Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Hellenism - sarnased materjalid

kreeklased, oliivi, matemaatik, lgseid, saatuse, aristarchos, rdus, venev, paljudele, panteon, sima, isiklikku, leidsid, polised, antiookia, austust, tsid, makedoonlaste, maailmapildis, ljar, elupaigaks, tavadest, trag, teemasid, diad, klassika, poeedid, erudeeritud
thumbnail
3
doc

Hellenism

· Palgasõjaväe kasutamisega tõusis armee professionaalsus · Varasemates kreeklaste vägedes oli tähtsaim jalavägi, nüüd tõusis jalameestest faalanksi kõrval ka ratsaväe tähtsus · Idamaade eeskujul hakati kasutama sõjaelevante · Linnade vallutamiseks ehitati kiviheitemasinaid ja piiramistorne · Täiustusid ka sõjalaevad ­ need olid nüüd suuremad ja kiiremad 3. Hellenistlikud linnad · Idamaale rännnanud kreeklased asusid sageli sealsetesse vanadesse linnadesse, kuid rajasid tihti ka uusi asulaid · Uutest linnadest oli tähtsaim Egiptuses Niiluse suudmes paiknenud Aleksandria, millest kujunes Vahemeremaade suurim linn, kuulus oli ka Antiookia Süürias · Vanade linnade seast tõusis esile Pergamon Väike-Aasias · Vahemere linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad muutusid kreekapäraseks. Rajati templeid,

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Hellenism

surma midagi, pole mõtet karta, ka jumalaid ei tule karta neid inimeste asjad ei huvita,filosofeerimine aitab hingerahuni Stoitsistlik koolkond- kõik jumaliku korra järgi ette määratud, lepi saatusega vabasta end hirmudest, nii saad hingerahu Religioon-hakati austama paljusid idamaiseid jumalaid, kuulsaim Isis,astroloogia,sodiaagi tähtkujud Teadus- spetsialiseerumine, tähtsaim keskus Aleksandria, matemaatik Eukleides- sõnastas ja tõestas geomeertia põhialused, Archimedes-kuulsaim füüsik ja leiutaja, kruvi veetõstukina,kivi ja nooleheitjad astronoomid- uskusid et maa on kerakujuline, usuti et universumi keskpunktiks on maa, Ptolemaios koostas esimese maailmakaardi

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Hellenism

Hellenism Kolm suurt hellenistlikku riiki · Egiptus ­ Ptolemaioste dünastia (Ptolemaios I Soter) · Seleukiidide riik (Seleukos I) · Makedoonia, selle võimu all ka Kreeka linnriigid ­ antigoniidid (Antigonus I) Hellenism · Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse. · Kreeka keel ja eluviis · Hellenismiperiood ­ ajavahemik Aleksander Suure vallutusest Rooma võimu kehtestamiseni. Hellenistlikud linnad · Aleksandria, Antiookia, Pergamon. · Kreekapärased ehitised: templid, staadionid, gümnaasiumid, teatrid jms. Hellenistlik kirjandus ja religioon · Silmapaistvaim zanr luule · Komöödia · Idamaised jumalad · Taevakehade järgi ennustamine Teadus · Teaduse hiilgaeg · Archimedes ­ kruvi, kehade veeväljasurve ___________________________________________________________________________ _____

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Hellenism

• Tuletorni kõrgus oli u 130 meetrit  • Kolm 956. ja 1323. aasta vahel toimunud maavärinat muutsid torni rusuhunnikuks. • 1994. aastal avastasid Prantsuse arheoloogid mõned tuletorni jäänused Aleksandria Idalahe põhjas. • Mis aastal tuletorn valmis? • Kui kõrge oli tuletorn? • Kuidas tuletorn hävis? Kultuur ja kirjandus • SMART Teadus • Miks kujunesid välja eraldi teadusharud? • Kes on hellenismi ajajärgu kõige kuulsam matemaatik? Kuidas nimetatakse tema kõige kuulasmat teost? • Kes on hellenismi ajajärgu kuulsaim tehnikateadlane? Nimeta vähemalt 3 tema leiutist • Kes on hellenismi ajajärgu kuulsaim astronoom ja geograaf? Milline oli tema arvamus maailmaruumist? Kodune töö • 14.03 – Õ lk 62-69 KT õppida • 28.03 – Referaat – „Archimedese kruvi“ või „Kiviheitemasin“ Tiitelleht – sisukord – teksti 2-3 lehekülge – pildid – kasutatud materjalid

