esimest kosmilist kiirust arendava raketi loomine on võimalik. Tsiolkovski soovitas kasutada rakettides põletusainena vesinikku ja oksüdeerijana vedelat hapnikku. Tema tööd ennetasid üle poole sajandi tehnika arengut ja said aluseks tänapäeva teoreetilisele ja praktilisele kosmonautikale. Kosmoseajastu alguseks peetakse 4.oktoobrit 1957, kui NSV Liidust lennutati esimene Maa tehiskaaslane ,, Sputnik 1". Lennuaparaadi viis kosmosesse harilik mitmeastmeline rakett kanderakett ehk kosmoserakett. 1959.aastal startisid NSV Liidust ja USA-st aga esimesed planeetidevahelised automaatjaamad (vastavalt ,,Luna 10" 2.jaanuaril 1959 ja ,,Pioneer 4" 3.märtsil 1959). 5 Sputnik 1 Kosmonautika põhietapid · ,,Sputnik 1" (1957) - Esimene Maa tehiskaaslane · ,,Vostok 1" (1961) Esimene inimese kosmoselend · ,,Luna 9" (1966) Esimene laskumine Kuule · ,,Venera 3" (1966) Esimene laskumine Veenusele
Pluuto avastati 1930. aastal. Planeedi mass õnnestus määrata alles 1970. aastate lõpus, kui avastati Pluuto kuu Charon. Pluuto läbimõõt määrati 1980. aastate lõpul, mil Maalt vaadatuna Pluuto ja Charon teineteisest kordamööda varjutasid. Läbimõõduks saadi Pildil on Pluuto. umbes 2200 kilomeetrit, mis on pisut rohkem kui pool Kuu läbimõõtu. Pluuto juurde ei ole veel lennanud ükski kosmoserakett ja nii ei tea me selle planeedi pinnast midagi. 2. Komeedid ja meteoriidid Komeedi tuum koosmeb lumest, jääst ja tolmust ning selle läbimõõt on vaid paarkümmend kilomeetrit. Halley komeet on seni ainus sabatäht, mida on lähedalt pildistatud. Saba koosneb ülihõredast gaasist. Pildil on komeet. 5
Esimene neist avastati 1801. aastal itaalia astronoom Piazzi poolt, kes pidas teda alguses täheks, siis uueks väikeseks planeediks, kuna ta liikus teiste tähtede suhtes. Nimeks sai ta Ceres. Hiljem avastati veel liikuvaid nõrku tähti, mida hakati kutsuma asteroidideks. Sõna pärineb kreeka keelest ja tähendab ,,tähesarnane". Enamik neist tiirleb ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahel, alas, mida nimetatakse asteroidide vööks. Selles vöös võib kosmoserakett rahulikult lennata, sest asteroididevahelised kaugused on väga suured. Asteroidide kataloogis on neid ligi 400 000, umbes 14 000 on saanud endale nime. Asteroide ei nimetata nende avastaja järgi, nad saavad endale katalooginumbri. Esimene ülesvõte väikeplaneedi pinnast saadi 1991. aastal, mil kosmosesond Galileo möödus asteroidist Gaspra. Ta on pikk, ca 20 km läbimõõduga, korrapäratu kujuga keha, mille pinnal mitmeid vagusid ja meteoriidikraatreid
ning selleks on 15h 19m. ( 2.) Pluto Planeedi mass õnnestus määrata 1970.aastate lõpul, kui avastati Pluuto kuu Charon. Charoni tiirlemisperioodi järgi selgus, et Pluto mass moodustav vaid kaks tuhandikku Maa massist. Pluto läbimõõt määrati 1918.aastate lõpul, mil Maalt vaadatuna Pluuta ja Charon teineteist kordamööta varjutasid. Läbimõõduks saadi umbes 2200 kilomeetrit. Pluto juurde ei ole veel lennanud ükski kosmoserakett ja nii ei tea me selle planeedi pinnast midagi. ( 1.) Pluto tihedus on 2. ( 2.) Plutolt on leitud metaani ja planeedi pinna temperatuur on -230 kraadi, seega esineb metaan seal jää kujul. ( 3.) Tähed Tähtede kiirgus Tähe temperatuuri saab määrata, kui uurida tähest väljuvat kiirgust. Astronoomid püüavad tähtede kiirgust uurida võimalikult üksikasjalikult, et saada tähtedest rohkem teada. Selles
annaabi.ee 
