Bütsants 1. Bütsants oli muistse Rooma impeeriumi õigusjärglane kuna ametlikult oli riik jätkuvalt Rooma keisririik ja enamik selle riigi elanikest olid roomlased. Bütsantsi põhivaldused asetsesid küll Väike-Aasias, kuid Keiser Justinianuse valitsusajal suudeti taastada osa Rooma impeeriumi hiilgust vallutades nii Apeniini poolsaare kui osa Põhja-Aafrikast. 2. Bütsantsil tuli vastu seista araablastele, lõunaslaavlastele, langobardidele, bulgaarlastele ja türklastele. Armee efektiivsus tagati sõjaväe tugevdamisega ja vastupealetungidega vallutajatele 3. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Bütsantsis polnud pikka aega Keisri ainuvõim polnud päritav, ta määras endale ise järeltulija
KT Renessanss 15. Sajandil toimusid Itaalia kunstis suured muutused, millest sai alguse renessanss. Renessanss vastandub nagu uued kultuurid ikka, sellele eelnenud keskaja kultuurile. Suurim erinevus on renessanssile omane eneseteadvus. Renessanssiajastulõpiti uuesti tundma antiiki ning selle hiilgust taaselustama. Renessanssi kõige tugevam alus on siiski humanism - veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba arengehk enam pole oluline inimese päritolu, vaid see, mida inimene teha suudab ja kelleks ta saanud on. 15. Sajandil ehk vararenessanssi perioodil oli Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks Firenze. Üheks esimeseks renessanssi suurmeistriteks arhitektuuris oli Firenzes tegutsenud Filippo brunelleschi, kes
saj germaanlaste võimu alla. Ida-Roomas püsis keisrivõim kuni 15. saj, mil Konstantinoopli vallutasid türklased. Ida provintsid tugevamad ja jõukamad. · Bütsants nimi tuleb Konstantinoopoli kreekapärase nimetuse Byzantioni järgi. · Riik oli jätkuvalt keisririik ja selle elanikud nimetasid enda roomlasteks. Läänes nimetati neid kreeklasteks. · Kreeka keel -Bütsantsi riigikeel. · Keiser Justinianus (527-565) püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. * Vallutab juurde maid. * Tsiviilkoodeks kõik võrdsed (Corpus iuris civilis) * Ehitab Konsta vääriliseks pealinnaks. * Hagia Sophia (Püha Tarkuse) katedraali ehitus. · Keiser Basileios II (976-1025) Bütsantsi väline hiilgus, võim ja heaolu haripunkt. Vallutas Bulgaaria riigi, Bütsants võimsaim. Turvalisus, käsitöö ja kaubanduse ja kultuuri õitseaeg. *Araablaste sissetung -7. saj vallutasid araablased Vahemere idaranniku ja
Teie sisendasite meile, et rindel olemine on uhke ja tähtis kogemus.Kuid teie ei tea mis tunne on iga päev karta enda ja oma sõprade elu eest.Elada teadmatsuse, mis järgmisena juhtub, kes järgmisena sureb.Peita end lahingutule ajal mürsuaukedes teadmata, kas sa veel kunagi oma sõpru näed. Te pidasite meile kirglikke kõnesid teemal, miks liituda sõjaväega sõja alguses.Te kasutasite patriootilist ilukõnet, et edasi anda rahvalikku lojaalsust ja hiilgust.Te kutsusite meid raudseks noorsooks, vihjates et me oleme tugevad ja vastupidavad. Te õhutasite meid, et meie olemegi need, keda sõjas vajatakse, kuid Te ei ole sõjas käinud.Teie ei tea ,mis tunne on karta iga hetk kuuli .Meie näeme asja teistmoodi, meie ei näe sõja uhkust ja hiilgust, meie näeme ainult surma, kannatusi, nälga ja haigusi.Me näeme hirmu ja koledusi, mida ükski inimene tundma ega nägema ei peaks. Me pole enam raudne noorsugu, kui me seda üldse
Barokk (arhitektuur) Üldiseloomustus 17.saj-18.saj algus Ta on eeskätte Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis Ameerikasse. Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades ( itaalia, hispaania, flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige üldistab kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (holland, inglismaa, osalt prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul. Barokk-kunstile omane: · Rahutus · Dünaamilisus (liikuvus) · Kirglik tunnteväljendus · Emotsionaalsus · Elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui sklulptuuris Barokk-kust sündis Itaalias. Itaalia arhitektuur Barokkarhitektuuri iseloomustavad: kõverad, lainelised vormid, voluudid, keerdsambad,
Barokk (maal). Peter Paul Rubens Üldiseloomustus 17.saj-18.saj algus Ta on eeskätte Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis Ameerikasse. Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades ( itaalia, hispaania, flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige üldistab kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (holland, inglismaa, osalt prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul. Barokk-kunstile omane: · Rahutus · Dünaamilisus (liikuvus) · Kirglik tunnteväljendus · Emotsionaalsus · Elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui sklulptuuris Itaalia Nimekaim maalija- Caravaggio /karavado/. Ta kujutab tõetruult lihtrahvatüüpe, harrastab anrimaali
hoogu ka 20. sajandi algul. · Lõppes jazzi lõpliku heakskiiduga rahva seas 1917. aastal. · Mängisid põhiliselt mustanahalised muusikud. · Tippaeg 1897-1917. Ajalugu 2 · 1899. aastal avaldas Scott Joplin oma teose "Maple Leaf Rag," mis sai korraga väga populaarseks ning andis inspiratsiooni järgnevatele heliloojatele. · Väga tugevalt mõjutas jazzi kujunemist ja olemust(koos bluusiga). · Peale hääbumist on olnud ka comeback'e mitmetel aastatel, kuid endist hiilgust see enam saavutada ei suuda. Kuulsamaid heliloojaid · Scott Joplin "Maple Leaf Rag" · Joseph Lamb "The Top Liner Rag" · James Scott "Frog Legs Rag" Ragtime tantsud · Fokstrott alates 1913. aastast levinud tants. · Two-step eel-ragtime tants, mis oli populaarne, kuni 1911. aastani · Slow drag samuti eel-ragtime tants, populaarne, kuni 1911. aastani. · Cakewalk ragtime algusaegadel tantsitud tants. Nimi tuleneb afroameerika
tekkisid sltumatud germaanlaste riigid. Ida roomas psis keisrivim kuni XV sajandini, siis aga vallutasid trklased Konstantinoopoli. Ida-Roomat hakati kutsuma Btsantsiks, mis tulenes Konstantinoopoli varasema kreekaprases nimetusest Byzantionist. Riik oli aga jtkuvalt Rooma keisririik ning elanikud nimetasid end roomlasteks. VII sajandil sai varasema ladina keele asemel Btsantsi riigikeeleks kreeka keel. Keiser Justinianuse valitsusajal (527-565) pti taastata Rooma impeerimu muistset hiilgust, kuid VI sajandi teisel poolel tungisid Balkani poolsaarele lunaslaavlased ja Itaaliasse germaani him langobardid ning seetttu Itaalia kaotati. VII sajandil tungisid Balkanisse Aasiast trgi pritolu bulgaarid. Nemad rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Btsantsiga olid vaenulikud. Aja jooksul sulasid bulgaaridest vallutajad slaavlastega hte ja vtsid omaks slaavi keele ning selle tulemusel kujunes tnapevane bulgaaria rahvas. Keiser Basileios II valitsusajal (976-1025) vallutasid Btsantsi ved
................. e) Talle kuulub lause: ,,Ta liigub siiski" ..Galileo Galilei.................................. 3. Millises piirkonnas tekkis barokk-kunst?maades kus valitses katoliiklus ja tugev kuningavõim(1punkt) 4. Iseloomusta barokkkunsti (vähemalt neli lauset). (2 punkti) ....Suurejooneline,mänguline,kontraste armastav stiil. Barokset muusikat iseloomustavad eredad kõla- ja tempokontrastid. Kirjandusteoste raskepärases sõnastuses põimuvad ilus ja inetu. Barkkkunst armastab välist hiilgust ja suuri mõõtmeid, hoogsa liikumise ja tugevate tunnete väljendamist. ......................................................................................... 5. Milles seisneb El Greco maalide omapära? (1 punkt) ..müstiline õhustik,rahutu valgus,nurgelised vormid,juskui pikaks venitatud figuurid ja erilise väljendusrikkusega maalitud usulised tunnused....... 6. Nimeta mõni barokne ehitis ja too ka maa, kus see asub. ..Prantsusmaal Pariisi lähistel asub Versailles
Peenestatud tubakat hoiti kotis. Tubakakotid tehti peamiselt nahast ja riidelappidest. Aga on ka seapõiest ja oina munandikotist tehtud tubakakotte. Eesti tubakatööstus Esimesed märgid tubakatootmisest Eestis ilmnesid 18. sajandi lõpul- lõigati tubakat, keerati sigareid ja valmistati nuusktubakat. 1920 aastal asutati Eesti Vabariigis esimene tubakavabrik, OÜ ``Tubak``. 1965 alustati filtriga sigarettide valmistamist. Tallinnas jäi kunagist tubakatööstuse hiilgust meenutama vaid Tartu maanteel asuv lagunev tootmishoone. Mis on tubakas? v Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust, nagu teisedki uimastid. Suitset amine ja ter vis
üheks suuremaks seni elanud meistriks füüsikaalaste katsete väljamõtlemisel ja teostamisel. Tõde oli Faraday jaoks alati tähtsam teadussaavutustega kaasnevast ühiskondlikust tunnustusest. Kui talle pakkuti Inglise Teaduste Akadeemia esimehe kohta, siis Faraday keeldus, ehkki selle ametikohaga oleks kaasnenud aadliseisusesse tõstmine ja muud suured auavaldused. Faraday mõistis, et kõrge teadusametnikuna ei saaks ta enam oma katsetusi jätkata. Taunides anglikaani kiriku välist hiilgust ja kõrgvaimulike silmakirjalikkust, pidas Faraday siiski oma elu peamiseks eetiliseks teenäitajaks Piiblit. Faraday ei armastanud kasutada valemeid ning võrrandeid, kuid oma arutlustes oli ta väga täpne ja selgesõnaline. Faraday tõi füüsikasse õpetuse lähimõjust välja vahendusel. On kõigiti loomulik, et just Faraday kui suur katsetaja ei suutnud tõsiselt võtta õpetust mõju levimisest ilma vahendajata. Juba aastal 1822, kaks
Ergsalt jäi meelde ,,Ave Maria, " mis oli ka minule kõige tuttavam lugu. Kui võrrelda kahte proffi, Kuremit ja Saali, siis nende hääled koos panid kiriku kenasti kõlama. Aare Saal, kes on tenor, kõlas küll mingil määral paremini kui Kurem. Võib- olla sellepärast, et tema hääl oli lihtsalt valjem. On jäänud veel arutleda Priidu Aardami (tenor) üle, kes õpib Tallinna Ülikoolis laulmist. Hetkel on tema õpetaja Vaike Kiik. Aardam laulis kaks laulu- ,,Ei au ei hiilgust otsi ma" ja ,,Hõbepurjeses paadis." Kui tema laulis siis oli sõnadest kõige paremini aru saada, sest Kurem ja Saal laulsid nagu klassikalisele stiilile omane. Siiski oli aru saada, et Aardamil on veel õppida küll. Kindlasti oli see talle hea kogemus. Neid kolme esinejat on siiski küllaltki raske võrrelda, sest kõik olid omamoodi. Üks oli hea naishääl, teine hea meeshääl ja kolmas alles õppija. Mainiksin ära, et esinejaid saatis orelil Tiit Kiik.
