1) Kes olid järgmised isikud? Millega said nad tuntuks? Too üks näide nende tegevusest! Homeros- pime laulik, arvatav "Iliase" ja "Odüsseia" autor. Aleksander Suur- Makedoonia kuningas, suured vallutused, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Peale tema surma kujunesid hellenistlikud riigid Egiptus, Makedoonia, tuumiksüüria. Ta oli tark ja tuntud sõjajuht, valitseja. Tema vallutuste tulemusena loodi maailmariik. Platon- Kreeka filosoof, Sokratese õpilane, kes kirja tema mõtted. Riigivalitsemisele alusepanija, pidas oluliseks ideemaailma. Rajas akadeemia. Pythagoras- õpetlane, kes edendas matemaatikat. Tema järgi on nime saanud täisnurkse kolmnurga teoreem. Tema arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Sokrates- Ateena filosoof. Vaidles ägedalt sofistidele vastu. Ta ei kirjutanud ühtegi teost, vaid jagas oma õpetust läbi vestluse. Otsis voorust ja moraaliküsimust.
hirmu valitsus, monarhia riigivorm, kus ühel isikul on piiramstu võim, spartiaat sparta kodanik, hopliit raskerelvastus jälaväelane, kellel olid kõik kodanikuõigused, perioik enamik lakoonika elanikud, kes olid isiklikult vaba, geruusia spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu, lakooniline kõne lühike, täpne ja selge kõne, demokraatia rahvavõim, strateeg väejuht, ateena mereliit pärsia sõdade ajal kreeklaste ehitatud võimas laevastik, mis asus pärsia vastase liidu ette otsa , pedagoog lapse õpetaja, oraakel vanakreeka pühamu, titaan vanema põlvkonna jumalad, lüürika lüüra saatel ettekandev luule, panatenaia pidustused, millega tähistati uue aasta algust, dionüüsia kevade saabudes peetud pidustused, kus ateenlased näitasid oma jõukust ja vägevust, tragöödia kurva sisuga näitemäne, kömöödia lõbusa sisuga näitemäng, filosoofia maailma
Klassikaline periood Pindarose ja Aischylose loomeperiood. 500-338 a eKr Sparta ja Ateena esiletõus. Sophoklese tegevusaeg. Sokratese tegevusaeg. Platoni tegevusaeg. Aristotelese tegevusaeg. Kreeka-Pärsia sõjad 490 eKr Pärsia kuningas Dareios- Maratoni 500-478 a eKr lahing 480 eKr Pärisa kuningas Xerxes- Salamise merelahing Pärslased tõrjuti Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja Kreeka hiigelaeg Sparta ja Ateena võimsaimad. Mõlemal 480-431 a eKr liitlased, suhted pingelised.
poliitika vastu 4) Teadus · Põhiline teaduskeskus Aleksandria · Kreeka teaduse hiilgeaeg · Enam ei tegeldud teadustega filosoofia raames, vaid need eraldusid omaette teadusharudeks. Süvenev spetsialiseerumine aitas saavutada paljudes teadusharudes silmapaistvat edu · Eukleides matemaatik, koostas mitmeköitelise põhjapaneva teose ,,Elemendid" võttis kokku kogu senises Kreeka matemaatikas saavutatu ja tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni · Archimedes matemaatik, füüsik, leiutaja, sõnastas füüsikas kehade veeväljasurve seaduse; paljude leiutiste seas üks tähtsamaid oli kruvi, mida tollal kasutati peamiselt veetõstukina
Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani Roomlased vallutavad Kreeka 146 eKr langesid Rooma võimu alla Kreeka ja Makedoonia, 30. eKr langes viimasena Egiptus Maratoni lahing 490 eKr, Kreeka ja Pärsia vahel, pärslaste kaotus Salamise merelahing 480 eKr, Pärisa ja Kreeka vahel, Kreeka võit Tähestiku kasutuselevõtt Kiri arenes Kreeka-Mükeene ajajärgul, lineaarkiri A tänapäeval ei osata lugeda, lineaarkiri B osatakse lugeda. Kreeka tähestik on loodud
