Leidsid 26 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hellenism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
matemaatik, kreeklased, maailmapildis, vallutusretk, makedoonlaste, massiline, väljaränne, elupaigaks, antiookia, süürias, ühiskonnakorraldus, polised, valitsesid, monarhid, austust, tavadest, igapäevase, järelvalve, ulatuse, komöödiad, käsitlesid, teemasid, klassika, poeedid, erudeeritud, oodatud, saatuse, harunemine, eukleides, põhjapanevatagajärjel lagunes Aleksandri hiigelriik 3 väiksemaks, kuid siis igati arvestatava suurusega riigiks. Need olid Egiptus, nn Seleukiidide riik, mis hõlmas esialgu suuremat osa Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes aja jooksul enam-vähem Süüria piiresse, ja Makedoonia. Viimase võimu all olid ka Kreeka polised. Need kolm riiki seisid järgnevatel sajanditel omavahel alatasa sõjajalal. Aleksander Suure vallutusretke ja sellele järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Tähtsaim uus linn oli Egiptuses Niiluse suudme lähedal paiknev Aleksandria, millest sai Vahemeremaade suurim keskus. Aleksandriale lisandusid Antiookia Süürias ja vanade linnade seast eriti edenenud Pergamon Väike-Aasias. Nii omandas Vahemere idaosa rannikuala varsti üsna kreekapärase üldilme. Levis a arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel enam-vähem kõigis selle piirkonna linnades,
HELLENISMIPERIOOD(lõppes 1. saj eKr) · Aleksander Suur korraldas makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu ja mõne aastaga vallutas Väike- Aasia,Kesk-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani ning likvideeris Pärsia impeeriumi. · Aleksander Suur suri ja ta väepealikud tülitsesid ning riik lagunes kolmeks: Egiptus(tähtsaim uus linn Aleksandria), nn Seleukiidide riik(Süüria piires)(tähtsad uued linnad Antiookia ja Pergamon), Makedoonia(Kreeka polised). · Vahemere ümbrus muutus kreekapäraseks, kuna Aleksander Suure vallutusretkedele järgnenud paljude sõdadega rändasid kreekalased sinna elama. · polis kaotas oma senise tähtsuse · hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päristolu ainuvalitsejad- monarhid(praktiliselt piiramatu võim, ainult makedoonias pidid arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi)
Hellenismiperiood 338 30 a. eKr Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Hellenismiperioodiks nimetatakse ajajärku, millele pani alguse Aleksander Suure vallutusretk. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana. Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt. Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid.
Hellenism (4.-1. saj eKr, 338-30 eKr) 1. Aleksander Suure vallutusretked (336-325 eKr), vt atlas lk. 33 vallutas Päsia ja jõudis Indiani. Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan langesid makedoonlaste ja kreeklaste ülemvõimu alla 1) tähtsus · Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Euroopast Lähis-Ida maadesse. Esmalt tulid nad palgasõduritena, kuid ajapikku hakkas üha enam ümber asuma ka muude ametite esindajaid · Erinevused kreeklaste ja makedoonlaste endi vahel kadusid võõrsil peagi ja nad sulasid ühtseks kreeka keelt kõnelevaks elnikkonnaks · Ajavahemikku Aleksander Suure vallutusest 4. sajandil eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 1. sajandil eKr nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks
14 (lk. 101-106) Tume ajajärk (u 1100-800 eKr). Sellest perioodist on vähe teada, sest kiri unustati. Osa kreeklasi läks üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule ja nii laienes Kreeka asustus. Sel perioodil võeti kasutusele raud. Ühiskond oli vähe kihistunud. Kreeka erinevad osad omavahel halvasti ühendatud. Kesk- ja Põhja-Kreekat ühendas Termopüülide kitsastee. Kesk- ja Lõuna-Kreekat omakorda aga kitsas Isthmose maakitsus. Hellenid ehk kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike-Aasia läänerannikul. Kokku nimetati neid alasid Hellaseks. Tsivilisatsiooni uus tõus (8.-6. saj eKr) ehk arhailine ajajärk. Tekivad linnriigid ehk polised. Neis oli tavaliselt mõni tuhat elanikku (erandid Ateena ja Sparta). Tekkisid vastuolud aristokraatide ja lihtrahva vahel. Polised seetõttu tihti sisemiselt ebastabiilsed. Selle vältimiseks hakati seaduseid kirja panema. 8.
Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostab seda Kreeta kuninga Minosega. Minioilist kultuuri tuntakse eelkõige arheoloogiliste leidude põhjal. Kreetal oli küll isetekkeline kiri nn lineaarkiri A, kuid seda lugeda ei osata. Seetõttu teatakse kultuurist vähe ja sedagi oletuste põhjal. Tsivilisatsiooni keskusteks olid lossid, tuntuim Knossos
maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt
maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt
teemasid; võttis kokku kõik oma eelkäijate teadmised ja süstematiseeris need; võttis nende põhjal enda põhjendatud ja originaalsed seisukohad; õpetus loogikast; ei uskunud Platoni ideeõpetust; uskus, et idee avaldub konkreetsete asjade kaudu ja teda saab määratleda üldistamise teel; inimene ei saa olla õnnelik väljaspool riiki; ideaalne riik on see, kus kodanikuõigused kuuluvad keskmise jõukusega elanikkonnale HELLENISMIPERIOOD Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Aleksander Suur oli Makedoonia kuninga Philippos II poeg. Ta korraldas vallutusretke Aasiasse pärslaste vastu ja vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ja likvideeris sellega Pärsia impeeriumi. Aleksander Suur pidas end kogu maailma valitsejaks. Ta suri varakult, kuid jätkusid tülid tema väepealike vahel, mis kestsid ligi pool sajandit. Selle tagajärjel lagunes hiigelriik kolmeks väiksemaks
Sarnaselt Kreeta lossidega, olid ka Kreeka lossides laod, töökojad ja kultusepaigad. Nii kujutas loss endast justkui suure majapidamise keskust. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopsed müürid. Losside eesotsas seisis kaks kõrget tegelast: valitseja ja sõjapealik. Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased. Lossid seisid omavahel vaenujalal. Religioonis olid olulised samad jumalad, mis hiljemgi (Zeus, Hera, Poseidon). Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid ahhailasteks. Mükeene kultuuri esindajad osalesid ka Trooja sõjas umbes 1200 a eKr. Tume ajajärk (u 1100-800 eKr). Sellest perioodist on vähe teada, sest kiri unustati. Osa kreeklasi läks üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule ja nii laienes Kreeka asustus. Sel perioodil võeti kasutusele raud. Ühiskond oli vähe kihistunud. Kreeka erinevad osad omavahel halvasti ühendatud. Kesk- ja Põhja-Kreekat
at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu seda nimetatakse tumedaks ajajärguks. Kuid selle perioodil algas rauaaeg törjuti pronks ja vask.
ebajumalateks. Jumal olevat loonud inimese oma näo järgi. Iseendid pidasid juudid jumala valitud rahvaks, kelle esiisa Aabrahamiga sõlmis juba Jumalaga lepingu, mida hiljem uuendas Mooses. Seda tunneme 10 käsu all. On piibli vanim osa. Umb. I a.tuh keskpaigas eKr kujunes välja tõeline ainujumalakultus-monoteism. Prohvetid olid tulihingelised monoteismi kuulutajad. Kreeka: geo. olud-võimsad mäed, soe, kuiv kliima, turvaline, idakallas liigendatud, palju saari. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, mugandasid neid ja arendasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Olid linnriigid e. polised. Põhja- Kreekas Olympose mägi, Kesk-Kreeka ühendab Peloponnesose maakitsust. Põldu vähe, kasvatati oliive, viinamarju. Kreeka asub Balkani ps, Egeuse mere saartel, mägine ala, kliima kuiv, kuum, vihma harva, jõed väiksed, veevaesed, suvel kuivavad, liigendatud mererannik, meri on peamine ühendustee
Niisiis võib öelda, et astroloogia on sündinud Mesopotaamias. Siit levis see edasi naabermaadele ja kreeklaste kaudu ka Euroopasse. 5. INDO-EUROOPA RAHVAD. HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK INDOEUROOPLASED. Indoeurooplaste all mõistetakse sugulaskeeli kõnelevaid rahvaid, kes asustavad juba aastasadu ulatuslikku maa-ala Indiast Euroopani. Nende hulka kuulub suur osa India rahvaid, iraanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased (lätlased, leedulased), germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Indoeurooplaste päritolu ja varasema ajaloo kohta saab teha vaid oletusi. Paljud teadlased tänapäeval arvavad, et indoeurooplaste algkodu asus kuskil Ida-Euroopa või Kasahstani stepivööndis. Nende keelte ühissõnavara lubab arvata, et juba enne ulatuslikumat laialirändamist kasvatasid indoeurooplased hobuseid ja veiseid ning kasutasid vankreid. Tõenäoliselt tegelesid nad
