50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Egle Si-
Õppematerjali autor
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris algab
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris algab
Atmosfääri soojad õhuvoolud vahelduvad külmematega ning igat sellist muutust muudab valgus suunda. 2) Võrdle vennidiagrammil planeete. MERKUUR MAA *Pole kaaslasi *Pöörlevad ümber oma *On atmosfäär *Orbiit on seespool Maa kujuteldava telje *On 4 aastaaega orbiiti *Tiirlevad ümber päikese *On (voolav) vesi *Mäed ja astangud *Koosnevad peamiselt *Gaasiline õhkkond *On maalt vaadeldavad kivimeist ja metallidest *Helesinine planeet muutuvad faasid *On suhteliselt suure *Üks kaaslane (kuu) *Päikesele lähim ja väikseim tihedusega planeet *Neil on tahke pind *Ilma atmosfäärita *Pöörlevad aeglaselt *Liikumine ebaühtlane *Pole rõngaid
Atmosfääri soojad õhuvoolud vahelduvad külmematega ning igat sellist muutust muudab valgus suunda. 2) Võrdle vennidiagrammil planeete. MERKUUR MAA *Pole kaaslasi *Pöörlevad ümber oma *On atmosfäär *Orbiit on seespool Maa kujuteldava telje *On 4 aastaaega orbiiti *Tiirlevad ümber päikese *On (voolav) vesi *Mäed ja astangud *Koosnevad peamiselt *Gaasiline õhkkond *On maalt vaadeldavad kivimeist ja metallidest *Helesinine planeet muutuvad faasid *On suhteliselt suure *Üks kaaslane (kuu) *Päikesele lähim ja väikseim tihedusega planeet *Neil on tahke pind *Ilma atmosfäärita *Pöörlevad aeglaselt *Liikumine ebaühtlane *Pole rõngaid
Maailmatelg sirge, mis ühendab maailma pooluseid. Taevaekvaator Q ja Q' tasand risti maailmateljega, jagab taevasfääri pooleks. Taevameridiaanitasand maailmateljega ühes tasandis, jagab taevasfääri pooleks. 5. Ekvatoriaalsed koordinaadid ( kääne, otsetõus)? Kääne tähe nurkkaugus koos taevaekvaatorist. = +, - 900 Otsetõus nurk kahe tasandi vahel. Tähe läbiv tasand ja kevadpunkti läbiv tasand. [0h - 4h] või [0o-360o] 6. Horisontaalsed koordinaadid, tähe kulmineerumiskõrguse arvutamine. Aluseks vaatleja horisonditasand. Taeva kõrgus h see on taevakeha nurkkaugus horisonditasandist. h = 90o + 7. Milline on tähtede ööpäevase liikumise trajektoori kuju olles poolusel või ekvaatoril? Poolusel: ringjoon võrdse kõrgusega horisondist. Ekvaatoril: poolkaared. 8. Kulminatsioonid. Loojuvad ja mitte loojuvad tähed? Kulminatsioon tähe läbiminek taevameridiaanitasandist
UNIVERSIUM-Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühes fookuses asub Päike II
4.taevakehade füüsikalisi suurusi- tänapäevaastronoomias on võimalik 1) määrata spektraalanalüüsist saadava info põhjal tähe keemiline koostis, liikumine, tähepinnal toimuvad protsessid. 2)kauguse mõõtmine- maa ja taevakehade vahelise kauguse mõõtmiseks kasutatakse nn parallaktilist meetodit- nurk, mille moodustavad kahest erinevast punktist vaatlusobjektile lähtuvad vaatekiired. Taevakehade kauguse määramisel päikesesüsteemis on mugav kasutada mõõtühikuna maa ja päikese vahelist keskmist kaugust, mida nimetatakse astronoomiliseks ühikuks (UA): 1UA= 150 000 000 km. Kaasajal on kosmilist kauguste määramisel kasutusel ka nt raadio- ja laserkatsioon, tsefiidide meetod. 3) taevakehade heledus ja tähesuurus.taevakehi näeme tänu nende kiiratud valgusele. On oluline ära märkida nende suhtleine heledus, m= a-2,5log E - heledamale tähe vastab väiksem tähesuurus Värvus- Tähe heledus mõõdetakse erinevates spektriosades
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid