Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Henry VII". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
henry, prints, printsi, arthur, henryl, õukond, mary, kirik, troon, margaret, arthuri, hispaania, armu, brandon, kuningal, õukonnas, möödudes, poega, hoole, lapsehoidja, teenrid, hane, buckingham, henryt, kael, printsessi, tudor, kuningast, yorki, tiitli, vandenõu, compton, elizabeth, sära, meelel, lahutama, catherine, armuke, rapla, eessõna.............................7 8.Pildid....................................................................................................................................8 9.Kokkuvõtteks..................................................................................................................... 13 10.Kasutatud kirjandus..........................................................................................................14 Henry VIII 1. Sissejuhatuseks Henry VIII on sündinud 28.juunil 1941 ja suri 28.jaanuaril 1547. Ta oli pärit Tudorite dünastiast, mis valitses Inglismaad aastatel 1485-1603. 1509-1547 oli Henry Inglismaa ja Iirimaa kuningas. Henry sai põhiliselt tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel väga tihedalt seotud. Samas oli ta ka riigijuhtimise teistes valdkondades suhteliselt edukas, pidas tihti sõdu ning püüdis oma varandust pidevalt kasvatada
sest ajastu ja teema peaksid õiged olema. Henry VIII on Inglismaa kuningas, kes on abiellus Catherine'iga. Kuningat kirjeldatakse järgmiselt: ,,Tema majesteet on erakordselt ilus. Tal on väga hele nahk ja ta on imeliselt propotsionaalse kehaehitusega. Tal on palju andeid, ta on hea muusik, komponeerib väga hästi, on suurepärane ratsutaja, osav vehkleja, ta kuulab päevas kolm missat./ Ta armastab väga jahti ja harrastab ka tennisesporti." Thomas More oli Henry VIII hea sõber ja mitukümmend aastat ülemkoja liige ja kaks aastat valitseja nõukogu King's council'i liige ning ,,Utoopia" autor. T. More oli oma aja silmapaistvamaid humaniste ja kutsuti ladina keeles Moruseks. Henry VIII tõstab T. More aadliseisusesse ja nimetab ta 1521. aastal alamvarakantsleriks (SubTreasurer). Henry VIII saab paavst Leo X käest bulla, kus kuningas saab nimetuse Usu kaitsja ja Iirimaa isand.
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Henry VIII Referaat Koostaja: Evelyn Reinov Juhendaja: Neeme Randrüüt Tallinn 2018 Henry VIII troonile tõus Henry oli Henry VII ja Elisabeth Yorki teine poeg. Olles troonipärimise järjekorras teine, pidi temast saama vaimulik. Kui Henry vend Arthur ootamatult oma mesinädalalatel sureb, saab Henryst troonipärja. 1509 sureb Henry VII ning Henry´st saab Inglismaa kuningas, Henry VIII. Pärast oma isa surma ja enne oma ametliku kuningaks kroonimist, abiellus Henry VII oma venna Arthuri lesega, Catherinega. Henry VII oli teine Tudori dünastia valitseja ning tema jaoks oli oluline tagada Tudorite dünastia vereliini. Sportlik kuningas Henry nautis küttimist, vibu laskmist, tennist ja piigivõistlust. Tema jaoks oli küttimine olnud kui pääs igavast poliitikast ja mõnus ajaviide
Henry VIII Sissejuhatus: Henry VIII oli Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas aastatel 1509-1547. Ta sai tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel tihedalt seotud. Henry VIII Henry VIII oli Henry VII ja ta naise Yorki Elisabethi teine poeg nimetati 1494. aastal Yorki hertsogiks. Et ta oli Henry VII poeg nähti talle ette vaimulikukarjääri. Kuid tema vanem vend Walesi prints Arthur suri ootamatult 1502. aastal ja nii sai Henryst troonipärija. Ta armastas Arthuri leske Aragoni Katariinat, ent nende vaheline abielu osutus siiski problemaatiliseks, sest toona vaadati venna lesega abiellumisele kui verepilastusele. Siiski õnnestus Henry VII-l hankida paavsti tõend , et Arthur ja Katariina polnud abielus olles seksuaalvahekorras olnud ja nii osutus Katariina ja Henry abielu võimalikuks. 1505. aasta järel ei pidanud Henry VII aga noorte abielu enam poliitiliselt mõttekaks
Elu lõpus paksuke. U. 178 cm pikk William I abikaasa. 1053.a. abiellus Flandria Matildaga. Abielust sündis vähemalt 9-10 last, lisaks lapsed abieluvälistest suhetest. Tower of London. Riigi kindlustamiseks pustitati kindlustusi- Toweri rajamist alustati 1078.a. Asub Thames'i jõe kaldal. Henry VII Olukord Ingl nn Rooside sõda 15. Saj · Nim oli vappidel rooside pärast · Rooside sõda 1455-1485 Lancasteri suguvõsa · Toetajaks suurfeodaalid · Valitseja Henry Tudor · PUNANE ROOS Yorki suguvõsa · Oli võimul · Uusaadlikud ja kodanlased (inteligentsed) · Valitseja sel ajal Richard III, eduakas reformija · VALGE ROOS Lõpp · 1485. A. Bosworthi lahing Henry Tudor lõi Richard III vägesid ning Inglismaal algas Tudorite ajastu · Uus kuningas Henry VII Tudor (1485-1509) · Tudorid olid troonil 118 aastat, absolutistlik monarhia Henry VII Tudor
Kirjanduslikus tähenduses on kõige olulisem tekst anglosaksi perioodist, kuid pole teada, millal see on kirjatud on vaid aimatav, u 8-10 sajandi vahel; kus see on kirjutatud ja kas on tegemist reaalse tegelasega või oli autori looming/legend. Viikingite saabumine: alguse dateerimine; 789 Dorset – esimene rünnak Inglismaale. 3 793 Lindisfarne – kirik rõhutab antud kloostri rüüstamist esimesena. Antud kuupäevad võivad olla ühed paljudest. Viikingid jõudid ka teistesse kohtadesse, eriti Inglismaale ja Sotimaale, mis said põhiraskuse rünnakutest. Eriti tõsiseks läksid need 9.sajandi teisel poolel (867) mil langes Anglia kuningriik. Aastaks 871 oli aga jäänud kogu Inglismaal ainukeseks kuningriigiks Wessex. Northumbria jt kuningriikide langemine (867-871); Eriti tõsiseks läksid viikingitega
Oktoober 2008 Ajalooline romaan ''Anne Boleyni õnn ja hukk'' Robert Widl 1 Anne Boleyn kes ta oli ? Anne Boleyn (1501 või 1507 19. mai 1536) oli Inglise kuninga Henry VIII teine abikaasa ning kuninganna Elizabeth I ema. Anne oli krahv Thomas Boleyni ja tema naise, Norfolki krahvi Thomas Howardi tütre Elizabeth Boleyni tütar. Tema vanem õde Mary Boleyn oli nii Prantsusmaa kuninga François I kui ka Henry VIII armuke, viimast küll lühiajaliselt. Anne kasvas oma õega sarnaselt üles Prantsuse õukonnas ning omandas seetõttu hea prantsuse keele. Erinevalt oma õest, kes omandas seal vägagi kahtlase kuulsuse, olles maganud lisaks kuningale ka suure osa õukondlastega, oli Anne üsna kombekas ja tagasihoidlik. Henry VIII abielu (aastast 1533) Annega, nagu ka viimase hukkamine, oli osa keerulisest Inglise reformatsioonist. Anne ise oli tuline kirikureformide pooldaja.
