Inimsestel ei olnud kindlat keskust millele toetuda ja kuhu luua keskne võim. Just see killustatus oli üks madalseisu märke. Varakeskajal toimus ka aktiivne viikingite tegevus. Nad tegid palju avastusretki Ameerikasse ja ka teistesse piirkondadesse, kus poldud varem käidud. Just nemad olidki esimesed, kes avastasid Ameerika. Nende retkedest arenesidki hilisemad maadeavastused, nagu ka Columbuse Ameerika avastus. Minu arvates oli varakeskaegne Euroopa nagu vastand suure Rooma impeeriumi hiilgusele ja võimsusele. Inimesed olid vaesed, linnu praktiliselt polnud, rahvas ja maa oli killustatud, mis näitas kui pime, segane ja keeruline aeg valdas sellel ajal.
Archimedes ja Pythagoros on kõik kuulnud, aga varakeskajast rääkides ei meenu ükski nimi, ega edasiminek seoses haridusega. Varakeskaeg oli hariduse poole pealt nagu must auk, kus paistis vaid mõni väike kiir. Selleks kiireks oli Karl Suur, kes soosis kultuuri ja rajas koole, pärast teda haridus jälle hääbus. Varakeskaegne Euroopa ühiskonnas toimus suur langus. Euroopa on nagu vastand suure Rooma inpeeriumi hiilgusele ja võimsusele. Inimesed olid vaesed, linnu polnud, rahvas ja maa oli killustatud, haridusest ei saanud rääkidagi, sest polnud koole ja pärisorjus väljendas meeleheitlikku juhtimise katset. Minu arvates oli varakeskaeg üks pime, segane ja keeruline aeg. Mõnes mõttes meenutas sellist aega, kus inimesed elavad külades väikestes onnides, peavad jahti ning kannavad loomanahast tehtud riideid.
Seal astusid esmakordselt üles professionaalsed tantsijad ning kogu tegevus anti edasi tantsu ja keha liikumise kaudu. Algselt oli ballet vaid kuninglikule õukonnale. Louis XIV ,kes valitses 72 aastat Prantsusmaad on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nimetuse valis kuningas ise,kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks,teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas tiitel ka kuninga ning Versailles' õukonna välisele hiilgusele. Erinevalt klassikalisest balletist on barokiajastu tantsuetendustes rohkem vokaalnumbreid,milles esitatakse balletistseenide poeetiline sisu. Tantsjateks olid õukondlased ise. 1661.aastal lasi Louis XIV rajada Pariisi Kuningliku Tantsuakadeemia,kus pandi alus professionaalsele balletiõpetusele. Louis XIV lõpetas tantsimise ja balletietendustes osalemise 1670.aastal ning siis hakkasid balletti tantsima vaid professionaalsed tantsijad,kes esitasid
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Kõik noored ja entusiastlikud elluastujad püüdlevad õnneliku ja naudinguterohke elu poole. Iga üks valib eesmärgini jõudmiseks oma tee ja langetab ise otsuseid. Tänapäeva tarbimisühiskonnas elavate noorte kõrgeimaks sihiks on tihti jõukus ja kõrge positsioon tööpostil. Tihti juhtub, et seetõttu jäävad tõelised väärtused välisele hiilgusele suunatud elulaadi varju. Inimene areneb terve elu jooksul. Freudi määratluse järgi on areng alateadvuses pesitseva teadvustamatu toomine teadvusesse; Carl Jung näeb arengut psüühika tervikuks saamises, kus on ühendatud kõik inimeses olevad vastuolulised tendentsid; Maslow' jaoks seisneb see hoopis vajaduste hierarhias järjest ülespoole ronimises ja kaugenemises bioloogilistest vajadustest kõrgemate eetiliste ja esteetiliste väärtuste poole. Tundub, et tänapäeva ühiskonda
sünge, et Briti saarel hakati lausa haudu üles kaevama, et surnutele kaasa pandud keraamilisi nõusid hankida. Seetõttu, võttes arvesse inimeste olukorda keskajal, võime järeldada, et tegu oli suure ühiskonna allakäiguga, millest hakati toibuma alles kõrgkeskajal ehk XI sajandist alates, kuid peab mainima, et Rooma Impeeriumi aegadega võrreldes, pidid inimesed tegema läbi suuri arengusamme lausa keskaja lõpuni, et kunagisele hiilgusele järgi jõuda. Väga kaalukat põhjust arvata, et keskaeg oli mahajäänud, annab vaimse ja ilmaliku võimu koondumine paavstide kätte ehk sisuliselt kogu Kesk-Euroopa kontrolli all hoidmine kirikute poolt. Ere näide sellele on Euroopat raputanud ristisõjad, milles „paavsti käeviipel“ astuti verisesse sõtta eesmärgiga panna rahvad vägisi uskuma seda, mida usuvad ka nemad. Ühiskond oli dogmaatiline
