ELUTINGIMUSTEGA KASULIKE TUNNUSTE PÄRANDUMINE BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID KIVISTISED E. FOSSIILID LOOTELISE ARENGU VÕRDLUS ELUSORGANISMIDE EHITUSE VÕRDLUS RUDIMENDID PÄRILIKKUSAINE JA KEHAVALKUDE UURIMINE TAIMERIIGI EVOLUTSIOON BAKTERITE SARNASED AINURAKSED ORGANISMID(4MLRD AASTA EEST) HULKRAKSED VETIKAD (1500 MLN AASTA EEST) ALGELISED MAISMAA- TAIMED - ÜRGRAIKAD (450 MLN AASTAT TAGASI) HIIGELSUURED KOLLAD , OSJAD JA SÕNAJALAD (350-300 MILJ AASTAT TAGASI) PALJASSEEMNE- TAIMED (295 MLN AASTAT TAGASI) MÄND KATTESEEMNE- TAIMED ELU SAI JUURDE VÄGA PALJU UUSI LIIKE .
a alguses · Kunstnikud olid suurejoonelised · Isikupärase stiiliga · Suured mõõtmed, erilised tehnikad CLAES OLDENBURG 1929 · Kolmemõõtmelised teosed jäljendavad tavalisi objekte (standardtoite) ROY LICHTENSTEIN 1923 · Suuremõõtmelised tahvelmaalid · Teemad koomiksitest, trükistest, plakatitest · Iseloomulik on korrapärane punktistik- maailm koosneb punktikestest teleriekraanil, trükistes M-MAYBE MARILYN JAMES ROSENQUIST 1933 · Plakatikunstnik · Hiigelsuured teosed · Aktuaalsed probleemid, poliitilised sündmused · Õlimaalile lisab plastmassi, metalli, puitu PRESIDENT MA ARMASTAN OMA FORDI Ateljees TOM WESSELMANN 1931 ANDY WARHOL 1928-1987 · Alustas tarbegraafikuna · Reklaamikunstnik · Filmikunstnik (60 filmi) · Võttis kasutusele siiditrüki lõuendile · Kirjastaja · Portreekunstnik · ,,Tulevikus on igaüks kuulus vaid 15 min." ANDY WARHOLI KUNST · Töödes rõhutas masinlikkust, standardsust, isikupäratust
Kõrge tööviljakus Minimaalsed põlevkivikaod Ohutud ja tervislikumad töötingimused Pealmaakaevandamiseks sobivad alad Puuduvad kaitsealad Vähene asustus Väheväärtuslik mets Endised turbakaevandusalad Alad, kuhu on võimalik rajada veekogud Kamberkaevandamine Allmaakaevandamise viis, kus maad hoitakse kaevandamata jäänud kivimist tervikutel. Tugitervikutesse jääb kuni 25% kaevandamisväärset maavara Maakate ei muutu Põlevkivi levik mujal maailmas Varud hiigelsuured Leidub rohkem kui 600 riigis Suuremad varud USA's , Brasiilias ... Suurimaks tootjaks on Eesti Põlevkivi tulevikus Kodensatsioonijaamad Soojuselektrijaam Gaasiturbiin-elektrijaam
pilte Sinist värvi nimetas International Klein Blue’ks Kinnitas lõuendile esemeid ja kattis sinise värviga „Kleini sinist“ kasutas ta veel antropomeetriates Klein lõi ka kosmogooniaid Yves Klein ‘’Käsna reljeef’’ Yves Klein ‘’Marianna Riley’’ Yves Klein ‘’Reisi tuul’’ Jean Tinguely 1952. aastal hakkas ta tegema meta- mehhaanilisi skulptuure, mõeldes ise välja nimetuse – beyond the machine Metamehhaanilised skulptuurid võivad olla hiigelsuured traadist, plekist, minemavisatud masinadetailidest,mis on varustatud mootoriga „Tsivilisatisooni jäätmete reanimeerimine“ Jean Tinguely „Metamatic nr.17“ Jean Tinguely Koos oma abikaasaga tegi ta ühistöid, kõige tuntuim on ‘’Hon’’ Nad olid keskkonnakunsti rajajad, kus teos ümbritseb publikut ka heli- ja lõhnaaistingutega Jean Tinguely ‘’Temake’’ Arman Fernandez Prantsuse objektikunstnik Kuulsaks saanud akumulatsioonidega,
Vabas looduses elavad viirpapagoid parvedes ning pesitsevad kolooniatena. Roheline vrvus maskeerib neid puude latvades suurepraselt. VLIMUS Viirpapagoi looduslik vorm on heleroheline, ngu kollane, mustad tpid kurgu all. Sabasuled on tumesinised. Aretatud viirpapagoid on veidi suuremad, kui looduses elutsevad linnud. TOITUMINE Viirpapagoide parved rndavad Austraalia phja- ja lunaosa vahet, jrgnedes vihmaperioodidele. varahommikul ja htuti kogunevad lagedate rohtalade kohale hiigelsuured papagoide parved, kes lendavad toitu otsima. Kige enam armastavad nad rohu- ja taimeseemneid. Viirpapagoi koorib osavalt tera kestast vlja ning sb selle tervelt vi tkkidena ra. Sageli ronib ta krgeid rohukrsi mda les, et juda ladvas leiduvate seemneteni. Viirpapagoi on vga hsti kohastunud eluks kuivades piirkondades ja on suuteline imekspandavalt pikka aega ilma veeta lbi ajama. Pua ajal oskab ta naha ja uriini kaudu toimuvat veekadu piirata. Seemned, millest ta toitub,
keerukamaks ja muusika üleüldiselt arenes oma täiuseni. Väga palju tekkis ka uusi žanre ja ka suurvormid nagu ooper, oratoorium ja kantaat. Tekkis ka uus amet – õukonnamuusikud. Barokki kunstiliikides oli iseloomulikuks liialdamine ja elementide rohkus. Ajaloos on ka inimesed natukene liialdanud sellega, et hea välja näha. Pandi endale uhkeid riideid ja hulgaliselt ehteid, eriti naised. Samuti olid ka väga populaarsed hiigelsuured parukad. Mida suurem parukas, seda uhkem inimene. Tänapäeval on samamoodi osaliselt, et nähakse palju vaeva, et hea välja näha. Sellega kaasneb suur raha raiskamine. Kui minna jälle tagasi minevikku, siis võib arvata, et enda välimuse peale läks palju raha. Peamiselt riiete peale, aga kuna hügieeniga olid olud väga halvad, ehk inimesed ei käinud pesemas, siis oli vaja hankida endale ohtralt lõhnaõlisid. Barokkajastul ehitati ka palju losse. Lossid olid väga suured ja
Atmosfääri alumine osa Õhkkond ulatub kuni 20 km kõrgusele. Seda kasutatakse nii passiivselt kui ka aktiivselt. Taimedele on õhkkond tähtis õietolmu ja viljade, seentel eoste levitamiseks. Õhuvoolud tõstavad üles ka mikroorganisme. Muutused biosfääris Biosfääris toimuvad pidevalt suuremad või väiksemad muutused. MUUTUSED Organismide elutegevuse Inimtegevuse tõttu tõttu Bioomid Maakeral on välja kujunenud hiigelsuured sarnaste elutingimustega alad e. bioomid. Tuntuimad bioomid on tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, rohtla, poolkõrb, kõrb ning ekvatoriaalsed ja troopilised vihmametsad. Eesti asub parasvöötme heitlehiste metsade bioomi piirkonnasloodusel. Kirde-Eestis on aga taigale iseloomulikke jooni. Heitlehine mets Taiga Biosfäärikaitsealad ja reservaadid Biosfäärikaitsealadel säilitatakse suuri tüüpilisi alasid loodusest kui tervikust.
