o. Jumal. - Need printsiibid tulevad mõistuse tarvitamisel paratamatult ette. - Nad aitavad luua tunnetuse süstemaatilist ühtsust. - "Ma pidin teadmise kõrvaldama, et usule platsi teha." PRAKTILISE MÕISTUSE KRIITIKA - Inimene on tunnetav olend, kes kasutab oma mõistust aga ta on ka toimiv olend ja sellisena kasutab ta oma mõistust praktiliselt. Põhimõisted - Autonoomia enesele ise seadusi andev - Heteronoomne võõrast seadusest määratletud. - Õnnest kui eesmärgist lähtuv moraal on heteronoomne. - Üldkehtiv printsiip võib tekkida vaid mõistuse abil. - Maksiim põhilause, mis maksaks iga üksiku inimese tegevuse kohta. Kategooriline imperatiiv - Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttena. - Anna oma tahtele üldkehtiva seaduse vorm - Du kannst, denn du sollst!
*sotsiaalse kohustuse kolm kvalitatiivselt erinevat tasandit on: 1. autonoomne ( inimese enda poolt võetud vabatahtlikust -isiklike tõekspidamiste, soovide kohaselt just nii - st see on üksikisiku vaba tahte akt) 2. autonoomne imperatiivne (on teiselt inimeselt kas käsuna, keeluna või muu mõjutusena saadud kohustus, mida täidetakse kas autoriteedist või tunnustusest käsu, keelu andja vastu, N: lukustage alati õhtul maja uks) 3. heteronoomne (on organiseerunud sotsiaalselt grupilt (nt ajalooliselt: sugukond, hõim), mis kehtestatakse normatiivse reguleerimise tulemusena, kuid mitte kokkuleppega, ning avaldab mõju väljaspoolt, sest on garanteeritud vähemalt mitteformaalse sanktsiooniga; reguleerib suhteid kogu ühiskonnas; realiseeritakse vajadusel sotsiaalse surve abil) 4. Sotsiaalsete normide tunnused: 1. käitumist motiveeriv toime 2. kohustuslikkus 3.realiseerimise viis 4.eesmärk 5. abstraktsus 6. kehtivus
() tähendab, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses internet kadunud elupiirkond 64. Millise kolme mõjuteguri vastastikuse toimena käsitlevad 77. Milliseid kõlbelise arengu astmeid eristas Piaget lastel? psühholoogid tavaliselt õpilase isiksuse arengut? Heteronoomne (lähtub teistest. klaaside ja moosivarguse näide) Kaasasündinud Autonoomne (isiksuslik) üldine keskkond spetsiifiline keskkond 78. Milliseid põhilisi kõlbelise arengu astmeid eristas 65. Millised on Bronfenbenneri bioökoloogilise arengumudeli Kohlberg? viis kihistust?
Hakkab tekkima abstraktne mõtlemine. 4. Formaalsete operatsioonide periood, 11-16 e.a. Suundumus käsitleda asju ja nähtusi eelkõike nende hüpoteetilise võimalikkuse mõistes. Loogilis- deduktiivne mõtlemine viis, kus järeldus tehakse paljude erinevate andmete põhjal ja liikumine toimub üldiselt üksikule. Saan uusi teadmisi kasutades olemasolevaid fakte. Piaget` moraali tasemed Moraalieelne 0-4,5 e.a. puudub reeglitest arusaamine; Heteronoomne 5-10, egotsentrilisus, toetumine autoriteetsetele isikutele oma otsuses, teeglite pidamine kõige tähtsam, tagajärjed ikka veel tähtsamad motiividest; Autonoomne moraal 10-... hakatakse välja kujundama moraalseid tõekspidamisi vastavalt iseenda nägemusele. J. Bowlby seotuseteooria (1969) Lapse emostionaalne areng turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule.
Vaimu emantsipatsioon mõnda aega töötas. Inimene allus ratsional. printsiipidele. Kunstis autonoomia peab säilima, see on võimelinee vastu seisma sellele loogikale, mis inimesega ühiskonnas juhtubb. „Mida enam totaalseks muutub ühiskond, seda vähem harmooniline on kunst“ Adorno sõnul on kunst ühiskonna sotsiaalne antitees. Autonoomia vastand - heteronoomia. Heteronoomsus – kellegi teise seadustele allumine. Inimõigustest loobumine on heteronoomne akt = „orjameelsus“ – välistele reeglitele allumine. Kant ja N. pidasid seda amoraalseks. Adorno 1938. Essee „Fetiš“ – toob mängu 2 Marxi väärtust – vahetusväärtuse ja kasutusväärtuse. Esimene märgib midagi, millel turul hind – üks kaup konverteeritav teiseks. Teine märgib eseme tarbimis-/praktilist väärtust, samas on sellisel esemel ka vahetusväärtus. Vahetusväärtus iseloomustab kaupu kapitalismis. 40% kapitalismist raha müümine. HEGEL
mis ei allu traditsioonilisele korraldusele; ei lahustu binaarseteks opositsioonideks risoomi võib suvalisel kohal katkestada, ent teisi harusid pidi vohab ta ikka edasi ühtsus paljususes risoomi eri punktid on omavahelises seoses; võivad moodustuda uued keskused ja sõlmpunktid ehk platood seega: mitte hierarhiline, vaid tasapinnaline struktuur. 1. Kuidas on võimalik läheneda kirjandusteosele? 1) Autonoomne lähenemine huvitutakse objekti sisemistest omadustest 2) Heteronoomne kirjandus kui süsteem, mis on osa suuremast tervikust 2. Mida uurib kirjandussotsioloogia? Uurib kirjanduse ja ühiskonna vahelisi seoseid/suhteid. 3. Nimetage kirjandussotsioloogia 3 põhisuundumust. 1) tekstisotsioloogiline (sotsiolektide, diskursuste analüüs) 2) institutsiooniline (kirjandus kui ühiskonda teatud eesmärgil säilitav ja reg inst) 3) empiiriline (kirjanduse loomise, vastuvõtu, vahendamise ja nende seoste analüüs) 4. Mis on kirjandussüsteem
loomulikum kui poiste puhul). c) eakaaslaste surve (prosotsiaalset käitumist ei peeta kaaslaste poolt „mehelikuks“). Mõiste: kõlbeline areng. Moraali, eetilise käitumise areng. Teiste inimeste tunnete tajumine ja mõistmine. Väärtused ja hoiakud. Arusaam õigest ja valest. Laste moraalne areng...liikumine. Konkreetselt •=> üldisele. Enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest •=> hoolitsusele teiste eest Piaget’ kõlbelise arengu teooria. Heteronoomne tase – koolieelik. •Otsustus väliste erinevuste põhjal (nt kahju, tagajärg/tulemus). •Eiratakse sisemisi erinevusi (nt kavatsus, motiiv). •Enesele orienteeritus. Autonoomne tase – vanemad koolieelikud ja koolilapsed (9a alates). •Käitumisreeglite suhtelisuse mõistmine, kergendava asjaolud jms. •Kavatsuse arvestamine. •Teistele orienteerumine. •Reeglid kokkuleppelised, saab muuta kui osalised nõus. L. Kohlberg (1927-1987)
biheiviorism – modelleerimine ja kinnitamine; kinnitus ja karistamine; vaatluslik õppimine – (7-8.a) internaliseerimine. Verbaliseerib normi: abstraktsioon korduvast tegevusest. 3. Moraalsus on ratsionaalne arusaamine sots.õiglusest – kognitiiv-käitumuslik perspektiiv Immanuel Kant – inimest suunab nii egoistlik kui ka heatahtlik soov; J.Piaget (1932) „The moral judgement of child“ - Moraalne realism e sunnimoraal e heteronoomne moraal 5-6.a Reeglid on absoluutsed ja muutumatud; on sunnitud neid järgima reeglid on väliselt reguleeritud täiskasvanud autoriteetide poolt reeglid ei saa muuta sellepärast, et laps kuuletub autoriteedile ning ta on egotsentriline, sest arvab, et kõik mõtlevad samamoodi kui tema
