Tema keskmine tihedus on 1,33 grammi/kuupsentimeetrit (veidi rohkem kui vee tihedus). Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Jupiteri magnetväli on umbes 14 korda suurem kui Maal. Planeedi orbiit on ovaalse kujuga. Jupiter teeb tiiru ümber Päikese 4333 Maa päevaga ( st peaaegu 12 Maa aastat). Ta tiirleb kiiremini, kui ükski teine planeet. Üks ring ümber oma kujutletava telje võtab aega 9 tundi ja 56 minutit. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega.Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja
HIIDPLANEEDID Vinni-Pajusti Gümnaasium 9.a 2011/12 Hiidplaneedid Päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, kauguse järgi Päikesest järjestatuna: Jupiter Saturn Uraan Neptuun Hiidplaneetide tunnused Diameeter on suurem kui 48000 km. Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Päikesesüsteemi hiidplaneete iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased. Jupiter Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani,
Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga.Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa-tüüpi Päikesesüsteemi planeetide seas on Maa suurim.Maa ligikaudne mass on 5,9742×1024 kg.Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu Hiidplaneedid-Jupiter,Saturn,Uraan,NeptuunHiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum.Kõige suurem mass on Jupiteril (317,8 Maa massi), järgnevad Saturn (95,152 Maa massi), Neptuun (17,147 Maa massi) ja Uraan (14,536 Maa massi).Päikesesüsteemi hiidplaneete iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased. Teleskoobis silmaga nähtavad rõngad on vaid Saturnil, kuid täpsete
Tänu "Voyageritele" on olemas hea ülevaade gigantide kaaslastest ja rõngastest, kuid planeetidest saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta. Aga sedagi on rohkem, kui sajandialguse astronoom unistada julges.Saturni fantastiliselt väike keskmine tihedus lubab arvata, et planeedi pind, kui ta üldse olemas on, asub kaugel allpool pilvepiiri. Usutavam on aga, et kuigi planeedil on olemas tahke tuum, läheb aine pilvedeks ja gaasiks üle sujuvalt, nagu teistelgi hiidplaneetidel. Ka Saturnil on väga tugev magnetväli ja kiirgusvööndid. Magnetvälja telg langeb kokku pöörlemisteljega. 3 3.Saturn 3.1. Saturni iseloomustus. Saturn on päikesesüsteemi üks suurimaid planeete.Sellest on suurem ainult Jupiter.Saturn on kuues planeet päikesest ning asub sellest 1,427 miljardi km kaugusel. Saturni kutsutakse gaasihiidlaseks.Seda sellepärast, et see koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist.On ka teisi
Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Mis asub päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobiga on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega. DIferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline- Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 min. lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50,5 minutit ja 9 tundi ja 55,7 minutit. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heelikumist (27%), vähe leidub metaani,
Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos Aasta pikkus: 687 Maa päeva Pinnatemperatuur: +25°C kuni 125°C Marsil asub ka rühm hiigelvulkaane, neist suurim ja ka Päikesesüsteemi suurim, Olympus Mons Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis Aasta on sel planeedil 687 Maa ööpäeva Marsil on ka aastaajad Marsil on raskusjõud 2,7 korda väiksem kui Maal PILDID MARSIST JUPITER Päikesesüsteemi kõige suurem planeet Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind Jupiteril on ekvaatoriga paralleelselt tumedaid ja heledaid vööndeid, ning ovaalne ja muutliku suurusega Suur Punane Laik, mis pöörleb antitsüklonina. Jupiteri magnetväli on üle tuhande korra võimsam, kui Maal Et Jupiteril on tugev magnetväli, peab tal teoreetiliselt olema ka tahke tuum. 16 kaaslast (suurimad neist on Europa, Ganymedes, Io ja Kallisto) Kogu planeet on vedelas olekus Jupiteril on ähmaseid rõngaid nagu Saturnil, kuid palju väiksemad.
kogumassi umbes kaks ja pool korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Astronoomid teavad Jupiteri juba antiikajast. Jupiter sai oma nime roomlaste peajumala järgi Astronoomid teavad Jupiteri juba antiikajast. Kuu ja Veenuse järel on Jupiter heleduselt kolmas taevakeha. Pinnas,mass ja kaugus Jupiter koosneb peamiselt heeliumist, mis moodustab Jupiteri massist ühe neljandiku Nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub ka Jupiteril tahke pind Jupiter keskmine kaugus Päikesest on 778milj km kaugusel Jupiter kaalub sama palju kui 317,8 Maad Muu huvitav Jupiteril on vähemalt 69 kaaslast, sealhulgas neli suurt kaaslast, mille avastas 1610. aastal Galileo Galilei. Neist kõige suurema, Ganymedese läbimõõt on suurem kui Merkuuril. Jupiteri päeva pikkus on 9h 56min 1 Jupiteri aasta kestab 15 Maa aastat Keskmine temperatuur Jupiteril on 145 C
JUPITER Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küündivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel
(pilvede kohal) · Mass: 1,0243×1026 kg · Kaaslaste arv: 13 Avastamine John Couch Adams Johann Galle Urbain Le Verrier 18111877 18191892 18121910 Neptuuni ehitus Voyager 2 Voyager 2 Laigud Neptuunil Tuuled Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. 9 rõngast Nagu kõikidel teistel hiidplaneetidel on ka Neptuunil rõngad, mis on üldiselt väga tumedad, kuid heledamate kohtadega. 1. Triton 2. Nereid 13 kuud 3. Naiad 4. Thalassa 5. Despina Neptuunil on 13 teadaolevat 6. Galatea 7. Larissa kaaslast 12 väikest ja 8. Proteus Triton.
korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Muu info Neptuuni kohta: Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad päikesesüsteemis ulatudes 2000km/tunnis. Neptuunil on teadaolevalt 8 kuud. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Neptuuni koostis on arvatavasti sarnane Uraani koostisele: mitmesugused "jääd" ja kivimid koos umbes 15% vesiniku ja vähese heeliumiga. Aga kõige tõenäolisemalt
mistõttu peegelduvad tagasi sinised ja rohelised kiired. Seetõttu paistabki Uraan meile sinakasrohelisena. Kliima Uraani atmosfäär on ultraviolettkiirguse ja nähtava valguse lainepikkustel erakordselt ühtlane ja ilmetu, võrreldes teiste hiidplaneetidega. Kui Voyager 2 möödus Uraanist 1986. aastal, registreeriti tervel planeedil kokku kümme pilve. Selline pilvede vähesus on seotud planeedi madala sisemise soojusega, mis on väiksem kui teistel hiidplaneetidel. Uraan on kõige külmem planeet päiksesüsteemis.
kilomeetrini. 8. Neptuun ja Triton 9. KAKS TUMEDAT LAIKU: Need jäid peale 25. augustil 1989. aastal Neptuuni külastanud automaatjaam Voyager 2 ülesvõtetele. Tegemist on hiiglaslike atmosfäärikeeristega, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. 10. Suur ja väike tume laik 11. Ja siis veel suur tume laik 12. RÕNGAD: Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad, kuigi väikesed. Neptuuni kaks kitsast rõngast. Üks paikneb 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Neid on veel, kuid need on väga heledad ja nõrgad. 13. KASUTATUD KIRJANDUS 14. TÄNAN TÄHELEPANU EEST
alles pärast seda, kui Galileo Galilei taipas Hollandis leiutatud teleskoobi taevasse pöörata. Järgmisel aastal jõudis vaatlusjärg Jupiterini ning Galilei tegi ühe oma tähtsaima astronoomilise avastuse - leidis neli kuud, mis planeedi ümber tiirlemas. See näitas veenvalt, et maailmas pole ühtset punkti, mille ümber kõik taevakehad tiirlevad, vaid neid on palju. Jupiter on tohutu suur, ületades Maa läbimõõdu umbes 11 korda ja massi koguni ligi 318 korda. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, pole Jupiteril tahket pinda. Tuuma ümbritseb väga eksootilises olekus aine - metalliline vesinik. Erinevalt teistest hiidplaneetidest on meil olemas ka sisevaade Jupiteri atmosfääri ülakihtidest. Vastavalt üldisele ettekujutusele Jupiteri atmosfäärist ootasid uurijad, et seal valitsev ilm on pilvine, tuuline, kuum ja niiske, kuid sondilt saadud andmed näitasid hoopis midagi muud. Pilvi peaaegu polnudki, ainult ühes kohas oli kerge uduvine. Ka vett ja väävlit oli oodatust
Jupiter Caroly Prantsen 9d Õpetaja: Alge Ilosaar Jupiter · Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest u. 5 korda kaugemal, kui Maa. · Jupiteri mass ületab Maa massi 318 korda · Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. · Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind · Jupiteri külastas esimesena Pioneer 10 1973 aastal Koostis · Jupiter koosneb: 90% vesinikust 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. · See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. · Saturnil on sarnane koostis Jupiteri Kuud · Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud · Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja
jääst. Päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, kauguse järgi Päikesest järjestatuna: Jupiter 317,8 Maa massi Saturn 95.152 Maa massi Uraan 14.536 Maa massi Neptuun 17.147 Maa massi jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning keemiline koostis ei ole tänapäeval veel selge, selgust peavad tooma tulevikus planeedi juurde saadetavad kosmoseaparaadid. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Callisto avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga.
Jupiteri omast ehk umbes 95 maa massi. Saturni keskmine tihedus ligikaudu 0,687 g/cm³ tingib ka asjaolu, et ta meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum. Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. Saturn Nagu teistelgi hiidplaneetidel, Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil, ei ole läbipaistmatu pilvkatte pärast võimalik näha ka Saturni pinda. Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi.Rõngad asuvad ekvatoriaaltasandil ja nende kogulaius ületab planeedi läbimõõdu. Saturn Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610. aastal märkas oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist, kuid ta ei
Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturn on Päikesesüsteemi üheks suurimaks planeediks, seda edestab ainult Jupiter. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Kuna Saturn asub Päikesest väga kaugel, siis on seal ka väga külm võrreldes keskmise pinnatemperatuuriga Maal (+22°C). Saturni temperatuur on umbes -180°C. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil, ei ole läbipaistmatu pilvkatte pärast võimalik näha ka Saturni pinda. Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Mass on 5,6846×1026 kg ehk umbes 95 Maad Ta on meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum Saturni rõngad Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610. aastal märkas oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist, kuid ta ei suutnud välja selgitada, millega on tegemist.
pinnases. Marsi poolustel on polaarmütsid, mis koosnevad süsinikdioksiidi ja vee jääst. Marsil on 2 looduslikku kaaslast, Deimos ja Phobos, need on arvatavasti gravitatsiooniliselt kinni püütud asteroidid. Joonis 2. Merkuur, Veenus, Maa, Marss 8 Hiidplaneedid Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatestgaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Meie päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti. Päikesesüsteemi hiidplaneete iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased. Teleskoobis silmaga nähtavad rõngad on vaid Saturnil, kuid täpsete maapealsete vaatluste või kosmoseaparaatide abil on avastatud rõngad ka Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil.
Ta mass ületab Maa massi umbes 318 korda ja kõigi planeetide massi umbes 3 korda. Keskmine kaugus Päikesest on umbes 5.2 valgusaastat. Jupiteri läbimõõt on 140 600 kilomeetrit ja külgetõmbejõud on 2.8 korda suurem kui planeet Maal. Jupiteril puuduvad aastaaja, on ainult öö külg ja päeva külg. Jupiteri pöörlemiskiirus on vastavalt ekvaatoril 9h ja 50 minutit ning keskmistel laiustel 9h ja 55 minutit. Jupiteri tihedus Maa suhtes on 0.24. Jupiteril, nagu teistelgi hiidplaneetidel puudub tahke pind. Hiidplaneetidele ja tähtedele on tüüpiline diferentsiaalne pöörlemine. Jupiteri 1000 kilomeetri paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist, vähesel määral leidub ka teisi aineid, nagu näiteks metaani, ammoniaaki ja etaani. Atmosfääri all on 24000 kilomeetri paksune kiht, mille gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks ja lisaks veel umbes 46000 kilomeetrine kiht, mida nimetatakse metallilise vesiniku tsooniks
Sisukord Sissejuhatus Liikumine Tuum Atmosfäär Jupiteri kaaslased Pildid JUPITER!!! Sissejuhatus Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiter kuulub hiidplaneetide rühma.Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Jupiteril on neli suurt kuud Io, Europa, Ganymede ja Callisto. Liikumine Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit. Tuum
Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Kaaslased Neptuunil on 8 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini.Teised kaaslased: Naiad, Thalassa, Despina,Galatea,Larissa, Proteus, Nereis, Halimede Sao, Laomedeia, Psamathe, Neso Rõngad Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad.Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. Rõngad kannavad nimesi: Diffuse, Inner, Plateau, Main
Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Moons_of_Nep tune http://et.wikipeedia
ajalt planeedi pinnal paistvad tumedad jooned (nn. Marsi kanalid) on mõistusega olendite rajatised, kuid ei kosmoseaparaatide abil tehtud fotodelt ega planeedi pinnaseproovidest pole leitud mingeid väljasurnud ega praeguse tsivilisatsiooni jälgi. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev. Seal esinevad tuuletormid ja keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Neptuunil on 13 teadaolevat kuud. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Pluuto jääb suuruselt alla isegi seitsmele Päikesesüsteemi kaaslasele Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanile ja Tritonile. Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest, keskmine kaugus Päikesest on 5,9 miljardit kilomeetrit Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil 235°C ja 210°C vahele.
Samas pöörleb Saturn väga kiiresti üheks pöördeks ümber oma telje kulub tal vaid 10 tundi ja 39 minutit ja 15 sekundit, seega kestab ööpäev seal 2,5 korda vähem kui Maal. Planeetidest on Saturn kõige lapikum. Kui vaadata läbi väikese teleskoobi on Saturn silmnähtavalt lamestunud, tema ekvatoriaalsed ja polaarsed diameetrid erinevad peaaegu 10% (120,536 km vs. 108,728 km). Selle põhjustab tema kiire pöörlemine ja vedel seisund. Nagu teistelgi hiidplaneetidel (jupiter, uraan, neptuun), ei ole läbipaistmatu pilvkatte pärast võimalik näha Saturni pinda ning ta keskmine tihedus leitakse pilvkattega piiratud ruumala järgi. Saturni keskmine tihedus on ainult 0,7 vee tihedust, ta on Maast kaheksa korda hõredam. Kuna Saturn on võrreldes Maaga suhteliselt hõre, pole seal ka raskusjõud vaatamata planeedi hiiglaslikele mõõtmetele Maa omast oluliselt suurem. Raskusjõud Saturni pilvepiiril ületab Maa oma vaid 1,2 korda.
Nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest. Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. 4. Hiidplaneetide rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nad koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 5. Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Päikesele Lähemate planeetide orbiidid on enamvähem ringi kujulised. 6. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Pluutot ei saa lugeda ei hiidplaneetide ega ka Maa-tüüpi planeetide hulka. Taevakeha võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning
suurem ning umbes 95 korda massiivsem. Tihedus on Saturnil eriti väike: kogutihedus on vaid 0,7 vee tihedusest. See tähendab, et ka Saturni puhul näeme tema ulatusliku, väga sügavale ulatuva atmosfääri välisosa. Kuigi Saturnil on väga palju kaaslasi, pakub teleskoobis kõige rohkem silmailu tema kuulus rõngas. Tegelikult koosneb rõngas mitmest üksteise sees olevast rõngast, mis omakorda koosnevad lugematust hulgast Saturni pisikestest, nummerdamata kaaslastest. Ka teistel hiidplaneetidel, sh Jupiteril, on rõngad, kuid märksa vähem silmapaistvad (Puss, 2014). Töös on kasutatud internetimaterjale interaktiivsest astronoomiaõpikust Kosmoloogia, teadusportaalidest Forte ja Novaator, ajakirjast Horisont ning ajalehest Sirp. 3 1. PLANEET SATURN Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, mass 30%, tihedus 52% Jupiteri omast
alles pärast seda, kui Galileo Galilei taipas Hollandis leiutatud teleskoobi taevasse pöörata. Järgmisel aastal jõudis vaatlusjärg Jupiterini ning Galilei tegi ühe oma tähtsaima astronoomilise avastuse - leidis neli kuud, mis planeedi ümber tiirlemas. See näitas veenvalt, et maailmas pole ühtset punkti, mille ümber kõik taevakehad tiirlevad, vaid neid on palju. Jupiter on tohutu suur, ületades Maa läbimõõdu umbes 11 korda ja massi koguni ligi 318 korda. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, pole Jupiteril tahket pinda. Täpsemalt öeldes - see pind on nii sügaval, et ei tule arvesse. Arvatavasti kivimitest, metallidest ja jääst koosneva tahke tuuma läbimõõt moodustab umbes viiendiku planeedi läbimõõdust. Planeet Jupiter Päikesesüsteem Jupiter - rõngastega planeet Rohkem kui kolmsada aastat teati Saturni kui Päikesesüsteemi ainsat rõngastega planeeti. Alles 1977. aastal leiti, et rõngad ümbritsevad ka Uraani. Avastus tehti, jälgides, kuidas Uraan