Elizabeth I John Ernest Neale Kokkuvõte 7.septembril 1533.aastal sündis Inglismaal Greencichis tütarlaps.Ta ei olnud tavaline väikelaps,sest tema ema oli hiljuti kroonitud Inglismaa kuninganna Anne Boleyn ja tema isa oli kuningas Henry VIII,üks Euroopa võimsamaid monarhe.Kolm päeva pärast sündimist ristiti laps Greenvichi palee kõrval olevas kirikus.Lapse nimeks sai Elizabeth nagu ka tema mõlemal vanaemal.Oleks võinud arvata,et vanemad olid õnnelikud pärast selist sündmust,kui Henry VIII oli soovinud saada poega,kellest oleks saanud tema troonipärija. Elizabethi noorus oli väga kirev ja segane aeg. Kuningas Henry VIII-l ei õnnestunud kuidagi saada meessoost pärijat ning nõnda oli ta 1533. aastal end
Robert Carey perekond. Viie-aastaselt võeti talle koduõpetajaks Thomas Murray. Kuueaastaselt pidi Charles hakkama oma tegemistest isale kirjutama. Ta kasvatati üles protestandina, kuid kuna ta ema huvitus katoliiklusest, kandusid need huvid üle ka Charlesile. Kümneaastaselt osales ta juba usudispuutidel, tema religioosseks suunajaks sai mõõdukas presbüterlane James Fullerton. Charlesi eest hoolitses ka tema sügavalt protestantlik vend Henry. Henry oli ka Walesi prints. 1612. aastal suri ta ootamatult ja see oli Charlesile ja ka tema isale suur löök. Charles kuulutati Walesi printsiks alles 1616. aastal. Kuningal polnud varem selle tseremoonia jaoks piisavalt raha ning ta oli masenduses oma vanema poja Henry surmast. Pärast Henry surma võttis James Charlesi ideoloogilise suunamise enda kätte ning ka Charlesist sai veendunud absolutismi pooldaja. 2 ASTUMINE POLIITIKASSE
väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13.saj · 1215 ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. · 1265 Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14.saj · 1337 algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15.saj · 1455-1487 Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16.saj · 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule. · 1558 Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh Elizabeth I (valitses kuni 1603). · 1588 Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt. 17.saj · 1603 Inglismaal tõusis troonile soti-päritolu James I Stuartite dünastiast. · 1642-1649 kodusõda Charles I toetavate rojalistide ja parlamendi vahel.
väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13. saj 1215 ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. 1265 Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14. saj 1337 algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15. saj 1455-1485 Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16. saj 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule. 1558 Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh Elizabeth I (valitses kuni 1603). 1588 Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt. 17. saj 1603 Inglismaal tõusis troonile soti-päritolu James I Stuartite dünastiast. 1642-1649 kodusõda Charles I toetavate rojalistide ja parlamendi vahel.
Genfi naases ta uuesti 1541. aastal ning muutis linna põhjalikult. Kalvinismi võit Genfis tähendas suurt muudatust inimeste elulaadis- pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud ja muu meelelahutus, selle asemel pidi lugema pühakirja või teisi usulise sisuga raamatuid ning käima kirikus. Enam ei tohitud kanda erksavärvilisi riideid ja ehteid. Ajapikku muutusid kalvinistid vaenulikuks teisitimõtlejate suhtes, samamoodi nagu olid katoliku kirik olnud vaenulik ketserite suhtes. Nad olid sallimatud anabaptistide ja isegi humanistide vastu. Lõpuks jõudis asi nii kaugele, et kalvinismi seisukohtade arvustamise eest 6 võis oma lõpu leida tuleriidal. Niiviisi suri ka silmapaistev hispaania humanist ja teadlane Miguel Servet (1511-1553). Kuigi kalvinism ei saavutanud võitu teistes Sveitsi kantonites, levis see laialt üle
Inglise reformatsioon Inglise reformatsioon hakkas kuningavõimu tõusuga Inglismaal. Pärast Rooside sõda sai troonile Tudori dünastia, mille esimene kuningas Henry VII asus tugevdama kuningavõimu. Selleks saatis ta laiali feodaalide relvastatud kaaskonnad ja lõhkus kindlused. Kuningat toetas nii rahvas, lootes kodusõdade lõppu, kui ka parlament. Ka majanduselu elavnes Inglismaal arenesid kapitalistlikud suhted, oluliseks muutus manufaktuuritööstus ning järsult kasvas kalevitööstus. Kalevitööstuse tõus tõi kaasa lambakasvatuse laienemise, mille tagajärjel hakati rohkem karjamaid tegema ning talupojad aeti põllumaadelt välja.
ANJOU KRAHV HENRY 1133-1189 Anjou krahv Henry sai Henry II nime all 1154. aastal esimeseks Plantageneti soost Inglise kuningaks. Temast sai üks oma aja võimsamaid Euroopa valitsejaid. Anjou krahv Henry oli William Vallutaja lapselaps. Tema ema Matilda oli Püha Rooma riigi keisri Heinrich V lesk, keiser ise oli surnud 1125. aastal. Matilda oli Inglise kuninga Henry I tütar, kelle kuningas oli määranud pärast poegade surma oma pärijaks. Henry I soovis oma võimu Normandias tugevdada ning lasi 1128. aastal Matildal Anjou krahvi Geoffroiga Prantsusmaal abielluda. 1127. aastaks oli Henry sundinud aadlikke Matildat Inglismaa ja Normandia troonipärijana tunnustama, kuid aadlikud olid pahased, et Matilda oli abiellunud Prantsuse kuningakotta. Kui Henry 1135. aastal suri, tekkisid selles küsimuses
Kirikutest körvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, orelimäng asendati koguduse lauluga, kiriku- ja kloostrimaad sekulariseeriti., vähendati kirikuteenistujate arvu, vabanenud raha läks heategevusse, rajati pidalitöbiste varjupaiku, asutati koole. Lutheri ja Zwingli suurim erinevus oli armulaua suhtes, kus Zwingli käsitles armulauda püha öhtusöömaaja mälestustoiminguna, mitte leiva ja veini Kristuse ihuks ja vereks muutumise vöi Kristuse kohhalviibimise aktina. Kirik pidi alluma linna valitud vöimule. Zwingli öpetuse alusel keelati Zürichis liigkasuvötmine ja palgasödurlus. Protestantlikud kantonid soovisid Sveitis ühendada, ent sellele astusid vastu katoliiklased. Tekkinud söjalised kokkupörked löppesid 1531 protestantide lüüasaamisega, kus hukkus ka Zwingli. CALVIN JA REFORMATSIOON Sveitsi reformatsiooni teise suuna rajas Johann Calvin (1509-1564). Ta oli küll prantslane, kuid pidi pögenema sealt peale katolikust kirikust lahtiütlemist
mida kasutas Martin Luther. · Tekkis konflikt reformimeelse Lutheriga tahtevabaduses, ja rõhutas selle olemust. · ,,Narruse kiitus" laseb Narrusel kõnelda, kas kirikul võiks olla suuremaid vaenlasi kui paavstid, kes võltsivad Kristuse õpetust meelevaldse seletuse ja kipuvad ,,oma katkumürgise eluga kõri kallale". Mitmes töös avaldas ta sõjavastaseid vaateid kristlik kirik verega rajatud, kinnitust leidnud ja läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad edasi, nagu Kristus oleks lõplikult surnud. JOHANNES REUCHLIN 1455-1522 · Saksa Ingolstadti ja Tübingeni heebrea ja vanakreeka keele professot. · 1509. aastal tüli Kölni usuteadlastega - taotlesid juudi pühade raamatute hävitamist kristlusele vaenulikud tegelikult vajalikud uurimiseks.
Prantsusmaa 17.-18. saj HENRY IV (1594-1610) Prantsusmaal kehtis tugev kuningavõim juba keskaja lõpul, peale Saja-aastast sõda, kuid seoses ususõdadega see nõrgenes. Merkantilistlikku ja absolutistlikku poliitikat ajas 16. sajandi lõpus Navarrast pärit kuningas Henry IV (1594-1610). Ta oli katoliiklik Prantsusmaa kuningas, kes rajas Bourbonide dünastia. Tema ajal rajati Prantsusmaale siiditööstus ja asuti kaitsma Prantsusmaad võõramaise toodangu sissetuleku eest. Väga oluline oli tema esimese ministri, hertsog Sully tegevus maa majandusliku ühtsuse loomisel. Henry IV ajal asutati esimene kirjanduslik salong (Rambouillet`) Pariisis, kuhu kogunesid kirjanikud, kunstnikud, aristokraadid ja seltskonnadaamid. Henry IV mõrvasid jesuiidid
2014:52). Versaille’i lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi ja sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad ning lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi (www.miksike.ee). Versailles’i õukond andis tooni terves Euroopas. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti – leiutati jäätis, hakati valmistama šampanjat. Aga õukond andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega (www.miksike.ee). Pilt 7: Versailles'i loss Louis XIV pidas väga lugu teatrist, balletist ja kaunitest kunstitest. Ta palkas viiuldajaid ja õukonna muusikuid ning kunstnike
Tiitliga ei kaasnenud tegelikku võimuulatust teiste kuningate üle. Esialgu pärandus tiitel Frangi riigi valitsejate seas. Pärast Lothar I surma 855 sai keisriks see, kes konrollis Itaaliat või vähemalt Rooma linna ning sundis paavsti end keisriks kroonima. 962. aastal, kui Saksamaa kuningas Otto I krooniti keisriks, ühendati keisri tiitel Saksamaa kuningriigiga tekkis Saksa-Rooma keisririik. Karolingide renessanss Karolingide õukond hakkas taas väärtustama antiikaja kultuuripärandit, kogudes enda ümber teadlasi, kunstnikke, kirjamehi. Rajati ilmalikke õppeasutusi, kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises, kasutusele tulid uued põllutööriistad. Karl Suure rahareformi tagajärjel hakati taastootma kohalikke münte. Kultuuri eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, kuid renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Lisaks võeti kasutusele
Ta oli Wiltshire ja Ormondi krahvi Thomas Boleyni ning Elizabeth Howardi tütar. Anne Boleyn kasvas Heveri lossis, Kentis. Tema varajasest elust ei ole palju teada. Küll aga kirjutas ta oma isale kirja, mis on saanud võtmeks tema haridustee osas. Kiri oli prantsuse keeles ja seal oli õeldud, et ta lõpetab oma haridusteed Hollandis. On arvatud, et selle kirjutamise ajal oli ta kolmteist. Prantsusmaal oli ta õukonnas ning kuninganna Mary ja Prantsusmaa kuninganna Claude saatja. Viimase juures õppis ta prantsuse keelt ja tutvus Prantsuse etiketiga. Kui ta oli umbkaudu kakskümmend, saabus ta Prantsusmaalt tagasi Inglismaale. 1522. aastal läks Anne kuningas Henry VII õukonda, kus ta saavutas kiiresti kuulsuse oma ilu ning stiilsusega. Teda on kirjeldatud kui perfektset naisõukondlast, oma graatsilise hoiaku ja stiilsete Prantsuse rõivastega. Lisaks mängis ta mitmeid pille, omas kaunist lauluhäält ja rääkis
1555. kuulutas keiser välja Augsburgi usurahu, millega kinnitati luteri uks teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk". Luterlikuks jäi Põhja ja IdaSaksamaa, katoliiklikuks aga Lääne ja LõunaSaksamaa. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON. Lutheriga samaaegselt alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli, 1523 aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abielu keeld, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Zwingli ja Luther tõlgendasid erinevalt armulaua küsimust, Zwingli jaoks oli see vaid sümboolne mälestustoiming. Zwingli õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin, ta seletas oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Tema arust võis jumal juba maises elus inimesele märku anda, et too on õndsaks saamiseks välja valitud
Väike DB). Suurest Domesday Book'ist on siiski väja jäänud sellised maakonnad nagu Durham, Cumberland, Northumbria, Westmorland, Lancashire, Norfolk, Suffolk ja Essex, eelkõige selle pärast, et normanni vallutus ei tundnud ennast seal veel väga kindlana. Nende maakondade jaoks on koostatudki väike Domesday Book. Plantagnetid Anjou hertsogist Geoffroi Plantagenetist pärinev dünastia. Inglise kuningatütar Matilda abiellus Geoffroiga, nende poeg Henry sai 1154 Inglismaa kuningaks. Plantagenetid (ehk Anjou dünastia) valitses Inglismaad 1154-1399. Plantagenetid omasid suuri lääne Prantsusmaal (kogu Lääne- Prantsusmaa). Nende ajal oli keskaegse Inglismaa kõrgperiood. 13. saj. algul kaotati pool valdustest Prantsusmaal. Vastukaaluks allutati Wales ja püüti 14.saj. algul vallutada ka Sotimaad. Saja aastase sõja ajal ülejäänud. 1399 tagandati viimane Plantagenet, võim läks üle Lancasteridele. Henry II reformid ( valitses 1154-1189)
Väike DB). Suurest Domesday Book'ist on siiski väja jäänud sellised maakonnad nagu Durham, Cumberland, Northumbria, Westmorland, Lancashire, Norfolk, Suffolk ja Essex, eelkõige selle pärast, et normanni vallutus ei tundnud ennast seal veel väga kindlana. Nende maakondade jaoks on koostatudki väike Domesday Book. Plantagnetid Anjou hertsogist Geoffroi Plantagenetist pärinev dünastia. Inglise kuningatütar Matilda abiellus Geoffroiga, nende poeg Henry sai 1154 Inglismaa kuningaks. Plantagenetid (ehk Anjou dünastia) valitses Inglismaad 1154-1399. Plantagenetid omasid suuri lääne Prantsusmaal (kogu Lääne- Prantsusmaa). Nende ajal oli keskaegse Inglismaa kõrgperiood. 13. saj. algul kaotati pool valdustest Prantsusmaal. Vastukaaluks allutati Wales ja püüti 14.saj. algul vallutada ka Sotimaad. Saja aastase sõja ajal ülejäänud. 1399 tagandati viimane Plantagenet, võim läks üle Lancasteridele. Henry II reformid ( valitses 1154-1189)
kangelane. KEISRITIITEL: Keiser oli Rooma keiser, mitte Frankide. Tiitliga ei kaasnenud tegelikku võimulatust teiste kuningate üle. Esialgu pärandus tiitel Frangi riigi valitsejate seas. Pärast Lothar I surma 855 sai keisriks see, kes kontrollis Itaaliat või vähemalt Rooma linna. 962. Kui Saksamaa kuningas Otto I krooniti keisriks ühendati keisri tiitel Saksamaa kuningriigiga-> tekkis Saksa-Rooma keisririik. KAROLINGIDE RENESSANS: Karolingide õukond hakkas taas väärtustama antiikaja kultuuripärandit, kogudes enda ümber teadlasi, kunstnikke, kirjamehi. Rajati ilmalikke õppeasutusi, kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises, kasutusele tulid uued põllutööriistad. Karl Suure rahareformi tagajärjel hakati taastotma kohalikke münte. Kultuur eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, kuid renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega
AJALUGU Inglismaa Reformatsioon. Inglise reformatsiooni iseloomustas selle esimesel etapil 16.saj poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. Inglismaal ei haaranud reformatsioon kohe rahvahulki nagu Tsehhis, Saksamaal ja mujal...Küll aga mõjutasid seda tugevasti kuningas ja tema perekonnasuhted. (Konflikti kuninga ja katoliku kiriku vahel vallandas Henry VIII soov korraldada ümber oma perekonnasuhted. Henry VII hakkas taptlema abielulahutust, kuid katoliikliku kirikukorra järgi ei olnud see ette nähtud, ent paavsti või kardinali loal oli see siiski võimalik). Lõpuks viis see konflikt, mille sügavam tagapõhi oli poliitilis-majanduslik, kuninga mõttele Roomast lahku lüüa. Poliitiliselt oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supremaatiaakt. Sellega kuulutas parlament 1534.aastal
Esialgu pärandus tiitel Frangi riigi valitsejate seas. Pärast Lothar I surma 855 sai keisriks see, kes kontrollis Itaaliat või vähemalt Rooma linna ning sundis paavsti end keisriks kroonima. 962. aastal, kui Saksamaa kuningas Otto I krooniti keisriks, ühendati keisri tiitel Saksamaa kuningriigiga tekkis Saksa-Rooma keisririik. Karolingide renessanss Kultuuri tõus Frangi riigis 8. saj II poolel ja 9. saj algul. Karolingide õukond hakkas taas väärtustama antiikaja kultuuripärandit, kogudes enda ümber teadlasi, kunstnikke, kirjamehi. Rajati ilmalikke õppeasutusi, kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises, kasutusele tulid uued põllutööriistad. Karl Suure rahareformi tagajärjel hakati taastootma kohalikke münte. Kultuuri eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, kuid renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega.
William oli pere vanim poeg. Tema õe ja kolme venna kohta on säilinud mõningaid andmeid. Richard elas kogu oma elu StratforduponAvonis ja suri vallalisena kolmekümne üheksaselt. Gilbert oli puidukaupmees. Joan abiellus William Hartiga, kes oli mütsitegija. Kõige noorem vend Edmund töötas hiljem koos oma vanima vennaga.2 Williami isa John Shakespeare oli linnas väga austatud mees, aga kui poiss sai 12-aastaseks, läks Johni firma pankrotti. Ta ema, Mary Arden, oli aadliku ja maaomaniku tütar. Arvatakse, et kumbki Shakespeare vanematest ei osanud kirjutada. Shakespeare sai keskhariduse Stratfordi grammatikakoolis, kus pöörati suurt tähelepanu ladina keelele. Alustati põhitõdede omandamisega, hiljem töötati raskemate tekstidega. Põhiteemaks olid kuulsa rooma kõnemehe Cicero teosed. Õpilastel tuli ka tsitaate inglise keelest ladina keelde tõlkida või vastupidi
Henry VIII lähim kaastööline aastatel 15321540. Cromwell oli lihtsat päritolu, tema isa tegutses kas riidetöölise, õllemüüja või sepana. Kuni 1512. aastani pole tema elust peaaegu midagi teada. Sel aastal töötas ta aga riidekaupmehena Firenze pankuriperekonna Frescobaldide heaks. Tal tekkisid tihedad suhted ka mitmete kõrgvaimulikega ning 1514. aastal võttis kardinal Thomas Wolsey, samuti lihtsat päritolu mees, kes oli aga selleks ajaks tõusnud Henry VIII suurimaks usaldusaluseks, ta enda juurde tööle. Peagi hakkas Wolsey Cromwellile usaldama olulisi kiriklikke ülesandeid, hoolimata sellest, et too jäi endiselt ilmikuks. Wolsey soosingul hakkas Cromwell osalema ka poliitikas, olles 1520. aastatel parlamendi liige. 1529. aastal, kui Wolsey ebasoosingusse langes, õnnestus Cromwellil saada uue parlamendi, mis pidi hakkama arutama Henry abielu tühistamist, liikmeks. Seal näitas ta
mängukann. See, kes sõdis kuninga vastu ja protestantismi eest, sai oma palga Londonist, katoliikluse ja Stuartite eest, - vastavalt Pariisist, Madridist või Roomast; ikka oli prantslaste ja inglaste vaheline viimane otsustus alles küpsemataja seetõttu käis alaline võitlus. Vaevalt oli Londonisse jõudnud kaks teadet, et James V oli surnud ja et ta vastsündinud tütar sai Sotimaa pärijaks ning kuningannaks, kui Inglismaa kuningas Henry VIII otsustas kallihinnalise pruudi oma veel alaealisele pojale kosida. Leping moodustatud ja lordide poolt heaks kiidetud, tahtis Henry VIII last Inglismaale tuua, kindlustamaks võimu. Ent Maria Stuarti ema oli selle vastu, et laps ketserliku väärusu meelevallas kasvaks. Kahtlust äratas ka lepingu see punkt, kus Soti esindajad olid kohustunud juhul, kui laps peaks enneaegselt surema, tegutsema selles suunas, et "kogu võim ja kuningriigi valdus" Henry VIII kätte langeks
Richard Lõvisüda Anete Samelselg Liisbeth Kallakmaa 10.klass Kes ta oli? Richard lõvisüda ehk Richard I Oli Inglismaa kuningriigi kuningas 1189–1199. Temaga hirmutati lapsi: "Vaata ette, et kuningas Rick sind ära ei viiks!" Richard Lõvisüda oli oma aja kangelane ja teda on sageli kujutatud kirjandusteostes. Ta sai tuntuks auahne mehena. Ta isa oli Henry II kolmas seaduslik poeg. Elulugu Richard sündis 8.septembril 157 Beaumonti palees. Ta oli William IX, Henry, Matilda noorem vend, kolmanda pojana ei oodatud, et ta troonile asub. Richardi kasvatas üles üks naine, keda kutsuti Hodiernaks. Kuningaks saades andis Richard talle helde pensioni. Vähe on teada tema hariduse kohta, teda peeti haritud meheks. Ta sündis küll Oxfordis, Richard I ei rääkinud peaaegu üldse inglise keelt ning
Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31
INGLISMAA UUSAJAL 16.saj 1) Reformatsioon: Henry VII a) Mary üritas taastada katoliku kirikut b) Usutülid jätkuvad ka veel 17.saj 2) Elisabeth I ( 1558-1603) a) Inglismaal taastati anglikaani kirik. See tagab stabiilse sisemise arengu b) Inglismaast sai tugev tööstusriik c) Inglismaa ei sõltu enam teistest tugevatest Euroopa riikidest d) Kultuuri õitseng 3) Puritanism a) Oli ideoloogia, mis nõudis anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliku kiriku nõuetest. b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA
DORIAN GRAY PORTREE Oscar Wilde Basil Hallward - saladuslikkuse armastaja (10), kunstnik, tegi portree Gray´st Parker - Basili teener Dorian Gray - ihtne ja kena (19), lk 22, viimase lord Kelso lapselaps, ema oli leedi Margaret Devereux (37, 38), Selby on tema oma (38) Lord George Fermon - sõbralik(36-1), laisk, lõbumaias, hea IK oskus Margaret Devereux - ilus, suri aasta pärast peigmehe surma (38, 37(a1)), romantiline Dartmoor - tahtis ameeriklannat naiseks võtta Sibyl Vane - näitleja, 55(1) James Vane - Sibyli vend, 66(3) Teatri direktor kilev hääl, paks, juut (85-1) Victor - Doriani teener(122) Lea - Doriani majapidaja Mr. Hubbard - raamimeister, väike punase põskhabemega (124-a2)
annaabi.ee 