Seadused on lingvistilised. Individuaalsed sündmused on seletatavad või ennustatavad seadustega ainult kui need sündmused on kirjeldatavad ühel või teisel viisil. Eksisteerib mitte nomoloogiline põhjuslikkuse printsiip kui individuaalsed sündmused on kirjeldatud ainult füüsiliste tingimustega. Aga kui sündmused on kirjeldatud vaimsete tingimustega – kui on tegemist vaimusündmustega, siis on olemas ainult mentaalne anomalismi printsiip. 2. Mis on heteronoomne üldistus? Tooge ka üks näide heteronoomsest üldistusest. Üldistused siis kui on põhjust uskuda, et on olemas kindel seadus, mis on tegev või töös, aga selline, mis apelleerib sündmuste erinevatele omadustele(st mitte-vaimu omadustele) ja selline, mida saab väljendada ainult kui suunduda erinevale sõnavarale. Suund erinevale sõnavarale on vajalik, sest psühholoogilised mõisted ei sobi rangete seaduste sõnastamisel(vaimne holism)
Kasvatuse seisukohast on vahel isegi otstarbekas astuda samme, mis aitaksid kaasa õpilaste rühmasuhete arengule ja samas toetaksid positiivsete väärtuste levikut. 13. Nimetage põhilised õpilaste vahetut elukeskkonda kujundavad tegurid peale perekonna ja kaaslastega suhete. Televisioon ja ajakirjandus. Virtuaalmaailm. Elupiirkond. 14. Milliseid kõlbelise arengu astmeid eristas Piaget lastel? Heteronoomne moraal – väikesed lapsed ajavad kokkuleppelistest reeglitest kinnipidamise segi kõlblusega ja hindavad käitumise moraalsust selle tagajärgede, mitte tegevust ajendanud kavatsuste põhjal. Autonoomne moraal – vanemad lapsed on vähem enesekesksed ja tajuvad paremini teiste kavatsusi ühe või teise käitumise korral. 15. Milliseid põhilisi kõlbelise arengu astmeid eristas Kohlberg? Prekonventsionaalne moraal. 1. aste
mittenormatiivsed elusündmused mõjuvad igale inimesele eraldi, ei ole suuremat mõju üldsusele; võivad olla õnnetused, töökaotus, lahutus, elukoha vahetus, uue liikme sünd Bronfenbrenneri ökoloogiline inimarengu mudel Ökoloogia mikrosüsteem, mesosüsteem, eksosüsteem, maktrosüsteem Piaget moraalse arutlemise teooria Kuni 4 või 5. aastat Alates 4.-5. a kuni 9.-10 a. Pärast 9. või 10. a Eelmoraalne otsustamine Moraalne realism (heteronoomne Moraalne subjektivism moraalsus) (koostöö autonoomne moraalsus) Reeglitest ei ole aru saadud Reeglid tulevad kõrgemalt Reegleid teevad inimesed ja autoriteedilt ja neid ei saa muuta. neid saab muuta vastastikusel Tegevuse hindamine tulemuste kokkuleppel. põhjal
Esimeses (kuni 4. või 5. eluaastani) ei saadud reeglitest aru. Teises staadiumis (vanuses 4-5 kuni 9-10 aastat) arvati, et reeglid tulevad kõrgemalt autoriteedilt (nt täiskasvanud, jumal, linnavolikogu) ja neid ei saa muuta. Kolmandas staadiumis (alates vanusest 9-10 aastat) arvati, et mängijad olid reeglid kokku leppinud ja seega sai neid muuta, kui kõik mängijad olid nõus. PIAGET' MORAALSE ORTSUSTAMISE TASEMED: Eelmoraalne otsustamine Reeglitest ei ole aru saadud Moraalne realism (Heteronoomne moraalsus) Reeglid tulevad kõrgemalt autoriteedilt Ja neid ei saa muuta Tegevuste hindamine tulemuste põhjaI Karistus kui vältimatu tasu Moraalne subjektivism (Koostöö autonoomne moraalsus) Reeglid tekivad inimeste poolt ja neid saab muuta vastastikusel kokkuleppel Tegevuste hindamine kavatsuste põhjal Karistus valitud vastavalt kuritööle KOHLBERGI MOORALSE OTSUSTAMISE STAADIUMID: Pre-konventsionaalne moraal: orienteeritus endale
See on autonoomne imperatiivne kohustus; tegamist on isiklike suhetega kahe või enama subjekti vahel, milles lõpliku otsuse, kas täita või mitte, teeb ikkagi käsu saaja. 3) Ainuisikuline või kollegiaalne objekt, kes on autoriteedina tunnustatud paljude inimeste poolt, loob kindlal viisil ja vormis nende jaoks üldise kohustuse (imperatiivsed ettekirjutused), mis reguleerivad paljude või kõigi käitumist mitte isiklike suhete alusel, vaid üldiste huvides. See on heteronoomne kohustus, mis realiseeritakse vajaduse korral sotsiaalse surve abil. Just siit algab sotsiaalse normi, sh. Õigusnormi tasand, s.t. sotsiaalne norm algab sotsiaalse grupi tasandist, lõppedes kogu ühiskonnaga. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused Sotsiaalsetele normidele on iseloomulikud järgmised põhitunnused: 1) Käitumist motiveeriv toime; käitumiseeskiri, mis mõjutab inimese tahet. 2) Kohustus: inimene allutab oma tahtelise käitumise normi eeskjirjadele; kusjuures inimese
Reklaam. Eriti arenenud USAs. Tänapäeva kirjanduse ja kunstisotsioloogidele on pikemat aega olnud eeskujuks Pierre Bourdieu teosed (1930-2002). Põhimõiste on väli struktureeritud sotsiaalne ruum, kus käib pidev võitlus erinevate jõudude vahel, mis mõjutab sotsiaalseid agente sõltuvalt nende asendist väljal. 19. sajandi prantsuse kirjanduse väljal on akadeemia, dekadendid. Suured majanduspoliitilised väljad, võimuväljad. Igas kultuuriväljas on kaks põhialget: heteronoomne ja autonoomne. Heteronoomne alge on suunatud mitmekesisusele, autonoomne alge ühtsusele väljas. Dekadendi eesmärgiks on ebaedu. Edu tähendaks müüdavust ebapuhast südametunnistust. Autonoomne poolus on suunatud piiratud tarbimisele. Habitus püsivate ja korduvate kalduvuste, suunitluste, käitumismallide ehk dispositsioonide sotsiaalne olend (sotsiaalne agent). Kuna habitus on spontaanne, pole väli täielikult reguleeritav. Nicklas Lehmann
kasutab ta oma mõistust praktiliselt. rahuldatud. · Põhimõisted · Vajadused on eesmärgid otstarbed. · Autonoomia enesele ise seadusi andev · Igat tunnet iseloomustav lause on seotud niisiis · Heteronoomne võõrast seadusest määratletud. selle otstarbega. · Õnnest kui eesmärgist lähtuv moraal on · 0TSUSTUSVÕIME KRIITIKA heteronoomne. · Orgaanilise elu valdkonnas valitseb otstarbekuse · Üldkehtiv printsiip võib tekkida vaid mõistuse abil. printsiip.
Üks sõna ja kaks sõna. Võime öelda, et kastis on kaks eksemplari ühest tüübist. Samasusteooria. Samasusteooria: tüüpide samasusteooria(Smart, Place jt) ja eksemplaride samasusteooria(Davidson). Homonoomsed ja heteronoomsed üldistused. Davidsoni järgi leidub üldistusi vaimses sõnavaras, kuid mitte rangeid seadusi. Eristab kahte liiki üldistusi(mitterangeid seadusi): Homonoomne ülistus – seda on võimalik muuta rangeks seaduseks samas sõnavaras täpsustusi lisades. Heteronoomne ülistus – seda ei ole võimalik muuta rangeks seaduseks samas sõnavaras täpsususi lisades. Heteronoomne üldistus ühendab eri kategooriate sõnavarasid. Seetõttu ei saa seda muuta rangeks seaduseks. Psühhofüüsilised üldistused on heteronoomnsed. Eri sõnavarad. Ei saa eri kategooriate sõnavarasid ühendada rangeks seaduseks. Füüsika ning psühholoogia konstitutiivsed printsiibid, mis määravad vastavate mõistete sisu ja rakenduvuse, on erinevad.
Kere lülid on ühesugused, kuid esineb suurte ja väikeste lülide vaheldumine. Liikide arv: 38 Kirjandus: Vilbaste, J. 1953. Eesti tuhatjalgsete määraja. Abiks loodusvaatlejale nr. 12. Tartu Uurija oli Juhan Vilbaste Klass: Sadajalgsed Chilopoda Sadajalgsed on lameda pika keha ja suhteliselt pikemate tundlate ning jäsemetega kui tuhatjalgsed. Kere esimene segment kannab küünisjaid haardjätkeid, mille tipul on mürginäärme ava. Kere segmentatsioon homo- või heteronoomne. Aktiivselt tegutsevad, varjatud eluviisiga röövloomad, tegutsevad pinnases, puude koorealustes käikudes ja mujal varjatud kohtades. Esindajad: Kivihark Lithobius forficatus, sadajalg Geophilus proximus. Klass: Tuhatjalgsed Diplopoda Keha ristlõikes silinderjas, lülid lubisooladega impregneeritud. Pea on eristunud, kuid kere pole jagunenud osadeks. Tundlad nõrgalt arenenud. Keha iga segment kannab kahte lühikest jalapaari, Eesti liikidel on 11-60 kehalüli ja kuni 110 jalapaari
38. vt küsimus 34 39. Rõngussidel on iseloomuli lülistus ehk segmentatsioon ehk metameeria aga limmused on lülistumata. Limmustel on tsöloom maandunud südamepaunaks aga rõngussidel on igas lülis tsöloomi vasem ja parem kamber. Limmuste keha katab lima ja lubja ja sarvainest koda. Rõngussidel seda ei esine. Mõlemal rühmal esineb pärgvastne ehk trohhofoor. 40. Lülijalgsed. Keha koosneb reast lülidest ehk segmentidest nagu rõngussidelgi. Lülistus on heteronoomne, tihti osa lülisid liitunud. Lülilised jäsemed; eesmised jäsemepaarid moondunud suisteks. Kitiinist välisskelett (vahel lubjastunud); kasvades tuleb neil kestuda. Kõhtmine, redeli tüüpi närvisüsteem, peaaju. Liitsilmad. Tsöloomi asemel hemotsööl; lahtine vereringe. Erituselundid Malpighi torud või puusanäärmed. Enamasti lahksoolised, seesmise viljastamisega. Areng enamasti moondega; vastsed mitmesugused, aga mitte trohhofoor Rõngussid
kõhtmiseks närviketiks kokku kasvanud. Tsöloom on vesiskelett, millele toetuvad lihased kulgemisel. Ühtlasi ka ringevedelik, lisaks soontes voolavale verele. Värvita, võib sisaldada rakke tsölomotsüüte. Eluviis/paljunemine: Lahk- või mõlemasoolised. Merelistel pärgvastne ehk trohhofoor, ripsmetuti ja ripsmepärgadega. Sellel olemas peasagar, kere ja pärakulüli. Lülijalgsete ehitus: Keha koosneb reast lülidest ehk segmentidest nagu rõngussidelgi. Lülistus on heteronoomne, tihti osa lülisid liitunud. Lülilised jäsemed; eesmised jäsemepaarid moondunud suisteks. Kitiinist välisskelett (vahel lubjastunud); kasvades tuleb neil kestuda. Kõhtmine, redeli tüüpi närvisüsteem, peaaju. Liitsilmad. Tsöloomi asemel hemotsööl; lahtine vereringe. Erituselundid Malpighi torud või puusanäärmed. Enamasti lahksoolised, seesmise viljastamisega. Areng enamasti moondega; vastsed mitmesugused, aga mitte trohhofoor.
välja poole ongi "asi iseendas" ning inimene ongi lihtsalt loodusseaduste andja ehk seadused on meie nägemus asjadest. * Kant uuris, kust tulevad mõisted hing, maailm ja jumal ning tema vastuseks on see, et need on regulatiivsed printsiibid, mis tulenevad otsustusvormide tahvlist. * Inimene on tunnetav olend, kes kasutab paljalt oma meelelist mõistust, aga ka praktiline olend, kes kasutab praktilist mõistust ning seal tekkivad moraali küsimused. -) Kant uskus, et on heteronoomne ehk võõrast seadusest määratud ehk oled mõjutatud mingist välisest tegurist, mida ta kritiseeris. Eesmärgiks sedis ta aga sellise moraali seaduse, mis oleks justkui algvalem, millest saaks kõik muu tuletada ehk autonoomne. * Kategooriline imperatiiv ,,Tegutse nii, et sinu tahte makssiin võiks igal ajal olla makse või üldise seadusandluse põhimõttena". Igas olukorras, kus me oleme moraalsete valikute
3) ainuisikuline või kollegiaalne subjekt, kes on NB! Siit algab sotsiaalse normi, autoriteedina tunnustatud paljude inimeste poolt, loob sh ka õigusnormi tasand; st kindlal viisil ja vormis nende jaoks üldise kohustuse sotsiaalne norm algab sotsiaalse (imperatiivsed ettekirjutused), millised reguleerivad grupi tasandist, lõppedes kogu paljude või kõigi käitumist mitte isiklike suhete alusel, ühiskonnaga vaid üldistes huvides - see on heteronoomne kohustus, mis realiseeritakse vajadusel sotsiaalse surve abil. 10 1 Sotsiaalsetele normidele on iseloomulikud järgmised põhitunnused : 1) käitumist motiveeriv toime - sotsiaalne norm reguleerib inimeste toiminguid ning järelikult on käitumiseeskiri (sotsiaalne kohustus) üks faktoreid, mis mõjutab inimese tahet,
kaalutud ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Sotsiaalne norm — käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm tähendab eeskätt sotsiaalset kohustust. Kohustus on tegu või tegevusetus teatud viisil. Kohustuste liigid on: autonoomne kohustus, autonoomne imperatiivne kohustus, heteronoomne kohustus. Autonoomne kohustus — üksikisiku vaba tahte akt. Autonoomne imperatiivne kohustus — kohustuse allikas ei ole enam täitja ise, vaid teine subjekt. Tegemist on isikliku suhtega kahe või enama subjekti vahel: käsu või keelu andja ning selle täitja vahel, milles lõpliku otsuse kas täita või mitte teeb ikkagi käsu saaja. Heteronoomne kohustus — reguleerib paljude või kõigi käitumist mitte isiklike suhete alusel ühiskonnaga vaid üldistes huvides
"Praktilise mõistuse kriitika" - tunnetava olendina kasutab inimene mõistust teoreetiliselt, toimiva olendina praktiliselt. Mõistuse praktilist külge käsitleb kahes teoses: "Kommete metafüüsika ümberlükkamine", mis valmistas ette "Praktilise mõistuse kriitika". Mis/kes määrab tahte? On 2 võimalust: 1)tahe on määratud seadustest meis eneses/meie mõistuses - sel juhul oleks mõistus autonoomne (enesele ise seadusi andev); 2)tahe on määratud väljaspoolt võõra seadusega - heteronoomne. Kõik katsed arendada eetikat on Kanti järgi vigased, sest asetavad tahet määrava seaduse väljaspoole meid. Püüavad ,õuda kõrgema väärtuseni (N: õnn). Kuid sel viisil pole võimalik jõuda paratamatu ja üldise printsiibini tegutsemises. Üldine printsiip on saavutatav vaid mõistuse kaudu. Praktilist mõistust tuleks kriitiliselt uurida. Mõistuses on rida eri põhimõtteid, mis on suunatud tahte määramisel. Maksiim - põhilause, maksev iga üksiku inimese tegutsemise kohta
korporatsiooni-, religiooni-, jne normid). Sotsiaalsete normide ülesandeks on reguleerida konkreetset liiki ühiskondlikke suhteid. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm tähendab eeskätt sotsiaalset kohustust. (autonoomne, autonoomne Imperatiivne, heteronoomne kohustus) Sotsiaalsetele normidele on iseloomulikud järgmised põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime- sotsiaalne norm reguleerib inimeste toiminguid ning järelikult on käitumiseeskiri (sotsiaalne kohustus) üks faktoreid, mis mõjutab inimeste tahet, motiveerib mitmete valikuvõimaluste hulgast toimina just normis prognoositud reegli või malli kohaselt; 2) kohustus- inimene allutab oma tahtelisi käitumise normi eeskirjale, kus juures üksik
annaabi.ee 