Tegelikult peaks olema ainuüksi Jumalal see võim, et inimesele tema patud andestada. Martin Luther on luterismi rajaja, kes kritiseeris tugevalt katoliku kiriku seisukohti. Augsburgi usurahu ja selle sisu usurahu sõlmiti keiser Karl V algatusel, et lõpeksid riigisisesed vaidlused usuküsimustes ning et riik saaks täielikult pühenduda välisvaenlaste türklaste vastu koondudes. Määratleti luterluse põhiseisukohad. Hüljati kiriku välisele hiilgusele tähelepanu pööramine ning jutlused hakkasaid toimuma emakeeles. Isikud: Luther luterismi rajaja, kes algatas usureformid Saksamaal. Kritiseeris tugevalt katoliku kiriku seisukohti. Gregorius VII Rooma paavst, kes leidis et kirikul peab olema kuninga üle ülemvõim. Oma tegevusega kindlustas kirikule suurema mõjuvõimu! Gutenberg Euroopa trükikunsti leiutaja. Trükkis esimese raamatu Piibli.
· Louis XIV ei surnud rahva poolt armastatuna, ent ometi on ta tänaseks üks enim mäletatud ja austatud monarhe Prantsusmaal ning vahest koguni terves maailmas. Päikesekuningas · Louis XIV on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nimetuse valis kuningas ise, kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks, teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas tiitel ka kuninga ning Versailles' õukonna välisele hiilgusele. · Kuningale Pariisis ei meeldinud. Ka pealinnas asuvad kuningalossid olid jäänud ebamugavateks ja vanamoodsateks. · Louis XIV lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis 1682. a kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. · Versaille' lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20
Kui vandaalide alad olid tagasi võidetud, mindi edasi Itaaliasse. Nii algaski pikk ja verine võitlus idagootide alistamiseks. 20 aasta pärast sai Bütsants enda vanad alad tagasi ja Rooma oli taas täies hiilguses. Justiniuse üks eesmärkidest täitus. Justinius oli väge haritud valitseja ja ta hoolitses ka riigi sisemise hiilguse eest. Ta lasi Konstantinoopolisse ehitada Hagia Sophia katedraali, mida peeti üheks Rooma ehituskunsti tippsaavutuseks. Lisaks riigi hiilgusele lasi ta ka korrastada seaduseid. Ta lasi lisada varasematele seadustele ka enda väljamõelnud seadused, mis olid varustatud kommentaaridega. Seadusekogu võttis kokku kogu Rooma õiguse, mis sai enam kui tuhande aasta vältel eeskujuks kõigile Euroopa seadusteandjatele. (lk 4446) 3. Välisvaenlaste sissetungid VI sajandi teisel poolel, õige pea pärast Justinianuse surma, hakkasid põhja poolt Balkani poolsaarele tundima lõunaslaavlased. Erinevalt LääneRoomast,
Louis XVI enam toime tulla ei suuda. Ta ei surnud küll rahva poolt armastatuna, ent ometi on ta tänaseks üks enim mäletatud ja austatud monarhe Prantsusmaal ning vahest koguni terves maailmas. 3. Päikesekuningas Louis XIV on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nimetuse valis kuningas ise, kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks, teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas tiitel ka kuninga ning Versailles' õukonna välisele hiilgusele. 4. Päikesekuninga õukond Kuningale Pariisis ei meeldinud, sest seal oli ta kogenud rahva rahutusi. Ka pealinnas asuvad kuningalossid olid jäänud ebamugavaiks ja vanamoodsaiks. Ta lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis 1682. a kogu õukonnaga 5 ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Versaille' lossi ehitati 20 a
