docstxt/134791913243.txt
Kollane meri 1.Mere asend Kollane meri on Vaikse-Ookeani ääremeri.Meri on suhteliselt laia kujuga. Kollane meri piirneb lõunast Ida-Hiina merega, läänest Hiina riigiga, idast aga põhja ja lõuna Koreaga. Mere Kirde osas asub Bo Hai laht. Hiina Kollane meri Ida-Hiina meri Hiina Joonis 1. Kollase mere asend. 2. Mere nimi Mere nimi tuleb Huanghe ehk Kollane jõgi, mis voolab läbi Lössiplatoo. Löss on peeneteraline materjal, kergesti hõljumina edasikantav. Hõljum annab jõe ja ka mere veele kollaka värvuse ning sellest ka mere nimi. 3. Ääremeri Kollane meri on Vaikse ookeani ääremeri ,mis on ühenduses Huang He ja Yangtze jõgedega ,Ida- Hiina merega ja Korea poolasaare väina kaudu ka Jaapani merega. 4.Suurus Kollase mere pindala (k.a Bo Hai laht) on 416 000 km² .See on suhteliselt vähe võrreldes Vahemerega ,...
Lõuna-Hiina meri Lõuna-Hiina meri on Vaikse ookeani osa, saarte vaheline meri. Meres on palju saari. Asub poolenisti mandrilaval. Põhjas ja läänes piirneb Indohiina poolsaarega, edelas Malaka poolsaare ja Sumatraga, kagus Kalimantaniga, idas Filipiinidega ja kirdes Taiwaniga. Edelas ühenduses Andamani merega Malaka väina kaudu, lõunas Karimata väina kaudu ühenduses Jaava merega, kirdes Taiwani väina kaudu ühenduses Ida-Hiina merega. Sügavus kuni 5061 meetrit. Pindala on 3 500 000 ruutkilomeetrit . Lõuna-Hiina mere põhjas on palju naftat. Ja meretransport on väga suur. See on maailma teine enim laevatav meri. Kalu on ka väga palju, kuid ülepüük on nende arvu vähendanud. Linde on väga palju. Meri on väga liikiderikas. Soolsus on ookeani keskmisega sama. Merre suubub suur Mekongi jõgi. Kliima on kuum ja niiske, merevesi ei jäätu kunagi.See meri on maailma suurim meri.
Lõuna-Hiina meri Lõuna-Hiina meri on Vaikse ookeani osa, saarte vaheline meri. Meres on palju saari. Asub poolenisti mandrilaval. Põhjas ja läänes piirneb Indohiina poolsaarega, edelas Malaka poolsaare ja Sumatraga, kagus Kalimantaniga, idas Filipiinidega ja kirdes Taiwaniga. Edelas ühenduses Andamani merega Malaka väina kaudu, lõunas Karimata väina kaudu ühenduses Jaava merega, kirdes Taiwani väina kaudu ühenduses Ida-Hiina merega. Sügavus kuni 5061 meetrit. Pindala on 3 500 000 ruutkilomeetrit . Lõuna-Hiina mere põhjas on palju naftat. Ja meretransport on väga suur. See on maailma teine enim laevatav meri. Kalu on ka väga palju, kuid ülepüük on nende arvu vähendanud. Linde on väga palju. Meri on väga liikiderikas. Soolsus on ookeani keskmisega sama. Merre suubub suur Mekongi jõgi. Kliima on kuum ja niiske, merevesi ei jäätu kunagi.See meri on maailma suurim meri.
Tallinna Reaalkool Kollane meri Referaat Eeva-Laura Lõoke Kailit Taliaru Tallinn 2012 Kollane meri 1. Kollane meri asub Vaikses ookeanis sissevoolualas ja on suhteliselt laia kujuga, meri piirneb idast Korea poolsaarega, läänest Hiina riigiga, lõunas ühenduses Ida-Hiina merega. Mere Kirde osas asub Bo Hai laht, veel piirneb meri Jaapani merega, Korea väinaga ja Jaapani saartega. 2. Enamik meresid ei õigusta oma nime. Must meri pole üldse must, Valge meri valge. Punane meri on punane ainult siis, kui tema pinnal ujuvad tormi poolt lahti kistud pruunvetikad. Ainult Kollane meri on tõepoolest kollane. Sinna suubub Huanghe ehk Kollane jõgi, ...
KOLLANE MERI Maria Suumann 8.B Kollane meri · Kollane meri (hiina keeles Huanghai, korea keeles Hwanghae) on Vaikse ookeani ääremeri. · Kollane meri piirneb lõunast Ida-Hiina merega, läänest Hiina riigiga, idast Põhja- ja Lõuna-Koreaga. Mere kirdeosas asub Bo Hai laht. · Kollanemeri on ühenduses Ida-Hiina merega ja Korea väina kaudu ka Jaapani merega. Üldandmed · Kollasemere pindala on 380,000 km². Kuna meri asub täies ulatuses mandrilaval, on see võrdlemisi madal sügavaim koht on ainult 152 m sügav, keskmine sügavus on 60-80 m. · Kollase mere vesi on magedam kui ookeanis, keskmiselt 32. · Mandrilava on lai. Hoovused, tõus ja mõõn ·Kollase mere soe · Tõus toimub kaks korda hoovus on osa päevas. Hiina rannikul on nende amplituud umbes Kuroshio hoovusest, 0.9 ja 3 meetri vahel, mis...
