Ta avas ukse, sealt paiskus jäist õhku ja ukse taga seisis hirmust külmunud käbikuningas. Orav küsis hiirelt: "Kas ta võiks tuppa sooja tulla"? Hall vastas: "Muidugi võid sa tuppa sooja tulla". Ilm on muutunud veelgi tuisusemaks. Külma kraade tuleb aina juurde ja metsloomadel läheb üha raskemaks. Korraga kuulevad hall ja käbikuningas koputust uksele. Hiir avab ukse ja näeb ukse taga rebast koos haavikuemandaga, kes sooviksid külma eest peitu pugeda. Loomulikult võtab lahke hiireke mõlemad vastu. Üheskoos mõledakse, mida võiks koos ette võtta. Otsustati kehakinnituseks meekooki teha. Kohevsaba, kanavaras ja haavikuemand küsisid hallilt: "Kas sul meekoogi õpetus on"? Kindlasti on see kusagil olemas, vastas hiireke. Ta otsis selle üles ning asus oma tagavarasid üle vaatama, kas ikka saab meekooki valmistada. Hakatigi üheskoos küpsetama, sest koogivalmistamiseks olid kõik komponendid olemas. Varsti oli kogu maja meekoogi lõhna täis ja asutigi seda koos mekkima
Seepärast pidin selle kohe üles kirjutama. Siin see on. Ükskord tegi hiirekuningas oma kuningriigis rahvaloendust. Vaadates hiirte nimesid, muutus ta kurvaks. Ja selleks oligi põhjus: Laiskvorst, Silmakirjateener, Lobasuu, Patuoinas, Prügikast. Ainult kaks hiirt, Päikesekiir ja Raamatukoi, tegid ta meele veidi rõõmsamaks. Päikesekiir teenis kuningat usinasti. Ta pesi kuningariigis aknaid ja igal hommikul tegi neid lahti. Hiirekuningale väga meeldisid puhtad aknad, eriti meeldis, kui hiireke avas aknad ja lasi sisse päikesekiiri. Siis hiirekuningas ärkas hea tujuga ja palus, et talle toodaks taimetoitu. Kandikul oli rohelist aeduba, pähkleid, porgandit, juustu, rohelist hernest, salatit, sellerit, peterselli, kurke ja tomateid. Kui Päikesekiir lahkus kangelastegusid sooritama, hiirekuningas igatses ta järele ega söönud midagi. Kuningas nägi õudusunenägusid ta karjus unes, sõi hommikuti ainult verivorsti, sinki ja seapekki
lõikude kaupa Aga, et tibule jutt ka meelde jääks, loeb ta õpetaja iga pildi kohta eraldi. Kõigepealt loeb küsimustele kana ainult esimese pildi kohta. Aga kuula toetudes sina ka hoolega. Pärast lugemist küsib kana sinu käest jutu kohta küsimusi. Tsirkuses elasid mees ja lõvi. Lõvi esines tsirkuses igal õhtul. Lõvi treeneri nimi oli Kusti. Tsirkuses elas ka hiireke. Ühel õhtul oli Lõvi väga väsinud ega jaksanud etenduses kaasa teha. Kes on selle jutu tegelased? Kusti, lõvi ja hiir Kas teame millal tegevus toimub? Ei tea Ei tea. aastaaega, sest tegevus toimub toas. Kus esines lõvi? Tsirkuses. Millal lõvi esines tsirkuses? Igal õhtul.
Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) ? Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) ? Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) ? Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) ? Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) ? Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) ? Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) ? Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) ? Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) ? Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) ? Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) ? Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) ? Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) ? Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) ? Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) ? Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) ? Kera ees, ora taga, hiirekelder ...