vihmakuubedesse (laevaga sõitjal sinist ning joa all jalutaijail kollast värvi) riietunud inimesed vaimustavast looduslikust etendusest oivalise pildi saavad, on pidevalt mattunud paksu uttu. Niagara juga on kahtlemata Meka nii turistidele, metalliotsijatele kui ka magnet enesetapjale. Charles Dickens oli langeva vee võimsusest nii vaimustatud, et kirjutas: ,,Mul oli tunne, et olen maa pealt lahkunud ja sain pilgu heita taevasele hiilgusele." Tema kaasmaalane Oscar Wilde aga täheldas tol ajal õitsvat abieluturismi kommenteerides: ,,Niagara juga on ameerika abielu suurim pettumus." Vaid vähesed inimesed suudavad end sellest vapustavast vaatepildist lahti kiskuda. Tormitseva vee hääl on kaugele kuulda ja lähemale minnes võib tunda koguni maapinna vibreerimist. Niagara juga on kõige muljet avaldavam varakevadel, kui Niagara jõgi toob Erie järvest kaasa suuri jääkamakaid, mis kohutava mürinaga kosest
Kollase funktsioon on ühendav. Kõik kuulujutud on kollased. Massiteabevahendid, nagu ajakirjandus, raadio, televisioon ja reklaam kujutavad endast kollase värvi abil teadete edastamise füüsilist tasandit. Päikesevärvina ühendati kollast vanades kultuurides loojajumalaga. Vana-Kreekas oli kollane pühendatud päikesejumal Heliosele ning valguse- ja tõejumal Apollole. Päikese ja selle maapealse vaste kulla ja valguse värvina vastab ta sümboolsele igavikule, hiilgusele ja kirgastumisele. Kristlikus kunstis tähistab kuldkollane kujutatu pühadust. Kollane on aga ka sapi värv, mida on Euroopa rahvaste sümboolikas ühendatud sageli kadeduse, ihnsuse ja reetlikkusega. Keskajal sai sellest kõigi põlualuste tunnusvärv. Paljudele rahvastele on kollane värv päikese värvina püha. Tiibeti ja mongoli laamad kannavad kollaseid rõivaid. Kollane värv sümboliseerib kulda ja rikkust üleüldiselt. Euroopas sümboliseerib kollane värv viljaküllust
Louis XIV on ideaalne näide absoluutsest monarhist. Generaalstaate ta ei vajanud kuna tema isa Louis XIII oli nad oma valitsusajal laiali saatnud, ning Louis XIV soovis ise valitseda. Tema kuulus ütlus on ,,Riik, see olen mina"(,,L'Etat, c'est moi" prantsuse keeles). Sageli kutsuti veel Louis XIV'd Päikesekuningaks. Selle nime valis ta omale ise, sümboliseerides puhtust ning korda. Päike on kõige elava aluseks ja eelduseks. Samuti viitas see Versailles' õukonna hiilgusele. Tema valitsusaeg oli aastatel 1642-1715, valitsedes 72 aastat. Louis XIV eluaastad olid 1638-1715. Õukond Üks suurtest muutustest oli Louis XIV valitsusajal õukonna viimine Versailles'sse. Kuningale Pariisis ei meeldinud kuna seal oli ta kogenud rahva rahutusi. Samuti oli tema meelest Pariisi lossid vanamoodsad ning ebamugavad. Lahendusena nägi Louis XIV õukonna mujale viimine ning seda ta ka tegi
Hoolimata sellest, et Louis XIV valitsusaja lõpp ei olnud talle just kõige roosilisem (riigivõlg kasvas, oli mitmeid näljahädasid, pikad ja kurnavad sõjakäigud, Ameerika koloniseerimine jne). Louis XIV on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nimetuse valis kuningas ise, kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks, teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas tiitel ka kuninga ning Versailles' õukonna välisele hiilgusele Louis XV- Louis XV (15. veebruar 1710 10. mai 1774) oli Prantsusmaa kuningas 1715. aastast kuni surmani. Riigivalitsemisest eriti osa ei võtnud, teda mõjutasid tugevalt tema soosikud ja armukesed. On läinud ajalukku temale omistatud lausega: "Pärast meid tulgu või veeuputus!" Prantsusmaa oli ka tema ajal tugevaim Euroopa riik, kuid hakkas oma positsiooni aegamööda kaotama. Suurenes (Valgustuse mõjul) rahulolematus feodaalkorraga. Louis XV suri rõugetesse.
