väljasaatmisele Siberisse. 1947 a. Suri Siberis, sest haigestus sealsete kurnavate olude tõttu. Looming. Palju mõjutusi maailmakirjanduselt: Dante, Villon, Baudelaire, Rilke, Dostojevski jt. 1924 a. Esimesed luuletused ja 1934 a. Esikkogu "Palavik" mille abil sai temast Eesti Kirjanike Liidu liige. Juhan Sütiste on tema loomingut iseloomustanud sõnadega: "...lootusetu pessimismi ja viirastuslike elamuste luukamber..." "Palavik" Dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism) Suur tähelepanu vormil ja peenel töötlusel. Enda ja maailma põlgus, kuid sisse on põimitud ka huumorit ja irooniat. "Kohtupäev" Ilmus aastal 1937. Tema silmapaistvaim luulekogu. Motiivid rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole ja rohkem religiooseid teemasid. Analüüsib tollases maailmas toimuvat. Luule üldiseloomustus. Dekadentlik stiil Naturalismi sugemed
Õigepealt eitab ta seda inimtüüpi keda on teistest kõrgemaks peetud häid, heasoovlike, heatahtlikke inimesi. Teisalt eitab ta moraali mis kehtib ja võimutseb moraali iseeneses. 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Nietzsche usub, et Kristlus on inimkonna laostanud, et kristlus on muutunud inimesed nõrgaks ja loomuvaeseks. Usk olevat valetanud ja valesid väärtusi austama pannud. 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid, dekadendile on kaastune kui voorus. Dekadentlik inimene on Nietzsche vastand. 6. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Näiteks see haiglusaeg, mille Nietzsche läbi elas, andis talle tahte avastata oma uuesti oma elu, sealhulgas ka iseenda, ta maitses kõiki häid ja isegi tühiseid asju nõnda nagu teised neid maitsta ei osanud. 7
HEITI TALVIK Elutee · 9.11.1904-18.06.1947 · Sündis Tartus · Asus õppima Tartu Ülikooli filosoofiataduskonnas · 1937. aastal abiellus Betti Alveriga · 1945 arreteeriti NKVD poolt · Suri Tjumeni oblastis Luulekogud · ,,Palavik" (1934) · ,,Kohtupäev"(1937) Luule üldiseloomustus Dekadentlik stiil Naturalismi sugemed Sümbolistlikud sugemed Filosoofilised otsingud Fööniks Ma uuena tõusen tulest, sai tuhaks mu koltuv kest. Ma kergem udusulest ja tugevam terasest. Jäid lõõska vaid pehkinud jätted: väär-mina ning eba-maailm. Nüüd jootmas mind Kõiksuse lätted ja silmaks mul - Kõiksuse silm. Ja päiksekiirtega ühte mu ihu sulab uus. Ta üleni leegib kui lühter ja Elu Sõna tal suus. Viin kõikjale valgust ja rõõmu,
asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal. Looming · Kirjutas juba noorelt aga sahtlisse. Ei tahtnud oma luuletusi avaldadagi aga sõprade õhutusel on avaldatud luulekogud . · Esindab sümbolismi ja ekspressionismi. · Mahult on Heiti Talvik kirjutanud väga vähe. Ilmunud on 2 luulekogumikku . · Esimene luulekogu "Palavik" ilmub 1934 aastal. -Luulekogu on dekadentlik. -Loomet iseloomustavad sõnad: koolukellad, raipekotkad, külm skelett, elav laip, kooljaist n .agisev trepp, hingeldavad hauad · 1937 ilmus teine luulekogumik "Kohtupäev" -Peetakse silmapaistvamaiks luulekoguks. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid. Autor analüüsib tollases maailmas toimuvat- ridade vahelt kostub vastuhakutahet ning lootust. Luuletuste analüüs · Luuletus ,,Poeet" - http://arhiiv
sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. EESTI KIRJANIKE LIIT 1934 aastast saab Talvikust Eesti Kirjanike Liidu liige. 1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat – kokku 12 artiklit ja retsensiooni. ‘’PALAVIK’’ Avaldati 1924.a. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism). Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujutamine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. ‘’KOHTUPÄEV’’ Avaldati 1937.a. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid. Autor analüüsib tollases maailmas toimuvat –
Ühtsus loodusega Eneseohjeldamine Instinktide jaatamine Kultuur Vitaalsus Aktiivsus ISANDAMORAAL ORJAMORAAL Teine teos ,,Koidupuna" alustab sõjakäiku moraali vastu; selleks tuleb kõik väärtused ümber väärtustada. Kõike, mis on keelatud, tuleb jaatama hakata. Ütles, et ta ei ründa moraali, vaid ta ei arvesta moraaliga. N annab moraalile huvitava definitsiooni: moraal = dekadentlik idiosünkraasia (haiglane ülitundlikkus). N ütleb, et ,,moraali peamiseks eesmärgiks on dekadentlik idiosünkraasia, mille peamine eesmärk on elule kätte maksta. Seni edukalt!" N leiab, et tema ülesanne on inimkond valmistada ette Suureks Keskpäevaks ajajärk, kui inimesed mõistavad, kust moraal tegelikult pärineb ja heidavad selle kõrvale. Moraal pärineb religioonist. ,,Valemõistete" abil püütakse inimkonda piirata hing, vaim, teispoolsus, vaba tahe, jumal
Jättis pooleli Treffneri günaasiumi, põgenes ta kooliajal kodust ja töötas Kohtla kaevanduses aasta aega. Pärnus lõpetas gümnaasiumi, läks Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonda aga jättis ka selle pooleli. Abikaasa oli Betti Alver. Talvik rehabilideeriti 60nendatel aastatel. Esindab sümbolismi ja ekspressionismi. Ta on pihtimuslik. Mahult on Heiti Talvik kirjutanud väga vähe. Ilmunud on 2 luulekogumikku. Esimene luulekogu "Palavik" ilmub 1934 aastal. Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujumatmine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. Loomet iseloomustavad sõnad: koolukellad, raipekotkad, külm skelett, elav laip, kooljaist nagisev trepp, hingeldavad hauad.