näha. Selleks ta korraldas pidusid,et Daisy tähelepanu saada.Kõik need lootused aga luhtusid. Kohtudes viie aasta pärast, kuigi nad mõlema väitel teineteist armastavad, on just Daisy see, kes Gatsby üksinda lahinguväljale jätab. Viimane hukkub, jäädes igaveseks lootma Daisy kutsele. Teistele tundus,et Gatsby oli tõeline lõvi kuningas- suur, rikas, ihaldatud ning kena mees kuid tegelikult oli ta selline väike hall hiireke kuna ta elust oli midagi suurt puudu ja ta oli hingelt üsna tagasihoidlik ja häbelik. Suur Gatsby, kui nimi, tähendas mulle kui suurte unistuste poole pürgimist milleni Gatsby siis kogu aeg püüdles. Meeltmööda oli mulle see, et Gatsby oli elukogenud ja avara silmaringiga. Gatsby oli tõeline romantik, kes tegelikult tundus selline õnnetu ja üksik, terve aeg oma raha sees ja see lugu ilmselt näitaski, et rikkus pole see, kui sul on palju raha, vaid see, kui sul on
MÕISTATUSED 1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt. 2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane. 3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba. 4) Väike mees, terav kirves. 5) Valge poiss, rohelised juuksed. 6) Punane pullike, jõhvist lõoke. 7) Kuldkera keset koplit. 8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) Rähn raiub r...
Hermann Hesse Igal inimesel on kaks poolt ning sisimas mitu hinge. Inimese sisse ei näe ning ei või kunagi öelda mis seal sees toimub. Elusolendis võib elada erinevad hinged nii inimlik,kui ka loomalik olend. Inimlik poole on sellised tavalised iseloomujooned,kuid loomalik on just see erilisem pool. Tihti käib loomaliku ning inimliku poole vahel sisimas võitlus,et kumb peale jääb. Inimest võib iseloomustada,et ta on vaine nagu hiireke,mõtleb aeglaselt nagu tigu või on tugev nagu lõvi. Inimese iseloomu saab kirjeldada vaid selle järgi,mis välja paistab ning tegudes peegeldub,kuid sisimas võib hoopis toimuda midagi muud. Võib öelda kindlasti,et raamatu peategelasel oli olemas loomalik pool. Peategelane Harry oli väga hundi sarnane. Harryle meeldis eralduda maailmast,kuna talle ei meeldinud teised inimesed,ta tahtis olla üksinda. Just nagu huntki,ta oli üksik ning temas oli olemas ka kiskjalik instink
Ta jõudis koobaste juurde, piilus prao servalt koopasse, lootes leida rada, mida mööda on võimalik käia. Tee koopasse oli pime, suitsune ja tahmane. Kalev ei näinud suitsu sees kõndida. Tark lind lausus: ,,Kõlise kelluke, kuuluta kullakeelt!" Kalev mõistis, täitis kaarna käsku. Kuldkellakese kõlin puistas paksud suitsupilved. Kalevipoeg seadis sammud koopasse, seal oli pime, seega pidi Kalevipoeg käsikatsel edasi liikuma. Kusagilt pimedusest hüüdis hiireke: ,,Kõlista kellakest, kuuluta kellakeelt!" Kuldkellakese kõlin puistas ära pimeduse. Kalevipoeg jätkas oma teed. Teepeal oli peenest poordikarrast ja hõbekarra heidekesest võrk. Kalevipoeg hakkas seda lahti harutama, kuid võrk hakkas kasvama. Kärnkonn krooksus: ,,Kõlista kellakest, kuuluta kellakeelt!" kuldkella helin lõhkus nõia nöörid ja võrk kadus. Kalevipoeg sai oma teed jätkata. Ta jõudis jõe kalda äärde. Jõgi ei tundunud Kalevipoja jaoks ületamatu
Õnne üledoosi olen ma ise kogenud. See ei ole nagu narkootikumide üledoos, kus sa värised ja tõmblema hakkad. See on poole ilusam. Kui sa oled koos sellise inimesega, kes on maailmas kõige kallim, ning ta on su embuses ja sa tunned et sa oled kellegi jaoks tähtis ja sind armastatakse. Ma arvan et kõige suurem õnn on üldse siin maailmas olemas olla. Paljud mäletavad oma elus päeva, mil õnn jookseb nende käte vahelt minema. Ta on nagu pisike hiireke, kes pageb. Õnn võib loobuda olemast meie oma See on tunne, kui kõik ei laabu, sisendad endale kergemini halbu asju. Tehakse lõpparve õnnega seniks, kuni seda vägisi taga ajama hakatakse. Õnn on alati sinu selja taga, ta võib olla nii tasakesti, et sa ei märkagi teda. Õnn võib tulla äkki nagu hommikune härmatis kevadel ja varsti tunnedki tema lõhna. Sa pead leidma õnne jaoks aega, ainult siis suudad sa olla õnnelik, ole mureta, ta on tasuta.