Stalin andis käsu suunata peamised ressursid tööstusse, eeskätt sõjatööstusse. Ametlikult kujunes majandus edukalt, kuid tegelikkuses oli edu raske näha. Rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis. Hakati võitlema ,,läänestumise" vastu. (Lääne kultuuri ja teaduse) Likvideeriti geneetika. NSVL eraldus maailma kultuurist ja teadusest. Võimupüramiidi ladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo. Välisele hiilgusele vaatamata kujutas NSVL 1950ndate a. algul nõrgenevat riiki, mis maailmaga sammu pidamiseks vajas kiireid reforme. Satelliitriigid Kesk- ja Ida-Euroopa olid okupeeritud NSVL'i poolt. 1948 a. allutas kogu piirkonna kommunistlikule diktatuurile. See kõik kehtestati kindla skeemi põhja, rajati Ajutised Valitsused. Ajutine Valitsus tegi mõned ümberkorraldused, maareformid. Siis korraldati valimised, milleks moodustati erinevatest pahempoolsetest
ja juuksed. Täidlane kõrge laubaga nägu, pikk kitsas nina, väga suur suu, väike, aga kindlalt etteulatuv lõug. Silmad elavad mustad, hääl pehme ja kõlav. Noorena nõrga tervisega, mehena üks vastupidavamaid vastupidavate hulgas, hiljem kannatas epilepsia ja piinavate peavalude all. Kuid need ei vähendanut ta töövõimet. Iseloomult olevat ta olnud alati vastutulelik, heatahtlik, õrn ja rõõmsameelne, käitumises lihtne ja otsekohene- seejuures piiritult iseteadev. Välisele hiilgusele pani ta palju rõhku, kuid muidu oli karske ja vähenõudlik. Sõpru oli tal alati vähe, hiljem mitte ühtegi. Selle asemel olid tal käsualused, teendrid, orjad, lipitsejad. Lõpetas suhteliselt üksikuna. Caesar kui riigimees, väejuht ja sõjakunsti arendaja. 73.aastal eKR valiti Caesar sõjatribuuniks, 68.aastal kvestoriks ja kolm aastat hiljem ediiliks. 62.aastal sai temast preetor- see oli riigiametite viimane hierarhiline aste, mis andis talle
· Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) · Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) · 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) · 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. b. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) · Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. · Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. · Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). c. Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr):
aja parimate kunstnike poolt peenelt kaunistatud Nasridi palee (mis tegelikult on rida omavahel ühendatud paleesid) on Alhambra hing. ,,Vahepeal isegi muudeti palee kohmakalt ümber ja osa sellest ka lammutati, aga sisuliselt on jäänud kõige puutumatuks moslemipaleeks kogu maailmas. Tagasihoidlikud materjalid, mida selle visiooni loomiseks kasutatud on, sümboliseerivad lühiajalise maapealse elu olemust, kuid peen meisterlikkus, millega need vorbitud on, avaldab austust Jumala igavesele hiilgusele." (pilt9). Alhambra paljude kambrite ja siseõuede paremiku hulgas on Patio de los Arrayanes (Mürtide õu), palee sissepääsu lähedal. Selle keskmeks on pikk tellistest bassein, mis on ümbritsetud mürdihekiga ning mille kohal asetseb stukkvõlvistik (pilt10). Suurimaks siseõueks on täpeselt palee keskosas asuv Patio de los Leones (Lõvide õu), mis kavandati sümboliseerima Paradiisiaeda. Ristkülikukujuline siseõu on jagatud neljaks osaks, esindades islami
ning sealset riigikorda ja kuningliku õukonna uhkust ja glamuuri üritasid paljud teised valitsejad jäljendada (Piirimäe2014:50). 4.3 Päikesekuningas. Louis XIV on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nimetuse valis kuningas ise, kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks, teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas tiitel kuninga ning Versailles' õukonna välisele hiilgusele (et.wikipedia.org). Louis XIV-le kuulub lause: "Riik – see olen mina." Ennast pidas ta kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas. Ta pidas ennast Jumala poolt ametisse seatuks (www.miksike.ee). Louis XIV pidas Pariisis asuvaid keskaegseid kuningalosse kitsaks ja vanamoodsaks ning ta hakkas uut residentsi ehitama Pariisi lähedal asuvasse Versailles'i külla. Uus hiiglaslik palee