tegevusalad maisi, ube, kõrvitsaid), valmistamine, tegid häid maisikasvatus), kaevasid tiike ja maa- kuld ja vaskesemeid, kariloomadekasvatus aluseid kanaleid, kiviskulptuure (laamad) kalastamine Rituaalid Kiviskulptuurid Sügavalt usklikud, tõid Usuelu tagasihoidlikum, (hiigelsuured kivist pead), jumalatele inimohvreid palsameerisid surnuid, jaaguari kujutised, vaigust (uskusid, et jumalad palju jumalaid kummipallid (rituaalne tarvitavad toiduks (tähtsamad päikesejumal pallimäng) inimveres leiduvat Inti ja kuujumal Killa) imeainet), rituaalid
Biosfäär maaosa mida asustavad elusorganismid Litosfäär maismaa kiht Hüdrosfäär veekogud Atmosfäär õkskord Bioom on maakeral kujunenud hiigelsuured sarnaste elutingimustega alad ( rohta, kõrb..) Eesti asub parasvöötme heitlehiste metsade bioomi piirkonnas. Biosfääris toimuvad pidevalt muutused elutegevuse tagajärjel ja inimtegevusega. Biosfäärikaitsealad säilitatakse suuri tüüpilisi alasid loodusest kui tervikust Reservaat on inimese poolt loodud range kaitsega ala. Reservaatidel on on viibimine keelatud, et vältida kahjulikku mõju
Üks neist on tütarlaste püha ehk nukkude pidu (hinamatsuri), mida peetakse 3. kuu 3. päeval (3. märtsil). Kodudes seatakse sel päeval üles mitmeastmeline punase riidega ületõmmatud poodium, millele asetatakse põlvest põlve edasiantavad rikkalikult kaunistatud nukud. Nukud sümboliseerivad muistseid keisrikoja liikmeid. Tango-no-sekku Poiste püha tango-no-sekku on 5. kuu 5. päeval (5. mail). Sel puhul lehvivad nende majade kohal, kus peres on poisslapsi, hiigelsuured karpkalakujulised riidest tuulelipud. Igal poisi jaoks on oma lipp. Tänapäeva ametlikus kalendris on 5. mai riigipüha ja seda nimetatakse lastepäevaks. Tanabata Tähefestival (tanabata) toimub iga aasta 7. juulil. Legendi järgi saavad sel ööl kokku kaks armunud tähte, keda lahutab Linnutee. Hilisõhtul võib nautida tulevärki (hanabi). Shichi-go-san 15. novembril on 3- ja 7- aastaseks saanud tüdrukute ja 5-aastaseks saanud poiste püha shichi-go-san
vallutati hiljem inglaste poolt 1763.aastal kaotasid prantslased oma viimased asumaad Seitsmeaastase sõja (1756- 1763) tagajärjel 18.sajand 18.sajandi keskpaigaks oli P-Ameerika idarannikul 13 Inglise kolooniat, igal esinduskogu ja omavalitsus Põhjapoolseid kolooniaid iseloomustas farmerlik põllumajandus, kus farmer haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd, kudus riiet, ehitas jne Lõunapoolsete asumaade majanduse aluseks olid hiigelsuured puuvilla-ja tubakaistandused 18.sajandi teisel poolel hakkasid asumaade ja Inglismaa suhted teravnema. Iseseisvus Kolooniate lahkulöömine Inglismaast muutus ajapikku aina populaarsemaks mõtteks 1776.a tuli Philadelphias kokku teine kontinentaalkongress, kus pääses maksvusele poliitilise iseseisvumise nõudmine Kontinentaalkongress otsustas luua regulaararmee ja valis selle ülemjuhatajaks George Washingtoni. 4
Tegeleti põlluharimisega(kasvatati maisi, kabatsokki, kõrvitsat, pudelkõrvitsat, päevalilli ja lõuna pool ka banaane ja suhkrurooga), veel kalapüük ja jahipidamine. Elati mudakrohviga nelinurksetes majades, talvemajad olid suured ja koonuselised. Ravitseti taimedega. Kagupiirkonna elanikud kannatasid kõige rohkem eurooplaste sisserände käes. Suurtasandik: Tasandikud ja preeriad. Küllalt viljakad alad. Hiigelsuured piisonikarjad. Kiskjad puudusid. Piisoneid tapeti tulirelvade ja hobuste abil. Põuaperioodid, nende eest pageti ja see soodustas kultuuride segunemist. Suur Nõgu: Vähe vett, elati rohust ja seemnetest. Püsivad külad puudusid. Elamud olid lihtsad, pajuokstest ja koonusekujulised. Toiduks korjati kõik, mida korjata andis. Vähestes järvedes ja jõgedes oli kala aastaringselt. Edelapiirkond: Mäed, vulkaanid, kaunis piirkond
Tekkis ka indiaanisõda, mis kestis poolteist sajandit. Kolooniatest tõrjuti välja ka prantslased, kuna nende seas oli palju neid, kes polnud harjunud töötamise ja neid koormas maksusüsteem. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad peale Seitsmeaastase sõja tagajärjel. Põhja-Ameerika idarannikult oli tekkinud 13 erinevat kolooniat. Põhjapoolseid kolooniaid iseloomustas farmerlikus. Farmer hankis ise endale kõik eluks vajaliku. Lõunapoolsetes kolooniates olid hiigelsuured istandused, mille tõttu hakati tooma Aafrikast neegerorje. Inimeste varanduslik kihistumine oli märksa väiksem kui Euroopas. London hakkas sihiteadlikult takistama kolooniate arengut, sest kolonistide kasvav jõukus oli Londonile pinnuks silmas. Mida nõrgemaks jäi suhe Inglismaaga, seda rohkem hakkasid inimesed tundma end ameeriklastena ning ei suutnud enam taluda Inglise valitsuse poliitikat. Inglased püüdsid ameeriklaste vastupanu sõjaga alla suruda, kuid see ei õnnestunud
inspireerinud paljusid koreograafe jutustama tantsukeeles. Ballettietendus koosneb kahest vaatusest. Esimeses vaatuses toimum Stahlbaumide kodus jõulupidu, kus kõik kogunevad. Seal hulgas ka Drosselmeier. Tal on Klarale, härra Stahlbaumi tütrele, eriline kingitus puust nukk Pähklipureja. Kadedushoos lõhub ta vend selle ära, kuid Drosselmeier parandab selle hetkega. Keskööl, kui küi külalised läinud ning kõik magavad äratab üle põranda jooksev hiir Klara. Hiigelsuured hiired ründavad Klarat. Tüdrukule tulevad appi vaprad mängusõdurid Pähklipureja juhtimisel. Toimub võitlus, mille lõpuks võidab siiski Pähklipureja. Ootamatult saab Pähklipurejast nägus prints ja ta muudab maja Lumekuningriigiks. Ta tantsib Lumekuninganna ja lumehelbekestega. Seejärel jätkavad Klara ja Pähklipureja-prints imeilusas võlusaanis teekonda Maiustuste kuningriiki. Teises vaatuses jõuavadki nad sinna. Kokad valmistavad neile häid toite ja Drazeehaldjas tervitab neid
firmad on SONY,PANASONIC, CASIO, YAMAHA, TECHNICS. Jaapanlaste pillid: SHAKUHACHI (sakuhatsi)- kõverdatud toruga poole meetri pikkune bambusest flööt, puhutakse otsast. HICHIRIKI (hitsiriki)-20 cm pikkune otsast puhutav flöödimoodi pill, valju ja terava kõlaga. Neid eelmisi pille mängivad ainult mehed! Naiste pillid on: SHAMISEN- 3-keelne pika kaelaga keelpill. KOTO-150-180 cm pikkune kandle moodi pill, siidist keeltega, mängitakse elevandiluust küüntega. TAIKO-TRUMMID on hiigelsuured löökpillid, millega saadetakse rituaalseid tantse. Väga omapärane on jaapanlastel geisade kultuur. GEISA on haritud jaapani neiu, kes laulu, tantsu ja pilli- mänguga teenib elatist teemajades ja jõukates kodudes. Geisad peavad tundma kirjandust, kunsti ja muu- sikat ning pakkuma huvitavat seltskonda. Nad peavad olema targad vestluskaaslased, lõbustama inimesi oma pillimängu, laulu ja tantsuga. Pillidest eelistavad geisad SHAMISENI. Jaapani muusikateatril on väga pikad traditsioonid
põgenemisest. Igor läks üksinda sõjakäigule, kuigi ended olid halvad. Oma kaotusega tõi Igor Venemaale suurt kahju. ,,Vanem Edda" Island, 11.-12.sajand Edda lood peegeldavad paljude rahvaste ürgseid ettekujutusi ja uskumusi maailma kohta. Müütidest nähtub, et Põhjala asukail oli oma ettekujutlus maailmast, mille järgi koosnes maailm üheksast ilmast, näiteks Aaside ja inimeste kodu ühendas vikerkaare sild ning üheksat maailma hoidsid hiigelsuured juured. Germaani maailm paistis jõhker, surm ja kättemaks on jumalate vahekordades tavaline. Kangelaste vigadest tekib konflikt, sest ka nemad ei ole ideaalsed. Müüdid toovad esile ka kõlbelisi väärtusi. ,,Nibelungide laul" Saksamaa, 13.sajand Siegfiedi huvitab Burgundide kuninga Guntheri õde Krinshild. Läbi kokkuleppe saab ta koos Guntheriga naise. Hiljem, kui Brünhild saab teada kosimissaladuse, laseb ta Siegfieldi Hageni poolt tappa
viskamine jaapanile (6.aug ja 9.aug Hiroshimale ja Nagasakile) 7) Aastaarvud: a) Sõja algus- 1.sept.1939 b) Suure Isamaasõja algus- 1942 c) Pearl Harbouri pommitamine- 1941 7.Dets d) Stalingradi lahing- 1942-1943 e) Leningradi blokaad- 1941-1944 f) Saksamaa kapituleerumine- 1945 g) II MS lõpp (lõppes Jaapani kapituleerumisega)- 14aug.1945 8) Sõja tagajärjed- Inimkaotused 50-70milj, suur osa tsiviilelanikud. Hiigelsuured sõjakulud: 1500mld USD, muutus maailma poliitiline kaart Balti riigid kaotasid iseseisvuse, GER lõhenemine.
ülikeeruka süsteemi, mis põhineb matemaatika ja arhitektuuri seaduspäradel. Ise on seda nim stohhastiliseks printsiibiks (kr.k. vastupandamatult eesmärgi poole püüdlev). Komponeerimisel kasutab millimeetripaberit! Samas, Xenakise enda sõnul püüdleb tema muusika meta-kunsti poole, st tahab ületada komp.tehnilise ja ka muusikalise tasandi, soovides muutuda pigem poeesiaks. Märksõnad: sageli hiigelsuured orkestrikoosseisud, palju teoseid orkestrile, koorile ja ansamblile, sh palju löökpillidele ja klavessiinile; ülikeerukad rütmistruktuurid, mitte-oktavilised heliread (vanakreeka ja mitte-euroopa muusika eeskujul), erilised mänguvõtted, mikrointervallika, kõla ruumilisus; teosed on pisimate detailideni välja arvutatud, kuid kõik allub ühele tervikideele; huvi antiik-kreeka loodusfilosoofia, kirjanduse ja muusika vastu sellest tuleneb tema muusika ürgne
Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu -- 50 000 kilomeetrit See on äärmiselt suur antitsüklon, mille elueaks hinnatakse 1000 aastat. Jupiteri magnetväli Muud huvitavat Kui Jupiter oleks seest tühi, siis mahuks üle 1000 Maa sinna sisse. Mustrid Jupiteri peal muutuvad mõne tunni tagant. Jupiteri kiirus on 13.07 km/s. Nagu ka Suur Punane Laik, on ka teised valged punktid hiigelsuured tormid Jupiteri pinnal. Jupiteri kuud Jupiteril on teadaolevat 16 kuud 4 Galilei kuud ja 12 väiksemat. Kõik kuud on saanud oma nimed Rooma peajumala Jupiteri järgi. Jupiteri kuud saab jagada nelja gruppi: neli sisemist pisikuud Metis , Adrasthea, Amaltheia, Thebe Galilei kuud Io, Europa, Ganymedes, Callisto välisgrupi kuud Leda, Himalia, Lysitheia, Elara kaugeim kuude grupp Ananke, Carme, Pasiphae, Sinope .