aktsendiga või ta on õpetaja laps. Tänapäeval on vägivald kujunenud väga teravaks probleemiks nii koolis kui ka kodus. Mis on vägivald, miks see eksisteerib ja kuidas sellega hakkama saada? Alustuseks võiks tuua ühe näite. Me oleme pimedas toas ja kuuleme nurgast krõbinat ning meis tekib hirm. Et hirmust üle saada, peame me tule põlema panema ja vaatama, kes või mis nurgas krõbistab. Kui näeme, et see on vaid väike hiireke, siis meie hirm kaob. Samamoodi on ka vägivallaga kui me vägivallast midagi ei tea: mis see on, kuidas see avaldub, millised on põhjused, millised tagajärjed, siis on meil vähe võimalusi sellega hakkamasaamiseks. Kui me aga uurime, mida vägivald endast kujutab, millised on selle avaldumisvormid ja võimalused sellega hakkamasaamiseks, saame nii mõndagi ise ära teha. Kõigepealt tekib küsimus mis on vägivalla tähendus õpilaste jaoks?
teemal poliitika, siis teda võidakse vaadata alt üles ja kellele ei meeldiks see? Poliitikast teadmine on inimese üks suurimaid trumpe. See võib päästa piinlikust hetkest, kui kahe inimese vahel on ebameeldiv vaikus. Poliitikast teadlik noor on kas või oma klassis kõrgel kohal, tema peale loodetakse ja kõik teavad, kes on see inimene, kes suudab minna oma klassi, kooli esindama mingil viktoriinil või olümpiaadil. Neid võimalusi on nii palju, kui üks hall hiireke võib osutuda järsku täiskasvanulikult teadlikuks inimeseks. Ma arvan, et iga endast lugupidav noor inimene peaks või vähemalt võiks huvituda poliitikast. See on tema enda huvides, sest teadmised on tähtsad nii suhtlemisel kui ka koolitöös. Me teame ka, et elu on täis käänakuid ja me ei tea kunagi, millal meil mingeid teadmisi vaja on.
muinasjutu „Pähklipureja ja Hiirekuningas“ järgi, mis esmakordselt ilmus 1816. aastal muinasjuttudekogumikus. Lavastus algab jõuluõhtuga, mil tüdruk Klara võtab vend Fritzi ja ema-isaga vastu külalisi. Kinke jagades tuleb salapärane härra Drosselmeier välja erilise kingitusega Klarale – puust nukk Pähklipureja. Kuid kadedusehoos lõhub Fritz nuku, kuigi Drosselmeister parandab selle jälle hetkega. Pidu saab läbi ning perekond heidab magama. Kell lööb just 12, kui hiireke äratab Klara. Hetk hiljem on hiiri terve kari ja nad on tüdrukut ründamas, kuid tema kaitseks astub välja Pähklipureja oma sõduritega. Kui hiirtest on koos jagu saadud, moondub Pähklipureja nägusaks printsiks ja viib neiu Lumekuningariiki, kus nad tantsivad Lumekuninganna ja –helvestega. Edasi viib tee Maiustuste kuningriiki, kus kokad küpsetavad hõrke maiustusi ning Dražeehaldjas laseb alamatel tantsida erinevatele rahvastele omapäraseid tantse. Õhtu
Ludwig Van Beethowen (1770-1827) Beethoven 3 Viini klassik, kuid ometigi ei ole Mozarti ja Haydni põlvkonnakaaslane. Helilooja saatus oli olla üks parimaist ning seda ta ka oligi. Tema isa püüdis teha temast teist Mozartit, kuid vaadates tagasi see ei õnnestunud, Beethoven oli ikkagi ise see, kes ta oli. Tema lapsepõlv ei olnud eriti roosiline isa oli joodik, kes sundis teda mängima ka kella 3 ajal öösel, et teda ja ta sõpru lõbustada. Ema aga vaikne hiireke, kes ei julgenud isale vastu hakata. See morjendas väga heliloojat, ta oli ema pärast väga mures, kuid samas ei hakanud ta oma isa vihkama. Beethoveni isa sundis teda liialt palju, kuid heliloojale ei hakanud seetõttu muusika vastumeelseks. Pigem ta nautis seda. Beethoveni esimene avalik esinemine toimus seitsmeaastaselt. Teda õpetasid paljud erinevad muusikud ning suunasid heliloojad. Peale ema surma muutus 19-aastase Beethoveni elu kardinaalselt temast
õigusi taga nõudma. Eestlased ju ei lähe kusagile teise riiki ega hakka seal nõudma eestikeelset õpet. Samuti on kurvastav see, et kõik meie riigi kodanikud ei oska hinnata seda ilusat, mis meil on, ja lagastavad loodust. Pärast piknikku ei koristata enda järelt ja tihti tekivad hooletuse tagajärjel metsatulekahjud. Kui aus olla, siis pole Eestis midagi sellist, mida mõnest teisest riigist ei leiaks. Eesti on väike hall hiireke, kes ei paista loomariigis millegi poolest silma. Võib-olla vaid heade õpitulemuste, fantastiliste sportlaste, kõrgetasemelise IT-tehnoloogia ja suure alkoholi tarbimise poolest on Eestit maailmas märgatud. Eestil on häid ja halbu külgi. Kuid mina püüan igati kaitsta Eestimaa väärtusi, et Eesti riik ja eestlased kunagi ei kaoks, ning tekitada inimestes ühtset isamaa-armastust, mis meid kindlalt koos hoiaks ja ühiselt helgema tuleviku poole viiks.
Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" http://pood.rahvaraamat.ee/Content/ProductImages/pro Click to edit Master text styles Second level ,,Mees, kes teadis Third level Fourth level ussisõnu" Fifth level Andrus Kivirähk (1970) õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust; töötab Eesti Päevalehes ja Raadio 2s; 2000. aastate üks menukaim kirjanik; võitnud 2 korda Eesti Kirjanduse aastapreemia; parima romaani autor "Rehepapp" , "Ivan Orava mälestused ", "Mees, kes teadis ussisõnu". Click icon to add picture Click icon to add picture Andrus Kivirähk http://www.estonianguild.co.uk/wp-content/uploads/ki Tegelased Leemet põhipeategelane, viimane mees, kes teadis ussisõnu; austab vanasid tavasid, kuid ei põgene ka uute eest, hooliv ja hea südamega, eneseki...
Õitsev meri Raamatureferaat Henri Allik Põhitegelased: Hannes: Lihtne rannaküla poiss Turja talust, kellest sirgub tubli, töökas ja unistustega töömees. Noorest peast oli tal kindel siht: temast saab tubli meremees, kuid aja jooksul läheb tema elutee järjest kaugemale tema unistusest. Kogu perekonna traagika löövad ta eluplaanid sassi ja vahepeal juhtubki nii, et põline meremees läheb põllumeheks, aga merekirg tõmbab lõpuks ta mereäärde tagasi. Turja Laas (isa): Elunäinud meremees, kes oli aastate eest merelt tulles Turjale endale kodu rajanud ja nüüd naudib vanadus põlve algul oma naisega hiljem üksi. Ta võttis elu rõõmuga ja kui oli ka kurbi hetki, siis temasugune merekaru ei näidanud kunagi seda välja. Suureõue Niida: Hannese eakaaslane, kes mängi...
nõudma. Mõskin, kui ülimalt hea inimene, oli nõus oma raha teistega jagama ja ei vaadanud seda kuidagi vääralt, kuid ülejäänud inimesed tema kõrval, kes olid ahned, omakasupyydlikud ja rikutud mõtlemisega, nägid seda kõrvalt vaadates kui mingit enneolematult lolli tegu. Nende jaoks jäigi Mõskini puhas ja uutmoodi käitumine igavesti saladuseks ja seda ei suudetud mõista. Ei suudetud panna end mõtlema nagu see hiireke (Mõskin) Me sünnime siia maailma täis saladusi. Saladusi, mis peituvad meie sees ning mida meil endalgi on raske avastada, veel keerulisemad tunduvad need teistele. Nii nagu oli paljudel raske mõista Mõskinit, võib meile endile raske olla mõista mõnd meis esile tulnud uut tunnet, mis on saladuse kattevarju kergitanud. Inimhing on täis keerulisi tunneterägastikke, mis võivad isegi meile endile jääda saladuslikeks. Me
Nii et Ullat saaks motiveerida samaaegselt nii rahaga kui ka saata ta koolitusele uusi teadmisi juurde õppima. Samuti väitis Alderfer, et kui inimesel on kõrgemad vajadused rahuldamata, ei tegele ta ka täielikult madalama taseme vajadustega. Siiski on raske Alderferi põhilisi väiteid tõestada. Ulla puhul on tegemist raske juhtumiga. Naine on töötanud samas asutuses 12 aastat. Korraga on lapsed suured, kolivad ära. Ka töökohas ei tunne Ulla, et keegi teda vajaks. Ta on hall hiireke, teeb oma töö ära, aga mingit kiitust sellele ei järgne. Nüüd on viimane aeg pakkuda Ullale lahendusi muidu ta lihtsalt vahetab töökohta. Kasutatud kirjandus: Brooks, I.(2006). Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Tänapäev.
Peab enda välimusest lugu. Jan- 20-ndates mees, mõnesmõttes romantiline, vahest hoolis vahest ,mitte, ei kannatanud, kui midagi halvasti öeldi talle jne. Peale seda kui ta missivõistlustel kolmandaks jäi jäi ta ilma ka oma rikkast kaasast ja sõpruskonnast ja selle järel Marilyni avab silmad, rumalavõitu beibe kasvab läbi kannatuste ja hakkab maailmas nägema ka muid asju peale iseenda ilu ja mehe raha. Intelligentne ja edukas ärimees. Tairi- hall hiireke, kartuliidu jne. Nagu Merylin teda nimetas. Oli tagsihoidlik , halli riietatud ja mängis suurt rolli teose probleemis, tema oligi tegelt pöhjus. Kohusetundlik ja teeb kobisemata kõik töö ära. (Teised tegelased ei mänginud teoses erilist rolli: sugulased ja nende pered, Marilyni sõbrannad, ,,pere", keda ta ei tunnistanud ja Jani sõber Arvi. 5.Peategelased olid Marilyn ja Jan. Seda ei saa nii võtta, et kes muutus halvemaks ja kes paremaks, see on nii suhteline
" Ja meedia soodustab seda arengut, et mis täna on uus, on homme iganenud ja ülehomme unustatud. Kuna tänapäeval loetakse meedia alla internetti, raadiot, televisiooni ja ajakirjandust mis alati teab kõigest ja kõigist, on loomulik, et tagasihoidlikumad meist üritavad vältida silma paistmist ja sulanduvad n.ö. halli massi sekka. Ja siis seal peidus olles kuuleme ja näeme me teiste poolt tehtud lollusi, millega nad üritavad silma paista. Eriti kurb on , kui üks pisike hall hiireke tahab mingi samasuguse lollusega enda elujärge parandada. Või lõpetada. Väga kurvaks näiteks on hiljuti toimunud tulistamine Soomes, Jokela koolis. Ameerikas juhtub selliseid asju piisavalt tihti, et too noormees sai nii palju innustust, et minna teisi ilma selge põhjuseta tapma. Ja siit tuleb ka järgmine negatiivne meedia poolt meile nii populaarseks saanud teema. Enesetapp. On see siis tõesti ainus võimalus? Kahjuks statistika järgi on paljude jaoks küll. Ning mis viib inimese
Pikad lihased on käävjad, koonuse- või silindrikujulised, mis esinevad enamasti jäsemeil. Lühikesed lihased esinevad seal, kus lühikesed luudki (käel, jalal, lülisamba lülide vahel). Laiad lihased meenutavad kujult kolmnurka või rombi. Nad paiknevad kehaõõne seintes (kõhulihased, diafragma) või ühendavad ülajäset kerega (selja lailihas, trapetslihas). Vana- aja anatoomidele meenutasid pikad lihased hiirt- sealt ka nimetus musculus e hiireke. Lihase üksikosi nimetati lihase kõhuks ja lihase peaks. Lihase põhiline osa e lihase kõht koosneb vöötlihaskiududest, mille pikkus on kuni 15cm ja läbimõõt 0,01 0,1 mm. Vöötlihaskiu põhiomadus on kontraktsioonivõime, erutuvus ja elastsus. Lihaskiude ümbritseb sidekoeline toes (kohev sidekude). Sidekoeline toes ümbritseb üksikuid lihaskiude, lihaskiudude kimpe ja kogu lihast. Sidekoelises toeses kulgevad lihaskiude varustavad veresooned, lümfisooned ja närvid
Rakvere Reaalgümnaasium Kristin Lichtfeldt 10.T klass STRESS JA SELLEST HOIDUMINE Psühholoogia referaat Hindajad: Eda Peinar ja Liivo Raudver Rakvere 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 Stress mis see on? Kas haigus või inimese väljamõeldud kaitse enda õigustamiseks umbes, et ,,ma olen närviline, mul on stress"? Käesolev referaat käsitleb teemat vaatenurgast, et stress on siiski pingeseisund. Selles töös on kirjutatud ka võimalikest stressi tekkepõhjustest ning antakse ka nõu, kuidas stressist vabaneda..............................