Lugedes teksti ,,Guillaume le Marechal ehk Maailma parim rüütel" leidsin väga palju huvitavaid mooduseid, kuidas seda katkendit mõista. Kuna ma polnud varem seda teost läbi lugenud, pidin keskenduma selle kuue lehe lahkamisele, et vastata arutlemiseks antud teemale. Leidsin, et tekst oli väga sisutihe ning seda pidi mitu korda läbi töötlema, et leida ülesse kõik võimalikud vaatevinklid. Teose üldeesmärgiks oli kanda edasi Guillaume-de nime au ja hiilgust, kuna oli hirm, et see vajub unustuste hõlma. Selline eesmärk oli tavaks paljudele suurkujudele, kes tahtis, et nendest jööks maha mingisugune kirje nende võidukatest ja aupaklikkest tegudest. Lugejatele kandubki edasi antud isiku või isikute seiklused, lahingud kui ka üldine elu, mis kohati tunduvad kanelaslikkusest ülepaisatud lugudena. Kuid just selliseks võib ka biograafiaid minumeelest pidada. Kui lugedes erinevaid biograafiaid, siis käis ka selle tekstiga kaasas
Absolutism Prantsusmaal hiilgus või viletsus ? Absolutism on valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal, aastal 1610. Prantsuse absolutismi hiilgeajaks oli Louis XIV valitsusaeg, kes on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh. Kuid kas Prantsusmaal oli näha ainult hiilgust või peitus selle taga ka viletsus? Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse. Versailles' õukond oli oma aja maailma hiilgavamaid ja toredamaid ning sai kuulsaks üle kogu Euroopa, olles eeskujuks paljudele teistele kuningakodadele. Lossis oli üle 2000 ruumi, kuhu pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase ja teenri. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrietendused, kus mõnikord
1. Tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. 2. Barokkajastul hakati muusikat tegema lihtsalt kuulamiseks. Heliloojad kirjutasid tellimusi, muusika tase tõusis järsult. 3. 1580-1760 e. XVII sajand XVIII sajandi esimene pool. 4. Vastureformatsioonist- katoliku kiriku hiilguse taastamise püüd. · Valitsejad, kes soovisid tähtsustada oma hiilgust(Louis XIV, PeeterI) · Kunstnike soov olla väljendusrikkam · Pärit algsest Itaaliast 5. Tähtsad olid emotsioonid, dramaatilisus, kõik oli liialdatud kuid hästi viimistletud, Virtuoosus. 6. Johann Sebastian Bach: Hästi tempereeritud klaviir, suur polüfooniameister, oli suurepärane oreli virtuoos ja improvisaator. ( mateuse passioon, Johannese passioon, Jõuluoratoorium)
ükskõik keda, aga inimesed võivad end koguda ja elada üle kõik hirmsa ja hävitava. Ülistati tarkust ja teravmeelesust, mõistus oli inimese suurim relv. Samas oli ka inimene väga nõrk,tihtipeale ta andus maistele ja madalatele ihadele. Esimene novell räägib sellest, kuidas juut läheb rikka kaupmehe õhutusel Rooma, et tolle soovil usku vahetada. Ta nägi Roomas vastupidist arvatule, seal oli ahnus prassimist ja lihahimu. Olenemata sellest saab ristiusk aina au ja hiilgust juurde. Nähes sealset elu, naaseb ta tagasi ja hakkab kristlaseks. Inimene on nõrk, andudes maistele ihadele. Vaatamata päritolule ja seisusele, on igal inimesel õigus isiklikule õnnele. Teine novell räägib sellest kuidas Egiptuse sultan läks raha laenama ühelt rikkalt kaupmehelt. Sultan üritas juuti lõksu püüda ja küsis talt keerulise küsimuse. Kaupmees oli aga kaval ja jutustas talle vastu huvitava loo. Juut sai aru, et tema plaan
Prado Muuseum Endise hispaania keelse maailma impeerimu hiilgust, meenutavad mehhiko muusikud linnaväljakutel. Väljaspollt on muuseumi hoone ilus ja suursugune, kuid midagi ajaloolist seal pole, maalid on lihtsalt hästi paigaldatud, paigutatud ja valgustatud. Maailma kuulsaid kunsti teosed pole eraldi esile tõstetud, ning kuivas õhus on hästi säilinud ka originaalmaalid. Külastajad aga ei usu tihtipeale, et tegu on originaal maaliga, mitte koopiaga..Senini pole avastatud ühegi maali juures pettust ega riukast
SANGLEPP Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas. Tihti võime teda kohata ka madalsoos. Niiskus teda ei hirmuta, samuti mitte külm, mis võib niisketel aladel tavalisest sagedamini esineda. Kuid ta ei talu liigset varju ja kaua seisvat põhjavett. Istutada tasub teda vaid viljakale mullale, sest mujal ei saavuta sanglepp oma täit hiilgust. Sanglepp on omapärane ja kahtlemata ilus puu. Hästi torkab silma tema tumepruun või hallikas, vahel peaaegu must ja väga paks koor. Selle järgi on ta oma teise nime saanud: must lepp. Erinevalt meie teisest lepast, hallist lepast, kasvab ta tõeliseks puuhiiglaseks, kel võib jämedust olla niipalju, et kaks meest ei ulatu ümbert kinni võtma ja kõrgust ligi 30 meetrit. Kaunis on ka tema tumeroheline läikiv lehestik. Lehtede järgi on teda lihtne eristada hallist lepast
Karutapja võidab selle võtluse ja nad sõlmivad rahu, ning lepivad kokku, et see võitlus jääb viimaseks eestlaste ja lätlaste vahel. Karutapja leiab ka oma armastuse- Burtnieki noorima tütre Laimdota. Siis varastavad sakslased Puutapja ja Laimdota ära ning Karutapja arvab, et nad petavad teda. Samal ajal läheb Kaupo, Liivimaa vanem, tiivustatuna Kangari ja Dietrichi sõnadest Saksamaale, Püha Isaga kohtuma ning rahu sõlmima. Kaupo läheb sealset hiilgust nähes lolliks ja tahab ristiusku astuda, ning hõimlaste vastu astuda. Karutapja aga võitleb sortsidega, peninukkidega ja paljude teistega. Isegi Spidala, Karutapja suur vaenlane kahetseb oma patte, ning armub Puukandjasse, kes ta oma naiseks võtab. Laimdota leitud, peavad ka tema ja Karutapja pulmad. Läti kangelane hakkab ristisõdijatega võitlema, ning ka võidab neid palju kordi, kuid piiskop Albert on saatnud Riiga suure orduväe, ning ühes sellega ka Musta Rüütli, kes on
" · ,,Eelkõige vannet austa, mis taeva ees ta andis." · ,,Ei selge mõistus kurje plaane sünnita." · ,,See, kes hülgama on valmis ausat sõpra, mõelgu sellele, et too on väärt ta enda kallist hingegi! Eks aegamööda seegi selgeks sulle saa, sest üksnes aeg ju näitab, kes on õige mees; vaid õela tundmiseks on päevast küll ja küll." · ,,Hoopis juhm oleksin juurde nõudes hiilgust tarbetult." · ,,Kui arvad, et on kurt ja kangekaelne jonn eal õige olnud, siis on väär su mõttekäik." · ,,Oh vaene mees, sel kombel, kui mind sõimad nüüd, sind varsti ennast sõimatakse kõigi poolt." · ,,Sa trotsid seadust, kui sa keeldud rääkimast, ja põlgad linna, kus su häll on kiikunud." · ,,Kel teoks on julgust, see ei kohku öeldu ees."