Keskmine ehitis oli Jahve tempel. Iisrael jagunes kaheks: Jeruusalemm ja Iisrael. Assüüria Paiknes Mesopotaamia alal Tigrise jõe keskjooksul. Kuni Vana-Babüloonia langemiseni olid assüürlased vallutatud teiste riikide poolt. 14.saj eKr tõusis Assüüria tugevaks riigiks. Tippaeg oli 3.saj vältel 9-6.saj. Aeg mille ajal vallutati kõik naaberriigid ja rahvad. Lõi suurima riigi vanal ajal. Tõus algas Palestiina langusega. 9-6.saj valitsejad Assurnasarpal II pani aluse riigi hiilgusele. Esimene suur vallutaja, laiendas riigi piire ümberringi. Pandi alus armeele. Ehitati välja uus pealinn Nimrud. Paiknes Tigrise kaldal. Panid aluse kunstitraditsioonile, kivisse raiutud poolskulptuurid olid põhiline kunstiliik. Kujutati sõda ja jahti. Rahumeelsust kunstis ei olnud. Idamaade julmim sõjavägi. Vangi langenud nüliti elusalt ja jäeti kõrbesse. Sõduritel torgati silmad välja. Muusikuid ei puututud. Salmanassar III (858
1715.a. Rõivamoe dikteerijaks sai Prantsusmaa. 17. sajandil kujunes välja absolutistlik kuningavõim. Kuningast Louis XIV (valitsemisaeg1643-1715) sai mehe ilu etalon. Louis XIV on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nimetuse valis kuningas ise, kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks, teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas tiitel ka kuninga ning Versailles' õukonna välisele hiilgusele. Versailles töötasid raugematu usinusega ka parukameistrid. Oma teoste loomiseks kasutasid nad loomakarvu, mererohtu, maisikiude jne. Kuninga korraldusel jäid blondid juuksed kui paruka materjal ainult tema ja tema pereliikmete käsutusse. Viimaseid saadi Flandria ja Bretagne`i blondiinidelt. Aristokraadid pidid oma parukaid pidevalt puuderdama jahu jms, et nende tume värv heledaks saada. Louis XIV omas oma valitsusaja alguses tihedaid juukseid ning ei näinud parukatel erilist mõtet
üleüldisele terrorile Sõja lõpul hakkasid arvukad arreteerimised, jätkusid küüditamised Elatustase oli madal, esmatarbekaupu nappis, kuid ametlike näitajate jägi arenes majandus edukalt Süvenes ideoloogiline surve, võitlema oli hakatud „läänestumise“ (Lääne teaduse ja kultuuri saavutuste) vastu Isikukultus omandas seninägematu ulatuse Välisele hiilgusele vaatamata oli NSVL 1950ndate algul üha nõrgenev riik, mis maailmaga sammu pidamiseks vajas kiireid reforme Arenes kiiresti kosmonautika, kuid ei arendatud filosoofiat ega geneetikat Arvati, et on võimalik muuta loodust (teadlane Mitšurin, nooret mitšurinlased) GULAG – NSVLi kinnipidamiskohtade ja vangilaagrite võrgustik, hakkas kujunema pärast kodusõda, saavutades suurema ulatuse 1930ndatel pärast suure terrori algust
Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks.
Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks.
Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi. Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks.
Pole võimatu, et võitluste käigus õnnestus ühe või teise lossi valitsejal mõneks ajaks oma naaber alistada. Suuremat ühtset riiki Kreekas mükeene perioodil tõenäoliselt siiski ei tekkinud. U 1200 eKr tabasid Kreeka losse purustused. mis olid arvatavasti põhjustatud kogu Vahemere idaosa haaranud ulatuslikust rahvaste liikumisest. Purustustest hoolimata püsis tsivilisatsioon Kreekas veel ligemale sajandi vältel. Pärimuse järgi tegi toonasele hiilgusele lõpu ühe seni lossidest eemal elanud kreeklaste hõimu doorlaste sissetung.