Pheidias.Filosoofiline maailmaseletus: maailma seletatakse mõistuspäraselt, jumalaid ja müüte maailma kujundajate ja korraldajatena mängu toomata.Mütoloogiline maailmaseletus: maailmas toimuv on jumalate tahte ja nende omavaheliste suhete tulemuseks. Loodusnähtuste taga jumalike jõudude toime. Teadused Vana-Kreekas: matemaatika püüti sõnastada teoreeme ja neid loogiliselt tõestada. Kõige enam edendas Phytagoras VI saj eKr oma õpilastega. Näiteks Phytagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Meditsiin Hippokrates V-IV saj. Haiguste põhjused looduslikud,mitte jumalikud. Tervis sõltus nelja ihumahla tasakaalust.ühe domineerimine teise üle põhjustas haigust. Suur rõhk õigel toitumisel. Hippokratese vanne. Filosoofide seisukohad: sofistid Mõisted "õige" ja "väär" võivad olla suhtelised, sest inimeste hinnangud samadele asjadele võivad olla erinevad.
paljud teadused, arendas terminoloogia. Suhtumine riiki ja ühiskonda: Riik on vajalik, et inimesed elaksid hästi, peab olema tasakaal, inimene ei saa ilma riigita inimene olla, eitab Ateena demokraatiat. Artistotelese filosoofiakool Lykeion (lütseum) Teadused: MATEMAATIKA Kreeklased hakkavad üldistama ja sõnastama teoreeme ja neid loogiliselt tõestama, õppisid palju Idamaade teadustest, eeskuju Mesopotaamia. Thales I matemaatik Pythagoras kogu maailm on allutatud arvudele (pütagoorlaste sekt arvutavad välja maailma). MEDITSIIN sündis Kreekas Hippokrates ,,haigus on organismi väljamineks tasakaalustatud seisundist", loob meditsiinieetka (arstivanne) AJALUGU põhineb kangelaseepikal Herodotos kirjutas Kreeka-Pärsia sõdadest, kirjeldas teisi rahvaid, ajalooteaduse isa Thukydides kirjutas Peloponnesose sõjast Aleksander suur ja tema sõjakäigud 356-323 eKr Algab hellenism
Millise valdkonnaga on nad seotud? Hades Zeusi II vend, allmaailma ja surnute valitseja Athena relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja ning tarkusejumalanna Ares julm ja mõneti naeruväärne sõjajumal 8. Nimetage 3 silmapaistvat hellenismiajastu teadlast ja selgitage mõne lausega nende saavutusi. Eukleides võttis oma mitmekõitelises teoses ,,Elemendid" kokku kogu senise Kreeka matemaatikas saavutatu ja sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni. Archimedes kuulus füüsik ja leiutaja, avastas seaduse kehade veeväljasurvest Ptolemaios koostas maailmakaardi, tema seisukohad kujundasid Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni 9. Iseloomusta mõne lausega Platoni, Sokratese ja Aristotelese vaateid ideaalse riigikorra küsimuses. Platon Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Ideaalne riik kasvatab tõeliselt vooruslikke kodanikke
filosoofide tähelepanu ka moraaliprobleemidele. Sokratese ja tema mõtte jätkajate Platoni ning Aristotelese ideed mõjutavad filosoofiat tänapäeani. Kreekas kujunes esimest korda teoreetiline teadus. Teadusliku mõtteviisi sünd Hakati vaidlustama jumalike jõudude toimet. Otsiti mõistupäraseid looduse ja ühiskona vastuseid. Hellenismiperiood 338-30 a eKr- Millega algas... Aleksander Suure sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreekalased Pärsia impeeriumi ning seega kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani. Kuidas jagunes Aleksander Suure riik Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. Riigi ja ühiskonnakorraldus Riigi eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka-makedooni päritolu monarhid. Valisid endile abilised oma õukonna ülikute seast. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tänu selle kasutsele võtuga muutus sõjavägi proffessionaalsemaks. Arendati sõjatehnikat. Õukonna elulaad ja kombestik olid üldjoontes kreekapärased.