Alveriga. 1945 arreteeriti, küüditati Siberisse, kus ka suri, haud teadmata. Looming Kuulus Arbujatesse. Luule on filosoofiline, ajakriitiline. Vormiliselt on kindlavormiline, tabav, lakooniline. (saledasse stroofi, üld. Arbujate stiili) Ta oli väga enesekriitiline, andis välja 2 luulekogu, sõprade toel (1934 Palavik, 1937 Kohtupäev). Kõige varasemad luuletused on helgetoonilised ja romantilised ,,Simmanil" (rahvapärased kujundid) Palavik palavikuline, haiglane, joobunud, dekadentlik,. Kasutab ekspressionistlikke kujundeid. Mõjutusi sai prantsuse sümbolistidelt, ekspressionistidelt, Dostojevski, Liiv, Suits. Minakeskene, sünge, meeleheitlik, vähe illusioone, palju viirastusi, surma, luukeresid, palju boheemlikust. Armastus on petepilt. Sügise motiive palju. 1928 "Pohmeluslikke mõlgutusi", Mu mõtted, Paaria- väljatõugatud inimesed, üle haudade- mõtleb neile, kes on maetud, oli sügis- kõrtsist tulek , laip rannal-raibe, vabanemine- surm
interpretatsioon), või ilma kommentaarideta, ainult ta enda värssidest välja kooruv, ähmaselt aimduv? Nõnda ongi meie käsutuses mitu Heiti Talvikut ja ma ei kiirustaks a priori mõnda neist teistele eelistama. Looming Lemmikud väliskirjandusesest olid Baudelaire, Rilke, Dostojevski, Villon. Esimesed luuletused 1924. 10 a pärast esikkogu ,,Palavik". Pärast selle ilmumist võeti ta Eesti Kirjanikke Liitu. Oma eluajal ilmus temalt kaks luulekogu: ,,Palavik" Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujumatmine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. ,,Kohtupäev" 1937 ilmus ,,Kohtupäev", mida peetakse silmapaistvamaiks luulekoguks. Motiivid rahulolematus iseenese ja ümbrusega
mille läbi kujutatakse õuduste haardes oleva inimese elamusi. 16. Ajaluule - väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Tekkis 1920 paiku. Aja- ja nimelt ahistava aja!- kujund esines paljude autorite loomingus ning sageli lausa luuletuste pealkirjades. 17. Dekadents - Tähendab langust ja ning viitab kultuuri allakäigule- haiglane, mandunud, isegi paheline- Heiti Talvik oli haiglane ja joobunud hõnguline- dekadentlik. 18. Marie Underi elulooline ülevaade - 1883- 1980 - Tallinnas sündis, öppis saksa tütarlaste koolis, tekkis huvi kirjanduse vastu, ta esimesed luuletused saksa keelsed. - Enne abiellumist oli lapsehoidja, müüja ja sekretär, alustas saksa kirjanduse tölkimisest. - 18 aastaselt abiellus raamatupidajaga- elasid Venemaal mönda aega, sündisid 2 tütart. - 1906 kolisid Tln tagasi
Raklett Spagett Etikett Hotentott Kabatsokk Minarett Sandalett Siluett Vagonett Trafarett Tribunal Tärpentin Veteran Agronoom Arhivaar Giljotiin Huligaan Hüperbool Interjöör Inventuur Magistraal Mandariin Mandoliin Maniküür Mannekeen Margariin Panoraam Parafiin Plastiliin Poroloon Rezissöör Silikoon Sutenöör Suveniir Tsellofaan Vaseliin Vitamiin magistrant näituseboks kandidaat potentsiaalne efekt professor marmelaad terminal vinegrett kotlet komplekssed risoto koordineerima dekadentlik distsipliin fundamentaalne ressurss rutiinne töö taburet variant grafiti trellpuur reklaamiplokk atentaat demonstreerima tusijoonis mandariin sigaret formular tärpentin pankrot modernne muusika stjuardess elimineerima arhitekt bakalaureus blankett psühholoog snepperlukk tendents rezissöör dusigeel materjal, materiaalne intervjuu prestiizsed annulleerima: spaahotell millennium terrass akrobaat defekt grimeerija magistriõpe ehk magistrantuur familiaarne suveräänne riik zanr
analüütilised etüüdid, inimese ja looduse tüüpid
Stendhal – Punane ja must- bellism – minu kultus, individualism, alter ego
Gustave Flaubert – Madame Bovary – bovarism – kriitiline hinnang,
naturalism elementid
Guy de Maupassant – Hirm, Rasvarull – sadistlik
Émile Zola - temperamendi tüüp karakteri asemel – Therese Raquin-
naturalism, kõik on antud käitumine, iseloom, mittemidagi ei pea leiutada
Dekadentlik stiil ja teemad
Realismi vastand
Lõhnad ja värvid kombineerivad
Mittemidagi pakub enam huvi
Tahti uusi tundeid
Vihkasid proressi ideed
Naistekultus on saatuslik, pole enam kättesaamatu ja romantiline
L’ art pour l’art –kunst kunsti pärast (elu ja kirjandust ei tohi segada,
kunstil pole enam ühiskonlikku funktsioone, pole moraali)
Materjali kirjeldamine, palju omadussõnu, mis välj värvi kujutusi
Ruum oli väga omapäraste geomeetriliste kujunditega seinadega, mis olid 1 värvitud mustaks ja sobisid kokku ekspressionismi teemaga. Peamine üllatus oli see, kui primitiivne ja kirevate värvidega olid saksa teosed ja eesti ekspressionism oli üpris kaugele arenenud. Eesti ekspressionismis jäi silma kõige rohkem Eduard Wiiralt ja Peet Aren. Wiiralti kunst oli pigem ühiskonnakriitiline, dekadentlik ja groteskne, kui aga Aren kujutas klassikalisi teemasi nagu pietaa, linnavaade ja portreed. Õppisin veel näitusel seda, et ekspressionism on tegelikult palju laiem kunstivool, kui enne arvasin ja pole nii piiritletud. Lisaks sain teada, et saksa kunstnike peamiseks inspiratsiooniks oli looduslähedus ja loomad, kui enne oli mulle just tundunud, et selleks on linnaelu. Kõige suurem üllatus oli see, et
põhinesid, oli ise kodanlik. Autorifilmi kontseptsioon oli algusest peale kodanlik romantism ja seetõttu... vale! Tänapäeval möllab tehnoloogiline torm, mille tulemuseks on kino täielik demokratiseerumine. Esimest korda võib igaüks filmi teha. Mida kättesaadavamaks muutub meedia, seda olulisem on avangard -- pole juhus, et sõnal "avangard" on militaarne kõrvaltähendus. Distsipliin ongi vastus... me peame andma oma filmidele vormi, sest individuaalne film on juba määratluse järgi dekadentlik! "Dogma 95" välistab individuaalse filmi põhimõtteliselt, pakkudes välja vääramatu seaduste kogumi, k a s i n u s v a n d e. 1960. aastal sai mõõt täis! Öeldi, et kino on iluraviga surmatud, kuigi siis alles hakkas iluravi tarbimine plahvatuslikult kasvama. Dekadentlike filmiloojate "ülim" eesmärk on publiku lollitamine. Kas me selle üle olemegi nii uhked? Kas me selle poole olemegi "100 aastat" püüdnud? Emotsioonide väljendamine illusioonide kaudu..
Süntetism toetus arhailisele või Euroopavälise monumentaalkunsti eeskujudele. Süntetism loodi Prantsusmaal Bretagne'is 1880.aastate lõpul tegutsenud PontAveni koolkonnas, kuhu kuulusid Emile Bernard ja ajutiselt Paul Gauguin. Paljud 19. ja 20.sajandi vahetuse kunstnikud olid sisult sümbolistid ja vormilt juugendstiili esindajad, näiteks juba nimetatud Jan Toorop ja Ferdinand Hodler. Juugendlik ornamentaalss oli äärmuslikult ilutsev, aga mõnikord dekadentlik inglase AUBREY BEARDSLEY (1872 1898) mustvalges graafikas ja austerlase GUSTAV KLIMTi (18621918) maalides. Juugendlikku lineaarsust ja stiliseerimist esines aga ka selliste kunstnike loomingus, kes ei kujutatud sümbolistlikke süzeid, vaid oma kaasaega.
13.-16. sajand. See algas Itaaliast, seal levis see varem kui mujal. Üldse ei ole renessanss kõikjal samal ajal olnud. Danté't võib pidada ka juba renessanssi kirjanikuks, kuid tegelikult on ta ülemineku-ajastu kirjanik, Itaalias lõppes renessanss samuti varem kui mujal. Inglismaal, kuninganna Elisabethi valitsusajal levis renessanss alles 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses. Saksamaa ja Itaalia renessanss on väga erinevad – Itaalias oli see lopsakas, ülevoolavalt dekadentlik, Saksamaal ja Madalmaades range, minimalistlik. Mainitakse Karolingide renessanssi 9. sajandil, räägitakse 12. sajandi renessanssist Prantsusmaal. Renessanss võttis üle mingid aspektid, tõi teatud asjad perifeeriast tähelepanu keskpunkti. Sel ajal said ilmselt alguse ka Veneetsia karnevalid. Renessanss – taassünd. Ühiskonda reguleeriv seadustik, kiriku-õigus – ühiskond võtab ettekujutuses jumalikud normid, see on iseloomulik keskajale.
Küpsem periood-Sel perioodil on Visnap. luule kahtlevam,sün- gem,murelikum."Ränikivi";"Puuslikud".Visnap.luulestiil-Kasutas L- Eesti murd- ele omaseid vorme,nt. ei jõvva.Luule musikaalne,kordub mõni rida v sõna. H.Talvik-boheemlaslik,põgenes kodust kooliajal,Kohtla põlevkivi kaevanduses töötas.1937 abiellus B.Alveriga.1945 H.arreteeriti-süüdistati spionaazis.Tema mõtteviis ei sobinud Nõuk.aega.Saadeti Siberisse 5a-ks.Tema lemmikluulet. olid Baudelaire,Dostojevski,Villon."Palavik"-dekadentlik- liikumine,mida isel. väsimuse,languse tajumine,pessimism.Kuj. kultuuri allakäiku."Kohtupäev"- peetakse tema parimaks koguks.Arbujaid isel:Aja kriitiline hoiak,mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist.Klassikalise luulevormi eeli- stamine.Luule-ja kunstitõeväärtuse rõhutamine(betti Alver).B.Alver- tõlkis luule- teoseid(Jevgeni Onegin).1936-ilmus luulekogu "Tolm ja tuli";luuletus "Ekstaas". Ta oli Talvikuga abielus.A.H.Tammsaare-kodutalujärgi võttis endale kirjaniku
naudingut. *) Naudinguid on jagatud kõrgemateks (vaimseteks) ja madalamateks (materjaalseteks). *) Kaasajal on näha, et naudingute hirarhhia tagurpidi pööramist. * Psühholoogiline egoisim: -) Friedrich Nietzsche: ,,Kõik, kes tunnevad teistele kaasa on tropid." *) Nietzsche kuulutas moraalisõja, mille eesmärgiks oli ümberväärtustada kõik senised moraaliväärtused. Ta ütles, et ta ei ründa moraali, vaid lihtsalt ei võta seda arvesse. *) Tema arust oli moraal ,,dekadentlik idiosünkraasia" ehk haiglane ülitundlikkus. *) Tema peamine ülesanne tema enda arust on inimestele selgeks tegemine, et moraal on vaid religioossete valemõistete kogum, mille mõte on hoida inimkonda kontrolli all ja alavääristada seda ainsat õiget maailma, kus me elame. *) Ta leiab, et inimene tunneb ära vaid endasuguseid. *) Ta peab ennast saatuseks, sest leiab, et tema on see, kes on tulnud inimkonda vabastama.
ühiskonnast üldse. Kirjandused omavahel on lahutatamatult seotud, ükski kirjandus pole tekkinud isoleeritult tühjalt kohalt. Brandes on kirjutanud rea kirjanduslikke portreid, ta tundis oma kaasaegsetes ära hilisemad vaimuhiiglased. ROOTSI KIRJANDUS AUGUST STRINDBERG (1849-1912) - rootsi kirjanduse problemaatilisemaks geeniuseks. Tema esilekerkimine 1880ndatel tähendas naturalismi kõrgperioodi, kuid Strindberg oli samaaegselt romantik, müstik, dekadentlik kirjanik, ka ekspressionist. 1867-71 õppis Uppsala ülikoolis - esteetikat, filoloogiat, arstiteadust, ühiskonnateadusi, astronoomiat - kuid lõpueksameid ei sooritanud ühelgi alal. Uppsalas kuulus ka üliõpilaste ühingusse "The Runa Society", mille liikmed said mõjutusi vanadest rahvatraditsioonidest.. Strindbergi peeti selle ühingu andekamaks liikmeks. S tundis huvi ka teatri vastu, aga näitlejat temast ei saanud. Pärast ülikoolist lahkumist, aga ka juba selle ajal töötas
Paljastades moraali, paljastab ühtlasi kõigi seniste väärtuste väärituse. 3. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Immoralist on tagurliku kristliku moraali ja seni kõrgeimaks peetud inimtüübi eitaja. 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Nietzsche leiab, et kristlik moraal võimutseb moraalina iseeneses. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm. 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene on nõrk, talle vastandub tugev ja elujulge inimene. Optimist on pessimistiga võrdväärne decadent, kahjulikumgi. Dekadentide väärtused eluvaenulikud ja nende moraali eesmärk elule kätte maksta. 6. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Nietzsche seob oma tähtteoste avaldamisaja füsioloogilise nõrkusperiodiga, keset vaevusi valdab teda selgus ja külm läbinägemine. 7. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub
Selle järve kaldal asub veel oma seitse mõisa ning samuti ka Treplevi püstitatud lava. Polina muretseb Dorni tervise pärast ning samas ka imetleb teda, et ta oma kõrgest vanusest hoolimata ikka veel naistele peale läheb. Polina teeb talle lähenemiskatse, ent paraku segatakse neid vahele. Algab etendus. Arkadina kommenteerib pidevalt etendust kaasa. Etendus ise räägib sellest, mis on Maal kahesaja tuhande aasta pärast. Arkadina arust oli see etendus dekadentlik. Treplevi kannatus katkes ning ta lasi selle etenduse katkestada. Kõik heidavad Arkadinale ette seda, kuidas ta pojaga just käitunud oli ning peale pikka vaidlemist saab ta sellest ise ka aru ning läheb vabandust paluma. Niinat tänatakse selle tükki eest, teda imetletakse. Ta on vägagi kohmetu kui teda Trigorinile tutvustatakse. Trigorin, kuulus kirjanik, läheb seltskonnas olemise asemel rahulikult kala püüdma. Niinal tuleb veel
Inimest on õpetatud üksnes dekadentlikke väärtusi üliväärtusteks pidama. 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? o Teiste meelest vaimuhaige, aga tegelikult ei ole. Füüsiliselt terve nagu purikas:) Rahulik ja haritud. Valib alati end kahjustavad vahendid. Üksik inimene. Mis ei tapa teeb ta tugevamaks. Ta oskab unustada ja asjadega alati hakkama saada. Kaastunne on tema üheks vooruseks. o Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid. Dekadentlik inimene on Nietzsche vastand. Dekadendi jaoks on kaastunne voorus 6. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? o Terves kehas terve vaim. Kui keha on haige, siis see mõistus ei saa olla normaalne. o Haiglusaeg, mille N. läbi elas, andis talle tahte avastada oma elu uuesti, sealhulgas ka iseenda. Ta tegi oma oma elutahtest filosoofia
lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. 12. Millist luulesuunda esindab H. Talvik ja mis on tema luule peamised teemad? Dekadentlik stiil, naturalismi sugemed, sümbolistlikud sugemed, pettumuste ja eksimuste tajumine, filosoofilised otsingud, ajakriitilisus, võllahuumor ja iroonia. 13. Milline on Alveri luules 1 stiil ja mis on tema luule teemad? Nimeta 2 kuulsamat Alveri luuletust/luulekogu! "Tolm ja tuli" "Tähetund" Luule teemad : inimene ja kunst; protest vaimse lodevuse vastu; ülaolev suhtumine keskpärasusse ja argipäeva. stiil : uuskriitika. 14
/ 2.a aasta tagant korraldatav kunstinäitus. 12. Boheemlane ebakorrapärase, muretu eluviisiga isik ( eriti näitlejate, kirjanike, kunstnike hulgast) 13. Dadaism 1. MS ajal NY, Berliinis ja Pariisis tekkinud mässumeelne sokeeriv, anarhismilähedane kunstisuund. Eitati ja rünnati seniseid ühiskondlikke väärtusi, sh. kunsti, soositi kunstniku vabadust, juhuse abi kasutamist ja absurdset huumorit. 14. Dekadentlik ( ehk deliadentne) dekadent dekadentsi (allakäigu) esindaja kirjanduses ja kunstis. Langus, (kultuuri) allakäik/ dekadentsile omane, mandunud, languslik. 15. Dogma õpetuslause, mida peetakse tõeks, arvestamata selle rakendatavuse konkreetseid tingimusi ning tunnistatakse muutumatuks hoolimata arenemise objektiivsete tingimuste muutumist. Teoloogias: usuõpetuse tõestamatu põhilause, mis on kohustuslik kõigile usklikele, mida tunnistatakse vääramatuks tõeks
See ajas esialgsed asukad linna servadesse- Clicgy'sse, La Villette'i ja Montmatre'isse,mäele, kus oli vaade linnale. Venelased vallutasid Montmarte'i oma Pariisi rünnakul. Nad kasutasid mäe kõrgust, et pommitada linna suurtükiväega. Kuna Montmartre oli linnapiiridest väljaspool, vaba maksudest ja nunnade juures, kes valmistasid veini, sai mäest kiiresti populaarne joomisala. Piirkonnast arenes 19.sajandi lõpuks ja 20.sajandi alguseks dekadentlik meelelahutuskeskus. Populaarses kabareeteatris Moulin Rouge ja Le Chat Noiris esinesid regulaarselt lauljad, tantsijad ja esinejad kaasa arvatud Yvette Guilbert, Marcelle Lender, Aristide Bruant, La Goulue, Georges Guibourg, Mistinguett, Fréhel, Jane Avril, Damia ja teised. Sacre Coeuri basiilika ehitati Montmartre'ile 1876-1912 avalikkuse zestina, et heastada 1871. aasta kaotust sõjas. Tema valge kuppel on kaugelt nähtav linnamärk, mille all
kujundite ehk sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte “kunst kunsti pärast” – kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik ehk mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi vahetusel (kuni I maailmasõjani, kui valdavaks sai modernism ehk avangardism). Napoleon III valitsusajal tekkis nn parnassi liikumine, mis sai nime almanahhi „Kaasaegne parnass” järgi. Parnassiluule tähendas teadlikku
9. Crapshoot- 10. Bias- kallakus, vildakus, viltusus, kalduvus Lk 32 1. Influence- mõju, mõjujõud 2. Lens- lääts, prilliklaas, silmalääts, luup 3. Disort- 4. Refer- tagasi viima, omistama, juhatama, esitama 5. Screwed- vints, pommis 6. Dealership- müügitehingute firma, tehingud 7. Purchase- ost, ostmine, omandama, soetama, ostetud kaup 8. Avoid- vältima, ära hoidma, hoiduma 9. Discourse- jutustus, lühiuurimus, suhtlus, mõtteavaldus 10. Decadent- dekadent, dekadentlik 11. Pile- hunnik, virn, kuhi, riit Lk 33 1. Tapped- raputama 2. Inquirie- uurima, teateid koguma, pärima 3. Banner- lipp, võitluslipp, plakat 4. Redecorate- 5. Identify-samastama, identifitseerima 6. Acorns- tammetõru 7. Bet- kihla vedama,, välja panema 8. Sophisticated- võltsitud, rikutud, elukogenu, elutark Lk 34 1. Prioritize- prioriteet, eelistus 2. Cohsive- 3. Monolith- monoliit 4. Slightly- veidi, pisut, kergelt, natuke 5. Suburb- eeslinn, agul 6
Igatsus, mis jääb hinge on suur, olenemata sellest, et olles mees, kes on pealtnäha tugev ja sünge kannab endas tohutut armastust vanemate vastu /.../isake, lauldes kord jätan su talu./.../. Heiti Talviku loomingus on periood, kus ta andis välja oma esimese luulekogu "Palavik" (1934). Nagu viitab raamatu pealkiri, esitatakse rohkesti palavikulisi, haiglasi, joobnud-hõngulisi, dekadentlikke nägemusi. Iseloomulik on ka dekadentlik kunstniku- ja luuletajatüüp: haiglane, mandunud, isegi paheline. Talviku esikkogu luuletajamina esineb korduvalt tõepoolest just niisuguses rollis. Palavikuluule sümbolismi on kaasatud ekspressionistlikku kujunduslikkust. See on napp ja klassikaliselt kindlajooneline. Talvik keskendub inimesele, tema kehalisele närbumisele ning ingelisele kaosle. See kogu peegeldab kaost ja selginemist üksikinimeses. Näib, et inimesel endal pole võimalik midagi otsustada ning kõik suur,
töötas Kohtla kaevanduses. Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, jättis pooleli. 1937 abiellus Betti Alveriga. Talle ei meeldinud kui talle teeneid tehti või abistati. Kirjaniku mõtteviis ei sobinud tollasesse aega ja saadeti Siberisse, kus (väljasaadetuna Siberisse)1947 suri.(43a.) Lemmikud väliskirjandusesest olid Baudelaire, Rilke, Dostojevski, Villon. Esimesed luuletused 1924. 10 a pärast esikkogu ,,Palavik". Pärast selle ilmumist võeti ta Eesti Kirjanikke Liitu. Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujumatmine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. 1937 ilmus ,,Kohtupäev", mida peetakse silmapaistvamaiks luulekoguks. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole
Nietzsche näeb kristlikku moraali kui inimestele vaetamist. Samuti ütleb ta, et kristlik moraal on inimkonna laeostanud. Nietzsche kirjutab ka, et kristlik moraal õetab põlgama ja häbivääristama esmaseid eluinstinkte näiteks sugulisus. Samuti toob Nietzsche välja, et kristlik moraal on see, mille pärast inimkond alla käib nin mille tõttu inimesed kaugenevad enda tõelisest loomusest ning suruvad seda alla. 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? "Dekadentlik inimene" on Nietzsche järgi keegi, kes valib tegutsemiseks alati kõige halvemad ning ennastkahjustavad vahendid. Samuti toob Nietzsche välja, et "dekadentlik inimene" on nõrk ning morbiidne. 6. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Oma filosoofiaga seostab Nietzsche oma füsioloogilist siesudnit kui morbiidsuse ja pessimismi seljatamist ning endas terve loomuse kasvatamist. Nietzsche nendib ka, et selline filosoofia sai teoks
rõhk f-l, vaid o-l, teises aga langeb f-le). Sageli sõltub f ja s õigekiri õigest hääldusest. grafiti, trellpuur, reklaamiblokk, atentaat, demonstreerima, tussijoonis, mandariin, sigaret, formular, tärpentin, pankrot, modernne muusika, stjuardess, elimineerima, arhitekt, bakalaureus, blankett, psühholoog, snepperlukk, tendents. magistrant, näituseboks, kandidaat, potentsiaalne, efekt, professor, marmelaad, terminal, vinegrett, kotlet, komplekssed, risoto, koordineerima, dekadentlik, distsipliin, fundamentaalne, ressurss, rutiinne töö, taburet, variant. 1. Kirjandus on üks võimalus väljendada oma arusaamist selle kohta, mis toimub meie sees ja meie ümber. 2. Kirjanduse põhiliigid on lüürika, eepika ja dramaatika. 3. Maaga - nõidus, nõiakunst Müüt - pärimuslik kujutelm maailma tekkimisest, muistend; väljamõeldis, tõena esitatav liialdatud ettekujutus. Rituaal - Tseremoonia; religioosne usu või kombetalitus. 4
inimene. Ta on tõekuulutaja, aga ei soovi, et teda hakatakse pidama pühakuks, pigem oleks ta juba tola. Katte eemaldamine kristlikult moraalilt on suur katastroof. Sellega selgub, mis on tegelikult tõde. Kes paljastab moraali, paljastab ühtlasi kõigi seniste väärtuste väärtuse. 26. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Immoralisti all eitab Nietzsche inimtüüpi, keda senini peeti kõrgemaks (heasoovlik, headtegev) ning , kes eitab kristlikku moraali, mis on dekadentlik. 27. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlus on pimedusega löödud. Kristlane on "moraalne olevus" - ta on absurdsem, valelikum, edevam, kergekaalulisem ja ennastkahjustavam kui keegi muu. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm, inimkonna tõeline Kirke- ta on selle laostanud. Kristlik moraal õpetas põlgama esmaseid eluinstinkte, õpetati elu eeltingimusi ja sugulisust tajuma ebapuhtana, õpetati dekadentlikke väärtusi üleväärtusteks pidama. 28
Imperaatoriga koos olid kohale tulnud ka Roomast arhitekt Niccolo Michetti, koos tema selliks kutsutud Gaetano Chiaveriga. Michetti viibis Kadriorus vaid tööde alguses, joonistas kavandid ja andis esimesed juhtnöörid. Lossi ehitamisel tegutses kirju rahvusvaheline seltskond. Oma arhitektuuriloogikalt on loss äärmiselt ratsionaalne, kavandatud sümmeetrilisena. Kadriorus võeti eeskuju Itaalia villadest. Hoone kulminatsiooniks on saal, kus väljendub Euroopa dekadentlik iluarmastus. Michetti nõudel on saali lakke maalitud süzeed valitud ajastu kõige populaarsemast ,,õpikust", Ovidiuse teosest ,,Metamorfoosid", kus jutustuse igal episoodil on kanda allegooriline tähendus. Peateljelt lähtus kogu aia malelauamuster. Kadriorus oli võim saavutatud vaimu mudelisse surumise kaudu ning ilu ja võõramaise eksootika abil oli tekitatud illusioon kogu planeedi valitsemise võimalikkusest. Peeter I surmaga vajus Kadriorg
Heiti Talviku elulugu suht legendaarne, 1923 katkestas gümnaasiumi õpingud ja põgenes Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse tööle. 1926 lõpetas õhtugümnassiumi, hakkas TÜ-s kirjandust õppima. Talvik ja Alver abiellusid 1937. Suri 1947 Siberis vangilaagris. Looming: 1934 Luulekogu Palavik legendaarne, malliloov kogu. Seda nimetatakse esimeseks dekadentlikuks luulekoguks Eesti kirjanduses. 1937 Kohtupäev pmst suht sarnane Palavikuga, tume vaimsus. Dekadentlik stiliseeritus hakkab Kohtupäevas nõrgenema, hiljem veel enam. Kohtupäevas suur religioossete motiivide osakaal, seos kristliku allaheitliku eluhoiakuga. Lood sellest, kuidas Talvik ennustas, nii et lõi Piiblist suvalise koha lahti ja luges oma saatust. 2004 Legendaarne 17. Betti Alveri luule. Alveri loomingus aastatel 1936-66 pikk paus keegi ei tea miks. Alveri vaikimise perioodi tõlgendatud väga aktiivselt ja see on ka kultuurimärgiks saanud, n-ö vaikiv vastupanu
Süntetism toetus arhailisele või Euroopa-välise monumentaalkunsti eeskujudele. Süntetism loodi Prantsusmaal Bretagne'is 1880.aastate lõpul tegutsenud Pont-Aveni koolkonnas, kuhu kuulusid Emile Bernard ja ajutiselt Paul Gauguin. Paljud 19. ja 20.sajandi vahetuse kunstnikud olid sisult sümbolistid ja vormilt juugendstiili esindajad, näiteks juba nimetatud Jan Toorop ja Ferdinand Hodler. Juugendlik ornamentaalss oli äärmuslikult ilutsev, aga mõnikord dekadentlik inglase AUBREY BEARDSLEY (1872-1898) must-valges graafikas ja austerlase GUSTAV KLIMTi (1862- 1918) maalides. Juugendlikku lineaarsust ja stiliseerimist esines aga ka selliste kunstnike loomingus, kes ei kujutatud sümbolistlikke süzeid, vaid oma kaasaega. WILLIAM MORRIS (Tikitud padi, Kuninganna Guinevere) DANTE GABRIEL ROSETTI (Beata Beatrix, Kodu aasadel) EDWARD BURNE-JONES (Kuldne trepp, Ingel ) ARTHUR MACMURDO (Savoy hotell, )
oma võimu vahendit on aimanud. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? o Teiste meelest vaimuhaige, aga tegelikult ei ole. Füüsiliselt terve nagu purikas:) Rahulik ja haritud. Valib alati end kahjustavad vahendid. Üksik inimene. Mis ei tapa teeb ta tugevamaks. Ta oskab unustada ja asjadega alati hakkama saada. Kaastunne on tema üheks vooruseks. o Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid. Dekadentlik inimene on Nietzsche vastand. Dekadendi jaoks on kaastunne voorus Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? o Terves kehas terve vaim. Kui keha on haige, siis see mõistus ei saa olla normaalne. o Haiglusaeg, mille N. läbi elas, andis talle tahte avastata oma elu uuesti, sealhulgas ka iseenda, ta maitses kõiki häid ja isegi tühiseid asju nõnda nagu teised neid hõlpsasti maitsta ei osanud
materiaalsusest. Talvik vangistatakse, sureb vanglas, Allver tõmbub enesse ega avalda tekst, Masing on läbi Nõukogude aja sisepagulane, tegeles religiooni filosoofiaga. 17. Heiti Talviku luule. Heiti Talvik (1904-1947) 1924. a ilmus ajakirjas ,,Looming" esimene tema luuletus. Elu ja looming jäi sõja tõttu lühikeseks. Talvik oli enesekriitiline, kirjutas tekste rohkem, kuid avaldas ainult kaks uudislugu: ,,Palavik" (1934) esimene väljapeetud dekadentlik luulekogu Eesti kirjanduses ja ,,Kohtupäev" (1937). Sellele lisas üksikuid varasemaid luuletusi ja natuke hiljem ka, kuid neid ei jõudnud ta ise raamatusse panna. Kõik tema looming ühes ,,Legendaarne" (2004). Talviku tähtsus tema luulekogud olid väga tugevad 1930ndate luules. Legenaarse ainesega oli otseselt seotud mõlema raamatu puhul: kirjanduslooline legend põimitud Palavikus see luulekoguna terviklikum ja ühemõttelisus. See on esimene dekadentlik luulekogu Eesti kirjanduses
6 II RRICHARD ROHU LOOMING 2. 1 Richard Rohu looming Suletööd alustas Roht 16-17 aastaselt; temalt ilmus ajakirjanduses arvukalt proosakatsetusi. 1913 aastal asutas Roht koos H. Visnapuuga kirjandusliku rühma, kes andis välja albumid ,,Moment Esimene" (1913) ja ,,Roheline Moment" (1915); ,,Momendi kirjastusel ilmus ka Rohu esimene novellikogu ,,Igaveses labürindis" (1913). Tema varasemat loomingut on mõjustanud poola dekadentlik kirjanik S. Prazybyszewski ja vene sümbolist K. Balmont ning F. Sologub. ,,Igavese labürindi" eessõna ründab ülbelt kehtivaid ilu- ja moraalitõekspidamisi, jutlustades ohjeldamatut individualismi: kunstis ei maksvat ükski seadus ega moraal. Ka seda kogu novelle läbib teisi inimesi mitte arvetsava indiviidi ,,vabaduse" kultus. Novellide tegelasteks on vaimuaristrokraadid, kes peavad end ühiskonnast absoluutselt sõltumatuks ning ülistavad üksindust looduse keskel
kristlikku moraali (dekadentlikku moraali). · Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlik moraalne olevus on absurdsem, valelikum, edevam, kergekaalulisem, ennastkahjustavam. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. See moraal õpetas põlgama esmaseid eluinstinkte, õpetas inimesi üksnes dekadentlikke väärtusi üleväärtusteks pidama. · Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid. Vaid dekadent loeb kaastunnet vooruseks. Nõrk ja elukartlik. · Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Haiglusajal avastas ta elu otsekui uuesti, sealhulgas iseenese, ta tegi oma tervistumistahtest, oma elutahtest filosoofia. Ta lakkas olemast pessimist. N. arvates peab seisma ühe jalaga teispool elu, et mõista Zarathustrat.
suhtumine, religioonivaenulikkus. Durkheimi mõjul hakati religiooni nägema ka positiivse jõuna. Max Weber (1864-1920) üks religioonisotsioloogia rajajaid Durkheimi kõrval. Religioon sotsiaalse muutuse põhjustajana (,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim"), religiooni ja majanduse vahelised seosed. Uuris religiooni tähendusest lähtuvalt (nii, kuidas uuritavad ise usuvad) hoidus religiooni defineerimast. Suhe religiooni romantiline, nostalgiline, dekadentlik. Religioon on ühiskondlik nähtus, mis annab inimese elule mõtte, pakub motiive tegutsemseks, on vastavusest iniese positsiooniga ühiskonnas (erinevatel inimestel on erinev religioon, mis sõltub nende tegevusalast käsitööliste, talupoegade jpt kristlus on erinev). Moodne lääne ühiskond on ülereguleeritud raudpuuri metafoor. Maailm, kust on röövitud jumalad. Elu raudpuuris on vaesem kui varasematel aegadel.
Palju probleeme tekitasid uued stiili- ja keelenõuded. See oli omamoodi võitluse aeg, nad on arrogantsed ja süüdistati ülbuses. Vabariigiaeg-kirjandusest nõutakse küllaltki palju rahvuslikkust. Kui Eesti kirjandust tabab taas uus laine, siis Eesti kirjandus sinna konteksti eriti ei sobi. Nõukogude aeg- nende suhtumine kaheks: 50ndad- Stalinistlik- oldi täiesti eitaval seisukohal. Kogu selle liikumise ja kirjanduse kohta kasutati sõnu formalistlik ja dekadentlik. Stalinistlik räägib Noor Eestist kui manduvast esteetikast. Nõukogude aja edenedes on näha selgelt, et Noor Eesti kirjanikud rehabiliteeritakse. 60ndatest alates Tuglas saavutab taas oma kirjandusliku tausta. Paguluses on suhtumine nendesse positiivne. Noor Eesti on enesekoloniseerimise projekt. Opositsioonis eelnevate seisukohtadega. Hennaste kontseptsioonis on see negatiivne. 23. Fr. Tuglase müüt-novellide poeetika (filosoofiline alus, teemad, põhikujundid jms)
iseeneses (kristlikku moraali). Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Headuse ning heasoovlikkuse ülehindamine on laias laastus decadence`i tagajärg , nõrkuse sümptom. Nietzsche leiab, et kristlik moraal on liialt inimesi jõuetuks muutnud. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm . Inimesed on endid käest lasknud lausa terve inimkond. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene on esmalt haritud. Tema suurimaks vooruseks võiks lugeda kaastunde. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Nietzsche füsioloogiline seisund aitas tal taaskord iseennast leida. Tal oli suur elutahe. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub "füsioloogiaks" ja "hügieeniks" (lk. 24-5). Millised on tema "hügieeni" põhimõtted? Mitte vaenutsemises ei tule vaenule lõpp, vaid sõprus lõpetab vaenu
Balti Eraseadus. 16. Kristlik kirik ja rooma õigus. Kanoonilise õiguse varasem areng. Lääne-Rooma vs Ida-Rooma • Idakiriku patriarh pidi keisrile alandlikult austust avaldama. Kirik oli Bütsantsi stiilis riigiasutus. • Constantinos sundis 325 uude pealinna Konstantinoopolisse ümber asuma oma riigi kõrgeid ametnikke, kuid ta ei saanud paigalt liigutada paavsti, Peetruse tooli (apostlite hauda), kes jäi Rooma. • Lääs oli Ida jaoks dekadentlik ja Ida Lääne jaoks ketserlik. • Rooma pärandi võtsid Läänes üle kristlik kirik (arenes katoliku kirikuks) ja germaanlased. • Rooma pärandit kandis Idas edasi Bütsantsi riik ja sellega tihedalt seotud kristlik kirik (arenes õigeusu kirikuks) • Kirikulõhe 1054 Kristliku kiriku edu põhjused • Kirik seisis sõltumatuna juutide ja roomlaste vahel. • Religioon, mis kuulutas kannatuse mõttekust (rist). Rahu võib olla üksnes seal, kus
Kui ta luuletustes on juttu rentslis vedelemisest, vanglas viibimisest ei tähista Talviku elukäiku. 40ndatel aastatel elavad Talvik ja Alver vaikselt tagasitõmbunud elu Tartus. Kui sõda lõppeb ja Nõukogude võim Eestisse tagasi tuleb, siis varsti arreteeritakse Talvik ja ta sureb vangilaagris. · 1934 Palavik - annab kompaktse pildi. Kirjanduslooliselt ülevaate raames, on seda teost väga hõlbus kirjeldada esimene läbinisti dekadentlik uusormaniline luulekogu eesti kirjanduse ajaloos. · 1937 Kohtupäev · 2004 Legendaarne Ta oli väga enesekriitiline ja võib arvata, et kõik teosed, mis talle ei meeldinud, ta hävitas. Kirjandusliku legendi loob väga kiiresti teos ,,Palavik". Elutule motiiv (G. Suitsu esimesest teosest tuntud) oli noorusliku põlemise ja edasi pürgimise kujund. Kui poeesiast otsida analooge, peab ilmselt Euroopa 19nda sajandi luule poole pöörduma. Tekivad seoses sümbolistliku luulega
muutusid siluettideks, värvid on ebatavalised ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. Juugendliku vormi üheks variandiks on süntetism: maailmisviis, kus peaaegu ilma ruumikujutuseta piltidel eraldati puhaste värvidega kaetud pinnaosad tumedate kontuuridega. Paljud 19. ja 20. saj vahetuse kunstnikud olid sisult sümbolistid ja vormilt juugendstiili esindajad, nt Toorop ja Hodler. Juugendlik ornamentaalsus oli äärmuslikult ilutsev, aga mõnikord dekadentlik inglase Aubrey Beardsley (,,Salome Ristija Johannese peaga" tehtud O. Wilde ,,Salome" ainetel )mustvalges graafikas ja austerlase Gustav Klimti (,,Juudit")maalides. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades Sümbolistidele olid tähtsad kordumatu üksikisiku elamused või hoopis ajatud, üldinimlikud kosmopoliitsed teemad. Rahvusromantism seevastu tahtis väljendada rahva ajaloo, rahvaluule ja ajaloo tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Rahvusromantism
austama tegelikku tõde ja sügavat mõtlemist. 4) Kristlikus moraalis näeb Nietzsche inimeste tegeliku loomuse allasurumist, pannes neid vastuollu iseendaga. Kõiges, mida kristluses nähakse halva ja patusena, näeb tema inimese tõelisi vajadusi, esmaseid eluinstinkte. Kui inimene järgib kristlikku moraali, siis ta petab ennast, on nõrk ja loomuvaene. 5) „Dekadentlik“ inimene on Nietzsche kirjelduses keegi, kes kahjustab end pidevalt tõeliste eluinstinktide põlgamisega, olles seetõttu lausa eluvaenulik ja rumal. 6) Oma filosoofiaga seostab Nietzsche oma füsioloogilist seisundit kui pessimismist loobumist ja elu ümbermõtestamist, mis oli võimalik vaid pika tõsise haiguse kannatamise tõttu. Sellises seisundis suutis ta jõuda sügavusteni ja avastada elu tõelised põhimõtted, mis oleksid tervena
nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi vahetusel (kuni I maailmasõjani, kui valdavaks sai modernism e avangardism). Ida-Euroopas (ka Venemaal ja Eestis) vähemalt II maailmasõjani. Edgar Allan Poe (1809-1849) USA kirjanik, tuntud nii luuletaja kui ka proosakirjanikuna.
Peter Behrens (1868-1940). AEG turbiinitehas, Berliin, 1909.
(
Palju probleeme tekitasid uued stiili- ja keelenõuded. See oli omamoodi võitluse aeg, nad on arrogantsed ja süüdistati ülbuses. Vabariigiaeg-kirjandusest nõutakse küllaltki palju rahvuslikkust. Kui Eesti kirjandust tabab taas uus laine, siis Eesti kirjandus sinna konteksti eriti ei sobi. Nõukogude aeg- nende suhtumine kaheks: 50ndad- Stalinistlik- oldi täiesti eitaval seisukohal. Kogu selle liikumise ja kirjanduse kohta kasutati sõnu formalistlik ja dekadentlik. Stalinistlik räägib Noor Eestist kui manduvast esteetikast. Nõukogude aja edenedes on näha selgelt, et Noor Eesti kirjanikud rehabiliteeritakse. 60ndatest alates Tuglas saavutab taas oma kirjandusliku tausta. Paguluses on suhtumine nendesse positiivne. Noor Eesti on enesekoloniseerimise projekt. Opositsioonis eelnevate seisukohtadega. Hennaste kontseptsioonis on see negatiivne. 27. Juhan Liivi luule põhiteemad ja tähenduslikkus Juhal Liiv (1864-1913) Tuntuse on saavutanud oma luulega
Täiusliku kristliku elu vorm. Selle kõrval eksisteerib tavalisemat laadi kristlik eluvorm, mis ei heida kõrvale kõike seda, mida täiusliku elu vorm. Aga kristlase ja kristliku kiriku jaoks on Eusebiuse sõnul mõlemad vormid olulised. Ta ei maini seda, et kui palju siis neid on, kes seda täiuslikku elu elavad. Saab teha järelduse, et 4. sajandi alguseks on suure kristliku krooniku jaoks askeetlik kristlik elu midagi, mis ei ole dekadentlik ega allakäinud, vaid on täiesti auväärne ning kuulub kristliku olemuse hulka. Kui vaadata tagasi varasematesse sajanditesse, siis näha, et 4. sajandi alguses jõutaksegi osaduskonnas toimivasse munkluse vormi. Sajand-kaks tagasi ei olnud askeetlus tingimata kristlik nähtus. Kusagil 3. sajandil on see võtnud esimese vormi, esineb mõiste monachos – psalmidest, kus on mainitud, et Jumal paneb üksildased elama majadesse (askeedid, omaette elavad inimesed)
annaabi.ee 
