Heaoluriikide võrdlev analüüs. Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Heaoluriigis ühendub turumajandus sotsiaalse õiglusega. Riigil tuleb tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust.
· Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused: · Vaesuse leevendamine · Sotsiaalse t õ rjutuse vähendamine · Aktiivne kodanikuühiskond · Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel · Tasuta igale indiviidile hariduse tagamine · Inimestevahelise sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse · Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel · Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte , aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi · Heaoluriigi õigused on posiitivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla · Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks · Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist · Kas Eesti on heaoluriik ?
Heaoluriigi tunnused: · Vaesuse leevendamine. · Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine (kastiühiskonna). · Aktiivne kodanikuühiskond. · Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel. · Tasuta võimetekohase hariduse tagamine. · Inimeste sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse. · Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel. · Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi. · Heaoluriigi õigused on positiivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla. Positiivne hoolida endast kui ka teistest. · Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks. Eestis võimatu, omakasupüüdlikkus.
Ühiskonna KT 1. mõisted: * Nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva psalus ühiskonna elu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine * Heaoluriik riik mis sekkub turumajandusse, ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide müju inimese toimetulekule * Ühishüved kaup/ teenus mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusel * Demokraatia valitsemise vorm, mille tunnusteks on kodanikkkonna osalemine poliitikas, kodaikkkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustus, seaduse ülimlikkus ning inimõiguste ja kodanike õiguste austamine
Urmas Lehtsalu Eesti-heaoluriik Maria Rääk 12KÕ Eesti-heaoluriik. Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti ka tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945
Eesti on heaoluriik? Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti ka tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust
TALLINA ÜLIKOOL Eesti kas sotsiaalriik Rakvere 2016 Sotsiaalne riik mis see on? Heaoluriik ehk sotsiaalriik on vastavalt Vikipeediale riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti on sotsiaalriigil ka kohustus tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust (Vikipeedia)
Kas Eesti on heaoluriik? Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti tagab riik inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdse võimaluse osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Kuid
Heaolu riikide võrdlev analüüs Tallinna Tehnikagümnaasium Ühiskonna õpetus Silver Kalmus 12.a 14.12.12 Heaoluriikide võrdlev analüüs Alustuseks mainiksin ära üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused: 1) Vaesuse leevendamine 2) Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine 3) Aktiivne kodanikuühiskond 4) Ametiühingute rolli palga- ja töötingimuste läbirääkimistel 5) Igale indiiviidile tasuta võimetekohase hariduse tagamine Inimõiguste kaitse 6) Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid 7) Kodanike võimekkus tulla oma eluga toime 8) Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi rahastamsieks on progressiivne tulumaks Heaoluriik ja ühiskond on laialdaselt mõistetavad terminid. Heaoluriigi
See tähendab 2025 protsendilist palgatõusu igal aastal. Vastasel juhul lähevad needsamad õpetajad, politseinikud ja arstid mõnele teisele maale tööle. Maininuna eespool ka väikeseid toetusi, nagu näiteks pensioni puhul, tuleb tagada inimväärne sissetulek ka pensionäridele, sidudes pensionid keskmise sissetulekuga ja tagades vanaduspensionäridele suurem vanaduspension, kui seda on praegune. Kas Eesti on heaoluriik? Jah on, aga samas on veel palju arenguvõimalust. Me ju alles liitusime Euroopa Liiduga, mistõttu me ei ole veel nii kõrgel tasemel, aga heaoluriigi tunnused on meil olemas.