biomass ja elusaine produktsioon. Maa biomass on umbes 2,44*1012 tonni, mis on 0,00001% maakoore massist. Elusaine produktsioon ehk aasta jooksul juurde tekkiv organismide mass aastas on umbes 2,32*1011 tonni. Biomass(2) Organismide massist langeb ligi 90% kõrgematele taimedele, 9% alamatele taimedele, seentele ja mikroobidele, ainult 1% loomadele. Loomadest omakorda moodustavad suurema osa (98%) selgrootud loomad. Bioom Maakeral on kujunenud välja hiigelsuured sarnaste elutingimustega alad ehk bioomid. Tuntumad bioomid on tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, rohtla, poolkõrb ja kõrb ning ekvatoriaalsed ja troopilised vihmametsad. Biosfääri kaitse Käsitleb elukeskkonna (kliima, õhk, vesi, pinnas jne) muutumist elusloodusele ohtlikuks, rahvastiku kasvu probleeme ning riikidevahelisi ja rahvusvahelisi kokkuleppeid. Biosfäärikaitsealad On suured piirkonnad, kus mingit tüüpilist ala
kirstule maaliti idealiseeritud inimese portree. Samuti kujutati kirstul hieroglüüfidega palveid ja sõnumeid. Egiptuse areng jaotatakse kolme ajajärku: Vana Riik, Keskmine Riik ja Uus Riik. Uus Riik oli Egiptuse ajajärguks 1600 1000 aastat eKr. Sel ajal kujundati ümber vanemad religioossed kujutlused ning muutus ka kunst, mis kaotas oma rahulikkuse. Templid eraldati haudehitistest, kuna nad pidid lähendama inimesi religioonile. Uue Riigi templid olid hiigelsuured ehitised, mis olid seotud püha sfinkside alleega. Uues riigis saavutati silmapaistvaid tulemusi tarbekunstis. Väikesed ehteasjad ja kullasepatööd on meile tuntud peamiselt panuste kaudu. Meieni on säilinud kuldsed pärjad, kõrvarõngad, sõrmused, käevõrud, pronkspeeglid, metallalused. Egiptuses hakati esmakordselt ülistama ilusat naisekeha. Egiptlased Egiptuse omapära mõistmiseks tuleb teada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul.
abil töötavad näiteks autode GPS-süsteemid. Tänu satelliitidele on näiteks olemas televisioon ja internet, ilma milleta arenenud riikide elanikud ei suuda oma elu ette kujutada. Tänapäeva seisukohalt ja tavainimese jaoks on üks olulisemaid leiutisi kindlasti ka arvuti. Algas kõik sellest, et inimesed tahtsid leiutada midagi, mis suudaks nende eest arvutada. Esimesi arvuteid kasutati vaid sõjalistel eesmärkidel, need olid hiigelsuured ja tarbisid tohutult palju energiat. Juba 30 aasta pärast nägi ilmavalgust esimene koduarvuti. Kõige võimsamaid arvuteid, mis kasutavad tipptehnoloogiaid, rakendatakse eelkõige teaduslikel, uurimuslikel ja sõjalistel eesmärkidel. Arvutid jätkavad oma arengut ka tänapäeval ning pakuvad meile selliseid võimalusi suhtlemiseks, meelelahutuseks ja töö hõlbustamiseks, millest sada aastat tagasi polnud võimalik ettegi kujutada.
Templi väline ilme oli lihtne, range. Polnud aknaid ega sambaid väljaspool. Väravaehitist nimetati püloon. Sambad olid rikkalikult kujundatud, jäljendasid taimevorme (lootos-, papüürus-, palmsambad). Kapiteeliks olid suletud või avatud pungad või õied. Sambaid kaunistasid hieroglüüfid. Tuntuimad templid olid Teeba linna lähedal asuvad Luksori ja Karnaki templid (ehitatud 16.-14. saj. e. Kr.). Templid moodustavad terve kompleksi. Mõned on hiigelsuured Amoni templi sammassaalis (Karnakis) on 134 sammast. Võimas on ka Ramses II ajal (13. saj. e. Kr.) ehitatud Ramasseum. Oli ka kaljutempleid. Tuntuim on Ramses II ajast Niiluse ääres olev Abu Simbel. Selle ees on neli 20 m kõrgust Ramses II kuju. 1960. aastail tõsteti tempel 64 m kõrgemale, et ei jääks Assuani paisule ette. Egiptuse arhitektuuri üldilme masendav suurejoonelisus. II Kujutav kunst Egiptusele on iseloomulik nn pinnakunst madal ja värviline reljeef
teenivad elatist seltskonnadaamidena Koto Kannab jaapanlaste jaoks kosmoloogilist sümboolikat. Koto on 13, 17, 21 keelega näppepill, mida mängitakse põrandal. Pilli siidist keeltel mängitakse elevandiluust plektroniga. Shamisen Pika kaelaga 3keeleline lautotaoline pill, mida mängivad ka geisad. Shakuhachi Traditsiooniline viie sõrmeavaga bambusest pikiflööt. Taikotrummid Hiigelsuured löökpillid, mis on saatnud rituaalseid tantse ja protsessioone alates 14. saj. Taiko trummide kõla peetakse puhta, jumalani jõuda aitava meeleseisundi väljenduseks. Kasutatud materjalid · Muusikaõpik 7. klassile · Google Aitäh kuulamast/ vaatamast!