C: Praegu on tekkinud eriti soodne võimalus troonile pääsemiseks. L: Kuidas? C: Läbi minu. L: Kas otse või perpendikulaarselt? C: Aktiivselt. L: Oo. Millal? C: Praegu L: Kus? C: Siinsamas L: Ja kuidas oleks ürituse koondnimetus? C: Abielu minuga L: Kas avalik või fiktiivne? C: Ühiskondlik L: Nimetame operatsiooni nimega ,,Oravake" ja hakkame tegutsema. Palun teie kätt. MUUSIKA Pr: Kop-kop-kop. Kes tarekeses elab? L: Härra Punttila ja tema sulane Kodu-Anttila. C: Mina, piiksuja hiireke. Pr: Woah. Emand Clarice. Isand Leandro. Koos: Kill-koll, kohalolekukontroll. Pss pss, hh Pr: Kõik kohal. L: Võtab sõna minu teener Prigella. Pr: Tulin äsja väliskomandeeringust nõid Fatamorgana juurest. L: Lumesadu??????????? Pr: teed ei leidnud kusagilt ja toon halbu uudiseid. Truffaldino on saadetud siia kellegi salapärase võluri Celio poolt. L: Celio? 1 Pr: Kohalolekukontroll Koos: Pss, pss, hh L: Celio? Pr: Just nii. Celio
Savann Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Savannis elavad loomad Lõvi Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega. Isaste tüvepikkus on 180240 cm, saba pikkus 6090 cm, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on ...
1. Leksikoloogia ja sõnaõpetuse mõisted Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades. Sõna, täpsemalt: leksikaalne sõna ehk lekseem, on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum jõgi, jõe, jõge, jõkke, jões, ..,jõed, jõgede, jõgesid .., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse algvormiks ehk võtmevormiks. Kui pole tarvis täpselt eristada, siis kasutatakse sõna ka sõnavormi tähenduses. Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtud, oled teinud,...
Hing lahkub ihust peamiselt pahatahtlikel eesmärkidel. Alatasa käiakse luupainajaks, et kiduma panna keegi inimene või tema loom, või käiakse tuulispasaks rikkumas teiste heina või vilja või hankimas endale teise vara, samuti käiakse tulihännaks, virmaliseks ja hundiks Hing võib ihust irduda ka hingelooma kujul. Hingeloom tuleb ihust nähtavale tavaliselt ikka siis, kui inimene ise näib magavat. Magaja suust tuleb välja liblikas, mesilane, kärbes, parm, sitikas, ussike, hiireke, linnuke, puuk jne. Kui mõni aga selle keha, kui hing hingeloomana väljas on, ümber pöörab, siis on hingel raskusi sisse tagasi saamisega ei leia väljumise kohta ülesse. Ka surnute hinged võivad esineda hingelooma kujul. Siirdhing Hing võib ka siirduda teise kehasse, et sinna elama jäädagi. Surnuhing võib kehast lahkuda näiteks täi kujul, või saab temast mardikas (surnumatja-mardikas), konn. Siirdhing kujutelmaga seletub eriline austus
kolpadest karikaid, ta on tugev ja väga nutikas, ta oli viimane inimene kel olid mürgised hambad. Ussikuninga laps ja ka Leemeti parim sõber madu Ints. Viimased ahviinimesed metsas Pirre ja rääk, tegelesid täikasvatusega ja rääkisid tihti lugusid kuidas varem olid ajad. Tambet oli vanade tavade kummardaja, ta vihkas ja eiras kõike uut, ta oli halvaiseloomuga olles alatasa kuri ja pahatahtlik. Tambeti tütar Hiie oli väiksena hall vaikne hiireke,hiljem rõõmus, armas ja heatahtlik kuigi ta isa teda ei armastanud. Hiljem sai tast Leemeti naine. Hiietark Ülgas oli pühendanud oma elu haldjate kummardamisele, tehes selle jaoks kõike ja minna ükskõik kui kaugele. Pärtel ehk Peetrus oli väiksena Leemeti parim mängukaaslane. Hiljem kolis oma perega külla elama. Hakkab elama uute kommete järgi seetõttu reedab Leemeti ja peaaegu tapab Leemeti.
Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hap...
tegin orjale kasuka, härg tõmbas lõhki kärrr! 7. Tegin püksid, tegin püksid, kaks reit korraga, tõmbasin lõhki kärr! 8. Kraasisin, ketrasin, kerisin, kudusin, kinkisin Kadrile kapukad. Kadri läks vihmaga välja, räästa alla, kastis kapukad märjaks sorrr... 9. Seedispuu, eedispuu, mohusuu, lätispuu, õmblesin uhke uue kuue, kuub läks seljas pädipidi, pidipädi, pahupidi. Sikutasin, sikutasin, sikutasin, kuni käriseski kärrr... 10. Hiireke, hiireke, too vett, kassike, kassike, kasta saia, lõoke, lõoke lõhu puid, tihane, tihane, tee tuli ahju! Kustpoolt ma teen? Kustpoolt ma teen? Siitpoolt, siitpoolt, siit, siit, siit, siit, sirrr! 22 PÄÄSUKESED 11. Eit tegi püksid, taat tegi püksid, enesel olid enne püksid, nii sain kokku kolmed püksid, aga kõik nad kulutasin ärrr... 12. Suuremale suurem tükk, pisemale pisem tükk,
1. Õiguspsühholoogia aine, objekt, meetodid. Õiguspsühholoogia on teadusvaldkond, omaette ajalooga ning välja kujunenud õiguse ja psühholoogia piirimail. Õiguspsühholoogia on psüühika ja õiguse piiri probleemide uurimisest tekkinud teadusharu, st mõlemad distsipliinid püüavad seletada inimeste käitumist, ennustada/prognoosida seda ning ka reguleerida inimkäitumist sotsiaalses keskkonnas. Nende vahel on mitmeid erinevusi, nt: · Õigus rõhutab kindlustunnet psühholoogia tugineb suuresti tõenäosusele; · Õigus tugineb autoriteedile psühholoogia empiiriline; · Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; · Õigus on ettekirjutav psühholoogia kirjeldav; · Õigus on operatiivne psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi kriminaaljustiitssüsteem osa õigu...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi......................................................................
Hopp, hopp, hopp! (M. Nilson. Muusikaline kasvatus lastesõimes. Haridusministeerium 1990. Lk 101) Laulumängu esimeses osas jooksevad lapsed koos õpetajaga vabalt ruumis ringi. Teises osas jäävad lapsed seisma näoga õpetaja poole. Õpetaja esitab lauldes küsimusi: "Kuidas teeb koerake?" Lapsed vastavad: "Auh, auh, auh!" jne.) 34 Õpetajaraamat A. Kumpas "Hiili ja hüppa" 1. Hii-hii, hii-hii, hiili nii kui hiireke, hiili nii, hiili nii. 2. Hüü-hüü, hüü-hüü, hüppa nii kui jänkuke, hüppa nii, hüppa nii. 3. Taa-taa, taa-taa, tammu nii kui karuke, tammu nii, tammu nii. 4. Lee-lee, lee-lee, lenda nii kui linnuke, lenda nii, lenda nii. (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 35) A. Roomere "Karuke" Metsas kõnnib karuke, mett ta otsib endale. Kõnnib, kõnnib karuke, puhkama jääb mättale. Lapsed metsa lähevad, karukese leiavad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