Talle meeldis Sparta riik. Aristoteles - Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Väga mitmekülgne käsitles loodusteadusi, loogikat, füürikat, ajalugu, eetikat, muusikat, kirjandust ja maailma korraldust. Talle ei meeldinud Paltoni ideeõpetus. Inimene kui keegi, kes ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki. Et olla õnnelik, tuleb olla alati kahevahel (nt pillamise ja kokkuhoidmise vahel). Ta jagas hinge kaheks. Ptolemaios - kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks. Hippokrates - Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Hippokratese vanne, milles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. Tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted. Herodotos ajaloolane. Kirjutas "Historia" (Kreeka-Pärsia sõdadest). Ta oli esimene, kes ei
viitas kõige oleva üha voolavale muutlikusele; maail olevat tekkinud veest ja ujub vee peal) ; Thalest peetakse õigusega nii kreeka filosoofia kui ka teaduse alusepanijaks. Demokritos( tema meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest- aatomitest) ;Matemaatika(Pythagoras);Meditsiin(Hippokrates);Ajalookirjutuse algus(Herodotos-ajaloo isa) Sofistid Olid esimesd kes hakkasid tähelepanu pöörama inimese käitumisele ja moraaliküsimustele. Osa sofiste arvas, et inimlikud normid peaksid vastama tugevate ja võimekate, mitte nõrkade ja saamatute huvidele. Sokrates-vaidles sofistidele ägedalt vastu; tema arvates oli vaja filosofeerida selleks, et ,mõista , mis on hüve(see mis on olemuselt hea) ja milles seisneb vorus(see, mis aitab hüveni jõuda);ei pooldanud ateena demokraatliku riigikorda; ta anti noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises süüdistatuna kohtu alla; ta mõisteti surma.
· Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr. Hellenistlik 338 30 eKr · Aleksander Suure sõjakäik Pärsia impeeriumi vastu periood (334 326 eKr) ja maailmariigi kujunemine. · Hellenistliku kultuuri kujunemine. · Hellenistlike riikide kujunemine pärast Aleksander Suure surma (323 eKr). · Rooma riigi tugevnemine ja Kreeka ning Makedoonia allutamine 2.saj eKr. · 30 eKr viimase hellenistliku riigi- Egiptuse
· Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr. Hellenistlik 338 30 eKr · Aleksander Suure sõjakäik Pärsia impeeriumi vastu periood (334 326 eKr) ja maailmariigi kujunemine. · Hellenistliku kultuuri kujunemine. · Hellenistlike riikide kujunemine pärast Aleksander Suure surma (323 eKr). · Rooma riigi tugevnemine ja Kreeka ning Makedoonia allutamine 2.saj eKr. · 30 eKr viimase hellenistliku riigi- Egiptuse
lähiajalooks. Vanem ajalookrijutis on pidanud keskaja alguseks maa alistamist võõrvõimule pärast mvv lõppu. Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga. Uusajast omakroda eristiub selle esimene periood-varauusaeg, mis tinglikult kestab kuni 1789. Aastal alanud Prantsuse revolutsioonini. Uusimat ajajärku nimetatakse lähiajalooks. Selle aluseks loetakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918 aastal. Enamik kirjalikud allikad asuvad arhiivides. PILET 6 1.Hetiidid ja Pärsia impeerium Indoeuroopa rahvad. Hetiidi riik ja tehnoloogilised uuendused. Pärsia suurriigi kujunemine, stabiilsus ja häving. Pärsia religioon. · Indoeuroopa rahvad olid hetiidid Väike-Aasias ja pärslased Iraanis. Hetiidi riiik:1700. Aasta paiku eKr kerkis esile hetiitide impeerium, mille moodustasid väiksemad sõltlasriigid, mis kõik allusid hetiidi kuningale. Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas, suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja nende kaaskondlased moodustasid
-raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr: -Ateena ja Sparta sõda -Sparta võit Sparta ülemvõim 404-371 eKr: -liit Pärsiaga -371 eKr >> Teeba linnriigid purustasid Sparta Makedoonia tõus 359-338 eKr: -võeti üle kreeka kel ja komber -Philippos II (359-336 eKr) >> sekkus Kreeka asjadesse -338 eKr Kreeka langemine 5.) HELLENISMIPERIOOD (338-30 eKr)
Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig" Perikles - Periklest peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises. FILOSOOFIA MUISTSES KREEKAS Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm. ja iseloomusta: Filosoof - Filosoof oli õpetlane, kes juurdles maailma olemuse üle. Filosoofia on arutlus ja õpetus maailma olemuse ja inimese käitumise üldisematest küsimustest. Kreeka filosoofia põhiküsimused: Kuidas maailma on tekkinud? Kuidas inimene peab käituma? Sõna "filosoof" (vanakreeka keeles philósophos) võttis väidetavalt esimesena kasutusele Pythagoras. Dateeri e. määratle aeg ja iseloomusta: elas Thales (saj) - 6.saj 1.pool
Hellaseks. Tsivilisatsiooni uus tõus (8.-6. saj eKr) ehk arhailine ajajärk. Tekivad linnriigid ehk polised. Neis oli tavaliselt mõni tuhat elanikku (erandid Ateena ja Sparta). Hakati seaduseid kirja panema. 8. saj eKr võeti kasutusele tähestik. 7. saj lõpul eKr hakati müntima hõberaha drahme. Alates 776. a eKr hakati pidama ka olümpiamänge. Klassikaline ajajärk (5. saj-338 eKr). Sel perioodil toimusid Kreeka-Pärsia sõjad ning ka Ateena ja Sparta omavaheline sõda. Kreeka ja Pärsia sõjad (499-479 eKr). Tähtsam tegevus algas 490. a eKr, kui Pärsia kuningas Dareios I tuli üle Egeuse mere Kreekasse, kuid tema väed said Maratoni lahingus rängalt lüüa ja selle riismed lahkusid Kreekast. 480. a eKr tuli Xerxes I omakorda laevastikuga. Ta suutis vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka, kuid sai Salamise merelahingus Ateena lähedal kreeklaste laevastikult lüüa. Järgmisel aastal
Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. Kreeklaste arust nende parim ja kuulsaim poeet. Herodotos- ajaloolane, kes esitas Poolt- ja Vastuargumendid Demokraatiale, Aristokraatiale ja Monarhiale. Sokrates- Vana-Kreeka filosoof, kes ei pannud oma vaateid kirja, teda tuntakse tema õpilaste vahendusel Platon- filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja, esimese kõrgkooli- Ateena Akadeemia rajaja Aristoteles- filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja, pani aluse paljudele uutele teadusharudele Aleksander Suur- Aristotelese kasvandik. Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on 3
eKr tegutsenud õpetlane. Kogu maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Tema nime järgi on 5.Herodotos-”Ajaloo isa”, kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest, “Historia” sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks. 6.Hippokrates- Arst. Tema meelest olid haiguste põhjused looduslikud ja sõltus tervis nelja ihumahla tasakaalust. Hippokratesele omistati nn “Hippokratese vanne” - Arstide ametitõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist. 7.Sokrates- Ateena filosoof, sofist, kes ei võtnud oma õpetussõnade eest tasu. 8.Platon- Sokratese kuulsaim õpilane, Ateena aristokraat. Asutas oma kooli- Akadeemia. Uskus, et hüve ja voorus on midagi püsivat. 9.Aristoteles- “Loogikaisa”, Platoni õpilane. Asutas Ateenas oma kooli- Lykeioni gümnaasiumis. 10.Aleksander Suur- Makedoonia kuningas (Philippos II poeg, valitses 336-323 eKr). Aleksander Suure vallutusretk pani aluse uuele ajajärgule, mida tuntakse hellenismiperioodi nime all.
*Tähtis rituaal oli vereohver: loomade (veiste, sigade, lammaste, kitsede) tapmine altaril. Tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal. Altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi. *Iga aasta peeti usupidustusi. *Jumala õpetusi ja endeid jagasid oraaklid. (Kuulsaim Delfi oraakel) *Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Karistused kanti eluajal või pärandati järglastele. 2.2 Pärsia religioon (73) *Pärslaste usk oli sarnane India usuga. Mitmed Pärsia ja India jumalad langesid kokku ja mõlemas religioonis oli kesksel kohal tule rituaalne austamine. *Pärsia riitusi sooritasid maagid- preestrid, kelle amet oli päritud ja kes moodustasid kindla, hierarhilise sisekorraldusega preesterkonna. *Kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. *Iraani pühad tekstid-Avesta. *Zarathustra õpetusel põhinevat usku nimetati mazdaismiks. See oli selgelt dualistlik õpetus,
Sellegi poolest liitsid kõiki helleneid ühine keel, kombed ja usund. (Kõiki mittehelleneid kutsusid nad barbariteks). Hellenite ühtsust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, olulisemad Delfi ja Zeusi peamine kultuskoht Olümpia. Alates 776 eKr hakati Olümpias iga nelja aasta tagant korraldama olümpiamänge, mis saavutasid ülekreekalise tähtsuse. Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr). 6.sajandil tekkis Lähis-Idas enneolematult suur Pärsia riik, mis allutas endale ka Kreeka linnad Väike-Aasias ning võttis siis suuna ka Balkani vallutamiseks. 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku Ateena vastu. Pärslased said Maratoni lahingus rängalt lüüa ja pidid lahkuma. 480 eKr tungis Kreekasse kuningas Xerxes, kellel õnnestus foiniikia laevastiku abiga vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähistel said aga pärslased jällegi hävitavalt lüüa, järgmisel
Aegamööda hakkasid sellest kogumist eralduma konkreetsed teadusharud. Matemaatikaga tegeles juba Thales, kuid veelgi enam aitasid selle edenemisele kaasa VI sajandi teisel poolel Lõuna-Itaalias tegutsenud õpetlane Pythagoras koos oma õpilastega. Pythagorase meelest põhines kogu maailmakorraldus arvulistel vahekordadel. Arvud olid tema jaoks pühad. Ta püüdis mõista arvude olemust ja tegeles sellest tulenevalt matemaatiliste probleemidega. Nii on tema järgi nime saanud tuntud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Kreeka matemaatikud õppisid palju idamaade, eriti Mesopotaamia tedusest. Ka pütagoorase teoreemis sisalduv väide oli seal juba ammusest ajast tuntud. Kuid kreeklased olid esimesed, kelle jaoks matemaatika polnud üksnes praktiliste arvutusalaste näpunäidete kogum, vaid loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem. Kreeklased olid ka esimesed kes
Aegamööda hakkasid sellest kogumist eralduma konkreetsed teadusharud. Matemaatikaga tegeles juba Thales, kuid veelgi enam aitasid selle edenemisele kaasa VI sajandi teisel poolel Lõuna-Itaalias tegutsenud õpetlane Pythagoras koos oma õpilastega. Pythagorase meelest põhines kogu maailmakorraldus arvulistel vahekordadel. Arvud olid tema jaoks pühad. Ta püüdis mõista arvude olemust ja tegeles sellest tulenevalt matemaatiliste probleemidega. Nii on tema järgi nime saanud tuntud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Kreeka matemaatikud õppisid palju idamaade, eriti Mesopotaamia tedusest. Ka pütagoorase teoreemis sisalduv väide oli seal juba ammusest ajast tuntud. Kuid kreeklased olid esimesed, kelle jaoks matemaatika polnud üksnes praktiliste arvutusalaste näpunäidete kogum, vaid loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem. Kreeklased olid ka esimesed kes
500-338 Klassikaline periood: Kreeka-Pärsia sõjad (500-478): VI s teisel poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid
valitsesid Idamaade üle). Hellenism aristokraatia riigikord, kus võim on tähendab pärast Makedoonia Aleksandri koondunud rikaste ja suursuguste inimeste vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste kätte. (Sparta) ja makedoonlaste kultuuri segunemist poliitika linnriigi asjadega tegelemine idamaade kultuuriga. Homeros vanakreeka pime laulik, Aristoteles filosoof, Platoni õpilane. Teda kes oli arvatavasti eeposte "Illias" ja loetakse antiikaja mitmekülgseimaks "Odüsseia" autor. õpetajaks: tegeles loodusteaduse, loogika, Sokrates 5. sajandi teisel poolel füüsika, ajaloo, riigikorra, eetika, muusika, eKr; filosoof, kes ei kirjutanud ise kirjanduse, maailma üldise korraldusega. ühtegi teost, ta vestles aristokraatlike Võttis eelkäijate teadmised kokku,
d. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): · Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. · Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. · Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. · Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. e. Hellenismi periood (338-30 eKr) · Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. · Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased)
kuid edaspidi algas juba vaaraode võimu nõrgenemine. Sagenesid välisvaenlaste rünnakud nii lõunast kui läänest ning palju oli ka sisemist võimuvõitlust. · Hiline periood (XXI-XXVI dünastia, 1075-525 eKr). Egiptus jagatakse jällegi kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses valitsesid vaaraod, Ülem-Egiptuses ülempreestrid. 8.saj eKr langes Ülem-Egiptus Nuubia valitsuse alla, Alam-Egiptuse vallutasid assüürlased. · 6.saj eKr algas Pärsia ülemvõimu periood · 332.a. vallutas Egiptuse Makedoonia kuningas Aleksander Suur · 30 eKr langes Egiptus Rooma riigi võimu alla. RIIGI JA ÜHISKONNAKORRALDUS. ELU-OLU. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Selle tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas, kui kogu riigi, ühiskonna ja isegi looduse toimimise tagatis. Oli kõrgema jumaluse, päikesejumala Ra poeg, ühtlasi ka ülempreester
Olulised olid ka ülekreekalised religioossed keskused (Delfi ja Olümpia). 776 eKr hakati korraldama olümpiamänge Uus tsivilisatsioon erines Kreeta-Mükeene omast oluliselt. Ühiskonna- ja riigikorraldus oli vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud. Võim oli küll aristokraatide käes kui ka lihtkogukondlastel oli võimalus sõna sekka öelda. Kirja kasutati riigiasjades palju vähem. Kreeka-Pärsia sõjad 6. sajandil kujunes ülisuur Pärsia riik, mis alistas Kreeka äärealad. 490 eKr saatis ta laevastiku koos sõjaväega Ateena vastu, kuidas sai Maratoni lahingus lüüa ja oli sunnitud Kreekast lahkuma. 480 eKr tungisid pärsia väed uuesti Kreekasse ning vallutasid Põhja- ning Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähedal saavutas aga kreeka laevastik pärslaste üle otsustava võidu ning aasta hiljem purustas spartalaste juhitud maavägi pärslased ka maismaal ning kihutas nad maalt välja. Klassikaline ajajärk (5
tunnsitas end selle alamaks. Pmst oli Früügia 8.saj Anatoolia suurvõim pealinnaks Gordion kuid 7.saj kimmerlaste sissetungiga läksid alad Lüüdialastele Gyges: 7.saj Lüüdia kuningas, kes pani aluse riigi suurvõimule, sest pidi vastu astuma kimmerlastele, kellega võideldes hukkus. 7.saj hakait ka Lüüdias metallraha müntima. Kroisos: 6.saj Lüüdia viimane kuningas, rikas ja vägev, talle kuulusid Kreeka linnad Anatoolia läänerannikul ja sisealad. Pidas sõda Pärsia Kyrose vastu, mille kaotas ning seetõttu läksid Lüüda alad Pärsiale. 9) Mesopotaamia 1. aastatuhandel e. Kr. Uus-Assüüria 9-7saj 11-10.saj oli langus ja sisemine ebastabiilsus.kuid 9.saj hakkas Assüüria taas tugevnema Tiglatpilesar III ümberkorraldused: 8.saj Uus-Assüüria impeeriumile alusepanija, sest taastas Assüüria vägevuse enda ümberkorraldustega: suurendas adminsitratiivpiirkondade
allakäiguni. Odadega relvastatud jalavägi mängis lahinguväljal rolli veel 18. sajandil, kuid nende taktika ei pruukinud kattuda enam faalanksi omaga. filosoof-Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega. Filosoofid kipuvad olema eri arvamustel selles, kes just on filosoof, nagu selleski, mis on üldse filosoofia. Sõna "filosoof" (vanakreeka keeles philósophos) võttis väidetavalt esimesena kasutusele Pythagoras. Filosoofi kui elukutse olemuse kirjeldamise ja selle eristamise poolest muudest ligidalseisvatest elukutsetest nt sofistide ja retoorikute elukutsetest on tuntud Platon. Seesama kirjeldus on pannud aluse ka levinud kujutlusele filosoofist kui eluvõõrast ja askeetlikust mõttetargast, kes tegeleb ranges
* Kreeklased eelistasid kõrgreljeefi. * Dooria stiilis templitel olid reljeefid metoopidel, joonia templitel aga katsid reljeefid katkematu lindina kogu friisi. * Reljeefidel katavad figuurid osaliselt üksteist, eespoolsed figuurid rohkem kivist väljas kui tagumised loob ruumilise mulje. * Reljeefidel kujutatakse enamasti võitlussteene. Võitlejad mütoloogiast võõi kreeklaste ajaloost. Meenutavad tihti allegooriliselt kreeklaste võite, eriti pärsia üle. * Klassikalise ajastu algusest päris olümpia zeusi viilufiguurid (kolmnurkse kompositsiooni keskel seisis jumal Apollo, kelle rahulik aga jõuline liigutus on vastandatud teda ümbritsevale võitlusele) * Parimad ehitusplastika teosed loodi ATEENA PARTHENONI templi jaoks (1799 a viidi suur osa Londonisse briti muuseumi). * Nike templist päris reljeef kujutab imetlusväärse meisterlikkusega läbi kanga kumavaid kehavorme
10 päeva pärast viis Dionysosele tagasi. D-l hea meel; lubas täita mistahes soovi. Midas soovis, et kõik, mida ta puudutab, muutuks kullaks. Kullaks läks ka toit ja jook. Näljasurma vältimiseks palus M D-l kingitus tagasi võtta. D käskis pesta Paktolose jões. Pärast olla sealt kulda leitud. Midas valiti vahekohtunikuks pillivõistlusel Apolloni ja Paani vahel. Mägedejumal Tmolos ütles võitjaks Apolloni, Midas arvas Paani paremaks. Apollon tõmbas talle eeslikõrvad. Midas varjas neid mütsi all. Juukselõikajast teener sai teada; ei suutnud saladust pidada, kaevas jõe äärde augu, sosistas sinna: "Kuningas Midasel on eeslikõrvad" ja ajas augu mulda täis. Kõrkjad kasvasid sinna, tuul liigutas neid ja sosistas sama lauset. Narkissos. püha jõe Kiphissose poeg; käis ja vallutas nümfide ja drüaadide südameid, kuid ei hoolinud neist. Echo armus temasse, N tõukas ta ära
776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse – Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