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Hellenism

Vana-kreeka perioodid: Kreeta- Mükeene ( 2000-1100, Trooja sõda, Knossose vallutamine), tume ajajärk(1100-800, väljaränne, raha kasutusele võtt), tsivilisatsiooni uus tõus (tähestik, olümpiamängud, seadusandluse algus), klassikaline ajajärk(500-338 Kreeka Pärsia sõjad, filosoofia algus), hellenismiperiood (Aleksandri sõjakäigud, Rooma ülemvõim) Kreeta Kreeta+Mükeene Mükeene Vaba lihtrahvas Aristok. orjad aeg 2000-1400 eKr Vanim periood 15. saj eKr Kes? talupojad rikkad Sõjav. kiri Lineaarkiri A Oli tekkinud kiri Lineaarkiri B Ül. Osaleminerahva- Riigi ju- Rasked koosolekutel, htimine, tööd, maksude maks- sõdi-

ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Hellenism

Hellenism   on ajaloo­ ja kultuuriperiood, mil pärast Aleksander Suure vallutusi Idamaadesse  rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146  eKr.) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu  kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi  teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja  idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses,  ühiskonnakorras ja kultuuris.    Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri  mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides(  Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil  elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja  sõjav�

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hellenism

Hellenism 4. saj teisel poolel e.m.a alistas Makedoonia Kreeka linnriigid. Makedoonlaste kultuur ei olnud kõrgelt arenenud, kuid nad tegid edukaid sõjaretki Aasiasse. Kreeka kunsti mõjud hakkasid levima kogu Makedoonia keisri Aleksandri vallutatud aladel, segunedes seal kohalike traditsioonidega. Pärast keisri surma lagunes riik paljudeks väikesteks nn. Hellenistlikeks riikideks. Kuigi Kreeka kunsti mõjud olid kõige suuremad, ei olnud kultuuriliseks keskuseks enam Kreeka linnad, vaid teiste hellenistlike riikide keskused. Kreeklastest said nüüd kunstiimportijad, nad täitsid valitsejate tellimusi ja tihti müüsid ka oma varasemate suurteoste koopiaid. Idamaade mõjul tekkis kunsti jälle isikukultus. Levis suursugususe ja luksuse taotlus. Kujud ja ehitised pidid olema kas ülisuured või siis väga väikesed. Figuuridel muutus oluliseks psüühhika ja tunnete kujutamine. Erinevalt varasema Kreeka kunstiga, kus kujutati rahulikus poosis täiuslikke inimesi, kujutab hellenistl

Kunstiajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Hellenism

Termini hellenism võttis kasutusele J. G. Droysen XIX sajandi alguses, mis tähendas orjandusliku antiikühiskonnaperioodi. Hellenismiperiood algas Makedoonia kuninga Aleksander Suure vallutusretkega 338. eKr ja lõppes 30. eKr Augustuse ainuvalitsejaks saamisega või Egiptuse kui viimase hellenistliku riigi alistumisega Roomale. Periklese ajal oli olnud Hellase sisemise õitsengu kõrgaeg, hellenismi ajal jõudis Kreeka K. Marxi sõnade järgi suurima välise õitsenguni. See väljendus eripärastes majanduse, ühiskonna ja kultuuri muutustes, mis peale Mandri-Kreeka hõlmasid ka Itaaliat, Egiptust, Nuubiat ja Indiat ning avaldasid mõju isegi Musta mere rannikualadel ja Hiinas. Hellensim hõlmas kogu vanaaja maailma ning tema järelmõjud ilmnesid veel Bütsantsi ajalgi. Hellensimi uurimisaega on tegelenud väga palju silmapaistvaid ajaloolasi sealhulgas J. G. Droysen, U. Wilcken, M. Rostovtsev, W. Tarn, H. Bengtson ja A. Ranovits. Nad kõik on rakendanud erinevaid meetodeid ja läh

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Kreeka ja hellenism

maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 ­ 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hellenismiperiood

