Siber on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeteni. Artikli on kirjutanud mitte turism, vaid inimene, kes nii elab, töötab, kui ka õpib kohalikus ülikoolis. Saame teada, kuidas on reisimine Siberisse, millised on sealsed plussid ja miinused, millised on peamised vaatamisväärsused, kuidas toimib linnas orienteerumine ja transport. 1. SIBERISSE REISIMINE Arikli autorilt on mitmeid kordi küsitud, kas saaks küllakutseid, kuna inimestel on hägune ettekujutus, et Venemaale reisimisega peavad nad silmitsi seisma meeletu bürokraatiaga, kuid tegelikkuses ei ole asi sugugi nii hull. Tegelikult saab 30-päevase viisa kätte üsna kiirelt ja lihtsalt turismibüroodest. Eestlased on kuulnud igasuguseid jutte, et kui keeruline bürokraatia on, kui tahta minna Venemaale ja viibida seal üle kuu ehk üle kolmekümne päeva ning selleks tuleb seal teha sissekirjutus. Artikli...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda oli eestlaste jaoks väga raske. Eriti raskeks tegi selle olukorra see, et Eesti oli okupeeritud NSV-Liidu poolt. Kuna Eesti oli liidetud NSV-Liiduga, olid eestlased sunnitud sõdima Punaarmees. Osad eestlased said põgeneda metsa. 1941. aastal moodustati hävituspataljon, mille ülesandeks oli metsavendade vastu sõdimine. 20.juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. 1942. aasta sügiseks moodustati 8. eesti laskurkorpus, sinna kuulus umbes 27 000 meest, peaaegu kõik olid nendest eestlased . Teiseks sõdisid eestlased vabatahtlikult Saksa armees, järk-järgult mindi üle sundmobilisatsioonile. Esimesed vabatahtlikud olid metsavennad, nemad soovisid kõigi kannatuste eest venelastele kätte maksta. Kuna vabatahtlikke oli liiga vähe, siis kuulutati 1944. aastal 31. jaanuaril välja üldmobilisatsioon, kuna Punaarmee h...
Eestlased Venemaal Eesti on suure väliseestlaskonnaga riik, 20. sajandi algul elas ligi kuuendik eestlastest väljaspool oma rahva etnilist levikuala. Seoses ümberasumisega on Siber eestlastele tähenduslik olnud mitmel erineval ajaloolisel perioodil. Antud juhul ei räägi me massilisest represseerimisest ning Siberisse saatmisest 1941. ja 1949. aastal, vaid eestlaste minekust Siberisse 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Väljaränne Eestist Venemaale sai suuremas ulatuses alguse 19. sajandil, mil asutati külad esmalt Peipsi-tagustele aladele, Volgamaale ja Krimmi. Siberisse jõudsid esimestena alates 18
Küüditamine aastal 1941 Referaat Tartu 2008 Vaevalt oli vene enamlus Eestis võimu haaranud, kui algas vägivald eesti rahva kallal. Oli plaanitud ulatuslik küüditamine eesti rahva füüsilise hävingu teostamiseks, mille tegelikku algust tähistas 14. juuni 1941. Nagu vapustus käis üle maa, kui tol juunikuu ööl ilmusid tuhandeisse kodudesse NKVD (Norodnõi Komissariat Vnuternnih Del Siseasjade Rahvakomissariaat) rässakad püssimehed ja käsutasid kiirustades mehed, naised ja väetid lapsedki voodist. Veoautod kihutasid ahastava inimlastiga raudteejaamadesse, kuhu trellitatud loomavagunid olid valmis seatud. Perekonnad lõhuti - naine-lapsed lahutati mehest ja isast ning tuubiti vagunitesse. Läbi suveööhämaruse lisandus üha ja üha uusi inimkoormaid rongidele. Saabus perekondi pakkidega, mis sisaldasid hädavajalikku, oli aga ka õnnetuid, keda veeti vagunitesse tühjade kätega. Need vi...
UURALI KEELED UGRI KEELED Uurali keeled: läänemeresoome, ugri, saami, volga, permi, samojeedi keeled. Ugri keeled: Doonau jõgikond (ungari) ja Lääne-Siber (handi, mansi) UNGARI KEEL Ungari keel on Ungari Vabariigi ametlik keel mida räägib suurem osa Ungari elanikkonnast. Seda kõneleb üle 14 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, endises Jugoslaavias jm. Ungari keelel on iseloomulik rõhk esimesel silbil, esinevad helilised konsonandid, puuduvad aga diftongid ja tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutineeruvate keelte hulka. Kulus hulk aega, enne kui ungari keele soome-ugri päritolu osutus teaduslikult tõestatuks. Enne seda oli ungari keele päritolu Piiblist mõjustatuna otsitud ,,pühadest" keeltest heebrea, kreeka ja ladina keelest (kõlalaliselt sarnane) Sámuel Gyarmathy tõestas ungari keele soome-ugri päritolu 1799, võrreldes om...
