivamine. Sõja tulemusena sai Etioopiast Itaalia asumaa. Rahvasteliit arutas neid probleeme, Jaapanist ja Itaaliast said agressorid, kehtestas nende suhtes ka majandussanktsioonid, aga Itaalial oli savi, sest tema kaubanduspartneriks oli Saksamaa. Ja Rahvasteliidust lahkusid ka Itaalia ja Jaapan, ning Rahvasteliit ei saanud neid enam käsutada. Kolmas sõjakolle oli Euroopas Hispaania. Hispaania oli kuningriik, aga 1931 kuningas Alfonso loobus troonist ja Hispaaniast sai vabariik. Hispaanias moodustati Rahvarinne, mis ühendas erinevad parteid (kommunistid, sotsialistlikud parteid, ja ka kodanlikud parteid kes toetasid vabariiki; otseselt rahvarindesse ei kuulunud, aga nende tegevust toetasid anarhistid ja separatistid taotlevad eraldumist). 1936 parlamendivalimiste tulemusena sai võimule rahvarinde valitsus. Üks osa vasakpoolsetest hakkas panustama natsionaliseerimisele
TALLINNA VANALINNA ÕHTUKOOL 12K KLASS Kaisa Tilga TEINE MAAILMASÕDA Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3-4 Hispaania kodusõda......................................................................................5 Austria anšluss, Müncheni Sobing...............................................................6 Tšehhoslovakkia häving, Molotovi-Rippentropi pakt..................................7 Poola purustamine, Kummaline sõda, Välksõda läänes...............................8 Lahing Inglismaa vastu, Saksamaa vallutab Balkani poolsaare...................9 Sõjategevus maailma teisel rindel, Sõda merel ja õhus...
Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla.
...........................................................................................12 Kokkuvõte....................................................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................14 LISAD............................................................................................................................. 15 Lisa 1 Hispaania üldandmed.................................................................................................. 16 Lisa 2 Hispaania asukoht........................................................................................................17 Kaisa Suumann 2 IFI6001 Arvuti töövahendina Sissejuhatus Kaisa Suumann 3
demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast hakkata mutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etioopiat, vallutas selle. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad. Nimetati rahustamispoliitikaks. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. Oli suunatud NSVL vastu. Ühines Itaalia+veel riike. Hispaania kodusõda (1936-1939) Hispaanias tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. 1936 juulis Hispaania koloonias Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Franco. Euroopa riigid: mittevahelesegamispoliitika. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot. Franco väed kontrollisid 1937. a lõpuks suuremat osa Hispaania territooriumist. 1939 hõivati Madrid, 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur. Austria ansluss
Teine maailmasõda: 1) Hispaania kodusõda (juuli 1936-1939 märts) Vastus: Hispaania kodusõda oli esimene sõda Euroopas pärast Esimest maailmasõda. 1936 tuli Hispaanias võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Sama aasta 17. juulil puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Kodusõtta sekkusid ühelt poolt Itaalia ja Saksamaa ja teiselt poolt Nsv Liit. Franco väed hõivasid 1939 kevadel Madriidi ning 1. Aprill 1939 kuulutas Franco sõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur. 2) Austria ansluss Hitler asus 1938 oma maailmavallutuskava, esimeseks ohvriks sai Austria. Ta esitas Austriale ultimaatiumi, millega nõudis vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist etteotsa. Austria ei suutnud vastu seista ja alistus. 13. Märts 1938 marssisid Saksa väed riiki ja järgmisel päeval teatati Austria
HISPAANIA Kodu-uurimustöö Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud
Hispaania kodusõda-(1936.juuli-aprill 1939) oli esimene pärat I MS puhkenud sõda Euroopas. Vasakpoolsete ja parempoolsete natsionalistide vahel. Francisco Franco juhtis parempoolseid. Ta oli just kukutatanud vabariigi ja kehtestanud diktatuuri. Sõda oli poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste erinevuste tulemus. Franco väed suutsid samm- sammult oma positsioone parandada ning kontrollisid 1937.a lõpuks juba suuremat osa Hispaania territooriumist. 1939.a kevadel hõivasid nad Madriidi ning 1.aprill 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Austria ansluss- Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. 1938.a veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria alistus. 13.märts 1939
1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visati Itaalia Rahvasteliidust välja (see oli ka kõik, rohkem ei tehtud midagi). Lääneriigid ähvardasid ainult sõnadega. Sõda läks Itaaliale kalliks maksma. Hispaania kodusõda
rahunemispoliitika. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. See oli suunatud Nõukogude Venemaa vastu. 1937 ühines sellega Itaalia, hiljem teisedki riigid. 1938-1939 a. toimus NSV Liidu ja Jaapani vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, need lõppesid Nõukogude võiduga. Diktatuure ühendas vaen lääne demokraatia vastu. HISPAANIA KODUSÕDA Oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Esimene sõda Euroopas peale I maailmasõda. 1936 a. tuli Hispaanias võimule Rahvarinne. Ühiskond polariseerus, olid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse diktatuur. 1936 juulis puhkes koloniaalvägedes ülestõus, mis haaras varsti kogu Hispaania. Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat. Diktaatorid aga ignoreerisid seda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, Rahvarinnet toetasid NSV Liit. Hispaania kujunes polügooniks,
millega sai Sx suurendada oma laevastikku. 1936. a märtsis viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. a astus Saksamaa välja Rahvasteliidust. sõjakolle It: 1935. ründas Itaalia Etioopiat, eesmärgiga taastada Rooma impeerium. Etioopia vallutati ning sai It. asumaaks. 1936. a sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järg. aasta ühines veel riike(Hispaania, Ungari) Ingl.pooldas patki, kuid ei ühinenud. Hispaania kodusõda: Esimene pärast I MS puhkenud sõd Euroopas oli Hispaania kodusõda. Kodusõja eesmärgiks- sõjaväelased ei olnud rahul vabariikliku valitsusega ja tahtsid seda kukutada, st. kardeti proletariaadi diktatuuri. 1936. a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaaniat. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Franco. Algas julm kodusõda. Sx. ja It. alustasid sõdimist Hispaanias vabariigi vastu, st. It
Ptk 18: 1. Hitleri tegevus enne Teist maailmasõda: Taasrelvastumine ja Versailles' rahulepingu katkestamine 1935, Rein istsooni vägede viimine 1935, Kominterni-vastase pakti sõlmimine Itaaliaga, Hispaania kodusõjas Franco toetamine, Austria vallutamine (Ansluss 1938), Müncheni sobing 1938, Tsehhi vallutamine, vägede viimine Leetu. 2. Ansluss, Müncheni sobing mis need olid, millal Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing 29. september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3
KAOTAJAID ALGUL SINNA EI VÕETUD. EEMALE JÄID NÕUKOGUDE LIIT JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID. 1920.AASTAD OLID RAHUMEELSED. 1920-NDAID NIMETATI PATSIFISMI AJASTUKS. RAHVASTELIIDU ABIGA LAHENDATI MITMEID RIIKIDEVAHELISI TÜLIKÜSIMUSI. RAHU KINDLUSTAMISEKS SÕLMITI MITMEID LEPPEID. 1930.AASTAL RAHVUSVAHELINEOLUKORD EUROOPAS JÄRSULT TERAVNEMA NING AASIAS JA EUROOPAS TEKKISID MITMED SÕJAKOLDED. 5. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE JAAPAN HISPAANIA JAAPAN MUUTUS VÄGA SÕJAKAKS, KES TAHTIS SAADA KOGU AASIA VALITSEJAKS. 1930.AASTATE ALGUL RÜNDASID JAAPANLASED HIINAT. VALLUTATUD HIINA OSASSE LÕID NAD JAAPANIST SÕLTUVA MANDZUKUO RIIGI. RAHVASTELIIT NÕUDIS,ET JAAPAN VIIKS OMA VÄED HIINAST VÄLJA. TOKIO VALITSUS EI TEINUD SEDA JA RAHVASTELIIT KUULUTAS JAAPANI AGRESSORIKS EHK SÕJA ALGATAJAKS JA VALLUTAJAKS. JAAPAN LAHKUS RAHVASTELIIDUST, KUID MITTE HIINAST.
· Hispaalina vabariik, vasak- ja parempoolsete omavalitsuste võitlused · 1936.a. Rahvarinde moodustamine vasakpoolse vabariiklased(katoliiklus) ja kommunistid(kardeti enam) · 1933-1935 on võimul parempoolsed parteid · 1936.a. saavutas Rahvarinde valimistel enamuse Aeg: 18.juuli 1936.a. 28.märts 1939.a. · 18.juuli 1936.a. Algas sõjaline mäss parempoolsete kindralide vandenõu poolt · 28.märts 1939.a. vallutasid natsid Francisco Franco juhtimisel Madridi Osapooled : · Natsionaalsotsialistid, kes olid juhitud Francisco Franco käe läbi ja ka teised parempoolsed parteid, välisriikidest Itaalia ja Portugal.(falangistid) · Vabariiklased koos teiste vasakpoolsete parteidega, välisriikidest NSVL, töölised, talupojad, Baskimaa, Kataloonia Põhjused : · Demokraatia ei olnud jõudnud välja kujuneda, oli alles kujunemisjärgus
2. Riigid 20. sajandi alguses Saksamaa 1 >19. saj koosnes vürstiriikidest, Preisimaa-Austria rivaalitsemine >1862. Bismarck valitsusjuhiks, eesmärgiks Saksamaa ühendamine (Prantsusmaa selle vastu, 1870. Pran-Preisi sõda) =>1871. kuulutati välja Saksa keisririik (kantsleriks Bismarck) >Keiser Wilhelm II (1888-1918) *saadab Bismarcki erru *eesmärk kindlustada juhtpositsioon Euroopas (kolooniad)=> tähelepanu armee ja laevastiku tugevdamisele *aktiivne ja agressiivne välispoliitika, ettevalmistused maailma ümberjagamiseks >1882-1915 Kolmikliit Austria-Ungari (e Habsburgide impeerium= sajandite jooksul kujunenud kirju kogum Kesk- ja Lõuna-Euroopa maid) >Austria-Ungari ,,kaksikmonarhia" loodi 1867. aastal >Franz Joseph I oli Austria keiser ja Ungari kuningas 1848-1916, poeg Franz Ferdinard mõrvati 1914. a >tahtis oma positsiooni Balkanil tugevndada
Teine maailmasõda (01.09.1939–02.09.1945) ❧ ❧ Esitluse koostamiseks kasutatud allikas: “Lähaajalugu I. Õpik gümnaasiumile” (autorid M. Laar, L. Vahtre; Avita 2006) Esitluses kasutatud piltide ja illustratsioonide allikas: Google’i pildiotsing SAMMHAAVAL UUE SÕJANI ❧ Uute konfliktikollete kujunemine ❧ Hispaania kodusõda ❧ Austria anšluss ❧ Müncheni sobing ❧ Tšehhoslovakkia häving ❧ Molotovi-Ribbentropi pakt Uute konfliktikollete kujunemine ❧ 1935: Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles’ rahulepingu: - üldine sõjaväekohustus - lennuväe ja sõjalaevastiku taasloomine - Inglise-Saksa mereväeleping - Rahvasteliidust väljaastumine ja Locarno lepingust loobumine - Itaalia ründas ja vallutas Etioopia (Abessiinia)
9Ajalugu. II. semester. LK.254-274. Vabadus sõda 28nov. 1918a - 3jaanuar. 1920a. 19 veebruaril 1918a Saksamaa kapituleerus. Nõukogude venemaa tühistas seejärel eesti rahulepingu ning alustas Sakslaste poolt hõivatud alade tagasi võtmist. 1918a novembris koondas puna armee suured jõud Narva alla. 28 nov. algas Eesti vabadus sõda enamlaste väed vallutasid Narva. 29nov. kuulutati narvas välja Eestitöörahvakommuun. Seda tehti selleks et kujutada mitte sõjana Nõukogude venemaa ja Eesti vahel vaid kodusõjana Eestikodanluse ja töörahva vahel. Eestitöörahvakommuun allus täelikult Moskvale. 1918a. Dets. Toimus punaarmee kiire edasitung Eesti pinnale. Enamlaste kätt e langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu põhja eestis ja Võru, valga,
Tallinn 2010 Sisukord 1. Sammhaaval uue sõjani...................................................................................................................... 3 1.1 Uute konfliktide kujunemine........................................................................................................ 3 1.2 Hispaania kodusõda...................................................................................................................... 3 1.3 Austria ansluss.............................................................................................................................. 3 1.4 Müncheni sobing.......................................................................................................................... 4 1.5 Tsehhoslovakkia häving...................................................
15 000 e.Kr. Umbes perioodil 500 eKr–300 e.Kr. asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja
annaabi.ee 
