Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hingamise füsioloogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
gaas, alveoolid, gaasivahetus, pleura, alveoolides, hingata, retseptorid, vahtramäe, hingaminekeskus, ventilatsioon, diafragma, väljahingamisesagedus, osarõhk, hemoglobiiniteedes, sissehingamise, rindkere, regulatsioon, mehhanismmaht, reservmaht, kapatsiteet, residuaal, minutiventilatsioon, kemoretseptoridHingamis füsioloogia 1.Hingamisprotsessi erinevad osad  väline hingamine- See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri(ventilatsioon). Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel(difusioon). Siia on haaratud need osad, mis toimuvad hingamisteedes ja kopsudes. gaaside transport- See on hapniku transport verega kudedesse ja CO2 transport verega kudedest kopsudesse. Koehingamine- gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine. 2.Inspiirium  sissehingamine, selle ajal kontraheeruvad välimised roiete vahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole, kontraheerub ka diafragma, nende protsesside käigus suureneb rindkere õõs ning lanegb rõhk. Kopsukelme välimine leste liigub negatiivse rõhu suunas seega pleuraõõne ruumala suureneb, rõhk muutub veelgi negatiivsemaks. Kopsukude venitub väljapoole ja õhk imetakse kopsudesse
venoossed kapillaarid, mille kaudu toimub gaasivahetus), kopse ümbritsev kopsukelme e kleura, hermeetiliselt suletud kleura õõs, hingamislihased (roietevahelised lihased, sisemised lihased ja välised lihased ja diafragma  lahutab rindkereõõnt kõhuõõnest), Hingamise abilihased( kõhulihased, õlavarrelihased, trapetslihas). Iseärasused lastel  ninaõõs on kitsas, limaskest on õrn ja veresoonte rikas, kuna imik ei oska läbi suu hingata, siis nohu on temale tõsiseks katsumuseks. Väikelastel on nina ja pisaranäärme vaheline kanal suhteliselt avar ja nohu korral on infektsiooni oht silma kanduda suur. Nina kõrvalkoopad (põsekoopad, otsmikukoopad) on lapsel puudulikult arenenud ja väikelapsel on nende põletikku harva. Suuremal lapsel on see komplikatsioon suhteliselt sage. Neelu ühendab keskkõrvaga kanal, mille nimi on Eustachi tõbi. Tänu sellele kanalile ühtsustatakse atmosfääri ja keskkonna õhku
Hingamiselundkond (konspekti koostamisel on kasutatud allpoolnimetatud autorite väljaandeid). Hingamist saab vaadelda organismi ja raku tasandil (rakuhingamine), viimane on käsitletav kui toitainete bioloogiline oksüdatsioon. Hingamine organismi tasandil on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. See on otsesemalt seotud hingamislihaste tööga ning õhu liikumisega kopsudesse/kopsudest välja. Hingamine saab toimuda hingamiselundite ja vereringeelundkonna koostööna: kopsudes toimub vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine CO2-st, teistes kudedes vastupidine protsess. Rakuhingamisel kasutatakse O2 toitainete lagunemissaaduste oksüdatsiooniks, mil vabanev energia salveatatakse ATP (adenosiintrifosfaadi) keemilistesse sidemetesse
(trombotsüüdid kleepuvad kollageenkiudude külge), siis tekib punane tromb (plasmas olev fibrinogeen muutub trombiini toimel kiudaineks fibriiniks ja vedel veri muutub sültjaks, mis mõne tunni jooksul kõvastub.) Südame Âvereringe füsioloogia Suur ja väike vereringe- Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks kopsuveeniks, mis kulgevad südame vasakusse kotta. Süstol- kontraktsioon. Veri surutakse vatsakestest välja. Diastol- lõõgastumine. Vatsakesed täituvad verega.
(trombotsüüdid kleepuvad kollageenkiudude külge), siis tekib punane tromb (plasmas olev fibrinogeen muutub trombiini toimel kiudaineks fibriiniks ja vedel veri muutub sültjaks, mis mõne tunni jooksul kõvastub.) Südame Âvereringe füsioloogia Suur ja väike vereringe Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks kopsuveeniks, mis kulgevad südame vasakusse kotta. Süstol kontraktsioon. Veri surutakse vatsakestest välja. Diastol lõõgastumine
Seega on veresoonte toonus tähtis. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf - kudedes olev koevedelik. - abistav süsteem , mis reguleerib tsirkuleeriva vere mahtu ja vedeliku paiknemist organismis Ülesanded: ¤ tagada immuunsüsteem (immuungloobulite, lümfotsüütide tootmine) ¤ puhastada organismi (filtreeritakse lümfisülmedes lümfi) ¤ reguleerida ringleva vere mahtu ¤ lümfotsüütide produtseerimine ja nende transport Hingamisest.. 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Kopsude ventilatsioon- õhuvahetus väliskeskkonna ja kopsuallveoolide vahel. - Mitu korda me õhku hingame 1 min jooksul sisse ja välja. - suurus sõltub kui suur on meie organismi hapniku tarbivus antud hetkel Sissehingamisel: Väljahingamisel: ¤ Välimised roietevahelised lihased ¤ Seesmised roietevahelised liased ¤ Sisemised kõhrevahelised lihased ¤ Kõhulihased
HINGAMISELUNDKOND Anatoomia Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. Koosneb järgnevatest elunditest: NINAÕÕS cavum nasi KÕRI larynx HINGETORU trachea PEABRONHID bronchi principales KOPSUD pulmones Vastavalt talitusele jagatakse hingamisteed kaheks: 1. Päris-hingamisteed  kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. 2. Hingamisteed  kohad, kus õhk liigub. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Seespoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises ja hoiab teda niiskena ning soojendab. Väline hingamine toimub ringkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satud õhk
Funktsioon: varustab südamelihast verega Mis on ja milles seisneb suure vereringe funktsioon? Suur vereringe ehk kehavereringe on kõigi elundite varustamine arteriaalse verega Funktsioon: ainevahetuse produktide eemaldamine (venoosse verega) ja kõikide elundite varustamine hapnikurikka (arteriaalse) verega Mis on ja milles seisneb väikese vereringe funktsioon? Väike vereringe ehk kopsuvereringe on vere liiklumine südamest kopsudesse ja tagasi Funktsioon: gaasivahetus, verest läheb alveoolidesse CO2 ja alveoolidest satub verre O2; selle tulemusel venoosne veri -> arteriaalseks Peamine pea piirkonda arteriaalse verega varustav veresoon - unearter (A. CAROTIS) Peamine pea piirkonnast venoosset verd koguv veresoon - sisemine kägiveen (V. JUGULARIS INTERNA) Veenid jagunevad asetuse järgi: pindmised ja süvad Mis on ja kus asub VENA MEDIANA CUBITI? See on keskpidine küünarveen ehk kubitaalveen, kuhu tehakse veenisiseseid süsteid ja võetakse
HINGAMINE Karin Baskin Terviseteaduste ja Spordi Instituut Tallinna Ülikool 2006 www.astma.ee/kopsud/ Hingamisprotsess jaguneb · VENTILATSIOON (väline hingamine) · GAASIVAHETUS KOPSUDES · GAASIDE TRANSPORT VERES · GAASIVAHETUS KUDEDES 1 VENTILATSIOON · Sissehingamine  Välimised roietevahelised lihased  Sisemised kõhrevahelised lihased  Diafragma e. vahelihas · Väljahingamine  Seesmised roietevahelised lihased  Kõhulihased Kopsude ventilatsioon VE = VT x f Rahuolek  6 - 10 l/min Kehaline töö 120 ja enam l/min · Hingamise sügavus · Hingamissagedus e. hingamismahust  Rahuolek 10 -18
Söltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest, töö võimsusest. 9. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Reflektoorne regulatsioon tähendab, et reguleerimine toimub vastavalt refleksile mööda refleksi kaart. Refleks on KNS vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt vastuvõetus ärritustele. Südame kodade seintes on kahte tüüpi retseptoreis: A ja B. A retseptorid reageerivad kodade lihaspingele ninde kontraktsiooni ajal, B retseptorid aga annavad infot kodade venituse kohta. Gauery-Henry refleks lähtub kodade venitusretseptoritelt. Veremahu tõus põhjustab parema koja seina venituse ning see pidurdab ADH produktsiooni 10-20 minuti jooksul, vee eritumine neerude kaudu suureneb. Veremahu langus põhjustab vastupidise protsessi. Kodade kemoretseptoritelt lähtuv Bezoldi-Jarishi refleks avaldub selles, et osade ainete toimel südame löögisagedus aeglustub, veresooned laienevad ning vererõhk langeb (nt veratriin, nikotiin).
Sissehingamine Sissehingamise ajal diafragma tõmbub kokku (kontraheerub) ja liigub allapoole samal ajal kontraheeruvad ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ja väljapoole. Rindkereõõs selle tagajärjel laieneb külgedele, üles kui allapoole; ja rõhk rindkereõõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu langemise tõttu liigub väljapoole ka pleuraväline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja liigub järele väljapoole ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk kopsudes langeb, õhk imetakse atmosfäärist trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse  ongi toimunud sissehingamine! Väljahingamine Väljahingamise ajal diafragma lõtvub, liigub ülespoole ja omandab kuplikuju, rindkereõõne ruumala väheneb, lõtvuvad välised roietevahelised lihased, seesmised lihased tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ja rindkereõõne ruumala väheneb ka külgsuunas. Rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes tõus
Kui pulss üle 180, hakkab vähenema, kuna väheneb diastoli aeg. Söltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest, töö võimsusest. 9. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Reflektoorne regulatsioon tähendab, et reguleerimine toimub vastavalt refleksile mööda refleksi kaart. Refleks on KNS vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt vastuvõetus ärritustele. Südame kodade seintes on kahte tüüpi retseptoreis: A ja B. A retseptorid reageerivad kodade lihaspingele ninde kontraktsiooni ajal, B retseptorid aga annavad infot kodade venituse kohta. Gauery-Henry refleks lähtub kodade venitusretseptoritelt. Veremahu tõus põhjustab parema koja seina venituse ning see pidurdab ADH produktsiooni 10- 20 minuti jooksul, vee eritumine neerude kaudu suureneb. Veremahu langus põhjustab vastupidise protsessi. Kodade kemoretseptoritelt lähtuv Bezoldi-Jarishi refleks avaldub selles, et osade
*Neurogeenne regulatsioon – piklikus ajus; veresooni ahendavad ning laiendavad närvid ? *Reflektoorne regulatsioon – pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest (B- ja T rakud). Lümfis võivad esineda ka valgeliblede ülejäänud liigid. Lümfotsüüte todavad põrn, harknääre e tüümus, mandlid. 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Toimub õhu (O2 ja CO2) vahetus väliskeskkonna ja kopsualveoolide vahel. Sissehingamine – välimised roietevahelised ja sisemised kõhredevahelised lihased ning diafragma tõmbuvad kokku → rindkere sisene maht suureneb → kopsusisene rõhk langeb (madalamaks väliskeskkonna rõhust) → GAASID LIIGUVAD MADALAMA RÕHU SUUNAS Väljahingamine – lihased lõdvestuvad → ruum muutub väiksemaks → rõhk tõuseb → õhk liigub
surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste abil, sügaval sissehingamisel lisanduvad ka abilihased. Sissehingamise ajal diafragma kontrahheerub ja liigub allapoole. Samal ajal kontr ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ning väljapoole, rindkereõõs laieneb, rõhk õõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu languse tõttu liigub väljapoole ka pleura väline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja nüüd liigub järele ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk langeb ning õhk imetakse trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse. Väljahingamise ajal diafragma lõtvub ja liigub ülespoole ning omandab kupli kuju. Rindkereõõne ruumala väheneb pikisuunas. Lõtvudad välised roietevahelised lihased, seesm roietevah lih tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ka rindkereõõne ruumala väheneb ka klgsuunas
1) Toitumisfunktsioon - globuliinid, fibriogeenid 2) Transpordifunktsioon  albumiinid, globuliinid 3) Kandjafunktsioon  albumiinid, globuliinid FÜSIOLOOGIA: Süda 1. Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. mitraalklapp 2. Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp 3. Suur vereringe  Algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus 4. Väike vereringe  Algab paremast vatsakesest, suundub läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse ja kapillaaridesse 5. Süstol Vatsakeste kontraktsioon 6. Diastol Vatsakeste lõõgastumine 7. Autorütmia Südames endas tekkivad erutused 8. Erutuse levik südames Sinutriaalsõlm Põhjustab südame kokkutõmmet Puhkeolek 60-80x'
Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine  hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu vabaneb soojusena. Hingamiselundkonna osad: nina, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhiaalpuu koos alveoolidega, kopsud, rinnakelme ehk pleura. Hingamiselundeid võib vastavalt talitlusele jagada hingamisteedeks ja pärishingamiselundiks (kopsude alveoolid ehk kopsusombud, neis toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel). Kõik teised hingamiselundite süsteemi organid on hingamisteed, mille ülesandeks on sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingamiselundite hulka tuleb arvata ka neel, sest hingamisel läheb õhk ninast kõrisse läbi neelu nina- ja suuosa.
Hingamine on väga tähtis kuna hapniku on vaja meie kehal pidevalt ja suures koguses. 2.Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) nii eesti kui ladina keeles * Ninaõõs- cavum nasi *kõri- larynx *hingetoru- trachea *peabronhid- bronchi principales *kopsud-pulmones 3. Mida mõistetakse kopsuhingamise all? See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri(ventilatsioon). Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel(difusioon). Siia on haaratud need osad, mis toimuvad hingamisteedes ja kopsudes 4. Mida mõistetakse koehingamise all? gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine 5. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? Päris-hingamiselundid- kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel ja hingamisteed,kuhu kuuluvad ülejäänud hingamiselundid. 6
Näiteks: Verevoolu autoregulatsioon metaboolsete ja müogeensete mehhanismide abil. Näide: Skisofreenia kui haiguse iseärasused (loeng, lk 31) 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon. Närviülekanne. Keemilised ja elektrilised sünapsid. Virgatsained. Virgatsainete retseptorid. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Tagasiside mehhanismid: negatiivne, positiivne, ennetav (vt. K.1) Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Rakud kontakteeruvad omavahel kolmel viisil: 1) Diffundeeruvad keemilised signaalid (toimivad distantsil) 2) Otsene kontakt plasma membraani ja lähedal asuvate rakkude vahel (on tähtis näiteks lümfotsüütide puhul, kui nad
Portaalvereringe - eraldi veresoontevõrgustik. 2. Hüpotaalamuses on termoregulatsioonikeskus. Keskus, mis reguleerib kehatemperatuuri (üritab hoida kehatemperatuuri püsivana). Keskus saab kehatemperatuuri kohta informatsiooni nii keha sisemusest kui ka kehavälispinnalt. 3. Osmootse rõhu regulatsioon e vee ja elektrolüütide tasakaalu regulatsioon. Selles regul. Osaleb ka anti . Hüpotaalamuses on osmootse rõhu suhtes tundlikud retseptorid. 3.1 Osmootse rõhu ja janutunde regulatsioon. Angiotensiin II on kõige tugevam janutunde tekitaja. 4. Nälja ja küllastustunde regulatsioon e. toitekäitumise regul. Hüpotaalamuses asub toitekeskus. Sellel on kaks erinevat kaks alakeskust, Nälja ja küllastuskeskus, mõlemad kujutavad enesest närvirakkude kogumikke, mis on omavahel dendriitide kaudu ühenduses.Küllastuskeskuse neuronid asuvad suuremalt jaolt hüpotaalamuse
Nimeta 3 põhilist anatoomilist erinevust veenide ja arterite vahel (6): 1) arterite seinad on paksemad 2) Veenide valendiku diameeter on suurem 3) Veenides on klapid Osast ülakehast, peast, ülajäsemetest toob verd a) v. cava inferior b) v. portae c) v. cava superior Keskmisest rõhust räägime (3): a) arterites b) veenides Too näide (arvuline väärtus ja veresoon) 120+80=200/2=100mmHg a. brachialis (õlavarrearter) Alveolaarne surnud ruum tekib sellest, et alveoolide ventileerimisel gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel ei ole võimalik, sest alveoole ümbritsevas kapillaarides puudub verevool e perfusioon Kopsukapillaarides on vere hapniku osarõhk 40 mm Hg ja alveoolides hapniku osarõhk 100 mm Hg. Hemoglobiini hapnikuküllastus on oksühemoglobiini suhe hemoglobiini koguhulka. Kopsude ventilatsioon e. kopsude minutimaht s.t. ajaühikus (1 minut) sisse- ja välja hingatud õhu hulk võrdub a) hingamismahu ja hingamissageduse korrutisega b)
liigutus. 1 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon. Närviülekanne. Keemilised ja elektrilised sünapsid. Virgatsained. Virgatsainete retseptorid. Organismi regulaarseteks süsteemideks on sisenõrenäärmed ja kesknärvisüsteem. Organismi talitluse regulatsioonil on tasakaalustatuse põhimõte. Mindit parameetrit on võimalik hoida samal tasemel vaid siis, kui parameetri suurenemist/vähenemist tingivad mõjud on tasakaalus. Regulatsioon toimub kogu organismi ulatuses, sest parameetrit suurendavad/vähendavad tegurid võivad olla ruumiliselt üksteisest eraldatud.