KOLLANE MERI Mirjam K. 7b MERE ASEND Kollane meri asub vaikse ookeani loode osas. Bo Hai laht Jaapani meri Korea poolsaar Kollane meri Korea väin Jaapani saared IVaikne ookean Ida-Hiina meri Joonis1. Kollane meri MERE NIMI Kollasele merele on nime andnud jõgede poolt hõljumina merre kantav löss, mis värvib merevee kollakaks. ÄÄREMERI Kollane meri ei ole otse ühenduses ookeaniga, et ookeanisse jõuda, peab kollane meri läbima Ida-Hiina mere. Kollase mere kirde osas on Bo Hai laht. Kollase mere ida osas on aga Korea väin. Kollase mere kagu osas aseteseb väike osa Jaapani saartest. SUURUS S=416000KM RUUDUS SUURIM SÜGAVUS Kollane meri on madal, sügavus mere keskosas on 60-80 m. Suurim sügavus Kollases meres on 106 meetrit. VEE SOOLSUS Kollase mere vesi on magedam kui ookeani vesi, keskmiselt 32 promilli. VEE TEMPERATUUR JA JÄÄTUMINE VEE LIIKUMINE Kollase mere idarannikul o...
Kollane meri Kollane meri on Vaikse ookeani osa. Kollane meri on ääremeri, mida ümbritseb Ida- Hiina meri ning Jaapani meri. Mandritest ümbritseb Kollast merd Hiina ning Lõuna- ja Põhja-Korea. Kollase mere pindala on umbkaudu 416 000 km. Suurim sügavus on 106 m. Vesi on magedam kui ookeanis ehk umbes 32 promilli. Kollane meri on selfimeri, mis tähendab, et ta asub mandrilaval. Self on Kollasel merel lai. Kollane meri sai oma nime selle järgi, et jõed kannavad hõljumina peeneteralist setet, lössi, merre. Sete koosneb tavaliselt peenest liivas või saviosakestest ning on helekollast värvi. See värvibki mere kollakaks. Kollase mere idarannikul on väga tugevad looded, suurim kõrgus on 8 meetrit. Ida- Hiina meres on Kuroshio hoovus, mis on maailmas suuruselt teine soe hoovus. See mõjutab ka Kollast merd. Kollase mere põhjas roomavad kühmulised meripurad ning kaljupragudes on ka merisiilikud. Uuringud ...
Mered ja lahed Läänemeri Põhjameri Barentsi meri Vahemeri Must meri Punane meri Kariibi meri Jaapani meri Mehhiko laht Guinea laht Pärsia laht Hudsoni laht Kanalid Panama Suessi Kieli Väinad Taani väinad Inglise kanal e. La Manche Gibraltar Bosporus Dardanellid Beringi Magalhaesi Saared ja saarestikud Suurbritannia Iiri Island Kreeta Küpros Sitsiilia Sardiinia Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik ...
SISUKORD MERE ASEND................................................................................................................... 2 MERE NIMI....................................................................................................................... 2 SAARTEVAHELINE MERI..............................................................................................3 MERE SUURUS.................................................................................................................4 MERE SÜGAVUS.............................................................................................................4 MEREVEE SOOLSUS.......................................................................................................5 VEE TEMPERATUUR JA JÄÄOLUD............................................................................. 5 VEE LIIKUMINE................................................................
JAAPAN Riigi iseloomustus Tallinn 2011 JAAPAN Riigi lipp Globaalne kaart · Saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. · Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Neist neli suuremat on Honsh, Hokkaid, Kysh ja Shikoku, mis kokku moodustavad 97% Jaapani maismaa pindalast. · Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist, mis kulgeb piki Vaikse ookeani Aasia rannikut. · Pealinn on Tokyo. Teised olulised linnad kõik Honshu (suurimal) saarel- on Osaka, Nagoya, Kyoto ja Yokahama · Jaapan on väga mägine maa 70% territooriumist on kaetud mägedega. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honsh saarel. Geograafiline asend: * Aasia manner. * Naaberriigid:...
Kliima analüüs 1. Riik Eesti Hiina +20 kraadi +30 kraadi keskmine õhutemperatuur suvel -5 kraadi +8 kraadi keskmine õhutemperatuur talvel 1000mm 2000mm aastane keskmine sademetehulk Edela- ja läänetuuled Kirde- ja idatuuled valitsevad tuulesuunad 2. Eesti- Riigi siseselt on kliimanäitajad stabiilsemad mere äärsetel aladel, Lõuna-Eestis on aga temperatuuri kõikumine suurem. Talvel on Lõuna-Eestis kõige madalamad temperatuurid ning suvel on kõige kõrgemad temperatuurid. Põhjuseks on see, et talvel soojendab meri rannikuäärseid alasid ning suvel jahutab, seetõttu ei kõigu seal temperatuur, kuid Lõuna- Eestis pole merd ning seetõttu kõigub se...
Kanepi Gümnaasium 10.a Grete Põdder HIINA RAHVAVABARIIK Kanepi 2009-05-18 2 SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK..........................................................................................4 Riiklikud pühad..........................................................................................................7 Poliitika......................................................................................................................8 LOODUSLIKUD TINGIMUSED.................................................................................8 Geograafiline asend....................................................................................................8 Pinnamood..................................................................................................................9 Mullastik..............................................................................