...............15 LISA........................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Siber on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni. Siberi pindala ligi 10 mln km², ulatus läänest itta üle 7000 km, põhjast lõunasse ligi 3500 km. Siberi lõunapiiriks peetakse Venemaa lõunapiiri Kasahstani, Mongoolia ja Hiinaga, sest termini Siber all mõistetatakse praegu ainult Venemaa Föderatsiooni territooriumi, kuigi ajalooliselt kuulub selle koosseisu ka Kasahstani kirdeosa ja Venemaa Kaug-Ida. Loodusolude järgi eristatakse Siberis mitut piirkonda. Siber jaotub Lääne- ja Ida-Siberiks. Samuti eristatakse mõnikord Lõuna-Siberi mäestikke, Kirde-Siberit ja Kesk-Siberit. Tohutud lumeväljad, läbipääsmatud metsad, majesteetlikud mäed, lõputud stepid, inimtühjad
edenemist. Tööd tehti kõvasti, viljakas maa andis head saaki. Rahulikku elu aga polnud kunagi kauaks: sõjad, sundkollektiviseerimine ja küüditamiste-repressioonide laine halvasid külaelu. Mitmed eesti asundused kadusid, allesjäänud küladesse hakkas saabuma võõraid, valitsevaks sai vene keel. Paljud eestlased naasid kodumaale, teised asusid elama vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad. 1. Siber Siber see on tohutu territoorium, mis hõlmab 7,5% maailma maismaast ning on suurem kui kõik Venemaast läände jäävad Euroopa riigid kokku. Lõputud lumelagendikud, tuhandetesse kilomeetritesse laiuvad metsamassiivid ning käre pakane on märgid, mis läänelikust kultuurruumist pärit inimesele esimesena Siberiga seostuvad. Eestlaste jaoks tähendab Siber aga peamiselt küüditamise ning koonduslaagrite maad, see on paik, mida eestlase kujutluses raamib põhiliselt okastraat
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Referaat Venemaa Autor: Rivo Peegel PM1A 2013 Venemaa Venemaa on maailma suurim riik. Talle kuulub kaheksandik planeedi maismaast. Liitriik Venemaa ulatub Vahemerega ühenduses oleva, parassooja veega Mustast merest Läänemereni Põhja-Euroopas ja kuni Vaikse ookeani rannikuni Kaug-Idas. Sellest osa hõlmab tohutu suur Siber, mis on väga karmi kliimaga. Seal on ka väga palju metsi. Venemaa Föderatsioonis eristub kolm põhipiirkonda. Venemaa Euroopa-osa on kõige tihedamini asustatud ja kõige viljakam. Seda ala ääristavad lõunas Kaukasuse mäestik ja idas Uurali mäestik. Selle taga asub Siber, mis jaguneb samuti kolmeks piirkonnaks. (Lääne-Siberi lauskmaa, Kesk-Siberi lavamaa ning mägine idaosa), Mägist idaosa tuntakse Kaug-Idana. Venemaa põhjarannik on hõredalt asustatud
Puuliigid Tarvi Teearu ME-10 2012 MANDZUURIA PÄHKLIPUU Juglans mandshurica Kasvab 20- 25 meetriseks Areaal: Kaug- Ida Introdutseeritud kuna tal on dekoratiivne välimus TATARI KUSLAPUU Lonicera tatarica Kasvab 3-4 meetriseks Areaal: Kagu- Euroopa, Lääne- ja Ida- Siber Introdutseeritud kuna Talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu levinud ka linnahaljastuses. DOUGLASE VIIRPUU Crataegus douglasii Kasvab 9- 12 meetriseks Areaal: USA lääneosa. Introdutseeritudud kuna ta paljuneb hästi vegetatiivselt ja kasutatakse ilupõõsana JAAPANI EBAKÜDOONIA Chaenomeles japonica
Riikide sisepoliitiline ja majanduslik areng 20. sajandi alguses 20. sajandi alguses toimus maailmas palju muutusi: arenes nii sisepoliitika kui ka majandus. Tekkis keskklass, kes moodustas leiboristliku partei ning hakati nõudma erinevaid õigusi. Ülemaailmne kaubandusvõrk arenes seoses raudteevõrgustiku suurenemisega. 20.sajandil arenes üle maailma nii vee- kui ka maismaateede võrgustik. Üleilmastumise seisukohast väärivad erilist tähelepanu kaks Euroopast lähtuvat raudteeliini. Üks neist on BerliinBagdadi raudtee, mis ühendas Berliini Pärsia lahega, ning kavandati nii poliitilistel kui majanduslikel kaalutlustel. Teine väga tähtis raudtee oli Trans-Siberi liin Tseljabinskist Vladivostokini. 1905. aastal ühendati see juba varem rajatud raudteedega ning seoti Balti meri Vaikse ookeaniga, mis tegi kõnealusest raudteest maailma pikima katkematu raudtee. Ma arvan, et raudtee võimaldas hõivata uusi alasid majandusl...
Test 9 Arvan, et peaks alustama geograafiast. Kus siiski su vanaisa elas? Küsis Natasa. Ei ole halli aimugi-vastas Andres. Natasa too vanaema kaart. Hakkame otsima- hõikas Andrei. Ma lugesin, et eestlased sõitsid elama Siberisse, Krasnoskisse, Tomski, Omskisse, Tobookisse. Nad rajasid sinna asundusi. Kus see on?- küsis Andres. Ma Näitan sulle kaarti. No esiteks ma et sa tead, et venemaa on kõige suurema pindalaga riik maailmas. Idast Läände 10 000 km. Üks osa sellest asub Euroopas ja teine Aasias. Vot näed- see on Uural, Uurali mäestik. Põhjast lõunasse 25 000 km. Uurali mäed jagavad Venemaa idaks ja lääneks. See on piir Euroopa ja Aasia vahel. Muide Uuralit nimetatakse . Venemaal on väga palju loodusvarasid: kulda,naftat, sütt, gaasi. Siber asub Uuralist idas, see tähendab uurali taga. Siber- see on metsad, sood, pikad männid, nulud. Ja loomad on väga suured. Kar...
igikeltsaalasid ja rohtlaid, kõrgmäestikke ja palju ajaloolisi linnu ; selle maa rahvas on suure hingega ja kultuuririkas . Riigi geograafiline asend: Venemaale kuulub kaheksandik meie planeedi maismaast. See liitriik ulatub Vahemerega ühenduses oleva, parassooja veega Mustast merest Läänemereni Põhja-Euroopas kuni Vaikse ookeani rannikuni Kaug-Idas. Nende piiride vahele jäävad Euroopa ja Aasia ääretud alad, millest suurema osa hõlmab tohutu suur Siber, mida tuntakse eelkõige karmi kliima ja ääretute metsade poolest. Venemaa Föderatsioon eristub selgelt kolm põhipiirkonda. Kõige viljakam ja tihedamini asustatud on Venemaa Euroopa-osa, eriti selle lõunapoolmik. See kujutab endast suurt lauskmaad, mida ääristavad lõunas Kaukasuse ja idas Uurali mäestik (Põhja-Uuralis kõrgeim Sablja mägi, tuntud kui "mõõgamägi"). -4- Selle taga Aasias laiub Siber, mis omakorda jaguneb kolmeks suureks
pinkidest.Breznev köhatab ja ... järgneb aplaus. *** Breênevil on kodus papagoi, kes kogu aeg ütleb: "Nixon loll, Nixon loll!" Ükskord tuleb Nixon külla ja Breênev mõtleb, et kuhu papagoi panna, et ei taha nagu piinlikku olukorda kah sattuda. Otsutab, et paneb papagoi külmkappi. Siis kui Nixon on ära läinud tuleb Breênevile meelde, et papagoi on alles külmkapis ja otsustab ta lahti päästa. Kui Breênev külmkapi ukse lahti teeb, siis ütleb papagoi: "Siber õpetab, Siber õpetab." Breznevil korteris heliseb uksekell. Breznev võtab paberilehe ja loeb:"Kes on?" "Sellepärast, et Andropovil olid kõige kehvemad neerud, Tsernenkol aga kõige viletasam kardiogramm." *** Läheb mööda teed talumees, kaenlas arbuus. temaga saab kokku Gorbatsov. "Oi, milline kena arbuus. Anna mulle!" "Valige, Mihhail Sergejevits!" "Valida? Kuid sul on ju ainult seesamune üksainus arbuus!" "Ja mis sellest! Teid on ju ka ainult üksainus, aga meie ikkagi valisime!" ***
Baikali järv 2012 Asukoht Aasias Venemaal Ida-Siber lõunaosas O O 104-110 N , 51-55 E Asukoht Riigid Burjaatia Vabariik Venemaa Suurus Pindala 31 500 km2 Sügavus Keskmine- 758 m Suurim- 1637 m Elustik Asub Tuntumad kalaliigid paraskliimavöötmes Omul Harjus Siig Loomad Taimed 960 liiki Moon 50 kalaliiki Iiris 1 imetaja Sõnajalg Omul Harjus Siig Taimed e Iiris Moon Sõnajalg Baikali viiger Suuremad sadamad Nizneangarsk Ust-Barguzin Baikalsk Tähtsus majanduses Üle 400 turismiettevõtte Tselluloo...
Tootmisressursid:1.Tootmisressursid(maa, maavara, mets, vesi)2.Inimressursid (tööjõud)3.Kapitaliressursid(tööriistad, hooned, raha)4.ettevõtlikus. Majanduse põhiküsimused: Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemid: Naturaalmajandus- kõik eluks vajalik toodetakse ise, vahetuskaubandus, raha vähetähtis, nt aafriak, aasia, ida-siber, ladina-ameerika. Turumajandus- nõudluse ja pakkumiste suhe, hind sõltub turul olevast hinnast, laenud, palgad, kasumid, erahoiused. Käsumajandus- riik otsustab mida ja kuidas kellele toota, eraomandus puudub. Eelarve: rahandusministeerium paneb kokku, toimub 3lugemist, Eelnõu-valitsus, hääletab riigikogu, võtab vastu president. Propotsionaalne ja astmeline maksusüsteem, eestis ja soomes ( suurem palk=suurem maks), omavalitsuse eelarve, maksud=tuluallikas. Maksude kasulikkus: riik saab maskta toetusi, pakkuda tasuta ühishüv...
· Kes teisele head pole teinud, see tegi sellega juba halba. · Tõde võib sulle koguni koormaks saada... · Kui usud siis on; kui ei usu, ei ole... Mida usud, see ka on... · Armastada tuleb elavaid ... elavaid... · Asi ei seisa mitte sõnas, vaid selles, milleks sõna öeldakse. · Igal inimesel on hing hall ... kõik tahaksid teda minkida... · Inimese vastu lahke olla ei tee kunagi halba... · Vangimaja head ei õpeta, ja siber ka ei õpeta... aga inimene õpetab... jah! Inimene suudab head õpetada ... väga lihtsalt. · Tõde pole aga alati inmesele hea ... alati sa tõega hinge ei ravi... · Inimesed aina otsivad, aina tahavad, et parem oleks. . . · Inimene peab endast lugu pidama. . . · Ühed on inimesed, teised inimeste moodi. . . · Tõde on vaba inimese jumal! · Mis on tõde ? inimene - see on tõde! · Igaüks mõtleb, et elab enda jaoks, aga selgub, et parema jaoks.
raba e kõrgsoo aabasoo e peenrasoo vaipsoo turba kasv aastas 1mm/a 0,6mm/a 0,5-1mm/a väljakujunenud 8000a tagasi 3000-4000a tagasi 10,000 a tagasi ehituslik eripära kumer siirdesoo,mil on merepinnast 200m pinnavorm,mil on laiad älved ja kitsad kõrgusel,mustriline raba äärtes suured rabapeenrad vesised lohud iseloomulik vesi liigub keskelt asuvad tekk,mis katab ühtlase servadele nõgudes,läbivoolulis kihina kogu maa-ala ed suvel on maa külmunud levik Kirde-ja Tudra alad Parasvöötme merelises Lõuna-Eestis Skandinaavia ...
Kasutamine ´Albus´-valged viljad, ´Atropurpureus´- lehed punased ja kitsamad Sordid paljuneb hästi vegetatiivselt, kiirekasvuline. Lõuna-Eestis kasvab looduslikult, mujal levinud ilupõõsas, puit on kerge ja kõva, kasutatakse nikerdamiseks. Talub saastunud õhku ja kärpimist, seetõttu väga levinud haljastuses Märkused SIBERI KONTPUU Euroopa kirdeosa, Siber, Kaug-Ida, Mongoolia Päritolu 2-3 m Kõrgus peente okstega püstine või kaarduvate okstega põõsas Kasvukuju vanemad oksad hallikaspunased, nooremad erepunased. Noored võrsed kaetud vahakirmega Võrsed külgpungad kahe soomusega, kujult lantsetjad, 0,3-0,7 cm pikad, roostepruunid ja hallikarvased Pungad vastakud terveservalised lihtlehed, munajaselliptilised, teritunud tipuga, ümardunud alusega, 5-10 cm pikad
Volga GAZ-31105 Kodused sõiduauto, mass toodetud konveieri koos 2003 ja 2009 Gorki Automobile Plant. C 2009 saab tellida käsitsi tehase stuudios GAS. Tegelikult "105I" on täiustatud, versioon GAZ3110. Volga GAZ3111 Vene sõiduauto äriklassi (segment E2 Euroopa klassifikatsioon), toodetud katseliselt aastatel 19982004 Gorki Automobile Plant. Kokku oli tehtud 415 tüki. Volga Siber Vene sõiduauto sedaan tüüpi keskklass (segment D). Esitanud Vene firma "GAZ Group" kell "Interauto2007" Moskvas 29. augustil 2007 GAZ Siber. Hiljem mudelid ärinimi muudeti Volga Siber. Koostajad Andrei Totsilin Kaspar Oskar Tali
Erinevate soode tüüpide võrdlus Aabasoo e. Kühmsoo e. palsad Vaipsoo peenarsood Levik Ta on tüüpiline Ta on iseloomulik Väga niiskes merelises taigavööni põhjaosale. metsatundravööndile. parasvöötmes nagu Nende peamine Iiri- ja Šotimaal on levikuala on levinud vaipsood, mis Skandinaavia mäestik, katavad ühtlase kihina Kesk-Soome, Karjala kogu maastikku. ja Põhja-Siber. Asend Aabasoo on laiade Künkliku pinnaga soo, Vaipsood hõlmavad älveste ja kitsaste kus turbast küngaste ...
Anna- Elizabeth Vetemaa Loodusõpetuse essee 24.04.2016 Venemaa Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Rahvaarv on 147 miljonit. Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Vene köök on laialt tuntud peamiselt oma delikatesside poolest: vähesoolane lõhe, punane-, must- ja roosa kalamari , marineeritud ja soolatud seened (kuuseriisikad ja kivipuravikud). Toidulauda iseloomustab külluslikkus ja seda mitte ainult varakate inimeste poolt. Venelased armastavad süüa palju ja tihti. Esimese roana on esikohal supid . Supid on vene köögi lõunalaual esimene põhiroog- tuntuim eestlastele Sel...
Taimestik on kõik taimed kokku. Taimkate on taimekoosluste kogus (mets, niit). Põhikliimavöötmetes on aasta läbi üks õhumass (polaarne e. arktiline, parasvööde, troopiline, ekvatoriaalne). Vahekliimavöötmetes on pool aastat üks, pool aastat teine õhumass (lähispolaarne, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne. Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetüübid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne kliimavööde, külm, kuiv, alla 0º, kõrgrõhkkonnad, polaaröö ja päev; muld laiguti ja väga õhuke; samblad, samblikud; plankton, vaalad, hülged, morsad, albatrossid, PP jääkaru, LP pingviin; Inimesi ple. Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on ...
Eesti keele eksamiks. Kokku ja lahku kirjutamine · Täiendsõna on nimetavas käändes või lühenenud:inimelu,telenäidend,hobujõud,infoühiskond jne. · Täiendsõna näitab liiki või laadi(missugune):koerailm,isamaa,kodumaa,lauanuga,juusturiiv,puitmööbel jne. · Ühend väljendab hulka või kogu:kivihunnik,leivaviil,kuraditosin jne. · Täiend kuulub pähisõna juurde:koerakuut,kassipoeg,lambatall, · Tekib uus mõiste:lasteaed,vihmavari,rahvastepall,lepatriinu,ämblikmees · Omadussõna kirjutatkse kokku kui tekib uus omadussõnaline mõiste:tumepunane,heleroosa,sinakashall,mereroheline. · Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku järgmised tüved eba-,ala-,ime-,eht-,puht-,püsti-:ebareaalne,alakaaluline,imeilus,puhtsüdamli,püstirikas. · Ne-ja-line lõpuline omadussõna kirjutatakse tema ees oleva õhe täiendiga alati kokku : rõõmsameelne,majakõrgu...
Jäävöönd on pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga, polaarne kliima. Jääkõrb-maapind liustikuga. Külmakõrb-külmad kaljused alad. Jäämagi-mandriliustiku osa. Antarktika-Antarktise manner ja seda ümbritsev ookean koos saartega kuni 60. lõunalaiuseni. Arktika-põhjapoolust ümbritsev P-J koos euraasia ja P-A kitsa igikeltsaga kautud rannikuala. 1819-21 Bellinghausen 1. Nägi Antarktist. 1842-25 Middendorff Põhja-Siber. 1888. Fritjof Nansen. 1909. Robert Peary 1. põhjapoolus. 1911. Amundsen 1. Lõunapoolusele 2. Robert Peary. Arktika: (pmood: mägine 2-3m jääkilp veepinnapeal) Robert Peary TAIMESTIK: suvel lumest vabanenud aladel külmakõrbetes.Mikroskoopilised vetikad, seened. LOOMASTIK: (morsk, merelinnud,jääkaru) liigivaene, seotud merega, toitumise aluseks plankton. INIMESED: Püsiv inimasustus puudub.Põlisasukad.Gröönimaal: INNUITID ehk ESKIMOD, Kalastajad ja hülgekütid , Iglu lumest onn, Koerteraken...
Viirustest kuuluvad gripiviirused (A B C tüüpi) herpesviirused, polioviirus (lastehalvastust põhjustav- peaaegu ei esine enam) Seentest naha- ja küüneseened ( nakatumine inimeselt inimesele), kandioos tuntakse ka soorina- naiste suguteedes III Ohurühm ohtlikud põhjustavad inimese raskeid haigestumisi ( paljudel juhtudel on olemas ennetus ja ravivahendid). Bakteritest kuuluvad siis tuberkuloositekitaja, siberi katku tekitaja, pidalitõve tekitaja (tuberkuloos 20.saj.katk Siber katku kardeti USA s 11.09.2001- mikroob säilib mullas üle 60 aasta on vastupidav temperatuuridele, kuivusele). Viirustest kuulu siia hullulehmatõve põhjustaja, marutõveviirus, inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). Parasiitidest kuuluvad III ohurühma nookpaeluss (haigustekitaja toores lihas vaheperemees siga) Ehhinokokid need on ussid kelle vaheperemeesteks on kassid, koerad, metsloomad nakatumine toimub ussi munadest
läänes- Soome lahe ja Läänemeraga. Venemaale kuulub suur hulk saari: Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigats, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis Kuriilid, mis venivad Kamtsatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnagi suureks regioonika: Venemaa Euroopa osa, mis paikneb Uurali mägedest läänepoolsel territootiumil; Siber, mis laiub Uuralist peaaegu kuni Vaikse ookeani rannikuni ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised jooned Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia
AJALUGU Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürtsiriigist, millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Venemaa keisririik,Venemaa Nõukogude Vabariik,Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. (lisa2) Kiievi Venemaad peetakse vene rahva hälliks, kus IX XI sajanditel kujunes vene rahvus. XII sajandil tekkis kaks tugevat riiki Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik, mis oma olemuselt oli vabariik. XII sajandil Novgorodi vürstiriik võitles rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240.a. ja Jäälahing 1242.a.). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal tatari-mongoli ikke alla ning olid ligi 250 aastat sõltuvuses Kuldhordi khaanidest. XIV sajandil hakkas Moskva vürstiriigi ümber kujunema tsentraliseeritud riik, mille moodustumine lõppes faktiliselt 1547.aastaks, mil Ivan IV Julm krooni...
Kordamine energeetika tööks. 1. Mida tähendab energiamajandus? Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning nende kättetoimetamisega tarbijale. 2. Mis on energiavarad? Taastuvad/taastumatud energiavarad, traditsioonilised/alternatiivsed energiavarad. Oskad neid nimetada maailmast kui Eestist. Energiavarad on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energiamajanduses. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. 3. Energiamajanduse muutused, muutuste põhjused (analüüsi õpiku skeemi lk.66) 17. sajandil võeti kasutusele kivisüsi. 17.-19. sajandil kasutati ...
Põlva maakond ehk Põlvamaa. · Linnad, külad: Priis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Väike-Maarja, Õngu küla · Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats, Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Pikk jalg. · Maastikuesemed: Emajõgi, Peipsi järv, Jäämeri, Kura kurk, Sõrve säär, Suur Munamägi, · Maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Vooremaa, Siber, Ees- Aasia, Lähis-Ida, Idamaad. · Maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika. · Taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Suur Vanker, Põhjanael, Linnutee. · Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion, Suur Rannavärav, Inglisild · Ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Merevaigutuba. 2. ASUTUSED, ETTEVÕTTED, ORGANSATSIOONID, ÜHENDUSED
Varud paiknevad: Venemaal, Iraanis, Kataril. Eksportijad: Lähis-Ida, L-A, Aafrika. Importijad: USA, Jaapan, Lõuna-Korea. · Tahked kütused- Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Taastumatud, suured varud, transport mahukas ja kallis, kaevandused rikuvad maastiku, saastus(kasvuhoonegaasi, happevihmad). Peamised tootjad ja eksportijad: Hiina, USA, India, Austraalia, LAV. Kaevandamis paigad: Apalatsid Ruhr, Siber. · Vee-energia- taastuv energiaallikas, vee omahind on väike, saatet ei teki, aitavad ühtlustada vee taset, vähendavad üleujutuste ohtu, ühtlustavad vee äravoolu. Kuid takistavad kalade liikumist ja setete edsaikandumist. Suurte liinide kaudu ei tasu kaugele vedada. Hüdroenergia tootjad: Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa Eksportijad:Norra, Island Suurimad hüdroelektrijaamad: Kolme Guru ja Itaipu.
KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUM 9 Rood Retsensioon Kert Tikko 11. klass Regina Arnemann Kilingi-Nõmme Gümnaasium Krasnojarsk, Siber, 1988 aasta. Paljud noored pätid saadetakse baaskoolitusele, ajateenistusse. Oma uues kodus aetakse neil kõigepealt juuksed maha. Juuksur mõnitas noori ajateenijaid ja talle näidati lõpuks koht kätte. 3. päev, Fergana org, Usbekistan. Poisid läbivad korraliku koolituse. Nad harjutavad rivitrilli ja muud ajateenistusega seonduvat. Paljudele meestele oli see väga raske, neid pandi kive täis
vallakohtust. 3)Eestis algas talude päriseks ostmine 1850. aastatel, Lõuna-Eestis. Nad ostsid seda välja lina müügi eest. 4) Talupoegade vastuhakkamisvormid 1) Ülestõusud. Nt Mahtra sõda-oli kokkupõrge eesti talupoegade ja karistussalklaste vahel 14. juunil 1858. 2)Usuvahetusliikumine ehk vene õigeusku astumine. Kõige rohkem oli vene õigeusku astujaid Saaremaal, sest sealsed inimesed olid vaesed ja see oli nende päästerõngaks. 3)Ümberasumisliikumine(Peterburg, Siber, Kaukaasia, Kaug-Ida) Venemaal oli tühja ja viljakat maad · Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks vastutus magasivilja(magasiaidast võisid nad vilja laenata) varumisel ning vaestehoolekanne. · Vallakogukonna juhiks Eestimaal oli talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. · Talurahva koormised-mõisakoormised (teotöö), riiklikud koormised(pearaha), nekrutiandmise kohustus, kogukondlikud koormised · 19
1.Millal tuli riigi mõiste kasutusele? Mis oli enne terminiteks, kus? Organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus, mis on rahvsvahelises suhtluses suveräänne igast muust võimust. 1. Millised tunnused iseloomustavad riiki? Iseseisvus ja suveräänsus. Territooriumil elavad püsielanikud ja stabiilne valitsus. 2. Maalima regioonide asukoht kaardi. Millised riigid sinna kuuluvad? Anglo-Ameerika; Kariibi mere regioon; Ladina Ameerika; Põhjamaad; Euroopa; Vahemere maad; sahara; saharast lõuna poole jäävad riigid; lõuna-aafrika; siber; edela-aasia; sise-aasia; lõuna-aasia; ida-aasia; kagu- aasia; austraalia. 3. Maailmamajanduse, rahvamajanduse mõiste. Maailmamajandus = ühe riigi piiresse jääv majandus. Rahvamajandus = ? 4. Iseloomusta erinevaid tootmisviise (ühiskonna arengu peamised jooned) agraar-, industriaal-, ja infoühiskond. Traditsiooniline tootmisviis = asju tehakse nii nagu on tehtu...
KOMMUNISTLIK SÜSTEEM Sotsialismileeri kujunemine: · Ida- Euroopas- Sotsialism kehtestati Moskva toel ning Sõjaväe- ja Julgeolekukomitee kaasabil: Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Ida- Saksamaa. · Aasias- enne 2 maailmasõda oli üks sotsialistlik riik: Mongoolia. Teise maailmasõda järel: Hiina, Põhja- Korea, Põhja- Vietnam, 76 aastast kogu Vietnam. · Kuuba alates 1959a. Terminid: · Rahvademokraatiamaad- esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele. · Sotsialismileer- 1950ndatel kasutusele võetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta. · Sotsialistlik sõprusühendus- 60nendad. Tähistati NL-le kuulekaid riike: NSVL, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Vietnam, Mongoolia, Kuuba. · Sotsialistliku orjentatsiooniga ri...
1. Vihmamets Päike seniidis- päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all. Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselul...
Kliimavöötmete Konspekt Kummalgi poolkera. On seitse kliimavöödet. Igale kliimavöötmele on omased kindlad tunnused. Terves kliimavöötmes on ühesugune õhuringlus ja päikeselt saadav kiirguse hulk, sademed, aastaajad ja üldse kogu kliima on ühetaoline. Vöötmed, kus õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta vältel muutumatuks on põhikliimavöötmed. Sellised on ekvatoriaalvööde, troopiline ehk pöörijoonte vööde, parasvööde ja polaarvööde. Nimetatud vöötmete vahel asuvad veel vahekliimavöötmed. Need on alad, kus pool aastat valitsevad põhjapoolsema, teine pool aastat aga lõunapoolsema põhikliimavöötme tingimused. Kliimavöötmete piirid pole kuigi selged, sest kliimat mõjutavad hoovused, ookeanide ja mägede mõju. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev j...
UGRI KEELED Uurali keeled > läänemeresoome, ugri, saami, volga, permi, samojeedi keeled Ugri keeled > Doonau jõgikond (ungari) ja Lääne-Siber (handi, mansi) UNGARI KEEL Ungari keel (magyar nyelv) on Ungari Vabariigi ametlik keel, mida räägib suurem osa Ungari elanikkonnast (98,5%). Seda kõneleb üle 14 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, endises Jugoslaavias jm Ungari keele tüübile sarnanevad kõige rohkem üldiselt soome-ugri (uurali) ning turgi keelkonna keeled · iseloomulik rõhk esimesel silbil · esinevad helilised konsonandid, puuduvad aga diftongid · tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutineeruvate keelte hulka Kulus hulk aega, enne kui ungari keele soome-ugri päritolu osutus teaduslikult tõestatuks. Enne seda oli ungari keele päritolu Piiblist mõjustatuna otsitud ,,pühadest" keeltest heebrea, kreeka ja ladina keelest (kõlalaliselt sarnane) Sámuel Gyarmathy tõestas ungari keele soome- ugri päritolu 1799, võrreldes om...
Sotsialistlik maailmasüsteem II maailm ehk sotsialistlikud riigid. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSVL omaga. · Kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile · Valdab osa majandusest riigistati · Kehtestati plaanimajandus Sotsialismileer Pärast II ms kehtestas NSVL järk-järgult oma ülemvõimu Euroopa riikides. Kommunistid aidati võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rvle, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja-Koreale. 1950. aastal võeti kasutusele mõiste sotsialismimaad. Koos NSVLga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühendus Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid polnud aga Moskva kuulekad käsutäitjad. Vastu hakkas Jugoslaavia, maha suruti vastupanukatsed SDVs, Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias. Neid riike, kes jäid NSVLle truuks, hakati nimetama so...
Kordamisküsimused energeetika kontrolltööks 1. Energiamajanduse kujunemine (tead, millal tõusis ühe või teise energialiigi osatähtsus ja miks?) – vaata kindlasti õpiku skeemi lk.66 ja analüüsi seda. 1) Tööloomade jõud, puit, loomasõnnik – agraarühiskonnas, kõik väga algeline 2) Tuulikud ja vesiveskid - majandus areneb 3) Kivisüsi – 18.-19. saj., tehnoloogiline murrang, võetakse kasutusele aurumasinad 4) Elekter, sisepõlemismootor, nafta – 19.-20. Saj., tehnoloogiline murrang 5) Energiakriis – 1970.ndad, poliitilised põhjused 2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, Energiamets, saepuru, Nafta, maagaas, kivi- ja...
Uusaegkonna kronoloogia Sisukord Uusaegkond ehk kainosoikum Paleogeen Paleogeen (jätk) Mereelu evolutsioon Maismaataimede evolutsioon Neogeen Kvaternaar Kvaternaar (jätk) Uusaegkond Eestis Kasutatud materjalid Uusaegkond ehk kainosoikum § Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond § Algas 65,5 miljonit aastat tagasi, järgnes Mesosoikumile § Kainosoikum jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja Kvaternaari ajastuks Paleogeen § Algas 65,5 miljonit aastat tagasi ja lõppes 23,8 miljonit aastat tagasi § Ajastut iseloomustab Maa ajaloo viimane suur mere pealetung, mille tulemusena ujutati veega üle Ida-Euroopa platvormi lõunaosa, Lääne- ja Kesk-Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lääne-Siber Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine ja 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani oln...
Valmis käbid kuni 2cm pikad, pruunid ja rippuvad, kuni 7cm pikad, punakaspruun id Kasutamine, kasvatamine Puit on: Kasutatakse: • Kerge • Vineeriks • Pehme • Nikerdamiseks • Hästi töödeldav • Kütteks • Vees vastupidav Kasvab: Kasvatamine: • Kesk-ja Põhja • Levinud metsapuu Euroopa, Lääne- Siber, Väike-Aastia, Põhja-Aafrika Sarapuu • Kasvab tee ja metsaservadel, metsades. • Kõrgus harilikult 2-3- 6m, kuid meie viljakates salumetsades 8-9m • Tüvede iga tavaliselt kuni 20a, harva kuni 80a. • Põõsas tervikuna kuni 100a • Varjutaluv • Vajab viljakat mulda • Lehe tipp järsult terav ja noorelt leht Õied Isasõied on urvakujulised ja rippuvad. Õitsevad aprillis või märtsis – tolmlevad emasõiteni. Emasõied. Viljastunud emasõisikust
Kordamisküsimused energeetika kontrolltööks 1. Energiamajanduse kujunemine (tead, millal tõusis ühe või teise energialiigi osatähtsus ja miks?) – vaata kindlasti õpiku skeemi lk.66 ja analüüsi seda. 1) Tööloomade jõud, puit, loomasõnnik – agraarühiskonnas, kõik väga algeline 2) Tuulikud ja vesiveskid - majandus areneb 3) Kivisüsi – 18.-19. saj., tehnoloogiline murrang, võetakse kasutusele aurumasinad 4) Elekter, sisepõlemismootor, nafta – 19.-20. Saj., tehnoloogiline murrang 5) Energiakriis – 1970.ndad, poliitilised põhjused 2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, ...
kujunenud niivõrd sobivaks elu tekkeks. Algsete ehitustega organismid õppisid valgusenergiat ning kasvuhoonegaase kasutama enda toiduallikana, produtseerides ise nende arvelt hapnikku, mis on meile, elusolenditele, vitaalse tähtsusega. Ometigi inimesed ei mõista, et meie planeet on selliseks kujunenud ise ning ei tohiks ise toota juurde neid kasvuhoonegaase, et kliima veelgi soojeneks. Me peame endale teadvustama, et selline hoolimatu käitumine võib meile endile saatuslikuks saada. Siber, kui üks külmemaid paiku Maal, kus keskmine temperatuur talviti on miinus neljakümne kraadi lähedal, on justkui tiksuv kellapomm. Teadlased on avastanud, et sealses igikeltsas aga ka järvedes olevad orgaanilised ained muutuvad teatud protsesside tagajärjel metaaniks. Teadupärast on metaan vägagi süttimisohtlik kasvuhoonegaas, mis vallandumisel muudaks metaani kontsentratsiooni õhus kümnekordseks võrreldes hetkese tasemega.
Sisukord Curriculum Vitae............................................................................2 Elulugu...........................................................................................3 Looming.........................................................................................4 Luulekogud....................................................................................5 Luulenäited....................................................................................6 Kasutatud kirjandus.......................................................................7 Curriculum Vitae Isikuandmed: Nimi: Kalju Lepik Sünniaeg: 7. oktoober 1920 Aadress: Högdalen, Stockholm Emakeel: eesti keel Pereseis: abielus Lapsed: Ott, Aino Hariduskäik: 19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond 19391941 Tartu Kommertsgümnaasium 19351939 Tartu Kaubanduskool 19281934 Arukü...
4)keskkonnakatastroofide, eelkõige maavärisemise ja näljahäda tõttu TINGIMUSED : 1)inimese elu on ohus 2)poliitilist varjupaika taotletakse esimeses temale mitteohtlikus riigis 3)olukorra normaliseerumisel kodumaal peab riigist lahkuma Rahvusvahelised ränded 1. laine Põhjus Demograafiline plahvatus Euroopas Põhilised rändesuunad Ameerika, Austraalia, Siber, LAV 2. laine Põhjused 1)demograafiline plahvatus arengumaades 2)majanduslikud põhjused Suunad 1)Laidina-Ameerikast Ameerika Ühendriikidesse 2)Kagu- ja Ida-Aasiast USA-sse 3)Lõuna-EuroopastPõhjapoolsematesse Euroopa riikidesse 4)Aafrikast ja vaestest Aasia riikidest Euroopa rikastesse riikidesse 5)Aasia erinevatest riikidestnaftariikidesse 6)Ida-Euroopa riikidestmajanduslikult jõukamatesse Euroopa riikidesse, vähem USA-sse
Taimed väljas: · Müüril liaanidena kasvav taim on Actimidiaceae Actimidia kolonicta südajas aktiviidia. Ida-Aasia · 1-iduleheliste osakonnas domineerib ja õitseb Colchicaceae Colchicum sügislill Lilac wonder · Astreaceae suurim 2-iduleheline õistaimede sugukond 1) Helenium autumnale sügisheleenium. Põhja-Ameerika idaosa 2) Senecio cannabifolius hall, putke moodi. Jaapan, Põhja-Hiina, Siber · Looklev taim 1-idulehelise ja 2-iduleheliste bloki vahel on Betulaceae Corylus avellana harilik sarapuu · Veesilmas kasvavad taimed: 1) Poaceae Phragmites australis harilik pilliroog. Euroopa kosmopoliit 2) Araceae Acorus calamus harilik kalmus. Ida-Aasia, Euroopas naturaliseerunud 3) Apiaceae Sium latifolium harilik jõgiputk. Euroopa. Kaukaasia, Kesk-Aasia · Karl Linne nime kandev taim on harilik õunapuu
tähelepanu oobolusfosforiidile 1920. aastal asutati AS "Eesti Vosvoriit" , Tallinna lähedal Iru küla juures. 1922. aastal hinnang kui fosforiidimaagile, mida tasub toota. 1924. aastal piiritleti Ülgase maardla (esimene kaevandus ja rikastusvabrik (50 töölist kuni 10 000t kuivrikastatud fosforiiti aastas). Fosforiidijahu tootmine. See oli esimene maailmas avastatud mittekemogeense tekkega maardla. Mujal maailmas veel Siber, Kaljumäed. 1938. aastani töötas Ülgase kaevandus ja rikastusvabrik 1940. aastal uus kaevandus Maardu mõisas 1954. aastal Maardu karjäär avati, allmaakaevandus suleti 1991. aastani, kui Eestis lõpetati fosforiidi kaevandamine. Ülgas(t)el kaevandati käsitsi, kamberkaevandamise tehnoloogiaga. Click to edit Master text styles Second level Maardu kaevanduses kaevandati puur
EKVATORIAALNE VIHMAMETS: Kliimavööde: ekvatoriaalne Kliima: palav ja niiske, aastaaegu ei saa eristada, temp. Suvel kõrgem kui talvel, keskmine temp. +25C, keskmine sademete hulk aastas 2000mm. Riigid: Brasiilia, Indoneesia, Libeeria. Mullad: ferralliitmullad Taimed: kolm rinnet: 1)30-40m, väiksed lehed, vihmavarjukujuline võra 2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega. Tüüpilised taimed: kakaopuu, hiidbambus, viigipuu, amasoonase viktooria, mangroov taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, Indi...
I osa. KEEL ja KEELED KEELTE TEKE JA INIMESTE RÄNDED "Keel ja ühiskond" X klassile 3. ptk Mare Hallop KiNG 9.09.2013 30.10.2012 Keelte ajalugu Kõneldud keel on hetkeline sünniga tekib, surmaga kaob Varasemaid keeli saab uurida helilindistustest ja kirjapandust teke enam kui 100 000 a tagasi al 1887 u 5000 a tagasi · Seega, mingit keelelist materjali keele arengu varase perioodi kohta ei ole. · Teadus on suutnud kaudsete meetoditega vaadata tagasi kirjaeelsesse maailma. Võrdlev-ajalooline meetod suudab tuvastada keeltevahelisi seoseid kuni 8000 a tagasi ja rekonstrueerida tolleaegseid algkeele vorme. Võrreldakse eri keelte samatähenduslike sõnade häälikulist koostist: mida suurem häälikuline sarnasu...
Norraga, Kalinigradi oblast piirneb Leedu ja Poolaga. Põhjas piirneb Venemaa mitme Põhja- Jäämere ala meredega: Barentsi mere, Kara mere, Laptevite mere, Ida-Siberi mere ja Tsuktsi merega, idas piirneb Beringi väina, Beringi mere, Ohhota mere ja Jaapani merega, lõunas piirneb Musta merega ning läänes- Soome lahe ja Läänemeraga. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnagi suureks regioonika: Venemaa Euroopa osa, mis paikneb Uurali mägedest läänepoolsel territootiumil; Siber, mis laiub Uuralist peaaegu kuni Vaikse ookeani rannikuni ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised jooned. VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS Venemaa lipp Venemaa vapp PEALINN: Moskva PINDALA: 17 075 200 km2 AMETLIKUD KELLED: Vene keel ja vabariikides kohalikud keeled RAHVAARV: 141 904 000 (2009) RAHVASTIKU TIHEDUS: 8,5 in/km2