Mandrijää paksusega 3km gröönimaaljää ei sula paljude aastatuhandete vältel ning sademete lisandudes muutuvad alumised kihid plastiliseks ja jää hakkab voolama , tekitades liustiku. Ajujää ehk triivjää jää mis liigub veekogu pinnal tuuleja hoovuste toimel. Triivivad jääväljad kogu veekogu kattev püsijää triivib hoovuste mõjul ühes tükis. Jäämäed Gröönimaa liustikust murdunud hiigelsuured jäätükid ohustavad laevaliiklust. Jääalune järvede süsteemmandriliustiku. Muld puudub sest : muld tekib orgaanilisest osast ehk taimedest ja mineraalsest osast ehk kivimite murenemisest ; taimi on vähe,mulda tekkida ei saa ; ülekaalus on füüsikaline murenemine : kivimid murenevad suure temperatuuri muutuse tulemusel. Kidurat taimestikku on vaid arktilistel saartel ja mererannikul. Vetikad , samblad,samblikud. Mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad vähesed õistaimed
1066. a. Vaip on mõõtudega 0,5*70m ja tegemist on tikitud piltvaibaga, millel on kujutatud 1500 inimkuju, hobuseid, losse ja laevu. 9. Võrrelge omavahel romaani ja gooti kirikut. Millised on nende ühisjooned ja mille poolest nad on põhimõtteliselt erinevad? Romaani stiilis kirikul on ümarkaared, väikesed aknad ja seetõttu vähe valgust. Ristvõlv väga raske, sellest ka seinad massiivsed ja piilarid jämedad. Gooti stiilis kirikul teravkaared, hiigelsuured aknad vitraazidega. Nii romaani kui gooti stiil andsid edasi oma ajastu meeleolusid ja arusaamu. Põhiplaanilt ei erine gooti stiil romaani stiilist, kuid rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Kui romaani kirikutel kerkisid vaid tornikiivrid üle teiste linnamajade katuste, siis suured gooti kirikud nagu valitseksid linna üle. 10. Kuidas on seotud gooti stiili nimetus gooti hõimudega? Kas romaani stiili nimetus on seotud Vana Roomaga?
8. saj lõpul geomeetrilised ornamendid. 6. saj alguses mustafiguuriline- mustad gifuurid maaliti savipinna punakale foonile. 6. saj lõpul punasefiguuriline- musta krundiga kaeti kujutise taust, figuurid jäid aga savikarva. 14. Kuidas tekkis hellenistlik kultuur ja mis selle aja kunsti iseloomustab? Aleksander suur vallutas Kreeka. Tekkisid Pergamon Efesos, Hallikarnassos, Rhodos, Aleksandria. Kreeka kunsti selge ja loogiline ilme segatud idamaise toredusega. Hiigelsuured mõõdud. Rahutu ja pingestatud meeleolu. Millised maailmaimed said valmis hellenistlikus kultuuris. Rhodose koloss- 37 km kõrge päikesejumal Heliose pronkskuju. Pharose tuletorn. Zeusi tempel Ateenas.
Loomastik harilikult 2000 mm ringis. Hoolimata on rikas ka maapinnal. Seal suurest sademetehulgast on aurumise elutsevad massiivsed loomad intensiivus sellises kliimas kõrge, mistõttu paksu nahaga: metsead, pühvlid, puude kasvu limiteerib tihti veedefitsiit. kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. taimestik Vihmametsa kõrgema osa moodustavad üksikult või rühmiti kasvavad hiigelsuured kõrge võraga igihaljad puud. Suuremate puude all kasvavad tihedamalt madalama võraga puud. Kuna puude kõrgelasuvad võrad katavad suure osa päikesest, jõuab maapinnale väga vähe valgust. Vähesest valgusest tingituna on vihmametsade alustaimestik suhtelisel hõre. Alustaimestik on suhteliselt hõre Huvitavaid fakte Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad
Majandus Kodusõjale järgnes kiire majandusliku tõusu aeg. Selle eelduseks olid kasutamata maavarad ja arvukas sisserännanud tööjõudu. Võeti kasutusele kõik avastatud tehnilised leiutised ja uuendused. Arengut soodustas ka raudteede ehitamine 19. sajandi lõpuks oli USA maailma juhtiv tööstusriik. Massiline immigratsioon Ameerika tööstuslik ekspansioon sai võimalikuks ainult seetõttu, et oli olemas odav tööjõud, alates 1860ndatest saabusid Ameerikasse hiigelsuured immigrantidehulgad. Pärast 1880ndaid tõusis sisserännete arv niivõrd, et see moodustas teadaolevalt kõige ulatuslikuma rahvaste rände ajaloos. 1881-1920 immigreerus rohkem kui 23 mln inimest. Välispoliitika Eesmärgiks oli ülemvõimu kehtestamine läänepoolkeral. Hispaania-Ameerika sõja järel liideti Hispaania kolooniad Vaiksel ookeanil, mis võimaldas laiendada kaubandust Aasiaga. Ameerika mandril sekkuti rohkem teiste riikide siseasjadesse. Venemaalt osteti Alaska.
Suurima ekvatoriaalse vihmametsa ala on Amazonase madalik, see moodustab umbes 60% kogu maailma vihmametsadest, see on 7 000 000 ruutkilomeetrit suur ja sellest 5 000 000 ruutkilomeetrit asub Brasiilia aladel. Nagu ennem öeldud sai on vihmametsad ühed liigirikkamad oma taimestiku ja loomastiku poolest. Taimestiku moodustavad kolm kõige tähtsamat nii öelda rinnet. Kõige kõrgem rinne asub 30-40 meetri kõrgusel ja selle moodustavad üksikult või rühmiti kasvavad hiigelsuured kõrgevõraga igihaljad puud, mis võtavad enamuse valgusest. Teise rinde taimestik, mis asub 20-30 meetri kõrgusel saab vähem valgust ja selle tõttu on taimedel suured lehed. Kõige madalam rinne on vähese taimestikuga, sest sinnani ulatub vaid väike kogus valgusest. Puu tüvede ümber põimub palju liaane, kes väänduvad üha kõrgemale ja kõrgemale kuni kõrgemate puude latvadeni. Kuid puude tähtsus on väga oluline ka epifüütidele, mis kasvavad puude okstel ja
Karl Suur riigivalitsejana. Aastatel 772-803 alistati lakkamatute sõjakäikudega väikestes kogukondades elavad ja oma hõimuusundit järgivad saksid. 800. Aasta jõulude ajal kroonis Leo III Karli Püha Peetruse katedraalis Rooma keisriks. Karl Suur sai väga hästi hakkama 15 miljoni inimese juhtimisega. Miks ja kuidas Frangi suurriik lagunes? o Verduni leping Karl Suur suri 814. Aastal ja jättis oma pojale valitsemiseks hiigelsuured valdused. Ludvigi eluajal alustasid tema lapsed võitlust Frangi riigi jagamise pärast. 13 aastat kestnud verise sõja järel jõudsid nad lõpuks omavahel kokkuleppele ja 843.aastal Verdunis sõlmitud lepinguga jagati riik kolmeks.
ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid. • Lossikultuur- väljakaevamistelt leitud hiigelsuured ehitised (funktsioonid: majanduskeskused, laoruumid toiduainete hoidmiseks, usukeskused), millest kuulsaim Knossos. Lossidel puuduvad kindlustused. • Labürint • Kultuurikandjatel oma silpkiri (lineaarkiri A)-Kuna pole teada kreeta kultuuri elanike keele päritolu, siis pole suudetud nende kirja veel dešifreerida. Savitahvlid • Rahumeelne- pole leitud relvi, freskodelt puuduvad sõjad, valitsevad naiselikud
296,391 Tom Wesselmann ,, Sunset Nudes" TomWesselmann «Still Life nr.28» TomWesselmann ,,Suur Ameerika akt" Skulptuur popkunstis Iga skulptuurne objekt loob enda ümber mõjuvälja. Iseloomulik odavad ja tavalise materjalid. Tuntud skulptorid: Claes Oldenburg(s1929),Georg Segal, Marisol( Maria Sol Escabor) www.wikipeedia.org Claes Oldenburg Sündinud 1929 Stockholmis. Hiigelsuured pehmed skulptuurid igapäevastest esemetest. ,,Kunstiajalugu"David Piper lk.487. Claes Oldenburg ,,Hiiglaslik jäätisetuutu" Claes Oldensburg ,,Põranda kook" Claes Oldenburgi ,,Lusikasild ja kirss" Kokkuvõte Popkunstis on maalide ja skulptuuride mõõtmed hiiglaslikud. Kasutusel olid erinevad tehnikad ja vahendid. Erksad värvid
Roomas olid saunad ehk termid. ·Peale pesemise, massaazi ja auruvannide käidi seal ka inimestega kohtumas. ·Pärast jõuharjutuste sooritamist mindi sauna ja basseini suplema. ·Vaheldumisi läbiti kuumad ja külmad ruumid: esmalt tuli kuuma leiliga ruum, seejärel mõnus vann, siis värskendati end üleminekuruumis, kus valmistati end ette järsuks temperatuurimuutuseks basseini külmas vees. ·Kuulsad on näiteks keiser Caracalla ehitatud termid Roomas. ·Termid olid hiigelsuured, asusid u 12 hektari suurusel maa-alal. Tituse võidukaar ·Väga levinud olid mälestisehitisi oli triumfikaared. ·Need olid ilma praktilise ülesandeta ehitised ja mitte hooned, vaid monumendid. ·Triumfikaares on 3 või vahest ka 1 ümarkaarega müüriava ja näeb välja nagu suur müür. ·Dekoreeriti sammaste, poolsammaste ja pilastritega ning reljeefidega võitlusstseenidest või vallutusretkedest. ·Triumfikaari püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suurte võitude tähistamiseks.
etappidel, kinnitavad inimese ja teiste imetajate sugulust · süstematiseerimine- elusorganismide grupeerimisega seotud tegevus · prokarüoodid- · eukarüoodid- · ürgraikad- · karboni- ehk kivisöeajastu- vanaaegkonna keskel niiske ja sooja kliimaga ajastu, Maad katsid hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõjajalgadest ürgmetsad · saurused- mitmesugused sisalikud, kes vallutasid nii vee, õhu kui ka maismaa, osa neist olid hiigelsuured II NIMETA 1. Bioloogilise evolutsiooni tõendeid: · sarnasused eri liikide organismide ehituses ja lootelises arengus · rudimendid · liikide sarnane DNA ja kehavalgud · kivistised 2. Inimese rudimente: · karvkate · pilkkile jäde · kõrvaliigutajalihased · teravad silmahambad · tarkushambad · ussiripik · õndralülid · küüned 3. Eluslooduse liike: · bakterid · protistid · taimed · seened · loomad
nähtamatut külge. Ülimalt edukas oli ameeriklaste Kuu-missioon aastatel 1968- 72 " Apollo" -seeria lendudega , mil Kuu pinnal käis kokku 12 astronauti. Esimese inimesena astus 21.juulil 1969.a Kuu pinnale Neil Armstrong .Teiselpool asteroidide vööd on 5 planeeti : neli hiidplaneeti : Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun ning väike planeet Pluuto . Hiidplaneetide kogumass moodustab 99% kõigi planeetide kogumassist . Kõik nad on võrdlemisi ühesuguse ehituse ja koostisega hiigelsuured gaasilised kerad , koosnedes põhiliselt vesinikust ja heeliumist mõningase metaani , ammoniaagi ja vee lisandiga . Arvatakse ,et neil puudub üldse mingisugune eristattav pind .Arvatavasti on kõigil hiidplaneetidel metallidest ja räniühenditest südamik. Hiidplaneetide omapära on kuude rohkus ja rõngad.Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet. olles 3 korda suurem kui kõik teised planeedid kokku . Oma
edu pöördub liitlaste kasuks Itaalia kapituleerub avatakse Teine rinne Saksamaa kapituleerub Jaapan kapituleerub. Osalevad pooled: Liitlased: Suurbritannia, USA, NSVL, Hiina, Prantsusmaa, Tsehhoslovakkia, Poola, Holland, Belgia, Norra, Kreeka, Kanada, Austraalia. Teljeriigid: Saksamaa, Jaapan, Itaalia, Soome, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai. Tagajärjed: inimkaotused (50-70 mln inimest) hiigelsuured sõjakulud maailma poliitilise kaardi muutus (Balti riigid kaotasid iseseisvuse, Saksamaa lõhenemine) tekkis uus jõudude vahekord maailmas kapitalistlik maailm vastandus sotsialismileerile, USAst ja NSV Liidust kujunesid üliriigid sõjas laastatud riikide majandus oli segipaisatud langes inimeste usaldus demokraatliku korra ja selle institutsioonide vastu kadus usk inimkonna progressi 6
Sisukokkuvõte · Minategelane nägi observatooriumist kuidas Marsilt saadeti Maa poole teele tohutu kiirusega miski, mis hiljem selgus olevat kapsel (neid saadeti kümne päeva jooksul kümme) · Kapslid jõudsid üksteise järel Maale, neist väljusid marslased, kes olid palju arenenumad kui inimesed, kompitsatega, pruuni nahaga, suurte silmadega, kehata, Vkujulise suuga. · Marslased ehitasid kaasa võetud osadest sõjamasinad, mis olid hiigelsuured kolmjalad. Neist tulistati kuumuskiiri, millega tapeti inimesi. · Algas inimeste põgenemine marslaste eest. (Oli ka neid kes ei uskunud algul vallutajate olemasolust.) · Minategelane nägi pealt esimese kapsli avanemist, mis toimus tema elukoha, Maybury, lähedal. Ta pääses sealt eluga, erinevalt paljudest teistest. · Mees viis oma naise Leatherhead'i, kus elasid mehe sugulased. Ise üritas kaariku tagasi viia omanikule, kelle
Kesk- Kordiljeerideks ja Ida- Kordiljeerideks, mille põhjapoolsema haruga külgneb Sierra Nevada de Santa Marta massiiv. Kolumbia ekvatoriaalse kliimaga lõunaosas on vihmamets, lähisekvatoriaalse kliimaga põhjaosas palmisavann. Selva on vähe hõlvatud ekvatoriaalne ürgvihmamets, kus kasvavad kapokipuud, punapuud, kakao- ja melonipuud, hevead, liaanid, orhideed, sõnajalad ja eurooplastele hoopis tundmatud puuliigid. Jõgedel toretsevad hiigelsuured vesiroosid, kõrgematel mäenõlvadel kasvab tuntud väärispuit, nagu mahagonipuu ja kerget ehituspuitu andev balsapuu, samuti pähklipuu, seeder ja tamm. Kolumbia rannikul on levinud mangroovid ja kookospalmisalud, jõgede ääres galeriimetsad. Loomadest on vihmametsades esindatud jaaguar, puuma, taapir, sipelgaõgija, pekaari, paljud ahviliigid ja laiskloomad. Lindudest kohtab papagoisid, kondorit, raisakotkast, tukaani, haigrut, toonekurge ja imepisikest koolibrit
endale 3. dünastia vaarao Dzoser). Astmete täitmisel jõuti tõelise püramiidini. Ehitamise ajal jäeti püramiididesse käigud ja õhuavad, mis hiljem maskeeriti, et vältida hauaröövleid. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega, mis peegeldasid päikesevalgust (säilinud vaid Chefreni püramiidi tipuosas). Kuulsaimad püramiidid on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal. Need püramiidid on hiigelsuured ja on ainus seitsmest maailmaimest, mis on tänapäevaks säilinud. Cheopsi püramiid on suurim, umbes 140m kõrge ja aluse pindala on üle 5ha, selle sisse mahuks vabalt Tallinna Olevist kirikutorn (123m). Laotud rohkem, kui 2 miljonist kivipangast, millest igaüks kaalub umbes 2,5t. Püramiidide ehitamiseks kulus tohutult tööjõudu (Niiluse üleujutuse ajal tegevuseta jäänud rahvas) ja kulutused olid nii suured, et mõjusid kurnavalt riigi majandusele (osalt seetõttu
Vulkaan hakkas tööle. Kuum laava jooksis mööda mäenõlva alla. Hakkas sadama musta lund. Kõik kattus tuhahelveste alla. Õhk oli küllastunud väävli gaasist, vesinikust, süsihappegaasist, mis oli segatud veeaeuruga. Raske oli hingata. Loomad põgenesid, metsad põlesid. 9 märtsil Dakkoni koopa sein andis gaaside survele järele ja merevood, mis sööstsid läbi kraatri tuldsülitavasse maapõue, muutusid korraga auruks. Käis plahvatud. Hiigelsuured mäelahmakad lagunesid Vaiksesseookeani ja mõni minut hiljem katsid veevood koha, kus oli olnud Lincolni saar. Järgi jäi vaid üksik kalju 30 jalga pikk ja 15 jalga lai. Kolonistid jäid ainult seetõttu ellu, et nad olles koos telgis, paisati merre hetkel, kui saar purunes.nad ujusid kaljurahnule. Laev, nende viimane lootus, oli purunenud. Nende elu oli ainuüksi saatuse käes. Neil olid mõned konservid ja kaljuõõnde kogunenud vihmavett. Nad olid väga nõrgad. 24 märtsi hommikul
arenemisaeg, periood kus tekkisid ja said oma kasvule loa just paljasseemetaimed EHK okaspuud *Keskaeg ehk MESOSOIKU (kolm eraldi ajastut)(250-205 miljonit aastat tagasi) esimene ajastu TRIIAS. Hiigelsuur manner hakkas lagunema kaheks suureks mandriks. Iseloomulik on kuiv kliima, vähe liike, uusi liike tekkis vähe, ilmusid taimtoidulised dinosaurused ja hiidsisalikud, arenesid edasi luukalad meredes. *JUURA AJASTU (205-142 miljonit aastat tagasi) manner lõplikult lõhestunud, hiigelsuured dinosaurused, tekkis Atlandi ookean! , krokodillide arenemine, põhjamere naftavarud *KRIIDI AJASTU (142-65 miljonit aastat tagasi) dinosaurused hakkasid välja surema, arenesid putukad ja linnud, mandri osad hakkasid järjest kaugemale triivima teineteisest. *Uusaegkond ehk PALEOGEENI JA NEOGEENI AJASTU (65-24 miljonit aastat tagasi ja 24-1,8 miljonit aastat tagasi) -Paleogeen on imetajate ajastu. -Neogeen on õistaimede õitseaeg, hakkasid tekkima kukkurloomad ehk ürgimetajad,
kõrvadega köitis ta mu tähelepanu. (www.cuterush.com/471/kitty-with-fennec-fox-ears/) 1 KEHAEHITUS Fennekrebane on küülikusuurune graatsiline, teiste rebastega võrreldes suurte, öiseks nägemiseks kohastunud silmadega kõrberebane (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Kõrvad: Tal on pikad radari- või taldrikutaolised kolmnurksed kõrvad (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Fenneki hiigelsuured kõrvad töötavad nagu radiaatorid. Nad annavad ära kuumust, hoides nõnda selle kõrberebase kehatemperatuuri normis. Ka kuuleb nende kõrvadega suurepäraselt väikeste loomade ja lindude liikumist, kui fennek õhtuhämaruses oma urust välja jahile suundub (Dr. John Feltwell, 1988 "Loomad ja nende elupaigad"). Keha: Fennek on kõige väiksem rebane ja ühtlasi pisim koerlane (Jinny Johnson, 1999 "Laste Loomaentsüklopeedia"). Keha ja pea pikkus on kokku 2441 cm, saba 1831 cm.
ja maitsesime erinevaid hõrgutisi. Tolleks päevaks olidki kahjuks tunnid läbi, kuid kõige magusama pala- vahetundide juurde ma alles jõuan. Need olid veel ideaalsemad kui kõik tunnid kokku. Iga vahetund kestis täpselt 20 minutit. Tegevust leidis selleks ajaks küll ja küll. Mitte keegi ei istunud niisama. Terve esimese vahetunni ujusin ma fuajee juures olevas helesinise veega, sente täis, soojas basseinis, mille kohale kummardusid hiigelsuured kummipuud ja kõrvalt viisid trepid kõrgematele korrustele, kust kuuldus klaverimängu ja laulu. Teisel vahetunnil käisime klassi tüdrukutega keldrikorruse ööklubis, kus tantsisime ja naersime nii, et mu lihased valutasid veel pärastki tükk aega. Kolmas vahetund tegime lõbusõitu liftiga, mis ei viinud mitte ainult üles ja alla vaid tegi erinevaid keerutusi ja spriaale- just nagu lõbustuspargis. Lõpuks sõitsimegi liftiga pööningule , kus oli kokandusetund.
Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad planeedist 8 miljoni kilomeetri kaugusele. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo kuude, eriti Io - vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel. Jupiteri magnetväli Muud huvitavat Kui Jupiter oleks seest tühi, siis mahuks üle 1000 Maa sinna sisse Mustrid Jupiteri peal muutuvad mõne tunni tagant. Jupiteri kiirus on 13.07 km/s Nagu ka Suur Punane Laik, on ka teised valged punktid hiigelsuured tormid Jupiteri pinnal Teadlased on vaielnud aastaid selle üle, et kas Jupiter ongi Päikesesüsteemi tolmuimeja, mis komeete ja muud meile ohtlikku kosmosekola enda külge tõmbab, või suur huligaan, kes neid hoopis Maa poole pillutab. Kas Jupiter ennustab head? Kui Kuu mõne heleda tähe või planeedi juures asus, hüüti viimast Kuusulaseks. Halbadel aegadel käis sulane peremehe sabas, headel vastupidi peremees otsis sulast.
päikesevarjutust ei tohi palja silmaga vaadata. Andmeid Päikese kohta: Pinnatemperatuur: 5500 kraadi Maa ja Päikese vaheline kaugus: 149,6 miljonit km Läbimõõt ekvaatoril: 1 392 000 km Pöörlemisperiood: 25,4 päeva Temperatuur keskmes: 15 000 000 kraadi Tähed: Kui vaadata selgel ööl taevasse näeme vaid umbes 3000 tähte, kuid neid on hoopis miljardeid. Meile paistavad need vaid väikeste punktidena. Meile lähim täht ongi meie valgustaja ja soojustaja Päike. Mõned tähed on hiigelsuured, mõned on väiksemad kui Maa. Päike on keskmise suuresega täht. Väikesed tähed on kahvatumad kui suured tähed. Tähed on meist nii kaugel, kui Päike välja arvata, et nende valgus jõuab meieni nelja aasta pärast. Tähtede kaugus meist: Tähtede kaugust arvutatakse astronoomilistes ühikutes. On olemas astroühik, valgusaasta ja parsek. 1 astroühik on võrdne Maa ja Päikese vahelise kaugusega. 1 valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib 1 aastaga
teke. (nende tõttu tungis merevette sageli Maa sisemusest vedelat magmat ja gaase) TAIMED Kõigepealt moodustusid orgaanilised ained, seejärel ürgookeanis umbes 3,5 miljardi aasta eest esimesed 1 rakuga ja tuumata organismid. Vanaaegkonna alguses tekkisid esimesed algelised maismaataimed, mis sarnanesid tänapäeva sammaldega, aja jooksul kohastusid nad tingimustega, hakkasid tekkima tugevad varred ja tüvid. Vanaaegkonna keskel katsid Maad hiigelsuured koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad. Seda niiske ja sooja kliimaga ajastut nimetatakse karboni ehk kivisöeajastuks (nende metsade jäänustest tekkis kivisüsi) Vanaaegkonna lõpul kliima kuivenes, enamik eostaimi suri välja, need asendusid paljasseemnetaimedega. Need valitsesid Maal mitusada miljonit aastat, kuni kujuneisd katteseemnetaimed ehk õistaimed. LOOMAD Esimesed hulkraksed loomad (käsnad ja ainuõõssed) tekkisid aguaegkonna lõpus vees
Tema kumer kaas on nagu taevas , lame põhi nagu maa ja kõlakasti õõnes sisemus sümboliseerib kõiksust. Koto on 13, 17 või 21 keelega näppepill, mida mängitakse põrandal. Iga keele all on liikuv sild ehk roop, mille abil pilli häälestatakse. Koto siidist keeltel mängitakse elevandiluust plektroniga. Shamisen- pika kaelaga 3- keeleline lauataoline pill, mida mängivad geishad Shakuhachi- traditsiooniline viie sõrmeavaga bambusest pikiflööt Taiko- trummid- hiigelsuured löökpillid, mis on saatnud rituaalseid tantse ja proteseesioone alates 14.sajandist. Taiko- trummide kõla peetakse puhta, jumalani jõudva aitava meeleseisundi väljenduseks. India- India on paljude eri rahvuste, keelte ja religioonude maa. Siin elab üle ühe miljard elaniku, kes kõnelevad enam kui tuhandes eri keeles ja murdes. Indiast on pärit- hinduism ja budism, mis on aastatuhandeid india kultuuri mõjutanud. Kunst on lahutamatu osa India religioonist,
Esimesed maismaataimed eritasid õhku hapnikku, mistõttu elu maal muutus võimalikuks. Esimesed maismaaloomad olid väikesed selgrootud (400; hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad, hiljem kopskalad ja kahepaiksed). Kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad (350; soomustega kaetud nahk kaitses kuivamise eest, sigimine polnud veega seotud). Keskaegkonnas oli sauruste ajastu (200), osa neist olid hiigelsuured. Primitiivsetest roomajatest kujunesid esimesed imetajad (200; hiiresarnased loomad). Roomajatest arenesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid sisalikega. Õistaimede tekkega arenesid taimtoidulised imetajad. Kliima jahenedes surid saurused välja, valitsevaks muutusid imetajad (osavamad liikujad, karvkate, püsisoojus, kaitstumad järglased). Inimene (Homo sapiens) on maal eksisteerinud umbes 5-7 milj. a.
ja konstruktivims. Ta õppis maalikunsti ning lõi abstrkatsied kompositsioone paberist, puidust, traadist ja metallist. Kuid kui ta 1952. aastal Pariisi kolis hakkas ta tegema nn metamehhaanilisi skulptuure, mõeldes ise välja nimetuse beyond the machine (tõlkes sealpool masinat), Jean oli aga juba enne sõda huvitunud reaalse liikumise kasutamisest kunstis. Metamehhaanilised skulptuurid võivad olla harjumispärase suurused või isegi hiigelsuured traadist, plekist, minemavisatud masinadetailides, vanadest seadmetes ja olmejääkidest mobiilsed robotlikud kaadervärgid, mis on varustatud mootoriga ning liiguvad, pöörlevad, kolisevad, pritsivad vett või levitavad lõhna. Kõik need masinad on aga veidrad, kasutud ja absurdsetena mõjuvad. Kunstniku enda väljenduse kohaselt on see kõik ,,tsivilisatisooni jäätmete reanimeerimine". Ta ehitas ka joonistusmasinaid, mida nimetas ,,metamaatilisteks" (ing
annaabi.ee 