Kirjanduduse 1-ne töö 1. Mis on romantism? 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund ehk vool. 2. Romantism väärtustab isiksust, tundeid, igatsust, lootust, armastust, õnne, hiilgust ja salapära. 3. Romantilised tegelased. Erandlikkust toonitatakse. · Positiivsed tegelased tihti idealiseeritud. · Tegelasi vastandatakse. · Mehed julged, õilsad, ausad ja vaprad. · Naised naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud ar mastajad, uhked ja kindlameelsed. 4. Romantism looduses · Salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust.
Kunst: inimeste tunnete ja kirgede väljendamine Muusika: valitsevateks helilaadideks said duur ja moll. Polüfoonia asemele tuli monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Vokaalne meloodia on seotud tihedalt tekstiga. Basso contino- harmooniasaade, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli: basspill (tsello, fagott, violoon, viola da gamba) ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) Kontsert- muusika esitamine peakirikutes, mis näitas linna jõukust ja hiilgust. Selle tõttu muutusid õukonna- ja linnamuusiku staatus tähtsaks ning tähtsaks sai esinemise virtuoossus ja omanäolisus. Kontsertstiil- sai alguse 16. sajandil rikaste kaubalinnade kirikutest, kus ühendati lauljate ja pillide partiisid, vastandati soliste ja suuremaid muusikute rühmi inglimuusika. Vokaalmuusika: tekkisid soololaulud, mille saatepilliks oli tavaliselt lauto. Sellele järgnes aaria, mida lauldi lauto või mõne muu suurema pillirühma saatel
ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. Barokkiajastu esileküündinud ja kuulsamad heliloojaid: itaallased A. Scarletti, A. Corelli, A. Vivaldi, saksalsed J. S. Bach, G. Händel ja inglane H. Purcell. Kokkuvõtteks saaksime öelda, et barkkoiajastul püüti näidata katoliku kiriku ning absolutsimi hiilgust ja vägevust. Allutada inimesi taas usule, kes olid sellest ära pööranud. Võime samuti öelda ka, et barokk ei levinud Euroopas ühtlaselt. Muusikas tuli juurde uusi suundasid, mis on ka tänapäeval kasutusel. Aili Volkova 11b LÜG
Puritanism kui kalvinismi äärmuslik vorm pidas igasugust lõbutsemist -- mille alla loeti ka laul ja pillimäng -- kõlbluse- vastaseks. Cromwelli ajal hävitati noote ja kunstiteoseid, lõhuti kirikutest välja oreleid ning seeläbi hävitati sisuliselt ka kogu muusikahariduse vana süsteem (mõnel määral säilis see pooleldi põrandaaluse tegevusena vanades aristokraatlikes peredes). 1660.a toimus Inglismaal kuningavõimu restauratsioon, troonile pääses Charles II. Lõbustusi ja hiilgust armastava valitsejana võttis ta igati eeskuju oma onupojast Louis XIV-st ning seega sattus inglise muusika tugeva prantsuse mõju alla. Muuhulgas on teada, et Londonisse püüti meelitada ka Lully`d. Samas tunti ja lavastati Inglismaal ka itaalia oopereid. Sestap kujunes inglise ooper kohalike traditsioonide segunemisel võõramaistega. Inglise muusikateatri eripäraks olid õukondlikud maskietendused, milliseid tunti juba enna 1600-ndaid aastaid
Barokkstiil saab alguse arhitektuurist ehk kujutatud kunstist. Järjest enam hakati huvituma muusikute tasest/meisterlikkusest. Barokkajastul tekib virtuooside kultus. Püüti inimest mõjutada emotsionaalselt. Barokk stiil tõi ka muusikasse palju uut. 2). Barokkmuusika uued jooned ja nähtused. Barokkajastul sai järjest enam õukonnamuusikute ülesanneteks esinemine külalistele, efektsed kondserdid kaubalinnade peakirikutes, muutsid võimalikuks demonstreerida linna jõukust ja hiilgust. Vokaalmuusikaga võrdsele kohale tõuseb ka instrumentaalmuusika. Muusikas hakkab esikohal olema üks pea hääl. Teos sai tähtsaks ka bassipartii ehk katkematu teos. Muusika pidi olema tundeküllane ja pingeline, seda annabki edasi meloodia. 3). Barokkmuusika peamised muusikazanrid. Instrumentaalmuusika muutus väga oluliseks. Kontsert-3 osaline teos pillidele. Kontserdi eriliik CONTSERTO GROSSO-3osaline teos, kus vastanduvad väike solistide grupp ja suurem ansambel
katoliku kiriku egiidi alla. Tähtis: · Veneetsiast sai kõige võimsam riik, kuna nende vabariik sai osa Konstantinoopolist, Adrianoopoli, Marmara mere sadamalinna ja Kreeta saare, mis kujutas endast olulisi tugipunkte Vahemere kaubanduses. Oluline: · Bütsantsile tähendas Neljas ristisõda suurimat tagasilööki, kuigi neil õnnesus laevastiku ja raha abiga ristisüdijad südaaladest välja tõrjuda, ei saavutanud impeerium enda endist hiilgust. · 1195.a ilmus välja Angelos, kes lubas tasuda ristisõdijate võlad, liituda Egiptuse vastu ja allutada õigeusu kiriku Rooma paavstile, juhul, kui ta võim suudetakse taastada, aga hiljem võimule saades ei suutnud ta enda lubadusi pidada. Vähe oluline: · Veneetsia kaupmehed tahtsid ristisõdijate kulult tenida, ning lubasid nad toimetada üle Vahemere, kuna kogunenud ristisõdijatel ei olnud piisavalt raha, siis tehti neile
hingestatud silmad. 6. Egiptuse asukoht kaardil Aafrika kirdeosas Niiluse jõe kallastel. 7. Kirjelda Egiptuse ühiskonda (riigikord, religioon, elulaad, kultuur, millel on rõhk ühiskonnas jms)! Üks Vana Maailma võimsamaid tsivilisatsioone. Tihe suhtlus naabritega puudus, vähe sõdu. Valitses 30 dünastiat. Alandlik kuulekus vaarao ja jumala ees. Vaarao võrdus rahva jaoks jumalaga. Oli ka ääretult palju erinevaid jumalaid. Kunsti tähtsus kunst suurendab vaarao hiilgust ja süvendab jumala kartust. 8. Kirjelda Egiptuse püramiidi (suurus, läbilõige, eesmärk, algne välimus, miks enam ei ehitata)! Algupäraselt olid püramiidid kaetud valge kiviplaadiga ja tipp oli kullatud. Neil olid kolossaalsed mõõtmed. Näiteks Cheopsi püramiid 140 m ja põhjapindala üle 5 ha. Püramiidide eesmärgiks oli vaarao, kelle hauakambrit nad tähistasid, hiilguse ja suuruse näitamine. Nad kuulusid tihtipeale templite juurde
Tekib tahtmine hüpata maali ja järele pärida, mis on toimumas. Keskmisel naisel on seljas valge kleit, mis sümboliseerib tema süütust, seega on põhjust arvata, et teosel on maalitud ülekohut nõrgemate vastu. Peeter I 18. Sajandi keskpaik, õlimaal Selle uhke ja suursuguse maali autor on tundmata. See maal andis suurepärase ettekujutuse tolle aegsetest kuningatest. Kogu värvigamma annab edasi valitsejate hiilgust ja teiste aupaklikkust nende eest. On näha, et Peeter polnud just ilusaim mees maamunal, kuid ometi tundub ta endast heal arvamusel olevat, just nii nagu kuningatele kohane. Usun, et kuningat on maalitud tema paraadrüüs, mis kindlasti tõstab pildi väärtust. Tume riie Peeter I pea taga koondab tähelepanu rohkem tema nöole, mis eelkõige eristab üht kuningat teisest, sest sageli on nende rõivastus vägagi sarnane. Üleüldse on värvid maalil väga selged ja konkreetset, mis
mõju alt ning see andis õpetlastele oma katsetes suuremat vabadust. Uusaja mõttetarkusel oli oluline roll ka seepärast, et sellega liitusid ka absolutistlikud monarhid, kes soovisid kursis olla uute vooludega. Mõjutatuna filosoofide vaadetest asusid nad tegema muudatusi, mis tõid kasu ühiskonnale. 17. ja 18. sajandi kultuuris levisid ka uudsed kunstivoolud, mida eelkõige edendasid kuulsust, rikkust ja hiilgust tagaotsivad võimukandjad. Pinged ja rahutused ning uued leiutised kandusid edasi maali-, skulptuuri- ja ehitustemaatikasse. Uus kunstistiil hakkas rõhuma emotsioonidele, realismile, võimu ülistamisele, liikumisele, kummalisusele. Märkimisväärseks kujunes valguse kui väljendusvahedi kasutamine, mis tõi kompositsiooni tegelased paremini esile. Nii tekkiski barokkstiil, mis mõjutas kõikjal sisekujundust, tarbekunsti, rõivamoodi ja arhitektuuri. Silmapaistvateks baroki
ning osa algselt planeeritust on tänini ehitamata. Reichsdag • Saksamaa parlamendihoone, mis oma erilise klaaskupli tõttu on üks Berliini populaarsemaid vaatamisväärsusi. Sanssouci loss • Asub Berliini lähistel • Ehitati 1744-1747aastal. • Arhitektiks oli Georg Wenzeslaus von Knobelsdorff. Augustusburgi loss • Ehitati 1725-1768 . • Kuulub UNESCO kultuuripärandisse. AUSTRIA Hofburgi loss • Habsburgide dünastia hiilgust meenutav 600-aastane keisriloss. • Massiivne ehitis, mis oma mõõtmetelt võiks võistelda Euroopa suurimate kaitseehitistega. • Tänapäeval Austria presidendi residents. ITAALIA • Venezia • Doodžide palee • Alt kerge ja õhuline, ülevalt sakiline ja tõrjuv • ~1309- 1442, poolteist sajandit, tulekahjud Justiitspalee Rooma Guglielmo Calderini Neljahobusekaarik dekoratiivviilul Neobarokk PRANTSUSMAA
hakata ega kellegagi jagada. Siis aga võib olla juba hilja. Elatud elu on rabeletud tühja, sest inimene ise pole viitsinud või märganud seda täisväärtuslikult elada, olla õnnelik. Loomulikult võib väita, et raske on rahata täita unistusi või teha seda, mis hing ihaldab. Aga kui on raha palju, aga sellega ei oska midagi tarka teha, siis võib inimest kahtlemata vaimselt vaeseks pidada. Tarbetute esemete kogumine võib küll hetkelist rahulolu pakkuda või välist hiilgust lisada, kuid sisult jääb see vaeseks. Ei saa unustada, et kõik esemeline vananeb, see leiab kunagi tee prügimäele. Inimese heategu, oskus armastada, hoida lähedasi, mingi loometegevus aga jäävad alles. See võib rikastada ka tulevaste põlvede elu. Hingeline rahulolu, pere, sõbrad, meelepärane tegevus need teevad elu rikkaks. Kõige selle puudumine aga teeb elu vaeseks.