suureneb lümfivool vereringesse. Toodab antikehi. Toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ja toksilisi aineid – täidab kaitsefunktsiooni. Võtab osa rasvade transpordist – rasvad imenduvad seedetraktist lümfi ja sellega verre. Lümfisoonte seintes on silelihased. Samuti paiknevad seal klapid, mis tagavad ühesuunalise voolu. Lümfissoontes on lümfisõlmed, kus „filtreeritakse“ lümfi. Lisaks toodetakse lümfisõlmedes lümfotsüüte. HINGAMINE Hingamisprotsess jaguneb: ventilatsioon, gaasivahetus kopsudes (O2 kopsuallveoolidest kapillaarverre), gaaside transport veres ja gaasivahetus kudedes (kapillaarvere ja kudede vahel). 1.Kopsude ventilatsioon (sisse -ja väljahingamine) Kopsude ventilatsioon on õhuvahetus väliskeskkonna ja kopsuallveoolide vahel: kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära CO2te. Toimub tänu sisse- ja väljahingamisele. Sissehingamise eesmärk on tekitada rõhkude vahe sise- ja väliskeskkonnas.
Hingamine  ainevahetus protsess, mis annab elutegevuseks vajaliku energia, ül tagada gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel, rakuhingamine  toimub rakus, O2 ja CO2 transport verega, gaasivahetus kudede ja vere vahel, toimub toitainete lõhustamine O2 abil ja mille käigus eraldub energia (glükoos + O2  CO2 + H2O + energia), ül energia saamine hapniku toimel, CO2 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda, elundkond  hingamisteed ( õhuliikumise teed organismis) + kopsud, ül organismi varustamine O2 ja CO2 eemaldamine, elundid  kopsud ( katab kopsukelme, hingamiselundkonna lõpp, parem kolm sagarat, vasak kaks sagarat südame
Kuid see sõltuvus ei ilmne alati. Töötavate organite verevarustuse tõus ei toimu ainult südame minutimahu absoluutväärtuste suurenemise tõttu, vaid ka vere ümberpaiknemise tulemusena. 11. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Sellest protsessist ei võta osa mitte ainult pikliku aju ja seljaaju keskused, vaid ka hüpotaalamus, väikeaju ja suuraju poolkerade koor. Eriti suur tähtsus on baro- ja pressoretseptoritel, mis asuvad aordikaares ja unearterite hargnemise kohal. Need retseptorid erutuvad rõhu tõusu korral veresoontes ning veresoonte seinte venitusel. Suur tähtsus südame talitluse regulatsioonis on liikumisaparaadi propriretseptorite signaalidel. Kehalisel tööl suureneb nende impulsside hulk, mis pidurdab uitnärvi keskusi ning viib südame löögisageduse tõusule. Südame töö muutub valuärrituste korral ja erinevate emotsioonide (viha, hirm jt.) tingimustes. Kehatemperatuuri muutumisel 1 kraadi võrra muutub südame löögisagedus keskmiselt 10 löögi
südamelihasele, näärmetele), 2. autonoomne e. vegetatiivne NS(suurendab aktsioonipotensiaale KNS-st sile- ja südamelihastele, näärmetele. tegutseb eelkõige siseelundite töökorraldusega, reguleerimise ja ühtlustamisega.) 3 tüüpi retseptoreid: *eksteroretseptorid võtavad ärritusi vastu väliskeskkonnast *interoretseptorid võtavad ärritusi vastu organismi sisekeskkonnast *proprioretseptorid on lihastes, kõõlustes, sidemetes paiknevad retseptorid. Autonoomne NS jaguneb: 1)Sümp osa  *avaldab siseelunditele troofilist mõju (reguleerib nende AV protsesside intensiivsust ja funktsionaalset seisundit); *veresoontele, südamele, bronhidele avaldab funktsionaalset mõju (talitlusi esilekutsuv, aktiivsuse suurenemine) Nt südame kokkutõmmete sagenemine, tugevnemine, bronhide laienemine, südame- veresoonte laienemine, naha veresoonte ahenemine;
koosneb: *närvirakkude kogumitest  hallainest ja seda ümbritsevast närvikiudude poolt moodustatud juhtteteedest  valgeainest.. pea- ja seljaaju töö toimub tihedas koostöös, nad organiseerivad organismi talitlusi ja kooskõlastavad elundsüsteemide tööd. Perifeerne NS : *varustada KNS infoga nii sise kui väliskeskkonnast; *edastada KNS käsud efektororganitele. Jaguneb *aferentne e. sensoorne osa  ül. *info suunamine aktsioonipotensiaalide näol retseptoritelt. ( KNS-i. retseptorid on : *eksteroretseptorid(võtavad ärritusi väliskeskkonnast); *interorets. (org. sisekeskkonnast); *propriorets.(paiknevad lihastes, kõõlustes, sidemetes). Aferentsete neuronite kehad paiknevad ganglionites (selja- ja peaajunärvide lähtekohas)) ja * eferentne e. motoorne osa, mis jaguneb omakorda *somaatiliseks motoorseks  ül. aktsioonipotensiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele. (neuronite kehad paiknevad KNS-s, aksionid
presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptiliselneuronil). Endokriinne mõju  hormoon on veres lahustunud ja seondub sihtrakkudele Parakriinne mõju  hormoon toimib lokaalselt läheduses olevatele rakkudele Autokriinne mõju  hormoon toimib samale rakule, mis seda tootis 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks
presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptiliselneuronil). Endokriinne mõju  hormoon on veres lahustunud ja seondub sihtrakkudele Parakriinne mõju  hormoon toimib lokaalselt läheduses olevatele rakkudele Autokriinne mõju  hormoon toimib samale rakule, mis seda tootis 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks
· Parameetrid võivad olla ruumiliselt eraldatud sellepärast regulatsioon üle terve organismi Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Autokriinne, parakriinne, endokriinne signalisatsioon · Elektrisignaalid (neuronid) · Lipofiilsed ja lipofoobsed signaalid · Ahelsignaalid-signaalikaskaadid 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid,toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust. ANS kaudu juhitavad funktsioonid ei allu tahtele. ANS effektoriteks on südamelihas, silelihased ja näärmed. Sisekeskkonna stabiilsus sõltub suuresti ANS-st. ANS-l on 2 neuroniline ühendus kesknärvisüsteemi ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides. Vegetatiivse närvisüsteemi keskuste
Närvisüsteemi reaktsioon jääb aga enamasti lühiajaliseks. Seevastu endokriinsüsteem toimib aeglasemalt, kuid tema reaktsioon kestab kauem kui närvisüsteemi vastus. Enamiku organismi kudede ja organite talitlus on allutatud ühtaegu nii närvi- kui ka endokriinsüsteemi kontrollile. 3. Autonoomne närvisüsteem (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust. Vastandina somaatilisele närvisüsteemile ei allu vegetatiivse närvisüsteemi kaudu juhtivad funktsioonid tahtele. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsetesse närvikeskustesse jõudvad
korrigeerivalt nii kaua kuni tegelik ja nõutav väärtus teineteisest enam ei erine. Häiringu suurus – tegurid, mis põhjustavad reguleeritava suuruse kõrvalekaldumist tema nõutavast väärtusest. (NT: ruumi soojakaod). 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Vegetatiivne ehk autonoomne NS on piirdenärvisüsteemi osa ja reguleerib ja kordineerib siseelundite talitlust, juhitavad funktsioonid ei allu tahtele. ANS eferetnsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsetesse närvikeskustesse jõudvad aferentsed signaalid vallandavad nn visteraalsed refleksidïƒ regul kõigi siseelundite ja näärmete tegevust tagatakse üksikute
Vereringe närviregulatsioon: sümpaatilised impulsid (mediaatoriks adrenaliin ja naradrenaliin) toimivad veresooni ahendavalt e. vasokonstriktoorselt (va peaaju, kopsude, neerude ja südame veresooned). Parasümpaatilised impulsid: (mediaatoraine atsetüülkoliin) toimivad veresooni laiendavalt e.vasodilatatoorselt. 37) Hingamise mõiste ja etapid. Hingamine: organismi ja välisõhu vaheline gaasivahetus, mille ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi väljutamine. 5 ettappi: väline- e kopsuhingamine gaaside vahetus alveoaarõhu ja kapillaarides gaaside transport verega gaaside vahetus kapillaaride voolava vere ja kudede vahelisest sisemine e koehingamine 38) Väline hingamine ja seda iseloomustavad mõisted (hingamismaht, hingamissagedus, minutimaht, vitaalkapatsiteet, reservmahud ja residuaalmaht, ekspiratoorne tippvool). välinehingamine:
regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele. Kui signaalained levivad vereringe ja koevedeliku kaudu, siis nimetatakse seda humoraalseks regulatsiooniks. Laiendatud hormooni mõiste järgi võivad hormoone toota mitte ainult spetsialiseerunud näärmerakud vaid kõik inimkeha rakud. Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid: · Endokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoriga. (Näiteks ACTH sünteesitakse hüpofüüsis, kuid toimib neerupealistele.) · Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni
annaabi.ee 