MEREDE TÜÜBID MEREDE TÜÜBID MERI ON MAAILMAMERE OSA, MIS ON OOKEANIST ERALDATUD POOLSAARTE VÕI SAARTEGA I. SISEMERI ASUB SAARTE VÕI SAARESTIKE VAHEL A. ATLANDI OOKEAN 1. LÄÄNEMERI VAHEMERI MUST MERI AASOVI MERI B. PÕHJA-JÄÄMERI 1. VALGE MERI HUDSONI LAHT II. SAARTE-VAHELINE TUNGINUD SÜGAVALT MANDRISSE, ÜMBRITSEB VALDAVALT MAISMAA, ÜHENDUS OOKEANIGA KITSA VÄINA KAUDU A. VAIKNE OOKEAN 1. FILIPIINI SULU SULAWESI JAAVA BANDA B. ATLANDI OOKEAN 1. IIRI MERI III. ÄÄREMERI ASUB MANDRI ÄÄREALAL, OOKEANIST ERALDATUD SAARTE VÕI POOLSAARTEGA A. INDIA OOKEAN 1. PUNANE MERI PÄRSIA LAHT B. ATLANDI OOKEAN 1. PÕHJAMERI KARI...
Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. RIIGI ÜLDANDMED.................................................................................................4 1.1 Üldandmed............................................................................................................4 1.2 Riigi asend maailmas............................................................................................4 1.3 Maa ja riigid..........................................................................................................5 1.4 Hiina Rahvavabariik..............................................................................................5 1.5 Territoorium..........................................................................................................6 2. LOODUS.......................................................................
Rakvere Eragümnaasium Sandra Suviste 11.A klass TEKSTIILITÖÖSTUS Hiinas ja USA-s geograafia referaat Juhendaja: Ingrid Korjus Rakvere 2010 SISUKORD Sisukord......................................................................................2 Hiina.........................................................................................3 Hiina kaart..................................................................................4 USA..........................................................................................5 USA kaart...................................................................................6 Tekstiilitööstus.............................................................................7 Hiina ja USA võrdlus.....................................................................8 Diagramm...........................................
Hiina Rahvavabariik Riigi üldandmed Riik: Hiina Rahvavabariik (hiina k. Zhonghua Renmin Gongheguo). Pindala: 9 596 960 km² Rahvaarv: 1 306 300 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 136 inimest/km² Riigikeel: hiina keel (standardhiina keel ehk putonghua, mis põhineb pekingi dialektil) Riigikord: kommunistliku partei poolt juhitav riik Riigipea: president HU Jintao (alates 15.03.2003), on samas ka Hiina KP peasekretär ning Sõjanõukogu esimees (Sept 2004) Valitsusjuht: peaminister WEN Jiabao (alates 16.03.2003) Pealinn: Peking (Beijing) (13,8 mln elanikku) Haldusjaotus: 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regiooni (zizhiqu) ja 4 keskvõimule alluvat linna (shi): Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin. Hong Kong ja Macau on autonoomsed erihalduspiirkonnad. Rahaühik: Hiina jüaan (CNY, kasutatakse ka lühendit RMB) (hiina k. yuan, kõne- keeles kuai) = 1,58 EEK; 1USD=8.06 RMB (jaanuar 2006) Suuremad linnad: Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin, mis paik...
Linnade võrdlus Peking ja Brüssel Arva ära! Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arva veel! Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Peking Peking on Hiina pealinn. Peking on 1. järgu haldusüksuse (shi) Beijing Shi halduskeskus Pekingi alaliste elanike arv on 7 072 000 (2007). Peking on üks Hiina arenenumaid linnu, kus kolmanda astme tööstus moodustab 73,2% selle SKP-st. Peking oli esimene post-industriaalne Hiina linn. Linna keskel asuvad Tian'anmeni väljak ja Keelatud linn. Linnast 10 km loodes asub Suvepalee. Pek...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Hiina Referaat Olustvere 2013 Sisukord Riigi üldandmed: Riik: Hiina Rahvavabariik Pindala: 9 596 960 km² Rahvaarv: 1 306 300 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 136 inimest/km² Riigikeel: Hiina keel(mandariini keel) Riigikord: Kommunistliku partei poolt juhitav riik Riigipea: Hu Jintao Pealinn: Peking(13,8 mln elanikku) Haldusjaotus: 23 provintsi, 5 autonoomset regiooni ja 4 keskvõimule alluvat linna): Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin. Hong Kong ja Macau on autonoomsed erihalduspiirkonnad. Rahaühik: Hiina jüaan Suuremad linnad: Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin, mis paiknevad Ida-Hiinas 2 Hiina kaart. http://www.chinaforgroups.com/chinamap.html Geograafiline asend ja loodus: Pindalalt on Hiina ...
HIINA Sisukord AsendKaart Kliima Loodusvööndid Kliimavöötmed Mullad Taimestik Loomastik Inimtegevus Huvitavad faktid Põhjus puhkamiseks Kasutatud kirjandus Asend kaart Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja IdaHiina meri ning Kollane meri. Mõned faktid riigi kohta Hiina rahvaarv küündib1,3 miljardi elanikuni Pealinnaks on Peking, kus elutseb 12 miljardit elanikku. Hiina keeles on Hiina Zhonghua - "keskmine impeerium". Nimi annab tunnistust maailmavaatest, mille kohaselt Hiina keisrid, Taeva pojad pidasid end maailma nabaks. Hiina pindalaks on 9 596 960 km² Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. Hiina riigikorraks on kommunistlik partei. Presidendiks HU Jintao (alates 15.03.2003). Haldusjaotus: 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regio...
Hiina Hiina Rahvavabariik asub Euraasia mandril Aasia maailmajaos, täpsemalt Ida-Aasias. Naaberriike on kokku 14, kuid tähtsamad on Venemaa kirdest, Mongoolia põhjast, Kasahstan loodest, India edelast, Vietnam, Laos ja Birma põhjast, Põhja- ja Lõuna-Korea idast, üle mere ka Jaapan ning Taiwan. Veekogudest piiravad Hiinat Kollane ja Ida-Hiina meri idast ning Lõuna-Hiina meri kagust. Pinnamood on riigi suuruse tõttu väga erinev. On mägesid Himaalaja ning Tiibeti kiltmaa, kuid riigi idaosa on madalam, merede ääres leidub ka madalikke. Suurim madalam ala on Hiina tasandik Kollase mere ääres. Hiina ning ühtlasi ka maailma kõrgeim tipp on Mount Everest (8848 meetrit) Himaalaja mägedes.Hiina põhjaosas on lähisarktiline kliimavööde ning lõunaosas on troopikavööde. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Kõige soojem kuu on juuli 28 oC ning kõige külmem jaanuar (-2 oC.) Mägedes ja ma...
Tartu Descartes'i Lütseum Hiina rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurimus Liina Larm Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2014 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Üldandmed 1.2 Geograafiline asend 1.3 Huvitavaid fakte 2. RAHVASTIKU ANALÜÜS 2.1 Rahvaarvu muutumine 2.2Rahvastiku paiknemine 2.3 Soolis-vanuseline koosseis 2.3.1 Rahvastiku sooline ja vanuseline jaotuvus. 2.3.2 Sündimuse ja suremuse näitajad, sh väikelaste suremus + loomulik iive 2.3.3 Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused 2.3.4 Rahvastikupüramiidi analüüs 2.4 Linnastumine 1.1 Üldandmed Hiina Rahvavabariik (hiina k. Zhonghua Renmin Gongheguo) pindala on 9 640 821 km² ja selle pealinnaks on Peking, kus rahvaarv 2007a seisuga on 7 072...
Lahed ja mered Poolsaared Orinoco madalik Läänemeri Patagoonia madalik Põhjameri Skandinaavia ps. Mehhiko kiltmaa barentsi meri Jüüti ps. Ida-aafrika kiltmaa vahemeri Apenniini ps. Sahara kiltmaa kariibi meri Pürenee ps. Kesk-siberi kiltmaa jaapani meri Balkani ps. mehhiko laht Araabia ps. Jõed guinea laht Hindustani ps. pärsia laht Indohiina ps. Rein hudsoni laht Korea ps. Doonau panama Labratori ps. Volga punane meri Galifornia ps. Huang he suessi kanal Florida ps. Jangste kieli kanal Somaalia ps. Mekong Indus Väinad Pinnamood Ganges Mississippi j...
Jaava meri Asub Vaikses ookeanis ja on saartevaheline meri Indoneesia saarestikus. Jaava meri piirneb lõunas Jaava saarega, põhjas Kalimantaniga ja läänes Sumatraga. Idas külgnneb Bali meri, loodes Karimata väina kaudu seoses Lõuna-Hiina merega. Mere pindala on 320 tuhat km². Jaava mere vesi on magedam kui ookeanis,sest sademed ületavad aurumist. Mere soolsus on umbes 32. Keskmine sügavus 111m, suurim sügavus 1272m. Vee temperatuur 27-29° C. Mandrilava on valdavalt lai. Leidub arvukalt korallrahusid. Kala peamiselt tuun ja toimub ka pärlipüük. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava mere kaldal on seal neli miljonilinna: Banteni provintsis Tangerang, Jakarta provintsis Jakarta, Kesk-Jaaval Semarang ja Ida- Jaaval Surabaya. Lõuna-Sulawesi pealinn Makassar on samuti miljonilinn. Lõuna- Kalimantani pealinn Banjarmasin pole palju väiksem. Enamik Jaava lä...
Jaapan (Nihon-koku, ???) Eliisebeth. P Nimi · Nippon kasutatakse ametlikus kontekstis. · Nihon on igapäevasem termin. · Mõlemad tähendavad "Päikese allikad" ehk " tõusva päikese maa". · Euroopasse jõudis Jaapanit tähistav sõna kõigepealt hiina keelest Marco Polo vahendusel. Vapp · Jaapni vapp on rahvuslik ja keiserlik pitsat. · Vapil on kujutaud krüsanteemiõis , õielehti on nii alumisel kui ülemisel 16 tükki. Rahvusliklipp · Punane sõõr lipu keskel on päikesesümbol " Hinomaru". · Valge - puhtus. · Punane - siirus. · Riigilipuna alates 1999.aastast. Merelipp · Lipu põhivärv oli kunagi valge, keskkohas punane sõõr ja 16 punast kiirt. · II maailmasõja lõpul keelati selle lipu kasutamine. · Tänaseks on see uuesti kasutusel. Jaapan ja naabrid Riigid: Mered: · Hiina · Ohhoota meri ...
Jaapan Koostas: Asend ja suurus Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist Lähimast naaberriigist Venemaast eraldab Jaapanit Ohhoota meri Põhja- ja Lõuna-Koreast Jaapani meri Hiinast ja Taiwanist Ida-Hiina meri Laamad ja nende mõju · Filipiini laama Click to edit Master text styles · Euraasia laama Second level Vaikse ookeani laama Third level · Fourth level Fifth level · Palju kuumaveeallikaid ja vulkaane Pinnamood Väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel Jaapani kuulsaim ja kõr...
Atmosfäär Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja...
Veestik õpik lk 28-45 (GEO 2) Kordamisküsimused 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. Vett on maakeral väga palju, kuid Maal on ka piirkondi, mis kannatavad veepuuduses. Enamik Maa veevarudest on soolane ja paikneb maailmameres. Magedat vett on vaid 3% ja sellestki on kaks kolmandikku liustikes jääna ning ligi kolmandik põhjaveena maa sees. / 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. 2. Too näiteid vee tähtsusest looduses. Veel on oluline roll kliima ja pinnamoe kujunemises. Vesi on mulla tähtis koostisosa. Veeta ei kasva taimed ega ela loomad./Looduses on vesi ringluses. 3. Too näiteid vee kasutamisest ja säästmise võimalustest. Vett kasutatakse joogiks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks, põldude niisutamiseks ja kaupade valmistamiseks tööstustes. Vett saab säästa vett mitte raisates, võimalusel kasutada taimede kastmisel vihmavett. 4. Nimeta piirkondi, kus napib puhast magevett (lk 29). Aafrika, Ukraina, Lähis-Ida, A...
Ehte Humanitaargümnaasium Filipiinid Referaat Tallinn2014 SISUKORD ....................................................................................2 1. ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................3 1.1. Üldandmed....................................................................................3 2. Riigi geograafiline asend..................................................................4 2.1. Geograafiline asend..........................................................................4 3. Looduslikud tingimused...................................................................5 3.1. Pinnamood.....................................................................................5 3.2. Kliima..........................................................................................5 4. Rahvastik..............................................................
1940- Aasia riigid iseseis. 1955 SEATO ndad 1955 CENTO 20.nov.1945 - Nürnbergi protsess 1955 Bangduni konverents 1.okt.1946 1955 Hallsteini dokriin 17.juuli - Potsdami konverents 26.juuli Eg. riigist. Suessi kanali 2.aug.1945 1956 1945 - tekkis 98 uut riiki 29.aug.1956 - Suessi kriis 1990 6.nov.1956 juuli-okt. Pariisi rahukonverents 1956 - Kuuba partisanisõda 1946 1958 veeb. Stalini kõne Moskvas 1957 Eisenhoweri dokriin 1946 1957 - Vietnami kodusõda märts C...
1.1 Põhiandmed Pindala: 9 593 961 km2 Rahvaarv: 1 249 987 000 Pealinn: Peking Keeled: hiina keel, 57 piirkonnakeelt Rahaühik: jüaan Inimesi km kohta: 132 inimest ruutkilomeetri kohta Peamised tegevusalad: põllumajandus, tööstus Kõrgeimad mäed: Everest - 8848 meetrit Lhotse -8511 meetrit Makalu - 8481 meetrit Pikimad jõed: · Jangtse- 5980 km · Huang He- 4845 km · Xi Jiang- 2110 km Suurimad linnad: · Shanghai- 7 860 000 inimest · Peking- 7 000 000 inimest · Hongkong- 6 310 000 inimest Hiina riigiinfo = http://www.uptravel.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et 1. 2 Asend Hiina asub Euraasia mandril Ida- Aasias. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga : Mongoolia, Venemaa, Kashastan, Kõrõzstan, Tadzikistan, Afghanistaan, Pakistan, India, Nepaal, Bhutan, Myanmar, Laos, Vietnam ja Põhja-Korea. Hiinat ümbritsevad LõunaHii...
Iraan Nimi Lipp & Vapp Kaart Üldinfo Pealinn Teheran Rahvaarv 66 429 284 Pindala 1,636 miljonit km2 maad 12 000 km2 vett Naabrid Aserbaidzaan, Armeenia, Türgi, Iraak, Türkmenistan, Afganistan, Pakistan Maakondlik kaart Loodusolud Madalaim punkt Kaspia Meri 28 m Kõrgeim punkt Kuhe Damavand 5 671 m Looduslikud ohud Perioodilised põuad, Üleujutused, Liivatormid, Maavärinad Loodusolud Kliima Kuiv, poolkõrbeline. Suvine temperatuur on harva üle 29°C. Loodusvarad Nafta, Maagaas, Kivisüsi, Kroom, Vask, Rauamaak, Plii, Mangaan, Tsink, Väävel Rahvastik Suhtluskeeled Pärsia 58%, Türgi 26%, Kurdish 9% ...
ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: 1. kasutab kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, olukordade hindamiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; ÜLDMAATEADUS LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke,süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas; 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi; 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Rich...
Minu tai on väga huvitav raamat. Raamat on kirjutatud peategelase ehk siis autori mina vormis ja räägib tema elust Tais. Raamatu peatükid kirjeldavad elu Tais aasta erinevatel kuudel. Iga peatükis räägitakse erinevatest aastatest ja vahel oli raske järje pidada. Selle raamatu miinuseks võib lugeda seda, et raamat rääkis vähe Taist endast, nende kommetest ja kohalikust elust ja selle asemel kirjeldas autor liiga palju oma isiklikku elu nt- pidutsemist ja meessuhetest. Kuid sain põgusa ülevaate Taist, tailast ekommetest ja traditisoonidest ja kohalikust elust. Tai on suur maa. Selle pindala on 514 tuhat ruutkilomeetrit ja rannajoont on 3219 kilomeetrit. Ida poole jääb rahulik ja madal Vaikse ookeani Lõuna-Hiina meri koos sadade randadega, kuulsate kuurortlinnadega nagu Pattaya ja Hua Hin ja suvitussaartega nagu Koh Samui, Koh Samet ja Chang. Tais elab üle 63 miljoni inimese. Tais on väidetavalt alati päike kuum ja ere, taevas sinine.ja m...
Maastik ja elukeskkond Ookeanid,lahed, järved ja jõed: Jaapanit ümbritseb igast küljest meri. Seetõttu on Jaapan teiste IdaAasia riikidega võrreldes geograafilises isolatsioonis, mis võimaldas Jaapanil võtta Hiinast, Koreast ja teistest MandriAasia maadest üle mõjutusi siis, kui see sobis ning muul ajal isoleerida end välismaistest mõjudest. Jaapani meri eraldab Jaapanit Hiinast ja Koerast. Seto sisemeri on Vaikse Ookeani osa, mis eraldab Honshü, Shikoku ja Kyüshü saari. Seto sisemeres asub umbes tuhat saart. See meri oma saartega oli keskajal kaubanduse ja transpordi seisukohast oluline. Keskajal olid mitmed lahed sadamate suudmesse jäävaks vaikseks veeks, mis võimaldasid toimida nii kodukui ka välismaisel kaubavahetusel. Sel ajalooperioodil olid tähtsaimateks Osaka laht, Edo laht, Ise laht ja Uraga laht. Taimestik ja loomastik: Jaapanis leidub rikkalikult erinevaid taimi ja loomi. Neid kasutati toiduks, meditsiinis ja igapäev...
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM GEOGRAAFIA Filipiinid Nimi Referaat Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Geograafia 4 Riigi kuulumine suurregiooni 5 Riigi arengutase 6 Majandusorganisatsioonidesse kuulumine 6 Rahvastik 7-8 Linnastumine 8 Energiamajandus 9 Põllumajandus 9-11 Metsamajandus 11 Tööstus 12 Transport 12 Turism 13 Kasutatud materjalid 14-15 Sissejuhatus 2 Filipiinid on riik, mille leidsid esimesed asukad 30000 aastat tagasi ja oli esimene Kagu-Aasia riik, mis sai iseseisvaks peale Teist maailmasõda(1946). See saarterikas riik on ka ainus riik maailmas, mis heiskab lipu tagurpidi, kui on sõjaolukord. Tegemist on maailma suurima sõnumite saatjate riigiga (350-4...
Jaapan Rahvuslikud sümbolid Geograafiline asend Jaapan on saareriik Ida-Aasias. Pindala on 377 835 km² ning rahvaarv on 126 659 700. Elanikke on umbes 337 in/km². Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist, mis kulgeb piki Vaikse ookeani Aasia rannikut. Lähimast naaberriigist Venemaast eraldab Jaapanit Ohhoota meri; Põhja- ja Lõuna-Koreast Jaapani meri; Hiinast ja Taiwanist Ida-Hiina meri. Pinnamood Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honsh saarel. Piki Honsh saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mis on tegelikult vulkaan (purskas viimati aastal 1707). Loodus...
ESMASEKTOR Taani tasane, parasvöötme mereline kliima, aktiivsete temp summa umbes 2500, vegetatsiooni periood 9 kuud, sademeid aastas 400 800mm, enam jaolt viljakad pruunmullad, kapitali jagub, põhuneb moodsal tehnoloogial, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, turg lähedal, riik toetusi ei ann, toetused EL. Põlluharimiseks ebasoodsad alad polaarne vööde (arktiline, antarktiline), lähispolaarne vööde, troopiline vööde. Põlluharimiseks soodsad alad soe parasvööde, mõõdukas parasvööde, lähistroopiline vööde. Eesti asub mõõdukas parasvöötmes. Haritav maa ühe elaniku kohta Okeaania 1,94ha, Ida Aasia 0,10ha. Põllumajanduslik maa haritav maa (põllud, mitmeaastased istandused), looduslik rohumaa (niidud, kõrbete karjamaad). Nisu Kesk ja Lõuna Euroopa, Põhja ja Kesk Ameerika, Ida Aasia, Lõuna Kanada, Venemaa, Hiina, Usa. Mais Lõuna Euroopa, Ida Aasia, USA, Lõuna Ameerika lõuna ja ida osa, Us...
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. "tursasõda" Islandi ja Suurbritannia vahel, tuunikala kriis Ecuadori, Peruu ja Tšiili suhtes 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. panen jooksva vee hammaste pesul kinni panen jooksva vee dušši all käies kinni ei pese nõusid jooksva vee all kui wc pott on kahesüsteemiline siis kaustan neid nii nagu peab väldin suviti muru kastmist põhjaveega 3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. Mehhiko laht Põhjamere all Lõuna-Hiina meri Pärsia laht 2) maagaas 4p. Pärsia laht Lõuna-Hiina meri Põhjamere all Mehhiko laht 4. Millised Maa piirkonnad saavad 1) kõige rohkem sademeid, miks 2p. -Ekvaatori ümbrus, sest ekvatoriaalne kliima, kus sajab iga päev, õhuniiskust on palju - Bengali lahe põhja-ja idarannik, sest mussoontuuled, pool aastat sajab ja vihm on paduvihm 2) kõige vähem sademeid,...
Ümbermaailmareis Marsruut EestiVenemaa VenemaaHiina HiinaJaapan JaapanAustraalia AustraaliaMadagaskar MadagaskarLõunaAafrika LõunaAafrikaArgentina ArgentinaKanada KanadaGröönimaa GröönimaaEesti Hiina Rahvaarv: 1,3 miljardit Paikneb IdaAasias Peamised vaatamisväärsused: Taevase Rahu väljak, Keelatud linn, Hiina müür, Xi'an (maailmakuulsad terrakota kujud) ja tempel Dali lähedal. Legend Legendi kohaselt, hakkasid ühel päeval 12 looma vaidlema, kes saab esimesena aastatetsüklit valitsema hakata. Jumalatel paluti otsustada ja nad korraldasid võistluse: kes jõuab esimesena jõe vastaskaldale, on esimene, ja ülejäänud loomad saavad valitseda kaldale jõudmise järjekorras. Kõik 12 looma kogunesid kaldale ja hüppasid jõkke. Võistluse käigus hüppas rott aeglase aga kangekaelse härja selga. Kui härg oli lõpppunktist paari jala kaugusel, hüppas rott maha, jooksis finisijoone poole ja võttis võidu ning õiguse esindada Lu...
Jaapan Sinu nimi Jaapani iseloomustus. Jaapan asub Euraasia mandri kõrval, jääb ekvaatorist põhja poole ja meridiaanist idasse. Riigi pindala on 377 835 km² (Eesti pindala on 12% Jaapani omast) ja rahvaarv on 127,103,388 (Eesti rahvastik on 1% Jaapani omast.) Riik asub saarel. Saar asub Vaikses ookeanis ning seda ümbritseb Jaapani meri. Suurim jõgi on Shinano jõgi (367 km). Naaberriigid. Jaapani peamised naaberriigid on Venemaa, Hiina, Lõuna Korea ja Põhja Korea. Jaapan http://www.scribblemaps.com/maps/view/Jaapan/CAha3Tljwx Jaapani Rahvaarv Rahvaarv 127500000 127400000 127300000 127200000 127100000 Rahvaarv 127000000 126900000 126800000 126700000 126600000 126500000 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Jaapani Usundid (2014) Rahvused (2014) Kasutatud materjalid. Theodora. Loetud : ...
Elu on tekkinud umbes nelja miljardi aasta eest. Inimesed 200 000 aasta eest. Suutsime lõhkuda tasakaalu, mis vajalik eluks Maal. Planeet leekides meri. Tekkis päikese sünnist. Vulkaanid muudavad maastikku. Atmosfääris polnud hapnikku. Veeaurust tihe, süsinikdioksiid. Õige kaugus päikesest suutis säilidada vee vedela oleku. Niiskus kondentseerus ja langes ning pani aluse jõgedele. Rajasid sängi, jooksid mdalatele punktidele, mood. Ookean. Kividelt kaasa mineraale- mageveeookeanid soolasteks. Mineraalid ja metallid vanemad kui Maa. Primitiivsed eluvormid elutsevad kuumaveeallikates. Arhebakterid, sinivetikad- lõid atmosfääri. Kunagi oli Suur kanjon meri, milles elasid mikroorganismid. Nad kasvatasid endale kooriku, kasutades ookeani lahustunud s³sinikku. Põrast surma kogunesid nende koorikud mere põhja. Eemaldasid süsiniku. Sai areneda eluormid. Maal sama kogus vett. 70 % gaasist, milleta meie kopsud ei toimiks tuleb vetikatelt. Puud tro...
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 ...
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. Põhjus: Kontroll vee üle - põllupidajad võitlesid väheste veevarude eest võttes kasutusele ka raskerelvastuse 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. Hambaid pestes keeran kraani kinni Anduritega kraanid/ Tilkuvad kraanid parandada Vihmavee kogumine kastmiseks Enda pesemiseks kasutada dušši Pesu pestes mitte kasutada mitut loputust 3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. 2) maagaas 4p. Nafta Maagaas Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht Põhjamere all Põhjamere all 4...
Riikide teke: vanimad riigid 4-3 a.t. eKr. Sõltuvus looduslikest oludest: vesi, meri-Foniikia ja Palestiina (kalapüük, laevandus), maavarad Inimeste tegevusalad: põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö, kaubandus, kalpüük. Foniikialased- kaubandus, kalapüük, maade avastamine Riiklus: monarhia, diktatuur, linnriigid-Sumeris, Foniikias, ühtne riik-Egiptus, Babüloonia, Heptiidi, suurriigid- Hetiidi, Assüüria, Pärsia Valitsemine: absolutistlik valitseja võim oli piiramatu (vaarao, keiser, kuningas) ERANDID! Foniikia kuningas oli sõjapealik- kindlustas linna, kaupmehed kõige tähtsamad. Hetiidi riik rahvakoosolek Seisuslik hierarhia: 1.valitseja 2.preestrid 3.ametnikud, sõjapealikud 4.kaupmehed 5.käsitöölised 6.talupojad 7.orjad KASTIKORD Orjus: sõjavangid, võlaorjus. Kui võlg tasutud, polnud ori. Religioon: polüteism- paljude jumalate kultus, monoteism- üks jumal, Juudihõimud Palestiina Kultuur: kiri- hieroglüüfkiri, kiilkiri, tähestik...
Puhja Gümnaasium NIMI klass FI LI PI I N I D Refereaat Juhendajad: õp õp Koht 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Üldandmed.......................................................................................................................................4 2. Looduslikud tingimused...................................................................................................................5 3. Majandus .........................................................................................................................................6 4. Vaatamisväärsused............................................................................................................................7 Kokkuvõte........
Geograafilise asendi, loodusressurside, rahvastiku ja kultuuri mõju majanduse arengule Jaotatud kolmeks osaks: -Majandusgeograafiline asend -Loodusgeograafiline asend -Poliitgeograafiline asend Geograafiline asend - väga tähtis mõju on vee (ookean, meri) lähedusel, sest suur osa kaubandusest toimub vee abil. Vee puudumisel väheneb kaubanduslik aspekt. -veetransport on odavam, kui maismaal Loodusressursid -Taastumatud ja taastuvad- mõjutavad riigi rikkust -Taastumatud: teemantid, nafta, kivisüsi, mets -Taastuvad: vesi, muld, loomad Kliima -Suurim mõju majandusele -Mõjutab maa viljakust, vett, sademeid, maavarasid, jne Loodus -Mäed: looduslikud takistused, blokeerivaid otse teid, vähe loodusressursse -Kõrbed: samuti looduslik takistus, vähe ressursse, hõredalt asustatud -Vesi: takistaja, kuid enamjaolt ka abistaja, kalandus, vee- teed Rahvastik -7.6 billionit inimest -Jaotunud ebaühtlaselt (nt: India, Hiina) Rahvastik (negat...
Gümnaasium M. M 11. B FILIPIINID referaat Juhendaja: õp S.S 2013 · Üldiseloomustus · Üldandmed Pindala: 300 000 km2 Rahvaarv: 98 miljonit (2013) Pealinn: Manila Pealinna elanike arv: 1 581 000 (2000. aasta andmetel) Keel: filipiino ja inglise keel Rahaühik: peeso (PHP) · Geograafilise asendi iseloomustus Filipiini Vabariik koosneb 7010 saarest ning asub Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Filipiine ümbritseb idast Filipiini meri, läänest Lõuna-Hiina meri ja lõunast Sulawesi meri. Filipiinidest lõunasse jäävad Indoneesiale kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas Malaisiale kuuluv Kalimntani osa. Teisel pool Filipiini merd asub Belau ning põhjas Taiwan. Filipiinide koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. · Looduslikud tingimused Filipiinidel on kuum ja niiske troopiline-mereline kliima, mis...
· Kui vana on Maa? Universumi vanuseks arvestatakse umbes 15 miljardit aastat, kuid Maa vanuseks arvestatakse 4,5 miljardit aastat. Planeedid, galaktikad ja tähed tekkisid suure paugu teoorial. Ülitihe, kuum ja väike moodustis sisaldas enne paisumist ja laialipurskumist seda materjali, millest on tehtud taevakehad. · Kus on olnud kõige külmem? 1983. aasta juulis registreeriti külmarekord Antarktises. 3400 meetri kõrgusel näitas termomeeter 89,20 C. Mõnes paigas Siberis on mõõdetud külma veel 67 kraadi. · Kus sajab kõige vähem? Sadememõõtur on seade, mida kasutatakse teatud paigas langevate sademete hulga mõõtmiseks. Mõtet pole sadememõõturit paigaldada Atacama kõrbesse Tsiilis, sest seal on 17. sajandist- 1971 aastani vägagi vähe sadanud. · Kus on sadanud kõige rohkem lund? Lumi on jääkristallidest koosnevad tahked sademed. Jääkristallid tekivad pilvedes, kui selles sisalduv veeaur külmub. Kõige rohkem lund ...
A. Kitzbergi nim Gümnaasiumi 10. klassi geograafia eksami piletite küsimused 2014-15 õ.-a. 1. a. Rahvastiku paiknemine ja tihedus, seda mõjutavad tegurid Aastatuhandete jooksul on rahvastiku paiknemist ja asustuse arengut mõjutanud nii looduslikud kui ka ühiskondlikud tegurid. Asustuse kujunemist etendas tähtsat osa ka kaubandus ja trantspordivõimalused. Nii tekkisid paljud asulad kaubanduse ristumis- kohtatesse ja soodsa sadamakohaga suurte jõgede suudmealale. Kui hakati 19 sajandi lõpul raudteeid ehitama tekkisid asulad raudteede sõlmpunktidesse. Suurde transporditeede lähedus ja seega paremad liikumisvõimalused mõjuvad inimeste elukohavalikut ka nüüdisajal. Tööstusajastul tekkisd paljud asulad maavarade kaevandamis piirkondadesse ja mõned neist asulatest kujunesid kiiresti kasvavateks tööstuslinnadeks. LOODUSLIKUD ...
annaabi.ee 
