pääsevad löövad korra majja.Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. Sotsialistide ridadest kasvas välja kommunitlikud juhid, kes pidid tööliskonnast ehitama õnnelikuhomse. Nende meelest oli ajaloo liikuma panevaks jõuks klassivõitlus- vaesed töölised vs. rikkad mõisnikud:D Selles võitlused oli õigus vaestel kasutada kõikki vahendeid: relva abil võim haarata,rikkuritelt vara ära võtmine. Hirmuvalitsemine oli ka fasistidel ja natsionaalsotsialistidel meelepäraseim riigijuhtimis viis. Vaenlasteks kelle süül nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõtriigid, reeturitest riigijuhit, võõrad rahvused. Nende meelest tuli kõik vaenlased hävitada et tuua õitseng riiki. Kuigi nende mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, lubati neil vabalt tegutseda. See tõi kaasa raskeid tagajärgi.
1.Demo laienemine. 1. MS ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid demok. õigusi. naised said valimisõiguse,Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu. 2. Iseloomusta demok. liikumisi: liberalism- uuenduste vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vaba turumaj. Konservadid- vana korra järgi kõik,mitte midagi uut. Sotsid- kaitsesid tööliste huve. 3. Mitte demok.. Kommarid- töölised pidid olema õnneliku homse ehitajad. Fassid ja natsid- hirmuvalitsemine, tappa vaenlased. 4. FRA ja ENG riigikord- FRA vabariik, palju parteisid, poliitiline elu kirev, valitsuse eluiga lühike, asumaadega polnud probleeme. ENG- riigipeks kuningas või kuninganna, ei osalenud juhtimises, seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus eesotsas peaministriga 5. FRA maj. Reparatsioonimaksud, masinate, autode ja keemiakaupade tootmine, kalandus, moekaupade tööstus, arenes kiiresti võimsaks tööstusriigiks. ENG maj
Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatism- Otsisid tuge mineviku kogemustest. Hakkasid ka pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistid-Tööliskonna huvide kaitsjad. Pahempoolsed. Riigi kohus toetada abivajajaid. Ühiskond kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Kommunistlik- Töölised on õnneliku homse ehitajad. Pooldasid klassivõitlust. Vaesed võisid kasutada kõiki vahendeid. Fasistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Vaenlased tuli hävitada. Natsionaalsotsialistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Majanduslik liberalism- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia- Kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. Organiseeritud kuritegevus. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus , kohtusüsteem ja seadusandlus.
• Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad • Rünnakrühmlased ehk pruunsärklased hirmutasid juute ja kommuniste • Natsid kogusid kiiresti poolehoidu • 1933. aastal nimetati vabariigi kantsleriks Adolf Hitler • Valitses Natsionaalsotsialistlikpartei SISEPOLIITIKA • Natsionaalsotsialistid • Riigipäevahoone põleng • Üheparteisüsteem • Saksa Töölispartei • Riigipresident Hindenburg • Juutide tagakiusamine • Kolmanda riigi hirmuvalitsemine • Gestapo VÄLISPOLIITIKA • Välispoliitika muutus üha sõjakamaks • Loodi võimas armee- Wermacht • toetati Francot Hispaania kodusõjas • Sõber Itaalia ja Jaapaniga • Saksamaa tahtis oma territooriume tagasi saada MAJANDUS • Eesmärgiks oli tõsta riigi sõjalist võimsust • Riik võttis pankuritelt ja suurtöösturitelt laenu • Kehtestati plaanimajandus • Rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika-ja varustuse tootmiseks • Ehitati kiirteid
hakkas hoolitsema abivajajate eest). 1933a hakkas USA majanduslik olukord paranema. Meeldisid ajalugu ja keeled. 1881 jäi lastehalvatusse. Sellegipoolest valiti teda 4x presidendiks. Peale viimast korda suri ajuverejooksu. Majanduskriisi põhjuseid: maailmamajanduse kohanematus, kaupade ületootmine, vale majandamine(võeti laene, kuid ei jaksatud tagasi maksta), riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised: kommunistlik(hirmuvalitsemine, tööliskonnast pidi saama õnneliku homse ehitaja: võidi rikastelt jõuga vara võtta, relva abil võim haarata, vaenlased tappa), fasistlik/ natsionalistlik(hirmuvalitsemine, oma rahvuse ülistamine). Weimari vabariik: 1919a Weimari linnas väljastatud põhiseadus, millega kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Dominioon: Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik. Omab oma parlamenti, valitsust, kohtusüsteemi, seadusandlust. Majanduslik liberalism:
Neid erakondi nimetati pahempoolseteks. Nende arvates peab riik toeatama abivajajaid (rikastele tuli kehtestada suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks). peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, liikumise eesmärgid (lk 32): Kommunism: Juhtide arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Kasutati vägivalda, et võim haarata. Fasism: Kõige meelepärasem riigijuhtimise viis oli hirmuvalitsemine. Lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused (juudid, mustlased, slaavlased), kommunistid. Vaenlased tuli hävitada. Natsionaalsotsialism: Kõige meelepärasem riigijuhtimise viis oli hirmuvalitsemine. Lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused (juudid, mustlased, slaavlased), kommunistid. Vaenlased tuli hävitada. 2. Diktatuur:
süsteemid välja arenenud pika aja jooksul. Paljudes Euroopa riikides aga paraku puudusid demokraatliku süsteemi juured ning rahval polnud eelnevat demokraatiakogemust. Tekkis mittedemokraatlik liikumine, millel oli palju toetajaid. Hädades süüdistati demokraatliku liikumist. Nad lubasid riigis korra majja lüüa kui võimule pääsevad. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlikud, fasistlikud ja natsionalistlikud. Kommunistid uskusid paremale homsele. Hirmuvalitsemine oli omane fasistidele ja natsionalistidele. Palju lihtsam oli uskuda Hitlerit või Mussolinit, kes lubasid just seda, millest kõik puudust tundsid tegutsemisest.
Sõjast väsinud inimesed lootsid kiiretele muudatustele ja heaolule ,kuid majandusliku õitsengut paraku nii kiiresti ei saabunud milles oli ka rahvas pettunud.Tekkis mittedemokraatlik liikumine ,millele oli palju toetajaid.Süüdistati hädades demokraatliku liikumist .Nad lubasid riigis korra majja lüüa kui võimule pääsevad.Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlikud,fasistlikud ja natsionalistlikud .Kommunistid uskusid paremale homsele .Hirmuvalitsemine oli omane fasistidele ja natsionalistidele. 1920 algas majandus tõus ,mille katkestas ülemaailmne majanduskriis.Suurbritannial oli edumaa ja seal toimus põhiseaduslik monarhia.Eesotsas võttis seadusi vastu parlament ja peaminister korraldas seaduste täitmist.Samuti oli ka Inglismaal probleeme ja valitsused vahetusid.Minu arvates oli perioodil 1920-1930 nii võidukäik kui ka kaos.HEA OLI SEE ,ET ARENES MAJANDUS , TÖÖSTUS JA ETTEVÕTLUS.
Tööerakond- Leiboristlik Partei. Ümberkorraldused- reformid. Mittedemokraatlikud liikumised Tahtsid kehtestada diktatuuri- hävitab vaenlased, kindlustab majandusliku õitsengu. Mittedemokraatlikud liikumised kommunistid, fasistid, natsionaalsotsialistid. Kommunistid- arvasid, et ajaloo liikumapanevaks jõuks oli klassivõitlus, kui tohib kasutada kõiki vahendeid. Vasak äärmus. Fasistidel ja natsionaalsotsialistidel oli hirmuvalitsemine, rahvuse ülistamine. Vaenlased hävitati. Kustutati olemasolev riigikord. Parem äärmus. Kommunism- eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. Fasism- diktatuurivorm Itaalias, iseloomustas, juhikultus, militarism ja rassism. Liberalism- vabameelsus, võrdõiguslikust ja vabadust pooldav. Konservatism- alalhoidlikkus, ajaloolist järelpidavust tähtsustav poliitiline õpetus. Pealetung demokraatial 1919. Weimari linnas, Saksa Rahvuskogu andis välja põhiseaduse
NSVL jõukad inimesed, haritlased Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks: Saksamaa kohustuslik sõjaväeteenistus teede ehitus. NSVL kohustuslik sõjaväeteenistus relvatööstuse arendamine Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeoleku teenistused. Saksamaa Gestapo. NSVL - KGB 3.Mille poolest erineb/sarnaneb autoritaarne võim ja totalitaarne võim? Erinevused: totalitaarses ühiskonnas on hirmuvalitsemine, täielik kontroll inimeste üle, plaanimajandus. Autoritaarses ühiskonnas muudetakse seadusi oma suva järgi. sarnasused: rahval ei olnud mingit võimalust riigi juhtimises kaasa lüüa, mõlemas ühiskonnas oli võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte. 4.Seleta: Dominioon: koloniaalvaldus, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Opositsioon: partei või parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsustega suuresti erinevatel seisukohtadel
Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline ning majanduslik konflikt. Otsest sõjalist konflikti välditi. Konflikt tekkis, kui 1946. aasta veebruaris NSVLI-i tollane juht Jossif Stalin teatas aja nõudest valmistuda igaks juhuks uueks sõjaks Läänega. Külm sõda avaldus võidurelvastumises, luuretegevuses, kriiside ja sõjategevuse tekkimises mõjuvõimu haaramise piirkondades, propagandas ning pea igas eluvaldkonnas võistlemises. NSVL sisepoliitikas toimus Stalini hirmuvalitsemine, mille käigus tapeti või saadeti vangilaagritesse miljoneid inimesi. Välispoliitikas kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut Ida-Euroopa okupeeritud aladel hakkas NSVL-i juhtkond sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL- meelseid kommuniste. Repressioonide ja valimiste võltsimise teel moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist. Majandusel sõjajärgsetel aastatel ei
Konservatiivide põhilisteks vastasteks kujunesid tööliskonna huve kaitsvas sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid.Inglismaal esindas sotsiaaldemokraatlikku suunda Leiboristlik partei e.Tööerakond.Sotsialistlikke ja sotsiaaldemokraatlikke erakondi nim. Pahempoolseteks, nende aruston riigi kohus toetada abivajajaid .Selleks tuleks kehtestada rikkastele suuremad maksud. 7.Loetle mittedemokraatliku valitsemise tunnusjooni .Too näites erakondadest ja liikumistest. 1) Hirmuvalitsemine 2) Klassivõitlus-relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hävitada. Esimesena kehtestati diktatuur venemaal, kus võimule tulid kommunistid.Kommunistidearvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Fasistidele ning Natsionaalsotsialistidele oli meelepärane rahvuse üllistamine , enda hädades võõrriikide süüdistamine ning reeturitest riigijuhtide tümitamine. Lemmikuks oli neil maha teha teisi rahvusi ja Kommuniste. 8
Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsuses suudavad ületada majandusraskused ja poliitilise segaduse, tagada rahva heaolu. Kuna seda ei tulnud, pettuti demokraatias. Nad väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur. Mõjukamad mittedemok liikumised olid: kommunistlik, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik Kommunistlik:sotsialistidest välja kasvanud; tööliskonnast pidi saama õnneliku homse ehitaja. Hirmuvalitsus, kõik kes vaenlaseks tunnistati, hävitada. Ka F ja N- hirmuvalitsemine, oma rahvuse ülistamine, vaenlased tuleks hävitada. Neil kõigil lubati avalikult tegutseda, see tõi raskeid tagajärgi, ohjad haarasid enda kätte dikatuuri pooldajad. 1919-Weimari linnas koosistuv Saksa Rahvuskogu töötas välja põhiseaduse, millega Saksamaa kuulutati demok vabariigiks. Sp nim seda ka mõnikord Weimari Vabariigiks See põhiseadus tagas kodanikele põhilised vabadused ja õigused. Saksas tegutses palju erinevaid erakondi,ametiühinguid ning teisi organisatsioone
Seda on nimetatud demokraatia kriisiks, mille tekkimisel oli mitmeid põhjuseid. Nendeks olid: muutused ühiskonnas, maailmasõja mõju, pettumine Versailles' süsteemis, majanduslikud raskused (nt 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövis paljudelt inimestelt usu demokraatiasse) ja terav riigisisene võimuvõitlus. Nende tulemustena hakkasid võimu koguma demokraatiavastased liikumised: kommunistid NSV Liidus, fasistid Itaalias ning natsionaalsotsialistid Saksamaal. Hirmuvalitsemine oli nende juhtide meelest parim riigijuhtimise viis, kuid kommunistide ideaal nägi välja teistsugusem. Nende meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus e vaeste tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Fasistide ja natsionaalsotsialistide lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused ( nt juudid, mustlased, slaavlased) ning kommunistid. Loomulikult tuli kõik vaenlasd hävitada
majandusellu.) Sotsialistide arvates pidi riik toetama abivajajaid. nad lootsid saavutada hiskonda, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavrdsust. Kommunism poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrgiks on klasside ja eraomanditeta hiskond.(kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks juks klassi vistlus, kus tohib kasutada kiki vahendeid : relva abil vimu haarata.) Faism - hirmuvalitsemine. Faistid listsid oma rahvust. Nende arvates, et saavutada majandusliku itsengut ning nneliku elu tuleb vaenlaseid hvitada. Natsionaalsotsialism e. natsism on rmuslik liikumine ja petus Saksamaal aastatel 1919-1945; mis taotles aaria rassi videtavale erandlikkusele toetudes parema hiskonna loomist; seisnes ksikisiku allutamises grupile, agressiivsuses naabrite suhtes, juhikultuses, nn alavrtuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hvitamises. 6
vabaturumajandust. Konservatism-konservatiivide arvates oli aga hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Nad otsisid tuge mineviku kogemustest. Sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid-nende arvates oli riigi kohus aidata abivajajaid. Rikastele suuremad maksud ja seda raha tuleks kasutada kõigile võrdsete tingimuste loomiseks. 4.Tähtsamad olid kommunistlik, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Kommunism oli hirmuvalitsemine mille eesmärk oli hävitada rahvavaenlased ja anda võim vaestele. Fasistid ja natsionaalsotsialistid oid sammuti hirmuvalitsemise poolt. Nemad aga ülistasid oma rahvust, vaenlasteks kuulutati kõik, kes olid selle riigi hädades süüdi, ka teised rahvused(nt. Juudid, mustlased ja slaavlased) Õnneliku elu saavutamiseks tuli vaenlased hävitada. Diktatuur: 1.Diktatuur on ainuvalitsus, kus võim on koondatud ühe isiku või väikese rühma kätte. 2
fasismiga, vaba ajakirjandus, Rahvarinne- sinna kuulusid kommunistid, sotsialistid, radikaalsotsialistid ja vabariiklikud sotsialistid, puudus isikukultus, 1936 parlamendivalimised, arvestati rahva soovidega- palku tõsteti kesmiseks 15%, 40 tunnise töönädala sätestamine, eelarvest eraldati vahendeid, et anda sooduslaene talupoegadele ja linnade väikeettevõtjatele, ei olnud agressiivne välispoliitika ja puudus sisevaenlane. Diktatuuri tunnused- hirmuvalitsemine, repressioonid, vägivald (füüsiline kui ka vaimne), püütakse mõjutada inimese mõtlemist- jõuga, propaganda, paraadid, kõik teised rühmitused, organisatsioonid, erakonnad keelustatud- minnakse üle ühe partei süsteemile, agressiivne välispoliitika teiste riikide suhtes, igal totalitaarsel reziimil sise ja välisvaenlane, haridus riigi kontrolli all, distsipliini ülistamine- marssimine, riik kontrollib tugevalt majandust, üks
* Tööstuse elavdamiseks loodi uusi töökohti, et töötud leiaksid endale rakenduse * Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest 3. Demokraatia 1920.-1930. aastail Liberalism ja konservatism olid Euroopas juba mõnda tuntud, mis kujunesid Inglismaal 19.sajandi algul. Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid olid Saksamaal, Prantsusmaal ning Põhja-Euroopas. Sotsialistide ridadest kasvasid välja kommunistid. Fasistidele ja natsionaaldemokraatidele oli kõige meeldivam viis hirmuvalitsemine. Liberalism- suund, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik Konservatism- suund, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele Kommunism- ühiskonna klass, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse Sotsialism- suund, mis pooldab abivajajate aitamist ja väikest ebavõrdsust Fasism- ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele, rassistilistele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugevat riiki
See muutis üha enam pingelisemaks rahvusvahelise olukorra. Esimese maailmasõja tagajärjel valis enamik uusi riike demokraatliku korra. Pooldati rahvavõimu ehk demokraatiat, kus olid olemas kodanikuvabadused, kodanikuõigused ning ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kasutati rahva määravat osa. Kuid peale sõda pettuti demokraatias ning see soodustas mittedemokraatlike liikumiste teket. Lubati rahvale majanduslikku õitsengut ning hävitada karmikäeliselt rahva vaenlased. Hirmuvalitsemine oli fasistide ja natsionaalsotsialistide meelepäraseim riigijuhtimise viis, nende lipukirjas oli rahvuse ülistamine. Õnneliku elu saavutamiseks, tuli neil vaenlased hävitada. Nõrga demokraatiaga riikides haarasidki diktatuuri pooldajad võimu, üheks selliseks oli Itaalia. Sõjajärgsetel aastatel tekkis seal väike rühmitus nimega Võitlusliit, eesotsas Benito Mussoliniga. Fasistid kuulutasid oma eesmärgiks muuta Itaalia sama võimsaks, nagu oli kord Rooma keisririik
abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. sotsialismimaade teke Ida- ja Kesk-Euroopas /skeem/ Kuna NSVL oli sõjas võitja, ei hakatud teda karistama, samuti olid osad Ida-Euroopa rigid "maha müüdud" ning NSVL-I mõju all, hiljem liideti need riigid NSVL-I juurde???<-vb vale! sotsialismimaade tunnused hirmuvalitsemine... võim on koondunud ühe inimese kätte , pm sõnaõigust ja meeleavaldamisõigust ei ole üldiselt ei saa omada ka eravara nagu nnt nt NSVL -is NSVL J.Stalini ajal kuni 1953 tunnused Repressioonid tugevnesid Massilised arreteerimised Küüditamised Vangilaagrite võrgustik GULAG Peamised ressursid tööstusesse, eeskätt sõjatööstusesse, majanduslikult kurnatud Rahva elatustase madal, esmatarbekaupade nappus
Majanduskriis puudutas kommunistlikku Venemaad vähe , sest seal juba pikemat aega oma majandus mudel . Inglismaad puudutas vähem majanduskriis , kuna tal oli palju kolooniaid . Roosevelti reformid - (lk 11 tv ) Roosevelti reformide kava ehk Uus Kurss . Rahvasteliit Ei täitnud oma eesmärki . Autoritaarne diktatuur - Võim ühe inimese või rühma kätte , riigivalitsemises ei küsita nõu rahvalt , puudub vägivald ja hirmuvalitsemine , leebem tsensuur , Totalitaarne diktatuur Täielik võim rahva ja riigi üle , ühe isiku ja partei käes , inimõiguste rikkumine , hirmuvalitsemine , vägivald ( küüditamine , surmalaagrid ) , Saksamaa , NSVL , Itaalia . Demokraatia Prantsusmaal ja Inglismaa näitel : Prantsusmaa Vabariik , mitme partei süsteem , Inglismaa Monarhia ( konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia ) , 2 parteid ( leiboristid ja konservatiivid ) USA Föderaalriik , presidentaalne vabariik ,
-Võimu koondumine ühe inimese või ühe inimeste rühma kätte. -Reformid toimuvad eelneva seadustiku baasil. -Rahval puudub võimalus osaleda riigijuhtimises. -Võimu haaramine toimub revolutsiooni või riigipöörde teel. Näiteks: Portugal, Poola, Leedu. totalitaarsed miks said diktaatorid võimule, totalitaarseid riike Totalitarismi tunnused, näide ühest riigist Plaanimajandus- riigi totaalne sekkumine majandusse Valitses üks partei. Isikukultus Hirmuvalitsemine, massirepressioonid. Valitsev ideoloogia. Riigikontroll inimeste meelsuse üle. Eelneva seadustiku hävitamine ja oma seadustiku kehtestamine. Sõjaks valmistumine. Vaenlastega võitlemine. (sise- ja välisvaenlane) Inimõiguste rikkumine Näited: Hitleri diktatuur Saksamaal ning Stalini diktatuur NSV liidus. 1922- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit- kõrgeim võim neis riikides oli kommunistlikul parteil.
Sotsialistide ridadest välja kasvanud kommunistlike juhtide arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Ajaloo liikuma panevaks jõuks oli nende arvates klassivõitlus vaese tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Selles võitluses oli vaestel õigus kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsus kehtestada ning kõik, kes vaenlaseks tunnistati, hävitada. Hirmuvalitsemine oli ka fasistide ning natsionaalsotsialistide kõige meelepärasem riigijuhtimise viis. Kuid nende lipukirjaks oli mitte ühe ühikonnaklassi, vaid kogu rahvuse ülistamine. Vaenlasteks, kelle süül on nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, kes võõrriikide ees lömitasid, teised rahvused ning kommunistid. Selleks, et saavutada majanduslik õitseng tuli vaenlased hävitada. 3.Inglismaa, Prantsusmaa, USA sise-ja välispoliitika 20-30 aastail.
diktatuuri oht kõrvaldatud. · Välispoliitika- aktiivne, otsis liitlasriike- jälgis kõike mis toimus Saksamaal, kui 1933 tuleb võimule Hitler siis otsib Prantsusmaa liitlasi venemaa hulgast ( varem olid vastuolud nende vahel, paljud ettevõtted venemaal riigistati) DIKTAKTUURID LÄÄNE-EUROOPAS ITAALIA JA SAKSAMAA AUTORITAARNE JA TOTARITAARNE DIKATATUUR : · Totalitaarne- üritatakse kontrollida inimeste mõtteavaldusi, hirmuvalitsemine, propaganda, juhikultus. Nõukogude liit ja Hitleri Saksamaa on totalitaarsed. Mõnikord ka Mussolini Itaalias. · Autoritaarne on leebem. · Mõlemal juhul on võim koondunud ühe isiku või grupi kätte. Fasitstid tulid võimule, sest Itaalia pettus Versaills' rahukonverentsi tulemustes, majandusraskused ja suur tööpuudus ( Itaalia sõdurid koju tulles tunnevad et nad pole midagi korda saatnud ning on tööpuudus). FASISTLIKU DIKTATUURI PÕHIMÕTTED:
1794. a, kui Robespierre määratles terrorit järgmiselt ...[T]terror pole midagi muud kui kohene, karm ja paindumatu õigluse kehtestamine ja seega on ta vooruse ilming; see pole niivõrd omaette põhimõte, kuivõrd demokraatia üldise põhimõtte rakendamise tulemus meie maa koheste vajaduste teenistusse1 Seega käsitles Robespierre terrorit kui õigluse ilmingut ja nägi selle rakendamist lausa demokraatia ilminguna(!) . Massitapmised Vendées, hirmuvalitsemine Prantsusmaal 1793 Üksikisikud, mitmesugused mitteriiklikud organisatsioonid ja isikute grupid on samuti kasutanud vägivalda, et oma vaenlasi hirmutada ja oma tahte alla painutada. Juudi seelotid panid toime oma vastaste salamõrvu võitluses Rooma impeeriumi vastu, assassiinid tapsid ristisõdijaid, Guy Hawkes'il oleks peaaegu õnnestunud Briti parlamendi õhkimine 1605. a ning anarhistid on läinud ajalukku tippametnike ja riigipeade atentaatidega. Tõenäoliselt kõige
poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatd või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. · Peavad tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. Totalitaarne: · Võimu koondumine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte · Kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse - kogu nende elu üle · Rikutakse inimõigusi · hirmuvalitsemine · Kõrgeim seadus on diktaatori suva · Hitleri Saksamaa, Stalini NSVL Demokraatia tunnused: · Vabad ja üldised perioodilised valimised (üks inimene, üks hääl) · Valitsejate vahetumise võimalus · Aus ja õiglane otsustamismenetlus · Otsuseid langetatakse häälteenamusega · Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks · Kaitstud inimõigused · Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus
tööliserakondade huve kaitsvad sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid ( nende erakondi nimetatakse pahempoolseteks ). Suurbritannias esindas tööliste huve Leiboristlik partei. Nende erakondade arvates on riigi kohus toetada abivajajaid ja nad soovisid, et kõigil oleks võrdsed elutingimused. Töölistele valimisõiguse andmine suurendas nende poolehoidjate arvu. Tekkisid ka mittedemokraatlikud liikumised kommunism ( parlamendi roll on tühine, klassivõitlus, hirmuvalitsemine ) , fasism , natsionaalsotsialism ( hirmuvalitsemine, rahvuse ülistamine, vaenlased tuli hävitada ). Kuna inimesed pettusid demokraatias, siis paljudes riikides asendatigi demokraatia diktatuuriga. Prantsusamaa 1920.-1930. aastatel. 1920.aastail arenes prantsuse majandus soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas kannatada, aga majandust edendasid reparatsioonimaksud ja riigiga liideti uusi alasid
NSVL jõukad inimesed, haritlased Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks: Saksamaa kohustuslik sõjaväeteenistus teede ehitus. NSVL kohustuslik sõjaväeteenistus relvatööstuse arendamine Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeoleku teenistused. Saksamaa Gestapo. NSVL - KGB 3.Mille poolest erineb/sarnaneb autoritaarne võim ja totalitaarne võim? Erinevused: totalitaarses ühiskonnas on hirmuvalitsemine, täielik kontroll inimeste üle, plaanimajandus. Autoritaarses ühiskonnas muudetakse seadusi oma suva järgi. sarnasused: rahval ei olnud mingit võimalust riigi juhtimises kaasa lüüa, mõlemas ühiskonnas oli võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte. 4.Seleta: Dominioon: koloniaalvaldus, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Opositsioon: partei või parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsustega suuresti erinevatel seisukohtadel
riigi sekkumine majandusellu 2. võimu koondamine ühe inimese või rühma kätte 3. reformid eelne seadustiku baasil 4. võimu haaramine toimub riigipöörde või revolutsiooni teel 5. sõjaväe oluline roll 6. väline konformism NT: Eesti, Läti, Leedu, Türgi, Hispaania jt... Totalitaarne 1. riigi ulatuslik sekkumine majandusse 2. ühe partei süsteem 3. isikukultus 4. hirmuvalitsemine ehk terror 5. valitsev, lubatud ideoloogia 6. riigi kontroll inimese meelsuse üle 7. eelneva seadustiku hävitamine 8. sõjaks valmistumine 9. võitlus sise- ja välisvaenlastega NT: NSVL, Itaalia, Saksamaa Saksamaa, Itaalia ja Jaapani olukord pärast I MS Saksamaa- Saksamaa sai I MS lüüa ning pikka aega kasvanud rahulolematus 1918. aasta novembris revolutsiooniks. Wilhelm oli sunnitud troonist
Tsensuur Rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada Tähtsaks peetakse konservatiivseid väärtusi Ei propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena 128. 129. TOTALITAARSED Ühe partei süsteem Üks valitsev ideoloogia Isikukultus Hirmuvalitsemine – sala- ja julgeolekuteenistused Demokraatlike vabaduste puudumine Riigi tugev sekkumine majandusellu Riigi kontrolli kehtestamine inimeste meelsuse üle Eelneva seadustiku hävitamine Sõjaks valmistumine “Vaenlastega” võitlemine 130. 131. Fašistliku diktatuuri kujunemine Itaalias
tõetera sees ning seda tänu Krossile ja IRLile. „See tähendab, et iga hääl võib otsustada Keskerakonna ainuvõimu lõpetamise Tallinnas ja seeläbi aidata kaasa linnakodanike heaolu kasvule. /…/“ selgitas Kross (Postimees 2013). Kross iseloomustab Keskerakonna võimupositsiooni halvustavalt „ainuvõimuna,“ mis justkui tähendaks, et Tallinnas on Keskerakonnal halb reputatsioon ja nende valitsemisviis on türannile omane hirmuvalitsemine. „Praegu levima kippuv hoiak, et Savisaar on juba ette võitnud ja teised alla andnud, on enneagne. Meie võtame valimisi väga tõsiselt, meie meeskond on ette võtnud Tallinna küsimused ja me ei kavatse loobuda,“ sõnas Kross (Postimees 2013). Kross näitab ennast eriti heast valgusest sellega, et just IRL on see õige partei ja tugev partei, kellel on võimu ning tahtmist tegeleda probleemide lahendamistega, erinevalt võib-olla Savisaare juhitud Keskerakonnast.
Eestlased ei lõhenenud, 1972 toimus Torontos esimene ESTO festival, mis tõi eestlasi kokku üle kogu maailma Poliitiline tegevus muutus aina aktiivsemaks Lõpuks võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, mis mõistis hukka Moltovi-Ribbentropi pakti ning nõudis Balti riikide okupeerimise lõpetamist III OSA KORDAMINE Vasakpoolsete režiimide ühisjooned: plaanimajandus, eraomandi puudumine, kodanikuvabaduste ära võtmine, hirmuvalitsemine, vägivald, suur roll julgeolekuorganil, propagandal, tsensuur, võim komparteidel. Rahvuslik eripäradega eriti ei arvestatud, kõik pidi olema täpselt samasugune (Brežnevi doktriin 1968) Arvan, et kommunism pigem tekitas Hiinas probleeme juurde: suur hüpe aastal 1959 kukkus läbi, selle tõttu suri suur osa inimesi nälga. Lisaks võeti inimestelt nende vabadus, riigil ei lastud areneda
annaabi.ee 