" William Shakespeare ,,Hamlet" Reetmine ei ole kunagi kellelegi head teinud. Tavaliselt reedetakse oma isamaad või häid sõpru ja tuttavaid. Mis paneb kellegi tahtlikult pahandust tekitama? Võib olla, et ajendiks on raha. Kas raha kaalub üles au ja usalduse? Inimene, kes suudab teise kerge südamega reeta, peab olema tundetu. Mis tunne on olla reedetu? Claudius, Hamleti onu, oli väga halb mees. Ta ihkas võimu ja hiilgust nii palju, et oli selle nimel valmis oma lihast venda tapma. See on kuritegu, pärast mida paljud inimesed rahulikult edasi elada ei suudaks. Claudius sai pärast tapatööd endise kuninga trooni, varanduse ja naise. Ajaloos on ka päriselt selliseid asju ette tulnud, et keegi tapab oma lähisugulase või abikaasa, et ise võimule pääseda. Nii tegi näiteks Venemaal Katariina II, kes kõrvaldas 1762. aastal kaardiväeohvitseride abiga oma abikaasa keiser Peeter 3. Katariina suri 1796
juures. Suuresti olenes kõik preestritest. Maajad on leiutanud piltkirja. Nende kalender oli täpsem kui see mida kasutati sel ajal Euroopas, astronoomia oli kõrgemalt arenenud, olid esimesed hindude kõrval kes võtsid kasutusele matemaatikas arvu 0, oskasid ennustada päikesevarjutusi. Maajade hiilgus langes pärast 900 aastat. Nad lahuksid oma templitest ja need võeti üle uute rahvaste poolt. Maajad ei saavutanud enam mitte kunagi sellist hiilgust nagu neil oli. Asteegid Mehhikos: Mehhiko kiltmaal arenes ka kõrgkultuur kuid aja jooksul tungisid sinna põhja poolt sõjakad hõimud , neist osad jäid Mehhikosse aga osad liikusid edasi. Kunagi rajasid asteegid ühe järve keskel paikneva saare peale oma pealinna- Tenochtitlan. Nüüd asub seal Mehhiko pealinn Mexico. XV sajandi jooksul vallutasid asteegid endale kogu kiltmaa. Teised kes seal elasid pidi maksma andamit
Oranz värv on tähtis Buddismile ja hinduismile. Vanasti värviti Egiptuses seinad oranzi värvi, keskaja kunstnikud aga kasutasid seda käsikirjade värvimiseks. Hispaania ja Portugali kaupmehed tõid esimese apelsinipuu Aasiast Euroopasse 15- 16'nda sajandi alguses. Enne 15. sajandi lõppu oli oranz värv Euroopas olemas, kuid seda nimetati kollaseks-punaseks. SÜMBOOLIKA Oranz sümboliseerib leeke, luksust ja hiilgust. Aktiviseerib, tundub energiavoona, soojendavana, lülitab välja intellektuaalsuse ning ergutab tunge. Hiinas ja Jaapanis seostub see värv armastuse ja õnnega. Eestis sümboliseerib oranz värv soojust, rõõmu, lõbusust ning päikeseloojangut. Saksamaal tähendab oranz värvitoon seltsivust, aktiivsust ja läbitungivust. Prantsusmaal aga särtsakust ja ägedust kuid samas võib see värv mõjuda ka häirivalt ning rahutuks tegevalt. Oranzi värvienergia:
Teie sisendasite meile, et rindel olemine on uhke ja tähtis kogemus. Kuid Te vist ei tea, mis tunne on olla päevast päeva suures hirmus, kas täna jään ellu ja kas ma pärast näen oma sõpru kasarmus. See tunne on hirmutav ja kohutav. Samuti on õudne mõelda sellele, kuidas mu lähedased vastu peavad. Te pidasite meile kirglikke kõnesid teemal, et miks liituda sõjaväega sõja alguses. Te kasutasite aatelisi ja patriootilisi ilukõnesid, et edasi anda rahvuslikku lojaalsust ja hiilgust. Te kutsusite meid Raudseks Noorsooks, vihjates et me oleme rasked, tugevad ja vastupidavad. Te õhutasite meid, et meie olemegi need, keda sõjas vajatakse, kuid Te ei ole ju sõjas käinud. Te ei tea, mis tunne on karta iga hetk kuuli saada. Me vaatame oma elu hoopis teise pilguga, me mõtleme asjade üle teistmoodi ja ainus soov, mis meil on, et me saaks siit jubedast kohast minema. Me oleme noored, meil on ees terve elu, mis peaks olema täis rõõmu ja helgust, kuid sõda on meid muutnud
Üldiseloomustus Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund). Barokk-kunstile on omane: 14 rahutus 15 dünaamilisus (liikuvus) 16 kirglik tunneteväljendus 17 emotsionaalsus 18 elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris Barokk-kunst sündis Itaalias. Osalt kasvas ta välja renessansist (Michelangelo elu lõpul
kõrvarõngaid ja käevõrusid Kunst Kunstis kujutati naist sageli passivsena ning meest aktiivsena. Asteekide kunstis on palju pereelu kujutavaid stseene, mis annavad pildi naiste tegemistest Igapäevased nõud asteekide peres olid lihtsad, kuid osa anumatest olid kaunistatud sisselõigatud või maalitud mustriga Väga tavaline kujutis oli neil pealuu. See sümboliseeris kuulsust, hiilgust kui ka kaotust, olenes olukorrast Kujutati ka haigusi ning hälbeid Savinõudel kujutati ka musitseerivaid ja tantsivaid inimesi Kalliskivid Asteegid hindasid väga kõrgelt igasuguseid kive ja meistrid tegid neist imepäraseid asju Eelistati särava pinnaga värvilise kive nagu nefriit ning teisi rohelisi kive aga ka türkiisi, mäekristalli ja tumepunast kivi porfüüri Nendest valmistati ehteid, anumaid, kujusid
See suundus Konstantinoopoli alla. Kulisside tagant juhtisid seda retke Veneetsia doodz, Prantsuse kuningas ja paavst Innocentius III, kes kõik olid eri põhjustel huvitatud Bütsantsi langetamisest. 1204.a toimus paleepööre ja basileuse tapmine. Sellele vastati aga Konstantinoopoli vallutamisega, kuhu Bütsantsi provintsid lõid Ladina keisririigi. Bütsantsile tähendas 4.ristisõda suurt tagasilööki 4sajandist alates. Impeerium ei saavutanud kunagi oma endist hiilgust. *Viimased ristisõjad Innocentius III järeltulija Honorius III kutsus ellu viienda ristisõja(1217 1221). Selle eesmärgiks oli vallutada Damietta linn Niiluse deltas ja vahetada töö Jeruusalemma vastu. Lõppkokkuvõttes ei saavutanud sõdijad midagi. 1219.a õnnestus linn küll vallutada kuid 1221.a tuli linn muhamedlastele tagasi anda. Kuuendat ristisõda(1228 1229) juhtis Saksa-Rooma keiser Friedrich II, kellel õnnestus välja kaubelda Jeruusalemm ja samuti ka 10-aastane vaherahu
riigikohtunik, ülim seadusandja. Keisri nimetasid ametisse armee, senat ja rahvas. Pikka aega polnud keisrivõim päritav, aga tegelikkuses määras keiser endale ise järeltulija, kes oli ühtlasi kaasvalitseja. Keisrile allusid riigielu korraldavad ametkonnad. Justinianus I Püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset valitsusaeg hiilgust. 527-565 7.-11. sajand Bütsantsi ründasid mitmed sissetungijad, bulgaarid ja araablased. Araablastele kaotati Vahemere idaannik, Egiptus, Küpros ja Kreeta. Väike-Aasias suudeti oma võim siiski säilitada. Kreeta tagasivallutamisega saadi Egeuse meri kindlalt kontrolli alla ja tagati Konstantinoopoli turvalisus. Bütsants vallutas maid juurde Süürias ja Armeenias. 11.-15
Vabariik sai osa Konstantinoopolist, Adrianoopoli, Marmara mere sadamalinnad ja Kreeta saare, mis kõik kujutasid endast olulisi tugipunkte Vahemere kaubanduses. Bütsantsile aga tähendas IV ristisõda suurimat tagasiööki 4. sajandist alates. Kuigi 1261. aastal õnnestus Nikaia keisril Michael VIII Palaiologosel Genova raha ja laevastiku abiga Konstantinoopoli basileuse võim taastada ja ristisõjad Bütsantsi südaaladelt välja tõrjuda, ei saavutanud impeerium enam kunagi oma endist hiilgust. Ristisõjad olid kokkuvõttes minu arvates täiesti mõttetud ettevõtmised. Õnnestunuks võib neist lugeda vaid esimest ülejäänud kuus olid ebaõnnestunud. Sõdade eesmärke ei suudetud lääneeurooplastel saavutada: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusesse, ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Ida ja läänekristlus on eraldi tänapäevani. Ristisõdades olid vastakuti kolm tsivilisatsiooni läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants ning nende kõigi vahel
sajandi kuulsaimate ehitiste hulka kuulub Versailles' loss. Louis XIV käsul ehitati väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Sellest sai Louis XIV pearesidents, oma suuruse ja toredusega pidi hämmastama kogu Euroopat. Loss on ehitatud klassitsistlku rangusega, rõhutatud on horisontaaljoont, sellest võetakse eeskuju lossiarhitektuuris. Enamikul neist on lossi keskel läbi 2. ja 3. korruse ballisaal. Väliselt üldiselt range, erinevalt kirikutest. Sisekujundus Suuremat sära ja hiilgust näeme barokiajastu interjöörides. Seina pindu liigendavad võimsad, tugevasti eenduvad sambad, poolsambad, pilastrid (kandiline poolsammas), karniisid, sageli ka keerdsambad. Sammaste vahel asuvad skulptuurid, reljeefid, maalid. Vahel on neid nii tihedalt, et vaba seinainda ei näegi. Iseloomulik detail on trepi jagunemine kaheks sümmeetriliseks haruks. Peale vaipade, maalide ja skulptuuride hakati seintel kasutama ka peegleid. Interjööri lahutamatuks osaks on mööbel
Kunagi oli obeliske kaks, kuid teine seisab praegu Pariisis Concorde´i platsi liiklussõlme keskmes. Diplomaat B. Drovetti ütles nii: "Muinsus on aed, mis kuulub looduse seaduste järgi sellele, kes korjab ja säilitab selle vilju.""Drovett käitus oma idee kohaselt ja lasi 1836. aastal tuua Luxorist Prantsusmaa pealinna 260 tonni raskuse obeliski, mis oli püstitatud 13. sajandil e.Kr. Ramses II käsul. See oli kaalukas kingitus kuningas Louis- Philippe´ile Valitsejad püüdis oma aja hiilgust ja omaenda kuulsust väljendada mastaapsete ehitistega. Nii kerkis Niiluse kaldale 260 m pikkune Luxori tempel, mida ehitas mitu vaaraode põlvkonda. Nad rajasid uhkeid sammaskäike, papüürusesalu meenutavaid galeriisid, graniidist kabeleid oma pühadele veesõidukitele, jumalate ja vaaraode kujusid, reljeefe jahi- ja pidusöögistseenidega ning loomapeaga sfinkside tänava, mida mööda pääses templi juurde.
Kunagi oli obeliske kaks, kuid teine seisab praegu Pariisis Concorde´i platsi liiklussõlme keskmes. Diplomaat B. Drovetti ütles nii: "Muinsus on aed, mis kuulub looduse seaduste järgi sellele, kes korjab ja säilitab selle vilju.""Drovett käitus oma idee kohaselt ja lasi 1836. aastal tuua Luxorist Prantsusmaa pealinna 260 tonni raskuse obeliski, mis oli püstitatud 13. sajandil e.Kr. Ramses II käsul. See oli kaalukas kingitus kuningas Louis- Philippe´ile Valitsejad püüdis oma aja hiilgust ja omaenda kuulsust väljendada mastaapsete ehitistega. Nii kerkis Niiluse kaldale 260 m pikkune Luxori tempel, mida ehitas mitu vaaraode põlvkonda. Nad rajasid uhkeid sammaskäike, papüürusesalu meenutavaid galeriisid, graniidist kabeleid oma pühadele veesõidukitele, jumalate ja vaaraode kujusid, reljeefe jahi- ja pidusöögistseenidega ning loomapeaga sfinkside tänava, mida mööda pääses templi juurde.
delfiine ja vaalu kõrbe, mis laiub kümnete tuhandete kilomeetritr kaugusele. Sa oled niivõrd imeline, et miski Sinu elus ei tohiks olla nagu teistel. Tavalised asjad pole Sinu jaoks. Olgu Sinu sünnipäev selline, et ta Sulle meelde jääb. Päev täis armastust, õnne ja rõõmu. Täna pead Sa naerma ja tantsima ja laulma ja tegema ainult neid asju, mis Sulle tõesti meeldivad. Soovin, et Su sünnipäev oleks täis sära ja hiilgust ja algaks pauguga! Olgu Su sünnipäev pakitud armastusse, rõõmu ja õnne. Tunne rõõmu tänase päeva igast hetkest. Naudi kõike õnnest hullumiseni. Sünnipäev ainus päev, mil täiesti kindlasti on saada õndsam kui anda. Sünnipäev on suurepärane vabandus, kui tahad kanda midagi tobedat. Mille järgi sünnipäevalast ära tunda: ta tipib ringi oma uutes Prada kingades, kannab Versace teksaseid, kuulab MP3 viimast mudelit, saadab sõpradele sõnumeid ja tal on
Iliast hakati kirjutama ajal kui oli tekkinud harjumus sõjast, teos ise on väga verine ning näitab sõja kultuuri, mis sisaldab ka käitumiseetika tundmist (näiteks kuidas ümber käia tapetuga). Selle eetikakoodeksi vastu Iliase kangelane eksiski. Lohistades, oma sõbra tapnud, vastase kuninga poja laipa, enda järel ümber Trooja linna. Eeposes ongi välja toodud kaks vastandit Kleos ja Eleos. Esimene neist tähistab hiilgust või valgust, teine inimlikku halastust. Sealt ka probleemipüstitus, et kumb on olulisem. Kui aga Hektori isa Priamos tuleb Achilluse juurde ja palub oma poja laipa tekib kolmas väärtus sophosyne e mõõdutunne. Eluloo puhul on tegemist ajalooga. Mihhail Lotman on loengus öelnud: "Ajalugu ei ole mitte minevikus toimunud sündmused, vaid ajaloo kohta kirjutatud sündmused." Järelikult on lugu väga subjektiivne. Kindlasti ei muuda see, et allikas ei ole "objektiivne"
paikned I või II korrusel, niivõrd palju käänakuid ja soppe. Koolis on kaks nimekaimu: eelmainitud William Wilson, minategelane, kes koolis kõiki enda tahtele alluma sundis, ja William Wilson, kes ainsana julges türannile vastu hakata ja tegi kõik tolle ärrituseks, minnes välja lausa kiusamiseni. Minategelane vihkab oma nime, sest see kõlab liiga lihtsalt. Ta on auahne ja vajab raha, au, kuulsust, hiilgust. Ent enim vajad ta võimu ja tunnustust seda aga takistab nimekaim, kes saab vaid sosinal rääkida teatud defekti tõttu, kuid matkib ideaalselt jutustaja kõnnakut, keelepruuki ja zeste. See ajab Wilsoni väga vihale. Kavatsenud mängida tempu, hiilib ta öösel rivaali kambrisse, kuid miski peatab teda ja ta mõtleb lausa, et olnuks olud teised, võinuks neist sõbradki saada nad on nii sarnased, et
sisulistel põhjustel nii jätta. Sest peale Pierre´i ei pääse sõjasegadustest terve nahaga mitte keegi: Rostovid kaotavad noorima poja ja vaesuvad, kuna nende vanim poeg Nikolai mängib ühe ööga peaaegu kogu varanduse kaardilaua taga maha. "Sõda ja rahu" on laiahaardelise perekonnasaagana kirjanduslik-stilistiline tähtteos ja 19. sajandi kirjandust kujundanud monumentaalse realismi vaieldamatu kõrgpunkt. Tolstoi kirjeldab selle epohhi hiilgust ja teadvust ülima täpsusega. Olgu see siis metsik jooming, sõdurid lahingus, saanisõit või peenutsev prantsuskeelne konversatsioon dineel Tolstoi haarab oma kirjeldustes iga nüanssi, ükski detail ei jää tähelepanuta. Romaanis on juttu peale kõrgema seltskonna ka lihtsate inimeste maailmast: käsitöölistest, teenijatest ja talupoegadest, ja kõike seda selges, rahulikult voogavas keeles, mis jätab mulje, nagu pajataks siin elu ise.
Thor taeva- ja päikesejumal. Usaldusväärne, tema haamrilöögid olid pikne ja vankrikolin mürin. Frej Vaanide perekonnast. Rahu, jõukuse ja viljakuse jumal, edendas taimekasvu ja sigivust. Suured genitaalid. Saagad muinasislandi jutustus, suuline, anti põlvest põlve edasi. Erik Punase saaga, Ynglingerite saaga. 15. Peatükk Keiser Justinianus (517-565) Püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust. Sõjaväekorraldus palgaarmee. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus olid väepealikud strateegid, kellele kuulus seal nii sõjaline kui tsiviilvõim.Väe põhiosa moodustasid maakaitseväelased ehk stratioodid, kes said teenistuse eest maatüki. Nad olid enamasti ratsaväelased. Talupojad said palka. Bütsantinism [mai tea mis see on] Hagia Sophia 537 ehitati Konstantinoopolisse. Katedraal. [Ma ei tea eriti selle kohta. Peast panin need asjad] 17. Peatükk
1. Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund).Barokk-kunstile on omane: rahutus, dünaamilisus (liikuvus), kirglik tunneteväljendus, emotsionaalsus, elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris. Barokk-kunst sündis Itaalias. Osalt kasvas ta välja renessansist (Michelangelo elu
Lüüriline episood, kus nad vestlevad. Naine mõistab,e t kui sõda kestab nii, kaotab ta oma mehe. Varemalt on naine kaotanud kogu oma perekonna. Kui Hektor sureb jääb ta ilma oma sotsiaalsest positsioonist. Naine annab Hektorile strateegilist nõu, kuidas sõda peaks minema, et see oleks parim pere jaoks. Soovitab kaitsestrateegiat. Kleos hiilgus. Teha niivõrd suuri tegusid, et sinust jäädaks laulma suuri lugusid, pead olema vapper, et lähed ka kindlameelselt surma, et saada hiilgust, sõnab Hektor vastuseks abikaasa kõnele. Võitlus Kleose nimel peaks siiski päästma kõik. Kuigi tulevik võib olla tume, jääb alles aukõla. Eleos kahjutunne, väärtustab lähisuhteid (abikaasa vaade). Nad on mõlemad nõus, et surm tuleb kindlasti. Eleose mõte, et jää meie kõrvale. Kultuurkonna seisukohalt jääb määravaks Kleos. Kaks erinevat vaadet, peale jääb Kleos. Hektor annab järgi mehelikule aukõlale. Arete ülimväärtus. Naiselik Arete
annaabi.ee 