filosoof Voltaire. Näited: Muusikas: Viini klassikud Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven. Valitsejad:Venemaa keisrinna Katariina II, Preisimaa Friedrich II; Rootsi kuningas Gustav III, Hispaania kuningas Carlos III. Pilet nr.25 Prantsuse revolutsioon Põhjused: Kuningavõim oli peale Louis XIV valitsusaega alla käinud. Järgnevad kuningad ei olnud ise valitsemisest huvitatud ning keskendusid pigem välisele hiilgusele. Louis XVI troonil oleku ajaks oli absolutism saavutanud oma kõrghetke, kuid riigikassa oli praktiliselt tühi ning Prantsusmaa oli kriisis. Maksukoormus oli III seisuse õlgadel (kodanlus, talupojad jne) ja oli inflatsioon. Palgatud rahandusministrid (Turgot, Necker) üritasid läbi viia reforme, et tuua riik kriisist välja, kuid kahjuks kukkusid reformid läbi (põhjuseks võiks lugeda muuhulgas ka ikaldusaja kokkulangemist reformide läbiviimise ajaga)
Lisaks oli islam mõneti ägedam monoteism kui kristlus – seetõttu pöördus suur osa kristlastest uude usku. Samas teatav religioosne tolerantsus (juutide ja kristlaste suhtes). Araablased võtsid kiiresti omaks arenenumate rahvaste kultuuri. Kalifaat eksisteeris 632 – 13 sajand. Kaliif oli nii religioosseks kui poliitiliseks juhiks Alul pealinnaks Mediina, hiljem Damaskus ja Bagdad. Kaliif Omar (634 – 661) pani aluse hiilgusele. Dar al islam – ala, mis on võtnud omaks islami, st jumala rahu ja korra. Dar al harb – ala, mis ei ole jumala rahu ja korda omaks võtnud, seal on sõda. Püha sõda uskumatute vastu - dzhihaad. Alul kaliifdide võim reaalne. Peatselt jagunemine sunniitideks ja shiitideks (mõlemad ususlahud eksisteerivad tänapäevani). Araabiast alguse saanud islam levis vallutuste teel kiiresti kogu Lähis-Idas. 711 tungisid
Mida rohkem teenis, seda rohkem kulutas. Teenis näidenditega. Asub kirjutama, „Leedi Windemere’i lehvik“ „Kui tähtis on olla tõsine“, „Ideaalne abikaasa“. 92-95 on elu kõige säravamad. Näidendid teatrites, salongis tähelepanu keskmes. Mehest saab nautleja. Ent selline soosing ja luksus toob kaasa suurushullustuse, mugavdumise, lodevuse, mandumise. Jutt kaotas sära, pole enam vaja pingutada. Välimus kaotas sära, hakkas tüsenema. Enesekesksus läks üha kaugemale. Hiilgusele järgneb allakäik, milleks oli sõbra Alfred Douglase tekkimine. Tema oli Queensbury markii (kõrge positsiooniga aadlik). Võiks arvata, et kindlustab seljatagust. Isale ei meeldinud sõprus, mis muutus liiga intiimseks, jagasid voodit. 1890 ilmus „Dorian Gray portree“. Wilde, keda muidu teiste arvamus ei huvitanud, tegi kõike Alfredi nimel. Alfred hoidis Oscari poole, olukord muutus pingeliseks. Isa saatis avaliku kirja,
1. religioon õigustab eksisteerivat sissetulekute ja võimu ebavõrdsust ühiskonnas seletades rikaste ja vaeste positsiooni ,,Jumala tahtega". Nt ,,Ennem läheb kaamel läbi nõelasilma kui rikas mees taevasse". Seega on vaesus õigustatud, olla vaene, tähendab olla üllas, puhas, hea, inimene, kes saab taevasse. 2. religioon aitab inimeste tähelepanu kõrvale juhtida praeguse, maise elu viletsuselt ning suunates nende mõtted tulevasele hiilgusele ja heaolule taevas. Need kaks religiooni aspekti olid Marxi arvates peamised kasutoovad asjaolud rikaste võimu säilitamiseks, sest religioon aitas vaestel leppida olemasoleva korraga ning mitte hakata mässama rikaste ja võimsate vastu. 18.1.7. Uskumuste süsteemide määratlemine. Religioonide ja ilmalike uskumuste süsteemide universaalsed aspektid mis on ühist erinavatel uskumustel? J. Milton Yingery järgi võib religioone kohata seal, kus:
maksta.» «Ta on leitud,» ütles mileedi. «Edasi on vaja leida see vilets fanaatik, kes oleks jumaliku õigluse tööriistaks.» «Ta leitakse.» «Hästi, siis on kätte jõudnud aeg nõuda tõendit, mida te äsja küsisite,» lausus kardinal. «Teie Eminentsil on õigus,» ütles mileedi, «ja mina eksisin, nähes ülesandes, millega ta mind austas, muud, kui see tegelikult oli, see tähendab: teatada Tema Hiilgusele Tema Eminentsi poolt, et teil on ülevaade mitmesugustest rõivastest, millega maskeeritult tal õnnestus läheneda kuningannale konnetaabli abikaasa poolt korraldatud peol; et teil on tunnistusi kohtumise kohta, mis oli kokku lepitud Louvre'is kuninganna ja teatud itaalia astroloogi vahel, kes ei olnud keegi muu kui Buckinghami (hertsog, et te olete tellinud väikese ülivaimuka romaani Amiens'i juhtumi kohta koos aia plaaniga, kus see juhtum
annaabi.ee 