Seleukiidide riik ja Makedoonia. Aleksandri vallutusretkede tulemused: · kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Idasse, · uute linnade rajamine, tähtsaimad Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias, Pergamon Väike Aasias, · kreeka kultuuri levik Vahemere idaossa ­ levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel ning kreeklased olid sealsetel juhtpositsioonidel, · kreeklaste enda elukorralduse muutumine ning idamaiste mõjude suurenemine. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Kreeklaste tavapärane riigikorraldus ­ polis ­ kaotas hellenismiperioodil oma tähtsuse. Suurriike hakkasid valitsema kreekamakedoonia päritoluga ainuvalitsejad ­ monarhid. Nende võim oli praktiliselt piiramatu, ainult Makedoonias pidid nad arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hellenismiperiood

surma midagi, pole mõtet karta. Filosofeerimine aitab kõike mõista, vabastab hirmust ­ hingerahu. · Stoikud ­ zenon ­ maailmas kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusele vastu ei saa. Hirmudest vabanemine ja saatusega leppimine toovad hingerahu. Eratosthenes Eukleides Archimedes Aristorchos Ptolemaios Matemaatik, poeet, Matemaatik, teos Füüsik ja leiutaja ­ Astronoom, atleet, geograaf, ,,Elemendid" ­ kruvi (tol ajal Astroloog, astronoom. Arvutas kogu senine veetõstuk), Matemaatik, välja Maa matemaatikas konstrueeris: kivi- Geograaf ­ koostas ümbermõõdu saavutatu ja ja nooleheitjaid

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Hellenismiperiood

Nii oli 3. sajandil eKr pikka aega Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes ühtviisi kodus nii astronoomias, geograafias kui ka ajaloos. Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu (meridiaani pikkuse) ja koostas kogu varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi (arvutas välja kõikide tähtsamate sündmuste ligikaudse toimumisaja) Samas võimaldas teaduse suurem spetsialiseerumine saavutada paljudel üksikaladel silmapaistvat edu. Nii koostas matemaatik Eukleides (4. sajandi teisel poolel eKr) mitmeköitelise põhjapaneva teose ,,Elemendid", milles sõnastas elementaar geomeetria põhialused. Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes (3. sajand eKr) aga formuleeris muu hulgas hüdrostaatika (kehade veeväljasurve) seaduse. Muutused religioonis Kõik vanad jumalad jäid püsima ning nende kõrvale andsid kreeklased koha paljudele ida jumalatele. Seejuures leidsid kreeklased oma ja võõrastel jumalatel olulisi

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hellenismiperiood

Filosoofia aitab inimestel hirmudest ja muredest vabaks saada. TEADUSE ARENG Eratosthenes arvutas maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas kogu Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise järjestuse. Eukleides ,,Elemendid", kus sõnastas elemenetaargeomeetria põhitõed. Archimedes formuleeris hüdrostaatika (kehade veeväljasurve) seaduse. ,,Heureka!". Tiguülekanne ja sõjatehnilised seadmed. Astronomid maa on kerakujuline Aristarchos esitas helitsentrilise (päikesekeskse maailmapildi) Hakati koostama horoskoope. MUUTUSED RELIGIOONIS Jumalaga isiklikumat lähedust pakkuvad müsteeriumid. Isis sai kõige pop jumaluseks Idamaade ja kreeka uskumuste sulam.

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Hellenismiperiood

Hellenismiperiood Aleksander Suure vallutusretked Makedoonlased ja kreeklased vallutasid Pärsia impeeriumi (kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani) Aleksander Suure maailmariik lagunes, sest väepealikud hakkasid omavahel sõdima. Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Vahemere idarannikul tekkisid uued linnad Hellenismi periood- periood Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni Hellenistlikud suurrigid Egiptus

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hellenismiperiood

Hellenismiperiood Hellenismiperioodil toimusid Kreekas suured muudatused. See periood sai alguse 338 a. eKr ja lõppes 1. sajandil eKr. Sellel perioodil oli silmnähtavalt tähtsaim tegelane Aleksander Suur ja tema väed. Just tema juhtimisel allutati Pärsia impeerium. Aleksander Suure vallutusretked toimusid aastatel 336- 323 eKr. Sel ajavahemikul vallutati Pärsia ja selle piirkonnad. Peale Aleksander Suure surma lagunes aga hiigelriik kolmeks väiksemaks riigiks: Egiptuseks, Süüriaks ja Makedooniaks. Selle lagunemise tulemusena tekkisidki hellenistlikud riigid. Aleksander Suure vallutustega kaasnes kreeklaste väljaränne idamaadesse. Asuti elama vanadesse linnadesse, samas rajati ka uusi linnu. Paljud sellised linnad asusidki Vahemere idaosas. Kuulsamateks linnadeks oli Aleksandria, Antiookia ja Pergamon. Nende linnade lähisümbrused muutusid kreekalikuks kreeklaste sisserände pärast. Nii saigi alguse kreeka keele ja

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Hellenism

Stoitistide koolkond (Stoitism), mis ütles, et kõik on jumalate poolt ette määratud, ja saatusele ei ole mõtet vastu hakata. Nende arust hirmust surma ees üle saades ja elu mõõdukalt nautides saavutaski hingrahu, ning filosoofia aitab inimestel hirmust üle saada. Kreeka teaduse suurmees Eratosthenes arvutas geograafias välja maa ümbermõõdu (mediaani) pikkuse, süstematiseeris ja kirjutas ajaloo kronoloogia. Matemaatik Eukleides kirjutas elementaargeomeetriast teoses "Elemendid", ning füüsik ja leiutaja Arhimedes formuleeris vee hüdrostaatika seaduse. Tema tähtsamad leiutised on nt. Tiguülekanne (vee tõstuk) ja kivi ja nooleheitjad. Astronoom Aristarchos esitas esimesena päikesekeskse (heliotsentrilise) maailmapildi. Tema teooria aga ei leidnud eriti pooldajaid, mistõttu vajus see unustusse. Õpiti tundma ka astroloogiat, koostati 12 sodiaagi tähtkujust lähtuvaid horoskoope.

20. sajandi euroopa ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Vana-kreeka ja hellenism

Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostab seda Kreeta kuninga Minosega. Minioilist kultuuri tuntakse eelkõige arheoloogiliste leidude põhjal. Kreetal oli küll isetekkeline kiri ­ nn lineaarkiri A, kuid seda lugeda ei osata. Seetõttu teatakse kultuurist vähe ja sedagi oletuste põhjal. Tsivilisatsiooni keskusteks olid lossid, tuntuim Knossos

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

omadustega ning nendega sooritatavate tehetega.Vanimate kirjalike allikate kohaselt kasutati lihtsamaid aritmeetilisi tehteid luba Vana-Egiptuses ja Babüloonias, kus seda oli vaja hoonete ja püramiidide rajamisel See toimus umbes 2000 aastat eKr. Aritmeetika põhioperatsioonid on liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine. Aritmeetika alla kuuluvad aga ka tehted protsentidega, juurimine, astendamine ja logaritmid. Astroloogia – taevakehade põhjal tuleviku, saatuse ja isikuomaduste ennustamine. Astroloogiaga tegelevat inimest nimetatakse astroloogiks. Astroloogia põhineb seisukohal, et inimese iseloomu ja käitumist mõjutab lisaks maistele põhjustele ka taevakehade asend tema sünnimomendil. Astroloogide seisukohalt saadavad planeedid välja võnkeid, mis inimesi mõjutavad. Astroloogias lisandub objektiivsetele astronoomilistele andmetele subjektiivne tõlgendus. Kuna astronoomia põhineb aga uurimisandmetel, objektiivsetel vaatlustel ja

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Vana-Kreeka

3 KULTUURILUGU I (VANA-KREEKA KULTUUR) 1. Vana-Kreeka eelajalugu (eelkreeka, varahellase ajajärk) a) Mandri-Kreeka. Elanike etniline kuuluvus ebaselge, neid on nimetatud pelasgideks, kaarialasteks ja lelegiteks. Migratsiooniteooria j. ei olnud praeguse Kreeka territooriumil elavad hõimud indogermaanlased. Teise teooria j. elasid IV-III at. e. Kr. Kreekas kreeklastele lähedased sugulashõimud, kreeklased ise aga paiknesid põhja pool, Illüürias või Makedoonias. Herodotos on kreeklasi nimetanud pelasgide hõimu üheks haruks. Kindlustatud asulad rannikul, mitte ainult põllumajandus- vaid ka käsitöönduskeskused. ~XXII saj. pronksivalu. b) Egeuse kultuur, jaguneb a. Kreeta ajajärk III-II at e. Kr. b. Mükeene ajajärk II at e. Kr. 2. Periodisatsiooni probleemid. Ajaloo (kultuuri) järgi: Egeuse e. kreeta-mükeene ajajärk (III-II at e. Kr.)

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

Kreetalased kasutasid kirja: nii juba III aastatuhande lõpul kujunema hakanud hieroglüüfkirja kui ka hilisemat piltmärkidega täiendatud silpkirja ­ nn lineaarkirja A (eristamaks seda veel hilisemast kreekakeelsest lineaarkirjast B). Keel mida kõneldi on meile tundmatu ja tekstid, mille hääldus lineaarkirja A puhul küll enamvähem aimatav, seetõttu arusaamatud. Selge on ainult, et tegu polnud kreeka keelega, mis näitab, et toonased kreetalased polnud kreeklased. Kuna tekstidest tänini aru ei saada, siis põhinevad meie teadmised Kreeta tsivilisatsioonist ainult arheoloogia andmetel. Kuid 3 varaste losside ja linnade osas pole needki eriti rikkalikud, sest hilisemad ehitusfaasid on varasema suures osas hävitanud. Samas on selge, et savitahvlid lineaarkirjatekstidega kujutasid endast arvedokumente, mis näitab losse bürokraatlike majapidamiskeskustena.

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
18
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID ja iseloomustused

Selle põhjused olid valdavalt majanduslikku laadi- kasvavat rahvastikku ei suudetud enam Kreeka väheviljakal maal ära toita. Väljarändajad säilitasid oma emalinnadega tihedad majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised sidemed. Kolonistid puutusid siirdealadel kokku teiste rahvastega, mis omakorda suurendas sarnaseid keelemurdeid ning kultuuritraditsioone järgivate kreeklaste ühtekuuluvustunnet. Kreeklased nimetasid endid helleniteks ning kreeklastega asustatud alasid Hellaseks. Kõigi võõramaalaste suhtes tunti teatavat üleolekutunnet ning neid nimetati barbariteks. 2.2. Abielu ja perekond: Vana-Kreeka perekond oli oma iseloomult patriarhaalne e isakeskne. Naistel kodanikuõigused puudusid ja nad olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks peeti tugevate ja tervete laste sünnitamist ning majapidamise eest hoolitsemist.

Kunstiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Kreeta, Kreeka, Rooma, Hellenism, Itaalia.

unustati. Inimesed elasid väikestes vaestes külades. Tumedat ajajärku nimetatakse ka Homerose ajajärguks, kuna Homerose eepos, koos arheoloogiliste allikatega on põhiliseks tolleaegse Kreeka ajaloo uurimisel Kes ta on ja millega sai tuntuks? 1. Minos: Kreeta kuningas, Minoiline kultuur Kreeta saarel. Defineeri e. sõnasta mõiste või nimetus: 1. Hellas: Kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike-Aasia läänerannikul. Kokku nimetati neid alasid Hellaseks. 2. Hellen: Hellenid ehk kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike-Aasia läänerannikul. 3. Barbar: Barbarid (kreeka barbaros) olid vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased. 4. Knossos: Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on Knossos 5

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
9
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID

Selle põhjused olid valdavalt majanduslikku laadi- kasvavat rahvastikku ei suudetud enam Kreeka väheviljakal maal ära toita. Väljarändajad säilitasid oma emalinnadega tihedad majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised sidemed. Kolonistid puutusid siirdealadel kokku teiste rahvastega, mis omakorda suurendas sarnaseid keelemurdeid ning kultuuritraditsioone järgivate kreeklaste ühtekuuluvustunnet. Kreeklased nimetasid endid helleniteks ning kreeklastega asustatud alasid Hellaseks. Kõigi võõramaalaste suhtes tunti teatavat üleolekutunnet ning neid nimetati barbariteks. 2.2. Abielu ja perekond: Vana-Kreeka perekond oli oma iseloomult patriarhaalne e isakeskne. Naistel kodanikuõigused puudusid ja nad olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks peeti tugevate ja tervete laste sünnitamist ning majapidamise eest hoolitsemist.

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ajaloo eksami punktid

Maadeavastuste mõju Euroopale: Eelkõige avardasid maadeavastused inimeste silmaringi. Maadeavastsute mõjul nihkus Euroopa kaubanduse raskuspunkt Vahemerelt ning Läänemerelt Atlandi ookeanile. Eurooplased õppisid tundma seninägematuid taimi ja loomi. Ameerikast toodi Euroopasse kartul, tomat, mais ja tubakas, koduloomadets kalkun. Negatiivne mõju: toodi kaasa uusi haigusi, kurikuulsaimaks sai süüfilis. PILET 5 1.Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni võrdlus Religioon: panteon, surmajärgsus, templid. Kultuurisaavutused: kiri, haridus, teadus, kirjandus, leiutised. Panteon-ühe usundi jumalad. Egiptlaste Panteon: Eiptlaste austaud jumalate hulk oli tohutu(üks tekst loetleb 740 jumalat, kuid see arv võis olla suuuremgi). Kindlat ja üldkehtivat süsteemi polnud. Jumalate tunnused tihti kattusid. Tähtsad polnud üksikasjad, vaid see, et jumalaid austatakse ja nende eest rituaalset hoolt kantakse. Tähtsamad jumalad keda seostati kuningavõimuga:

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kreeka lühikokkuvõte 2

Kreeka Paulina Pähn Rõivastus: Kreeklased ei kanna tuunikat, rõivad koosnevad neljkandilistest riidetükkidest, õmblusi pole, riie oli kallis lõbu. Peakatet kandsid ainult töölised, jalas kanti sandaale. Kitoon ­ tavaline riietus nii meestel kui naistel. Peplos ­ pidulik riietus naistel. Himation soojem üleriie. Chlamys ­ lühem üleriie sõjaväelastel ja reisijatel. -dooria stiil(arhailise perioodi alguses) -joonia stiil(kaunistatud, hilisem) Religioon: Jumalad on antropomorfsed, kehastavad peamiselt suuri loodusjõude

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt

Üldiselt käidi koolis vähe, rikkamate perede lapsed jätkasid enda täiendamist mõne sofisti juures. Tüdrukute õpetamine oli pere enda asi ja tavaliselt piirdutigi ainult majapidamis- ja käsitööalaste teadmistega. Erandiks oli Sparta, kus pandi ka tüdrukute kasvatamisele rohkem rõhku. Lüürika Luuletusi kanti ette suuliselt pilli saatel. Kirjutati armastusluulet, luuletusest kumas läbi poeetide auahnus ja edevus, aga ka tõdemus, et elu on lühike ja surm vältimatu. Kurdeti saatuse heitlikust ja kutsuti üles mõõdukusele. Kuna moraaliküsimused oli tihedalt seotud poliitikaga, tegelesid paljud poeedid ka poliitikaga. Üheks neist oli Solon, kes pühendas kogu oma luule pahede kritiseerimisele või enda poliitiliste sammude põhjendamisele. Silmapaistvaim luuletaja oli Pindaros, kes juba oma eluajal ei suutnud kõiki tellimusi täita. Tema kuulsaimad teosed olid OMvõitjatele pühendatud ülistuslaulud. Teater Kujunes välja Dionysose pidustustest

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Egeuse ehk Kreeta Mükeene kunst - Hellenistlik kunst

Nimeta neist kõige kõrgetasemelisem? 11. Tänu kellele avastati Egeuse kultuur? Sakslane, Heinrich Schliemann. VANAKREEKA KUNST 1. Kuidas periodiseeritakse kreeka kunsti? Arhailine e. vana aeg ­ 600-480 e.Kr. Klassikaline e. õitseaeg ­ 480-323 e.Kr. Hiline e. hellenistlik aeg ­ 323 e.Kr.-30 p.Kr. 2. Miline on kreeklaste usund? Polüteistlik 3. Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Kreeka linnriigid sõdisid pidevalt. Ühtet riiki ei kujunenudki, ometi tundsid kreeklased end ühtse rahvana, sest neid ühendas keel, religioon ja kultuurielu. 4. Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne? Ehitada templeid. 5. Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Mille järgi nad olid nimetatud? Dooria, joonia, korintose stiil. Neid nimetati ka orderiteks (order 'kord') 6. Vaata templite põhiplaane. Miiline ehitisetüüp on siin aluseks? 7. Kirjuta ülesse kõik õpitud templi üksikosad alates ülevalt? · Templi sisemus · Viilkatus

Kunstiajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 ­ 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vana-Kreeka kokkuvõttev konspekt

kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur- Kreeka), Egeuse mere Vana- Kreeka eelajalugu a) Mandri-Kreeka. Elanike etniline kuuluvus ebaselge, neid on nimetatud pelasgideks, kaarialasteks ja lelegiteks. Migratsiooniteooria j. ei olnud praeguse Kreeka territooriumil elavad hõimud indogermaanlased. Teise teooria j. elasid IV-III at. e. Kr. Kreekas kreeklastele lähedased sugulashõimud, kreeklased ise aga paiknesid põhja pool, Illüürias või Makedoonias. Herodotos on kreeklasi nimetanud pelasgide hõimu üheks haruks. Kindlustatud asulad rannikul, mitte ainult põllumajandus- vaid ka käsitöönduskeskused. ~XXII saj. pronksivalu. b) Egeuse kultuur, jaguneb a. Kreeta ajajärk III-II at e. Kr. b. Mükeene ajajärk II at e. Kr. Periodisatsiooni Ajaloo (kultuuri) järgi: · Egeuse e

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Sokratese seisukohti. Aristoteles ­ Platoni Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast ­ eksisteerib vaid meeltega tajutav maailm, õpilane, antiikaja idee on asja olemus, mis on määratletav üldistamise teel. mitmekülgseim Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda äärustest ja leida kuldne õpetlane. kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel. Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika, eetika). Teadusliku mõtteviisi sünd Pythagorase roll matemaatika kujunemisel teaduseks: Maailmakorraldus ja seaduspärasused põhinevad arvulistel suhetel. Püüdis sõnastada matemaatikas üldistavaid väiteid e. teoreeme. Hippokratese roll meditsiini arengus: Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi. Inimese loomulik seisund on tervis.

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

ning vahendas meieni Sokratese seisukohti. Aristoteles – Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast – eksisteerib vaid Platoni õpilane, meeltega tajutav maailm, idee on asja olemus, mis on määratletav antiikaja üldistamise teel. mitmekülgseim Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda õpetlane. äärustest ja leida kuldne kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel. Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika, eetika). Teadusliku mõtteviisi sünd Pythagorase roll matemaatika kujunemisel teaduseks: Maailmakorraldus ja seaduspärasused põhinevad arvulistel suhetel. Püüdis sõnastada matemaatikas üldistavaid väiteid e. teoreeme. Hippokratese roll meditsiini arengus: Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi. Inimese loomulik seisund on tervis.

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

ning vahendas meieni Sokratese seisukohti. Aristoteles ­ Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast ­ eksisteerib vaid Platoni õpilane, meeltega tajutav maailm, idee on asja olemus, mis on määratletav antiikaja üldistamise teel. mitmekülgseim Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda õpetlane. äärustest ja leida kuldne kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel. Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika, eetika). Teadusliku mõtteviisi sünd Pythagorase roll matemaatika kujunemisel teaduseks: Maailmakorraldus ja seaduspärasused põhinevad arvulistel suhetel. Püüdis sõnastada matemaatikas üldistavaid väiteid e. teoreeme. Hippokratese roll meditsiini arengus: Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi. Inimese loomulik seisund on tervis.

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Kreeka linnriigi ajalugu

Templid:Kreeka pühamu keskpunkt oli altar.See oli madal enamasti kividest laotud alus, millel toodi jumalatele ohvreid.Altar paiknes lageda taeva all.Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumalakoda ehk tempel.Templid olid enamasti linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised.Templis hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli.Templi sisemus oli vähemoluline kui välimus.Oraaklid:Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased endeid.Kreekas olid ka spetsiaalsed pühamud kus võis nõu küsida jumalatelt.Neid kohti minetati oraakliteks.Kuulsaim Delfi oraakel.Mitte alati ei küündinud inimlik mõistus jumaliku tõeni.Surmajärgsus:Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma.Inimese saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tema tegudest eluajal.Hakati ka uskuma seda, et siinpoolses elus elades vooruslikult sai mõjutada surmajärgset saatust

Ajalugu
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun