Jupiter (0)

Jupiter
Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes viis korda kaugemal kui planeet Maa. Ta mass ületab Maa massi umbes 318 korda ja kõigi planeetide massi umbes 3 korda. Keskmine kaugus Päikesest on umbes 5.2 valgusaastat. Jupiteri läbimõõt on 140 600 kilomeetrit ja külgetõmbejõud on 2.8 korda suurem kui planeet Maal.
Jupiteril puuduvad aastaaja , on ainult öö külg ja päeva külg. Jupiteri pöörlemiskiirus on vastavalt ekvaatoril 9h ja 50 minutit ning keskmistel laiustel 9h ja 55 minutit. Jupiteri tihedus Maa suhtes on 0.24.
Jupiteril, nagu teistelgi hiidplaneetidel puudub tahke pind. Hiidplaneetidele ja tähtedele on tüüpiline diferentsiaalne pöörlemine. Jupiteri 1000 kilomeetri paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist, vähesel määral leidub ka teisi aineid, nagu näiteks metaani, ammoniaaki ja etaani. Atmosfääri all on 24000 kilomeetri paksune kiht, mille gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks ja lisaks veel umbes 46000 kilomeetrine kiht, mida nimetatakse metallilise vesiniku tsooniks. Tuum, mis oletatavasti koosneb kivimitest ja on planeet Maa sarnane, on 4000 kilomeetrise läbimõõduga. See planeet kiirgab 1.9 korda rohkem soojust, kui ta Päikeselt saab ja temperatuus on pilvedes ligikaudu 140 kraadi Celciuse järgi. Jupiteri sisemune ehitus ja samuti keemiline koostis ei ole tänapäeval veel täpselt teada ja selles toovad loodetavasti selgust kulgurid, mis saadetakse planeeti uurima .
Jupiteri atmosfääris asub suur punane laik, mis on huvi pakkunud juba pikemat aega ja väga paljudele inimestele. See laik on püsiv moodustis , mis on Maa läbimõõdust paar korda suurem. Veel on avastatud mitu väikest punast laiku, mis kaunistavad pidevalt liikumises olevat atmosfääri. Jupiteri magnetväli on 20 korda suurem kui Maal ja kiirgusvööndid küündivad pinnast ligi 8 miljoni kilomeetri kaugusele.
Jupiteril on 63 kaaslast ja nendest neli tähtsamat kuud on Io, Europa, Ganymedes, Kallisto. Samuti ümbritseb Jupiteri rõngastesüsteem, mis ei ole nii ere, kui on Saturnil. See asub ekvaatori kohal ning tihedam osa on ligi 6500 kilomeetrit paks ja raadiuseks on umbes 130 000 kilomeetrit. Uurijad on jõudnud selgusele, et tegemist on moodustamata jäänud kuuga ja see koosneb peamiselt tumedatest osadest.
Ma arvan, et elu Jupiteril pole võimalik, sest seal on inimkonna jaoks väga ebasobivad tingimused. Samuti toimuvad pinnal pidevalt tolmutormid ja sealne pinnastik on samuti selline, mis segab väga paljusid tegemisi.