anglikaani kirik. Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks ja ladinakeelsed missad asendati ingliskeelsetega, sarnanes jumalateenistus väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Vastureformatsioon . Pärtliöö PILET 12 1.Kreeka panteon Tähtsamad jumalad/jumalannad. Templid. Preestrid ja rituaalid. Oraaklid. Surmajärgsus. Tähtsamad jumalad/jumalannad Zeus-taeva, tormi ja piksejumal ning jumalate valitseja. Hera-zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, keda kreeklased austasid peamiselt abielu kaitsjana. Poseidon-zeusi vend, merejumal, kes oma võimsa kolmhargiga tekitas tormi ja kutsus esile maavärinaid. Hades- zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja. Demeter- zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja. Ares- julm ja mõneti naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg (ei kuulunud kreeklaste lemmikute hulka). Hephaistos-lonkur tulejumal, jumalate sepp (Hera ja Zeusi poeg)
-kujunesid linnad ja lossid (tuntuim Knossos koos Minose paleega) -laod ja töökojad -lineaarkiri A >> tänapäeval ei osata seda lugeda, aga arvatakse et need on majapidamisdokumendid -arvatavasti valitsesid preester-kuningad -lossid ja linnad olid kindlustamata *austati eelkõige jumalannasid *naised olid väga tähtsal kohal ühiskonnas *ohverdused, rongkäigud, tantsud *härg > tähtsaim kultusloom Mükeene tsivlisastsioon: -hobused ja sõjakaarikud -u 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare -Knossosest sai keskus -lineaarkiri B >> tänapäeval loetav -kindlustatud lossid (kuulsaim Mükeene) -laod ja töökojad -valitsesid kuningas ja sõjapealik -lossis töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised -talupojad andsid lossile andameid Kangelaseepika: -u 1200 eKr langes Mükeene tsivilisatsioon -hiilgeaeg säilis kangelaslugudes -lauldi põlvest põlve kangelauslaule edasi -Herakles, Oidipus
otsekui müüdis, mille järgi tarkusejumalanna, sõjakunsti, linnade ja teaduste kaitsja Athena sündinud täies elu- ja jõukülluses Zeusi peast. Euroopa vanim kirjandus saavutas kõrge taseme peaaegu iseseisvalt, olulisi mõjutusi vastu võtmata. Näiteks Idamaade vanemate kirjandustega tutvusid kreeklased alles pärast seda, kui nende endi kirjanduse õitseaeg oli juba seljataga. Ometi kujunes sisult ja vormilt rikas kirjandus, mis avaldas tugevat mõju kõigepealt rooma kirjandusele. Alles Rooma kaudu muutus kreeka kultuur esmalt kõigi Vahemeremaade rahvaste ja sealt edasi kogu maailma üldvaraks. Uusaegse Euroopa osasaamine antiikkultuurist on olnud püsiv. Mõnel perioodil
Kreetalased kasutasid kirja: nii juba III aastatuhande lõpul kujunema hakanud hieroglüüfkirja kui ka hilisemat piltmärkidega täiendatud silpkirja nn lineaarkirja A (eristamaks seda veel hilisemast kreekakeelsest lineaarkirjast B). Keel mida kõneldi on meile tundmatu ja tekstid, mille hääldus lineaarkirja A puhul küll enamvähem aimatav, seetõttu arusaamatud. Selge on ainult, et tegu polnud kreeka keelega, mis näitab, et toonased kreetalased polnud kreeklased. Kuna tekstidest tänini aru ei saada, siis põhinevad meie teadmised Kreeta tsivilisatsioonist ainult arheoloogia andmetel. Kuid 3 varaste losside ja linnade osas pole needki eriti rikkalikud, sest hilisemad ehitusfaasid on varasema suures osas hävitanud. Samas on selge, et savitahvlid lineaarkirjatekstidega kujutasid endast arvedokumente, mis näitab losse bürokraatlike majapidamiskeskustena.
Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid:
majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse – Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik – Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid:
majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid:
3 KULTUURILUGU I (VANA-KREEKA KULTUUR) 1. Vana-Kreeka eelajalugu (eelkreeka, varahellase ajajärk) a) Mandri-Kreeka. Elanike etniline kuuluvus ebaselge, neid on nimetatud pelasgideks, kaarialasteks ja lelegiteks. Migratsiooniteooria j. ei olnud praeguse Kreeka territooriumil elavad hõimud indogermaanlased. Teise teooria j. elasid IV-III at. e. Kr. Kreekas kreeklastele lähedased sugulashõimud, kreeklased ise aga paiknesid põhja pool, Illüürias või Makedoonias. Herodotos on kreeklasi nimetanud pelasgide hõimu üheks haruks. Kindlustatud asulad rannikul, mitte ainult põllumajandus- vaid ka käsitöönduskeskused. ~XXII saj. pronksivalu. b) Egeuse kultuur, jaguneb a. Kreeta ajajärk III-II at e. Kr. b. Mükeene ajajärk II at e. Kr. 2. Periodisatsiooni probleemid. Ajaloo (kultuuri) järgi: Egeuse e. kreeta-mükeene ajajärk (III-II at e. Kr.)
sajandi alguses eKr, muu Itaaliaga ühendati see 42 eKr. Gallia Transalpina lõunaosa, tänapäeva Provence'i alal, asutasid roomlased 212 eKr Gallia Narbonensise provintsi. Gallia vallutamise viis 58–51 eKr lõpule Julius Caesar. Augustus jaotas Gallia 3 osaks: 1. Akvitaania (Aquintia) lõunas 2. Gallia Lugdunensis keskel 3. Gallia Belgica põhjas Nende keskuseks oli Lugdunum (Lyon). 5. sajandil vallutasid Gallia germaanlased. Hellenid- muistseid kreeklased.. Vanaajal oli Kreekamaa nimetuseks Hellas. (Kõiv, M. 1994) 5. sajandist eKr eristati selle nimetusega kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest (barbaritest). (http://et.wikipedia.org/wiki). Nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite jaoks arusaamatuna põrinana. (bar-bar). (Kõiv, M. 1994) Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi
Ajalooliselt ilmuvad vaatevälja koos kaarikusõidu ja hobusekasvatusega, hetiidid olid kaarikusõitjad 19 saj ,kreeklased on olemas kui hakkavad lineaarkirja b tekstid 15 saja, 16 saj esimesed kaarikukujundid, India Veeda traditsioon 012 saj , arenes välja Sanskriti keel , india kaarikusõit.Algkodu vb otsida sealt kust saab igale poole, ja kus on põhjust oletada et hobused ja kaarikukoht , on suur stepi vöönd ulatub ukrainast põhja- kasastanini,toimus väljaränne alates 3 at lõpu poolest ,hetiidi 3 at lõpus, kreeklased hiline 3 at lõpp, Induse tsivilisatsioon ei olnud indoeurooplaste loodud , langus ,sissetungi pärast Väike-aasia kolmanda aastatuhande märke et oleks sissetungid toimunud, ja leiame väike aasiast esimesed indoeurooplased sealt, pole märke sissetungist . Mõni arvab et elasid kogu aeg Anatoolias. Hetiidi kujundasid suure riigi hiljemalt 17 saj alates. Allutasid Hatti rahvale kuulunud Hattuša ja
rituaalne bassein. Troon säilinud. Kujutatud sellisena, et naine istub troonil ja lähedal tiivulised greifid. Sooline vahekord- pitsatitel ja kujutistel naised kesksel kohal, religioonis jumalannad domineerisid. Mehi on ka naistega koos kujutatud, aga alati on nad sekundaarsed. Matriarhaarne ühiskond? Samas pole sellist riiki võrdluseks leitud. Sõjakat aspekti pole eriti kujutatud. Härjakultus. Enamasti ohvriloom, temaga olid seotud rituaalid. Mandri- Kreekas elasid juba tol ajal kreeklased. Kreeklaste jaoks oli Kreeta rikkuse ja kultuuri maa, seega kreeklastele ahvatlev. 15.saj toimusid Kreeta saare lossides suured purustused ja algas lossidejärgne periood. Hävitati kõik lossid peale Knossose ja aretasid lineaarkirja B. Thera linna juures oli vulkaanipurse ja seetõttu leiti sealt igast säilinud freskod. Umbes 17 saj lõpp või 15saj alguses. Kreeta tsivilisatsioon langes hiljemalt 1200. Mükeene tsivilisatsioon Kreeta mõju varaseimad märgid pärinevad Mükeenest 16saj
Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüürias, tema sõjakäigud Süür
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
