minutit. Selline kiirus surub planeedi veidi lapikuks. Planeedi orbiit on peaaegu ringjoonekujuline ja tema aasta kestab 11,9 Maa aastat. Heleduselt jääb Jupiter alla vaid Päikesele, Kuule ja Veenusele, ta on taevast kergesti leitav ka palja silmaga. Ta paistab mittevilkuva heleda tähena. Neli tema kuud on teleskoobiga selgesti nähtavad, ja ka tema värviküllased pilvevöödid on vaadeldavad, samuti kuulus Suur Punane Laik. Suur Punane Laik on tohutu pööristorm, tuule kiirus pöörises on 500 km/h. Laik ,,ujub" planeedi pilvedes ja põhjustab ümberkaudu väiksemaid torme. See pööristorm on olnud olemas vähemalt 300 aastat. Kuna Jupiter on planeetide seas kesksel kohal ja omab ülitugevat gravitatsioonivälja, mängib ta olulist rolli Päikesesüsteemi väiksemate kehade (asteroidide, komeetide) liikumises. Osad on sunnitud kohale jääma, teisi lennutatakse erinevates suundades laiali. Jupiter on nagu hiigeltolmuimeja, mis puhastab lähikosmost
Hoovihm rünksajupilvedest sadav vihm Rahe tahkete sademete liik. Rahetera südamik on harilikult läbipaistmatu, kaetud mõnikord läbipaistva kihiga, vahel ka vahelduvate läbipaistvate ja läbipaistmatute kihtidega. Rahetera läbimõõt on harilikult 4 5 mm, vahel suurem. Rahet sajab peamiselt soojal aastaajal rünksajupilvedest koos hoovihmaga. Sageli kaasneb rahega äike Tormi-iil järsk tugev tuulepuhang rünksajupilve ja hoogsademete eel. Tromb, vesipüks, pööristorm tuulepööris rünksajupilve all, ühendab pilve ja aluspinda sambana, millest haarab aluspinnalt vett, tolmu jm. Suure purustusjõuga, harilikult esineb koos äikese ja hoogsademetega. (Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 27 28) Miks on välgu ja müristamise vahel paus? Iga välguga käib kaasas müristamine. Vaid siis , kui välk lööb väga lähedal, järgneb mürin otsekohe. Enamasti on välgusähvatuse ja mürina vahel mõned sekundid, kuna heli levib aeglasemalt, kui valgus
annaabi.ee 
