1 BENSIINIMOOTORITE HEITGAASID Vastavalt keskonnakaitse karmidele nõuetele pööratakse kaasajal väga suurt tähelepanu mootori heitgaaside puhtusele. Selleks on mootorit ja tema toiteaparatuuri oluliselt täiustatud ning heitgaaside väljalaskesüsteemile on lisatud terve rida lisaseadmeid, mis ühest küljest küll vähendavad heitgaasides olevate kahjulike heitmete hulka, kuid teisest küljest vähendavad ka mootori efektiivsust. 1. Heitgaaside koostis.
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne.
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne.
TAHMAFILTRID 1 Diiselmootorite heitgaaside koostises on keskkonnale ohtlikumaks komponendiks tahm (puhas süsinik). Kaasaegsetel diiselmootoritel on karme saastenõudeid arvestades hakatud tahma koguma filtritesse, kus hiljem see töö käigus põletatakse. Diiselmootorites DW12TED4 koguneb tahm filtrisse, mille esi- ja tagumises otsas on erilised rõhuandurid. Need annavad heitgaasi rõhu kohta signaali mootori arvutisse: kui rõhkude erinevus muutub väga suureks, on see signaaliks filtri ummistumisest tahmaosakestega. Sellisel juhul rakendab mootori arvuti nn. sundregenereerimise programmi: peale tavalist tööprotsessi mootori silindris pihustatakse silindrisse kütust veel lisaks töötakti lõpus, mis ei jõua väljalaske takti alguseks veel ära põleda ja
Autodele annab liikumapaneva jõu sisepõlemismootor,mille silindrites kütuse põlemisel saadav soojusenergia muundatakse väntvõlli pöörlemises avalduvaks mehhaaniliseks tööks.Seejuures kasutatakse kütusena kas bensiini või nafta raskemat destillaati- diislikütust.Esimest kasutatakse nn otto-ehk karburaatormootorites,teist- diiselmootorites.Erinevus nende kahe sisepõlemismootori tüübi vahel seisneb põlemiseks vajaliku kütusest ja õhust koosneva küttesegu valmistamises ja süütamise viisis. Siin ilmselt tekkis küsimus,mis on ottomoor? Ottomootor on leiutatud Saksamaal ja leiutajaks on Nicolaus Otto (1832-1891).Ottomootor on bensiinimootor,mille tunnuseks on see,et kütuse ja õhu segu,mis on silinris kokku surutud,süüdatakse silindris väljastpoolt sinna juhitud elektrisädemega, mis on diiselmootor? Diiselmootoris valmistatakse küttesegu silindris,mis ongi põhiline erinevus ottomootoritest
Pöörlemissagedus andurid Hall-andur Hall-andur koosneb sirmkettast, püsimagnetist ja magnetvoo juhist ja halli-element. Hall- andur vajab töötamiseks toitepinget ja maandust. Kui magnetvoog läbib halli-elementi, muutub halli-element voolu juhtivaks ja maandab lõppastmelt saadud signaali pinge. Kui sirmketta sirm jääb püsimagneti ja hallielemendi vahele siis katkeb halli-elemendi voolujuhtivus ja signaalipinge on maksimaalne. Optiline andur Optiline andur koosneb fotodioodist, valgusdioodist ja aukudega kettast. Anturi tööpõhimõte seisneb fotodioodi omdusel valguse toimel avaneda. Valgusdiood on valgusallikas ja pöörlev ketas katkestab valgusvoo. Induktiivandur Induktiivandur koosneb hammasrootorist, anduri mähisest ja püsimagnetist. Magnetvälja tugevus sõltub pöörleva hammasrootori asendist. Magnetvälja tugevuse muutus tekitab anduri mähises pinge. Süütehetke mõjutavad tegurid *Mootori pöörlemissagedus *Mootori koormus
Pöörlemissageduste andurid Pöörlemissageduste andurite all mõistetakse põhiliselt vänt- ja nukkvõlli pöörlemissageduste andureid. Informeerib mootori juhtarvutit väntvõlli või nukkvõlli pöörlemissagedusest. Need andurid võivad olla: • Induktiivandurid • Hall´i andurid • Magnet-takistuslikud andurid Induktiivandurid on kõige rohkem levinenud. Näiteks väntvõlli pöörlemissageduse andur kinnitatakse tavaliselt hooratta karteri külge, kuid signaali tekitav hammasvöö on hooratta küljes. Hammasvööl on üks hammas vahelt ära jäetud, et arvuti saaks täpselt määrata väntvõlli asendit (esimese silindri kolvi ülemist surnud seisu). Need on kontaktivabad andurid, kus tänu magnetvälja tugevuse vaheldumisele indutseeritakse anduri mähises (6) vahelduv pinge. Püsimagneti (3) magnetväli muutub
Lämmastikoksiide satub õhku kaaluliselt vähem, kuid ühe mahuühiku õhu hingamiskõlbmatuks muutmiseks kulub NO-d võrrelduna CO- ga 75 korda väiksem kogus. Seega heitgaasides lämmastikoksiidide kahjulikkus võrrelduna CO-ga on tunduvalt suurem. Mootoris olev küttesegu, st. õhu ja kütuseauru segu põletamine toimub kõrgel temperatuuril ja rõhul, kus tekib õhulämmastikust ja põlemata hapnikust muuhulgas ka NO, mis õhus heitgaasi hajumisel omakorda hapendub NO2- ks, mis on aga CO-ga võrreldes tunduvalt mürgisem. Lämmastikoksiidid on kahjulikud nii inimese hingamisteedele, kui ka taimestikule. 3 1. HEITGAASI KAHJULIKUD KOMPONENDID 1.1. Lämmastikühendid (NOx) Gaasilised lämmastikoksiididon elusorganismidele ja taimestikule tugevalt mürgised ning neid tuleb vaieldavalt nimetada õhku saastavateks aineteks. Tänapäeval tohivad enamiku
Sisselasketoru 6. Käiviti 7. Õlifiltrid 8. Õlijahuti 9. Puhas õhk 10. Turbolaadur 11. Heitgaas Diiselmootor koosneb vänt- ja gaasijaotusmehhanismist ning jahutus-, õlitus- ja toitesüsteemist. Väntmehhanism muudab kolbide edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks. Kolb liigub silindris töötakti ajal gaasiderõhu toimel ülemisest surnud seisust (ÜSS) alumisse surnud seisu (ASS). S kolvikäik, d silindri läbimõõt, V1 silindri töömaht, Vp põlemiskambri maht, 1- kolb, 2- silinder või hülss Mootori silindrite asetus
Vc- põlemiskambri maht Keskmine kolvi kiirus Sp : Ln S p 2 LN , kus (1.2) 30 N- väntvõlli pöörete arv p/s; n- väntvõlli pöörete arv p/min. L- kolvikäik. Keskmine kolvi kiirus osutub sageli sobilikumaks parameetriks kui väntvõlli pöörle- miskiirus, kuna gaasi voolamiskiirus sisselasketraktis ja silindris on mastaabis keskmise kolvi kiirusega. Mootori efektiivvõimsus P: P= 2NT, kus (1.3) T- mootori poolt arendatav pöördemoment. Pöördemoment on määratav pidurdusseadmega mootori katsetamisel stendil. Tsükli indikaatortöö Wc,i: Wc,i pdV Indikaatortöö defineeritakse kahel viisil. Töötsükli tegelik indikaatortöö Wc,in vastavalt joonisel 1
soojusvahetus. Mootori projekteerimisel valitakse surveaste madalaim piir selline , 1. Tegelikus tsüklis toimub töötava keha keemiline muutus, st. mis tagaks külma mootori käivitamisel survetakti lõpul küttesegu soojuse saame põlemise teel.Toimuvad 1 Takt. Kolb liigub ASS- ust ÜSS-u. Toimub silindri puhastamine isesüttimise. Selleks peab temperatuur survetakti lõpul ületama põlemisreaktsioonid : jääkgaasidest , silindri täitmine värske õhuga ja peale kütuse isesüttimise temperatuuri 100 kuni 200 0C.
Green Engine Technology - Petrol Engines Põhimõtteliselt mootorid, mis töötavad lahja õhu ja kütte segu peal kutsutakse ingliskeeles ,,Leab Burn Englines" (Lahja põlemisega mootorid). Jaapani autotootjad, Toyota juhtides on sellise tehnoloogia suurimad edasimüüjad. Ilmselgelt, et mida lahjem küttesegu on seda säästlikum mootor on. Aga selleks on 2 põhjust miks tavalised bensiini mootorid ei tööta lahja küttesegu peal hästi. Esiteks segu on liiga lahja ja ei sütti. Teiseks väiksem kogus kütet segus annab välja vähem jõudu. Lahja põlemisega mootorid suudavad need 2 punkti ära hoida väga tõhus segamis protsess. Nad kasutavad eri kujuga kolbe, sisselaske klapid on asetatud kalde alla mis ühtib kolbidega, sisse tulev õhk tekitab keerise põlemis kambris. Keeris tekitab parema segunemise õhu ja kütuse vahel, seega suurelt vähendades halvasti segunenuid kütuse osakesi, mida ei põletata
Mootorielektroonika Süütehetke mõjutavad tegurid: *mootori pöörlemissagedus *mootori koormus *mootori temperatuur *gaasipedaali asend *õhu temperatuur *välisõhu rõhk *detonatsioon Detonatsioon Detonatsioon on iseeneslik küttesegu põlemine kõrge rõhu ja temperatuuriga. Küttesegu valmistamine Stöhhiomeetrilline küttesegu-tähendab 1kg bensiini ja 14,7kg õhku.Lambda = 1 Liigõhutegur = lmabda lambda=tegelik küttesegu jagatud teoreetilini küttesegu (valem) Pritsesüsteeme võib jagada pritsekohtade arvu järgi: · Keskpritse (mono pritse) · Mitmiksissepritse (hargsissepritse) Esimene laiemalt tootmisesse sissepritse tüüp kandis nime BOSCH D-Jetronic (1967 a.) Põlemine Põlemise all mõeldakse keemilist reaktsiooni,milles bensiini süsivesinikud (CH) ühinevad õhuhapnikuga (O2).Täieliku põlemise saadused on vesi (H2O) ja süsihappegaas(CO2).tegelikult mootoris täielik põlemine
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde
Diiselmootori ja selle juhtseadmete ajalugu Rivipumbaga toitesüsteem Aksiaal-jaoturpumbaga toitesüsteem I Rudolf Diesel Sündis aastal1858 Pariisis 1892. a. sai patendi uudsele sisepõlemismootori tüübile 1893. a. koostöös masinavabrikuga MAN hakati ehitama uudset mootoritüüpi Esimene õnnestunud katsemootor saadi valmis 1897. a. Efektiivsus oli 26,2%. Suri aastal 1913, kukkudes üle laevaparda teel Inglismaale. Esimene diisemootor Kaal: 4,5 tonni Kõrgus: 3 meetrit Kütus: maapähkli õli Suruõhuga pihustamine Diiselmootoriga tarbesõiduk 1923 paigaldati esimene diiselmootor 5 tonnisele MAN veoautole. 4 silindrit Eelpõlemiskambriga Töömaht 8,8l Võimsus 45...50 bhp Diiselmootoriga sõiduauto Mercedes-Benz 260D 1936. a. Neli silindrit Töömaht 2,5l Võimsus 45 bhp Rivipumbaga toitesüsteem Robert Bosch (1861-1942) 1886. a. avas väikse töökoja, kus tegeleti telefonide, telegraafide jms parandamise ja paigaldamisega. 1897. a
Sisepõlemismootor Hiljem hakati kasutama vedelkütusega mootoreid, mida võib ka nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kadudeta. Osa kütuste põlemisel eraldunud soojusenergiast läheb kogu süsteemi soojendamiseks
Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis
1) teoreetilise ringprotsessi põhjal: a) kütuse teoreetiliselt püsivmahulise põlemisega (Ottoringprotsess), b) kütuse põlemine toimub teoreetiliselt kas ainult püsival rõhul (Dieseli ringprotsess) või osaliselt ka püsival mahul (Trinkler- Sabathei ringprotsess); 2) gaasijaotuse korralduse järgi: a) neljataktilised mootorid, b) kahetaktilised mootorid; 3) kasutatava kütuse järgi: a) gaasimootorid, b) vedelkütuse mootorid, c) vedelgaaskütuse mootorid; 4) küttesegu moodustamise asukoha järgi mootori suhtes: a) välise segumoodustamisega mootorid (Stirlingi mootor), b) sisemise segumoodustamisega mootorid; 5) küttesegu süütamise mooduse järgi: a) sundsüütega mootorid, b) kompressioonsüütega mootorid, c) kombineeritud süttimisega mootorid; 6) silindrite laadimise iseloomu järgi: a) ülelaadimiseta mootorid, b) ülelaadimisega mootorid: Turbolaaduriga, Ülelaaduriga; 7) silindrite arvu ja asetuse järgi:
põhjal 2.3.2. Baaskatalüüsitud transesterifikatsiooni skeem 6 2.4. Kui biodiisel valmis 6 2.4.1. Kontroll 7 2.4.2. Kütust hoitakse 7 2.4.3. Tootmisest tekkinud jäätmete käitlemine 7 3. Biodiisel on keskkonnasõbralik kütus 8 3.1. Õhusaaste vähenemine biodiislit kasutades 8 3.2. Emissioonid 8 4. Kasutatud kirjandus 10 Lisa 1. Emisioonimäärade graafik Lisa 2. Energiaseaduses esitatavad nõuded kütusetootjale Lisa 3. Rahvusvahelised normatiivid biodiislile
2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 4 1. ÜLESANDED..........................................................................................................................5 1.1 Kirjeldus ja definitsioon.....................................................................................................5 1.2 Küttesegu kontrollimine anduritega...................................................................................7 1.3 Süütemomendi kontrollimine anduritega...........................................................................8 2. JUHTARVUTI OMADUSED JA ERINEVUSED............................................................... 10 2.1 Omadused........................................................................................................................ 10 2.2 Erinevused.........
Saeõpetus 1. Bensiinimootorsae ehitus 1.1. Mootori ehitus 1.2. Mootori tööpõhimõte 1.3. Gaasijaotusmehhanism 2. Mootorsaagide toitesüsteem 2.1. Küttesegu koostis 2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine
Tähtmootor. 3. 4-taktilise ottomootori töötsükkel (slaid 6), (1) lk. 15. 1) Sisselasketakt. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb ülemisest surnud seisust alumisse, tekitades kolvi kohal asuvas ruumis hõrenduse. Seejuures on sisselaskeklapp avatud ja silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse). Silindri täitmine õhuga (kütteseguga) kestab seni, kuna kolb jõuab alumisse surnud seisu. Kolvi selles asendis, suletakse sisselaskeklapp sulgemisaeg viivitusega erinevatel mootoritel erinev faasinihkenurk, sõltuvaalt mootori dünaamilistest parameetritest. Sisselasketakti alguses on põlemiskambris eelmisest tsüklist järele jäänud gaasid. (Küttesegu, mis voolab silindrisse, seguneb jääkgaasidega, moodustades töösegu.
Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid, mis muudavad vabaneva soojusenergia tööks. Nende levinum tüüp on kolbmootor. Selles põleb kütuse ja õhu segu põlemiskambris. Põlemisel tekkiva gaasirõhu võtab vastu kolb, selle edasi-tagasi liikumise aga muudab väntmehhanism pöörlemiseks.Kolbmootorid jagunevad otto- ja diiselmootoriteks. Otto- ehk bensiinimootoris seguneb bensiin õhuga kas karburaatoris (karburaatormootor) või sisselaskekollektoris (pritsemootor). Küttesegu süüdatakse kõrgpinge-elektrisädemega. Diiselmootoris pritsitakse diislikütust kõrgel rõhul põlemiskambrisse, kus kütus seguneb kuuma õhuga ja süttib. Õlitussüsteem. Õli vähendab hõõrdumist, eemaldab kulumissaadusi ning jahutab mootori hõõrduvaid pindu. Mootoris tuleb tarvitada ainult ettenähtud õlisid. Juht peab olema alati kindel, et mootoris on küllalt õli
jõudnud segu surutakse kokku kolb jõuab ülemisse surnud seisu, väntvõll on teinud järgmise poolpöörde silindri maht on kõige väiksem, seda nimetatakse surve taktiks. 3) Kokkusurutud põlev segu süüdatakse eletrisädemega kolb surutakse Ü.S.S alumisse väntvõll teeb järgmise poolpööret, nüüd juba soojusenergia arvel, seda takti nimetatakse töötaktiks. 4) Silindris olev kütus põles ära kolb liigub A.S.S ülemisse, väntvõll teeb järgmise poolpööret, silindris surutakse põlenud gaasid välisõhku, seda nimetatakse väljalaske taktiks. Kõik kordub uuesti. Kahetaktilise töötsükkel koosneb kahest taktist ja kogu eelpool mainitud protsess ei toimu niiteravalt erinevate tsüklitena, seetähendabet sisselaskeklapp ja surve takt kattuvad, sama on ka töö ja väljalaske taktiga. Ühe kolvi käiguga toimub kaks protsessi. Kolb liikudes alumisest
Tuleb viga üles leida ja see kõrvaldada. Viga võib olla lihtsalt selles, et õli on liiga vähe (kontrolli õli taset). VÄLJALASKETORUSTIK e- ä l j alask V stik toru Summuti Katalüsaator Mootorikütusena kasutati mõni aeg tagasi ka etüülbensiini, mis tänapäeva Eestis on keelatud: bensiini tootmisel lisati bensiini hulka tetraetüülpliid, mis parandas bensiini kvaliteeti. Etüülitud bensiini puudused: · mürgine · saastab loodust · ei ole kasutatav autodel, millel on katalüüsmuundur (katalüsaator) Katalüsaatori ülesandeks on järelpõletada heitgaaside koostises olevad kahjulikud ühendid CO (vingugaas) ja HC (põlemata kütuseosakesed süsivesinikud)
põlema lahtise leegi juurde viimisel. Bensiini leekpunkt jääb vahemikku 25 – 30°C. Laevades lubatakse kasutada kütuseid, millede leekpunkt on üle 60°C. Piiratud ujumisrajooniga laevades alla 60°C, aga see peab siiski jääma üle 40°C tingi – musel, et temperatuur kütuse hoidlas oleks 10°C madalam kütuse leekpunktist.Seega leekpunkt on vägatähtis näitaja tuleohtlikuse seisukohalt. HANGUMIS TEMPERATUUR See on mahajahutus temperatuur, mill katseklaasis olev kütus ei võta enam horisontaalset tasapinda katseklaasi kallutamisel 45° nurga alla. HÄGUSEKS MUUTUMISE TEMPERATUUR See on 10°C kõrgem temperatuur, kui seda on hangumistemperatuur. Selle temperatuuri juures hakkavad välja sadestuma parafiini kristallid. Parafiini – kristallid ummistavad filtreid ja torustikke. Diiselkütustel jääb hangumistemperatuur vahemikku 0 - 45°C. ISESÜTTIMIS TEMPERATUUR See on temperatuur, mille juures kütuse küttesegu plahvatab põlema lahtise leegi
4.Gaasiturbiin laeva jõuseade peagaasiturbiin turbokompressorid ( õhu pumpamiseks põlemiskambrisse) peaülekanne (reduktor) sõuvõll sõukruvi SPM klassifikatsioon I taktilisuse järgi: 2 – taktilised 4 – taktilised II otstarbe järgi III kasutatava kütuse järgi gaasimootorid diiselmootorid bensiinimootorid ( karburaatormootorid e. Otto mootorid) IV küttesegu süütamisviisi järgi sundsüütega mootorid kompressioon süütega mootorid isesüttimisega mootori V konstruktsiooni järgi • ristpeamootori • ristpeatamootor 1 kolb, 2 kolvisäär, 3 diafragma, 1 silindrikaan, 2 kolb, 3 hülss, 4 liugpinnad ,5 ristpea, 6 liuad, 7 keps 4 keps, 5 väntvõll ristpeata mootorid VI silindrite asetuse järgi rida V- kujuline
Gõ = Vs v s 1 +1,61d , selleks arvutame silindri täiteteguri v ja õhu tiheduse s v on silindri täitetegur, mille leiame arvutuslikult: pa Ts 1 13,5 1,92 105 1 v= - 1 × × × = × × ps Ta 1 + r 12,5 1,98 105 1 + 0,07 = 0,886, kus - = 13,5 on surveaste (prototüübi järgi). - pa - rõhk silindris täiteprotsessi lõpus, mille võib leida ülelaadimisõhu rõhu kaudu: pa = 0,96 ps 1,92 · 105 [Pa] on, peab jääma vahemikku pa = (0,96...1,05) ps. Arvestustes võetakse ps vastavalt mootori prototüübile, antud juhul ps = 1,98 · 105 [Pa]. - T`s on ülelaadimisõhu temperatuur silindrisse sisenemisel Ts = 273+ tmv + (15...20 0C) = 273 + 14 + 20 = 307 [K]. Tegelik õhutemperatuur silindris, mis arvestab õhu soojenemist silindrisse sisenemisel, võetakse 10 0C kõrgem:
Sisepõlemismootor Hiljem hakati kasutama vedelkütusega mootoreid, mida võib ka nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal oli küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline motor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning motor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kaduteta. Osa kütuste põlemisel eraldunud soojusenergiast läheb kogu süsteemi soojendamiseks.
masinate asemel kasutusele masinad, milles oli võimalik põletada vedelaid kütuseid. Selliseid mootoreid nimetatakse sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab ka palju vähem ruumi. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kadudeta. Osa kütuste põlemisel eraldunud soojusenergiast läheb kogu süsteemi soojendamiseks.
üheaegselt kütusega aurugeneraatori AG põlemiskambrisse. Põlemisgaasilt veele ülekantava soojuse arvel genereeritakse põlemiskambri (aurugeneraatori) soojusvahetuspinnas aur, mis suundub auruturbiini AT ning sealt väljumisel veeldatakse kondensaatoris KO. 26. Soojusmootorite ringprotsessid. Otto ringprotsess. Dieseli ringprotsess. Sabathe ringprotsess. Ringprotsesside võrdlus. Sisepõlemiskolbmootorile on iseloomulik, et kütuse põlemisel soojus vabaneb ja muundub tööks otse mootori silindris, millega välditakse eraldi soojusvahetuspinda ning saadakse kompaktne jõumasin. Välise soojusallika puhul piirab termodünaamilise keha kõrgeimat võimalikku temperatuuri tööprotsessis silindri konstruktsioonimaterjal (metall), selle tugevusomadused. Sisepõlemismootoris jahutatakse mootori elemente (silindrit, põlemiskambrit) ja põletatakse kütust otse ruumis (silindris), mistõttu termodünaamilise keha ülemist piirtemperatuuri ei määra enam materjali
väntvõllipurunemise. Peamasina alusraam kinnitatakse vundamendile enamasti jäigalt (liikumatult), abimasinate omad aga läbi kummipatjade e. amordisaatorite. 4.Sisepõlemismootori tööpõhimõte: 4 taktiline - pealt silindri kaanega ja altkolviga suletud, kui silindrisse pihustada vajaliku rõhuni komprimeeritud õhuhulka kütust, mis õhu kõrge temperatuuri tõttu süttib, siis põlemisel tekkivate gaaside paisumisel surutakse kolb alla. Kui seejärel eemaldada silindrist heitgaasid, viia kolb tagasi algasendisse, täita silinder uuesti värske õhuga,komprimeerida ja süüdata, siis järgneb kolvi uus liikumine ülevalt alla.Kindlas järjekorras, üksteisele järgnevaid protsesse nim.üheks töötsükkliks.Üksikut osa tsükklist, mile jooksul toimub silindris teatud protsess(st.kolviliikumist ühest surnud seisust teise) nim.taktiks 4.taktilise mootori töötsükkel teostub väntvõlli kahe täispöörde jooksul 720(kraadi) st.nelja takti vältel 1
· kütuses on palju vett ja õhku · kütusepumbad on valesti reguleeritud (0-asend) · temperatuur masinaruumis on madal · kütuse pihustamine on halb · klapid on ebatihedad · turbokompressorid ei anna õhku silindrisse. Käivitamisel kaitseklapid pauguvad : · ebaõige KKP reguleerimine · osa pihusteid tilgub · kaitseklapi vedrud on reguleerimata jne. Mootor ei võta koormust: · mootor on ette soojendamata · kütusefiltrid on ummistunud · kütus ei ole normaalselt ette soojendatud, viskoossus on kõrge · etteandepump annab väikese surve · kütus on üle kuumendatud · pöörete regulaator on valesti häälestatud või rikkis · kütuses on vett või õhku · mõni silinder ei tööta · mootor on üle koormatud, laeva kiirus väike. Mootor hakkas "lõhkuma": · järsk koormuse vähenemine · sõukruvi tuli veest välja · regulaatori avarii · kütuselatt on maksimaalasendis kinni kiilunud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