2.planeetide järjestus:merkuur,veenus,maa,marss,jupiter,saturn,uraan,neptuun. 3.planeedid tiirlevad ümber päikese 4.planeete liigitatakse: 1)maa tüüpi planeedid(merkuur,veenus,maa,marss) 2)hiidplaneedid(jupiter,saturn,uraan,neptuun) 5. veenuse ja uraani eripära 1) veenus ja uraan pöörlevad tiirlemissuunale vastupidises suunas,atmosfäär on veenusel tihe. 6. veenuse ja marsi atmosfäär koosneb põhiliselt CO2-st 7.hiidplaneedi atmosfäär koosneb heeliumist ja vesinikust..hiidplaneetidel on nõrk gravitatsiooniväli. 8.merkuuril ja veenusel pole kaaslasi 9.jupiter on suurima massiga planeet. 10.kuu ühte külge näeme ainult sellepärast et kuu pöörleb ümber oma telje sama ajaga mille jooksul teeb täistiiru ümber maa. Väikekehad: 1)asteroidid-maa planeetide tüüpi sarnased kuid tunduvalt väiksemad kosmilised väikekehad 2)komeedid on nö sabatähed,nende liikumisel nähtav saba on tegelikult helendav gaas
Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon · Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küündivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo kuude, eriti Io vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel. · Jupiteril vahelduvad aastaajad. · Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega. · Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit. · Jupiter kiirgab kosmosesse rohkem energiat, kui ta saab Päikeselt. Jupiteri sisemus on
Suurem neist, maakera läbimõõduga ala, sai kohe nimeks Suur Tume Laik. Jupiteri kuulsast Suurest Punasest Laigust on ta poole väiksem. Mõlemate puhul on tegemist hiiglaslike atmosfäärikeeristega, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevat teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. Kõige detailsemad pildid lubavad eristada objekte, mis on umbes paarikümnekilomeetrise läbimõõduga. Nagu ka kõikidel teistel hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Kaks kitsast Neptuuni rõngast paiknevad, üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi keskmest. /2, lk 259/ Neptuuni kuud: Triton, Nereid, Proteus, Larissa, Despina, Galatea, Thalassa, Naiad. /2, lk 202/ Erinevused ja sarnasused Hiidplaneedid on kõik üpris sarnased. Nende keskmine tihedus on natukene suurem vee tihedusest. Sellest tulenebki, et planeedid koosnevad peamiselt gaasist.
Kahe tumeda laigu vahel asus esimesel pildistamisel valgetest pilvedest koosnev hele laik, mis hilisematel fotodel puudus. Heledate pilvede liikumise põhjal tehti kindlaks, et Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tuuled viivad kohati pilvi edasi kiirusega rohkem kui tuhat kilomeetrit tunnis. 1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli Suur Tume Laik aga kadunud. RÕNGAD Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. Voyager 2 avastas kuus senitundmatut kaaslast, mis esialgu nimetati järjekorras 1989 N1 kuni N6
Kaugplaneedid Planeedid tekkisid ka Päikesest ümritseva ketta külmemas välisosas. Päikesest mitmesaja miljoni kilomeetri kaugusel kasvasid kehad, millest hakkasid moodustuma nüüdsed Jupiter ja Saturn. Tõmmates endasse ümbritsevat gaasi, peamiselt vesinikku ja heeliumi, kasvasid nad hiigelsuureks. Veelgi kaugemal olid kehad, millest pidid saama Uraan ja Neptuun. Need on tekkinud veest ja ammoniaagist, mis on sealse temperatuuri tõttu kamakateks külmunud. Kõigil hiidplaneetidel on rõngad. Neptuunist kaugemal oli põhiliseks aineks jää. Sellest kujunesid suhteliselt väikesed jäämaailmad, millest suurim on Pluuto. Jupiter Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorras kui ka suuruse mõttes. Jupiteri neli suurimat kaaslast on: Y Europa, Y Ganymedes,on ainuke planeedikaaslane, millel on magentväli, Y Callisto Y Io-kutsutakse kirju välimuse tõttu pitsa-kuuks.
Kaaslase pinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Tegemist on päikesesüsteemi kõige mustema kehaga,ta peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Nagu teistelgi hiidplaneetidel , on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. "Voyager 2" avastas kuus senitundmatut kaaslast, mis esialgu nimetati järjekorras 1989 N1 kuni 1989 N6
· Pöörlemine/tiirlemine: o Ööpäeva pikkus: 16 h 7 min o Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat · Kaaslased: o Neptuunil on 13 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton, lisaks 5 nimetut kuud. Triton arvatakse olevat kivine keha, suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Võib-olla ei alustanud ta oma elu kuuna, kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. · Rõngad: o Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad.
Rõnga laius on 65000 km, koosneb kolmest osast (A, B ja tuhm C-rõngas). A ja B rõnga vahel on tume vööt- Cassini pilu, ka A rõnga välisseinas on tühimik- Encke pilu. Rõngas ei ole radiaalselt ühtlane ja koosnab sadatest kitsatest rõngastest. 17. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest. Titan on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga. Kõigi suurtemate kaaslaste tihedus on sama mis hiidplaneetidel endil. 18. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Praeguste ettekujutuste kohaselt asub seal jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest, nn. Oorti pilv. Selle siseosa moodustavad komeeditaolised jääst ja gaasist kehad, kaugema aga hõre gaas. 19. Mis on asteroid? On Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Kujult ebakorrapärased. 20. Kirjeldage asteroidide liikumist? Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitie
Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. JUPITER Kõige rohkem on hiidplaneetidest uuritud Jupiteri. Jupiteri mass on 318 korda suurem Maa massist ning Jupiter on kolm korda massiivsem kui teised planeedid kokku. Jupiter asub Maast viis korda kaugemal ja tema tiirlemisperiood on ligi kaksteist aastat. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri sisemus on kuum. Kuumus planeedi sisemuses tekitatakse aeglase gravitatsioonilise surve poolt. Planeet ei tooda ise energiat vastupidiselt Päiksele. Ta on siiski liiga väike ja tema sisemuses ei ole piisavalt energiat tuumareaktsioonide süütamiseks. Tähistaevas on ta Veenuse järel kõige heledam "täht" ning inimestele ammust ajast tuntud. 5 URAAN Uraan on Päikesest seitsmes planeet ja suuruselt kolmas.
1994. aasta HST Neptuuni vaatlused näitasid, et Suur Tume Laik on kadunud! Ta on kas lihtsalt hajunud või parajasti maskeeritud teiste atmosfääri aspektide poolt. Mõned kuud hiljem avastas HST uue tumeda laigu Neptuuni põhjapoolkeral. See näitab, et Neptuuni atmosfäär muutub kiiresti, võib-olla vastavalt tühistele muutustele temperatuurierinveustes pilvede üla- ja alaosade vahel. 4 Neptuuni Rõngad Nagu kõikidel teistel hiidplaneetidel on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on nad küll suuremad. Kaks kitsast Neptuuni rõngast paiknevad üks 53000 ja teine 63000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid nood on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. "Voyager 2" avastas veel kuus senitundmatut kaaslast, mis esialgu nimetati järjekorras 1989 N1 kuni 1989 N6
Hiidplaneetide kaaslased, uusi fakte nende kohta Sirje Mägi VKG 12b 2012 Mis on hiidplaneedid? Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, kauguse järgi Päikesest järjestatuna: Jupiter Saturn Uraan Neptuun Hiidplaneetidest täpsemalt Kõige suurem mass on Jupiteril (317,8 Maa massi), järgnevad Saturn (95,152 Maa massi), Neptuun (17,147 Maa massi) ja Uraan (14,536 Maa massi). Päikesesüsteemi hiidplaneete iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased
Teiselpool asteroidide vööd on 5 planeeti : neli hiidplaneeti : Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun ning väike planeet Pluuto . Hiidplaneetide kogumass moodustab 99% kõigi planeetide kogumassist . Kõik nad on võrdlemisi ühesuguse ehituse ja koostisega hiigelsuured gaasilised kerad , koosnedes põhiliselt vesinikust ja heeliumist mõningase metaani , ammoniaagi ja vee lisandiga . Arvatakse ,et neil puudub üldse mingisugune eristattav pind .Arvatavasti on kõigil hiidplaneetidel metallidest ja räniühenditest südamik. Hiidplaneetide omapära on kuude rohkus ja rõngad.Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet. olles 3 korda suurem kui kõik teised planeedid kokku . Oma mõõtmete , keemilise koostise ja energiabilansi poolest on Jupiter midagi tähe ja planeedi vahepealset. Jupiteril on 16 kuud. Saturn , Jupiterist järgmine planeet , on Päikesesüsteemi tõeline ehe ja haruldane oma ilusate rõngaste poolest .Need koosnevad väiksestest ainekamakatest
rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse" 3.iseloomusta hiidplaneete. Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 4.iseloomusta Maa-rühma planeetise atmosfääri ja pinda. 5.milliseid taevakehi nim. planeetideks. Planeet tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma
Pole selge, kas ta on lihtsalt kadunud või varjab teda mõni kõrgemal asuv moodustis atmosfääris. Mõned kuud hiljem leiti sama teleskoobiga Neptuuni põhjapoolkeral uus tume laik. 7.Triton Triton on Neptuuni suurim kuu. Tritoni olemasolu avastas William Lassell ainult 17 päeva pärast Neptuuni enda avastamist. Kulus veel sajand enne, kui avastati Neptuuni järgmine kuu, Nereid. 8.Neptuuni rõngad Nagu teistelgi hiidplaneetidel on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. "Voyager 2" avastas kuus senitundmatut kaaslast, mis esialgu nimetati järjekorras 1989 N1 kuni 1989 N6
Maast. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane on ka välimus. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Neptuunil on 14 teadaolevat kaaslast, viimane avastati 2013.a. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ja Uraani rõngastest väiksemad, Jupiteri omadest suuremad. Huvitavaid fakte Neptuunist Neptuun nimetati Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989. aastal. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Kasutatud kirjandus: 1. Miksikese ajakiri 2. Vikipeedia 3. Astronoomiaõpik ,,Kosmoloogia"
Planeedi magnetväli on aga palju nõrgem kui Uraanil ning magnetpoolused on 50 kraadi eemal planeedi enda poolustest. 1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli Suur Tume Laik aga kadunud. Pole selge, kas ta on lihtsalt kadunud või varjab teda mõni kõrgemal asuv moodustis atmosfääris. Mõned kuud hiljem leiti sama teleskoobiga Neptuuni põhjapoolkeral uus tume laik. Rõngad Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. "Voyager 2" avastas kuus senitundmatut kaaslast, mis esialgu nimetati järjekorras 1989 N1 kuni 1989 N6
Kõigil neljal on rõngad, kuid ainult Saturni omad on Maalt lihtsalt jälgitavad. Kõige suurem mass on Jupiteril, järgnevad Saturn, Neptuun ja Uraan. Jupiter, Saturn, Uranus, Neptune Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga
Planeedi orbiit on ovaalse kujuga. Jupiter teeb tiiru ümber Päikese 4333 Maa päevaga ( st peaaegu 12 Maa aastat). Ta tiirleb kiiremini, kui ükski teine planeet. Üks ring ümber oma kujutletava telje võtab aega 9 tundi ja 56 minutit. Kui vaadata Maalt Jupiteri, siis see on üks heledamaid tähti taevas. See on heleduselt teine täht peale Veenust. 3 Koostis Nagu kõigil hiidplaneetidel, nii ka Jupiteril, puudub tahke pind. Läbi teleskoobi on näha heledaid ja tumedaid pilvevööndeid, mis tiirlevad eri kiirustega ümber planeedi. Peamised ained, millest Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb on : vesinik (70%), heelium (27%). Vähesel määral leidub veel etaani, ammoniaaki, metaani, fosfiini, veeauru. Jupiteri atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles läheb gaas sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks.
ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Jupiteri magnetväli on umbes 14 korda suurem kui Maal. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo kuude, eriti Io vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel. Planeedi orbiit on ovaalse kujuga. Jupiter teeb tiiru ümber Päikese 4333 Maa päevaga ( st peaaegu 12 Maa aastat). Ta tiirleb kiiremini, kui ükski teine planeet. Üks ring ümber oma kujutletava telje võtab aega 9 tundi ja 56 minutit. Nagu kõigil hiidplaneetidel, nii ka Jupiteril, puudub tahke pind. Läbi teles- koobi on näha heledaid ja tumedaid pilvevööndeid, mis tiirlevad eri kiirustega ümber planeedi. Peamised ained, millest Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb on : vesinik (70%), heelium (27%). Vähesel määral leidub veel etaani, ammoniaaki, metaani, fosfiini, veeauru. Jupiteri atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles läheb gaas sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks.
Et sealsamas paiknevad ka rõngad, kujuneb välja omapärane süsteem rõngastest ning nende vahekohtades tiirlevatest kaaslastest. Suurimad kaaslased -- Rhea, Titan ja Japetus -- asuvad siiski väljaspool rõngaid. Neist Titan -- Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis -- on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200 kuni 1900 kg/m 3 -- sama, mis hiidplaneetidel endil. 1610. aastal märkas Galilei oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist. Kaaslased nad ei olnud, sest mingit liikumist ei õnnestunud avastada. Kuna ta ei saanud aru, millega on tegemist, saatis ta Keplerile anagrammi, milles öeldi: "alumist planeeti nägin kolmekordsenä. Huvitav, et Kepler luges sealt välja Marsi kuude avastamise -- "tervitus teile Marsi poolt sünnitatud kaksikud"! Järgmised 40 aastat nähti Saturni venitatuna või sangadega.
(1, 117) 8 VÄLISPLANEEDID JUPITER, SATURN, URAAN JA NEPTUUN JUPITER Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiteril puudud tahke pin kui ka teistel hiidplaneetidel. Jupiteri atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) Jupiteri magnetväli on 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küündivad pinnast 8 miljoni km kauguseni.(2) SATURN Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast.Saturn on oma nime saanud antud Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest. Saturni rõngad on tekkinud mitmeid
polaarmütsikesed( arvatavasti koosnevad süsihappelumest ja osalt jääst), Marsil on nn Marsi kanalid ( kujutavad kunagisi jõgede orge, st Marsil oli kunagi Vesi ja atmosfäär). Hiidplaneedid: Moodustavad planeetide massist 99%. Nad on gaasilised kehad, põhiliselt sisaldavad heeliumi ja vesinikku. Gaas muutub sügavusega vedelaks ja sealt edasi metalliliseks ( Jupiteril, vb Saturnil). Arvatakse, et Jupiteril võib tuumas olla ka raskemetalle. Hiidplaneetidel on väga palju kuusid Jupiteril 16, Saturnil 18, Uraanil 15 ja Neptuunil 8. Lisaks on erineva suurusega nn rõngad. Atmosfäär on väga tihe, kuid planeetide üldine tihedus on väike u 1000 kg/m3. Atmosfäär pöörleb vööndite kaupa. Selle järgi pannakse paika pöörlemise kiirus u 9-11 h(ööpäev). Samas ümber Päikese aeglaselt pöörlevad( Jupiter 12a, Saturn 30a, Uraan 83a, Neptuun 165a). Kuna naad on
Mõne aja pärast tekkis uus tume laik Neptuuni põhjapoolkeral. See näitab, et Neptuuni atmosfäär on kiiresti muutuv. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tuuled (kiirusega üle 2 200 km/h). Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas ehk idast läände. Joonis 6. Neptuuni Suur Tume Laik, ''Scooter'' ja Väike Tume Laik 3.3 Rõngad Neptuunil on samuti rõngad nagu kõikidel teistel hiidplaneetidel. Maapealsed vaatlused näitasid ainult ähmaseid kaari terviklike rõngaste asemel, kuid ’’Voyager 2’’ fotod näitasid, et nad on terviklikud heledamate kohtadega. Nende koostis pole täpselt teada. Rõngastele on antud nimed: kõige välimine on Adams (sisaldab kolme peamist kaart), järgmine on Arago rõngas, siis Le Verrier ning lõpuks ähmane, kuid lai Galle. Joonis 7. Neptuuni rõngad Joonis 8. Rõngaste omadused 3.4 Kaaslased Neptuunil on 14 teadaolevat kaaslast
annaabi.ee 