See tähendab 2025 protsendilist palgatõusu igal aastal. Vastasel juhul lähevad needsamad õpetajad, politseinikud ja arstid mõnele teisele maale tööle. Maininuna eespool ka väikeseid toetusi, nagu näiteks pensioni puhul, tuleb tagada inimväärne sissetulek ka pensionäridele, sidudes pensionid keskmise sissetulekuga ja tagades vanaduspensionäridele suurem vanaduspension, kui seda on praegune. Kas Eesti on heaoluriik? Jah on, aga samas on veel palju arenguvõimalust. Me ju alles liitusime Euroopa Liiduga, mistõttu me ei ole veel nii kõrgel tasemel, aga heaoluriigi tunnused on meil olemas.
majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus-, ja sotsiaalpoliitikaga. Heaoluriigi tekkega kaasneb ka üldise elatustaseme tõus ja suureneb keskklassi osakaal ühiskonnas. Heaoluühiskonnale omased tunnused on vaesuse leevendamine, sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, igale indiviidile võimetekohase tasuta hariduse tagamine, inimõiguste kaitse, töötute ühiskonnas järgi aitamine ning muud sätted ja põhimõtted, mis põhinevad hoolivuse, võrdsuse, sallivuse ja inimväärse elu ideedest. Ludwig Erhard, Saksamaa majandusminister aastatel 1949-1963, pani aluse Saksamaa majanduslikule stabiliseerumisele pärast II maailmasõda. Paljud on seda nimetanud majanduslikuks imeks. Ludwig Erhard võrdles riigi ja majanduse seost jalgpalliga. Riik loob mängureeglid, hoolitseb iseenda püsimise eest ja on kohtunik. Nii nagu kohtunik ei saa mängus kaasa lüüa, ei tohiks ka riik ise majanduses osaleda. Sellest
Lastekodud olid suletud süsteemiga ja väga halbades oludes elasid need lapsed. Sotsiaalsete probleemide statistika oli salastatud. 4. EV Põhiseaduse eesmärgid sotsiaalpoliitika kujundamisel EV põhiseaduses on sotsiaalpoliitika kujundamisel esmatähis inimväärikuse esikohale seadmine. Peamiseks funktsiooniks on tagada igaühele kaitse avaliku võimu suhtes. Olulisism prinsiip on isiku vaba eneseteostus ning kui see on inimesel piiratud, siis riik peab abistama. 5. Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted Kõrgeimaks ühiskonna arengu eesmärgiks on üldise heaolu maksimeerimine, mida iseloomustatakse kategooriatega nagu vabadus, inimõiguste kaitse, sotsiaalne õiglus ja turvalisus, võrdsed võimalused jms. Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanikele poliitilised ja sotsiaalsed õigused. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna
1.Sissejuhatus Heaoluriik,on riik mis garanteerib kodanike nii poliitilisi kui ka sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikas.. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti tagab ka inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdse võimaluse osa saada ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Üks heaoluriiki iseloomustavates tunnustest on igale indiiviidile tasuta võimetekohase hariduse tagamine. Oma töös valisin teemaks Eesti naaberriigi Soome hariduspoliitika . Üldjoontes tuginevad poliitilised otsused mingile kindlale ideoloogiale, olulist mõju avaldavad ka kultuuri ja ajalootraditsioonid. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval eeskätt Skandinaaviaga. Selle mudeli
majanduse ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi ning uued avastused ja leiutised võetakse kohe kasutusele. Teadmusühiskond on infoühiskond, kus majanduse ja poliitika arendamiseks kasutatakse pidevalt ja oskuslikult informatsiooni, kusjuures oluliseks ei peeta mitte kogutud informatsiooni hulka, vaid seda, et poliitilised ja majanduslikud otsused tugineksid teaduslikele uuringutele. Heaoluriik-Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanikele poliitilised ja sotsiaalsed õigused. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsustmaksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga, st ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti tagab ta inimestele nende loomupärastele eeldustele ja rahakoti paksusele vaatamata võrdse võimaluse osa võtta ühiskonna üldisest heaolust.
sotsiaalse turvalisuse ja töökaitseseaduste puudumine). Erinevalt sotsialismist eitati revolutsioonilisust ja pooldati ühiskonna arendamist reformide teel. Lahknes sotsialismist I Maailmasõja ajal. 5.slaid Eesmärk: Sotsiaaldemokraatia eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks sõltumata inimeste sotsiaal-majanduslikust olukorrast, tulude ümberjaotamine (progressiivne tulumaks), ja heaoluriik.( Progressiivne tulumaks on kas ettevõtte kasumi või üksikisiku sissetuleku maksustamise süsteem, kus suuremale brutotulule kehtib suurem maksumäär ) ( Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga.). Võrdsed võimalused kõigile- see tähendab, et ühiskond peab tagama igale oma liikmele
Arutlus Kas Eesti on heaoluriik? Et otsustada, kas Eesti on heaoluriik, tuleb teada mis see üldse on? Heaoluriik, on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi kui ka sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal- majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Peamised heaoluriiki iseloomustavad tunnused on : vaesuse leevendamine, aktiivne kodanikuühiskond, tasuta igale indiviidile
inimeste sotsiaal-majanduslikust olukorrast, tulude ümberjaotamine (progresiivse tulumaks) ja heaoluriik. Sotsiaaldemokraatlik ideoloogia on ajaloo käigus korduvalt muutunud. Praegune sotsiaaldemokraatia on laenanud mitmeid põhimõtteid moodsast liberalismist ehk sotsiaalliberalismist. Näiteks: võrdsete võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte (Riigi sekkumine majandusellu on lubatud, sest see suurendab kodanike sotsiaalset heaolu) on laenatud nendelt. Keskklass: heaoluriigi tekkega on kaasnenud üldise elatustaseme tõus ning suurenenud ühiskonnas keskklass. Töötajad: rõhutatakse töötajate tähtsust heaoluriigis, sest nemad hoiavad sotsiaalkindlustussüsteem üleval. 14. Kuidas käsitleb heaoluriigi arengut riigi struktuur ja huvide teooria? Riigi kesksus: riik peegeldab sotsiaalsete gruppide, klasside ja ühiskondade huve ning nõudmisi. Riigi struktuurist ning seal elavatest inimestest sõltub palju. Sotsiaaldemokraatlikes riikides on
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud
Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus. Industriaalühiskond ehk tööstuslik ühiskond- teaduse ja tehnika arend (nt aurumasina leiutamine) ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäevasest tööst tegid ära masinad. Kaasnes linnastumine. Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kõrgtehnoloogia kasutamine ja vajatakse rohkem haritud spetsialiste. Info- ehk teadmusühiskond majandustegevus tugineb teadusuuringutele. Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riiklik vorm, mille eesmärk on tagada jätkusuutliku ühiskonna poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik ei mõjuta turumajandust, kuid see-eest peab ta vähendama ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Samuti peab tagama inimeste loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdsed võimalused võtta osa Eesti arengust,
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja
spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned: majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on töölise loovus ja paindlikkus; ohuks: tootmise ja tehnoloogia ohtlik mõju keskkonnatasakaalule. 2. Heaoluriik. Selle tekke eeldused: 1) tööstusrevolutsioon muutis valitsevaks vabrikutöö ning muutis inimeste elustiili (riik pidi hakkama tegelema sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja haridusega); 2) kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid tänu kodanlikele revolutsioonidele. Esimesed heaoluriigid kujunevad 1880. aastatest alates. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse
Sissejuhatus Ajalooteadus tavatseb koondada sajandid pikemateks ajastuteks, mida iseloomustavad teatavad ühiskonnasuhted, elukorraldus ja majandus. Sarnaseid üldistusi kasutab ka sotsiaalteadus, piirdudes küll enamasti lähema ajaloo süstematiseerimisega. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit – turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tänapäeva ühiskond on mitmetahuline, mistõttu kasutavad teadlased selle iseloomustamiseks mitmesuguseid oskussõnu. Kui huviorbiidis on valitsemine, räägitakse demokraatiast ja diktatuurist
kaasa parlamendi poliitilise vastutuse oma valijaskonna ees. Selle kõrval on eesmärke ja ülesandeid kui põhiseaduse jõuga printsiipe võimalik rakendada ka põhiseaduslikkuse järelvalves kohtute poolt piiri tõmbamisel individuaalsete õiguste ja vabaduste ning avalike huvide vahele. Tegemist on eelkõige abimeestega põhiseaduse ja teiste õigusaktide tõlgendamisel, kuid vaatluse alla võib tulla ka eesmärgile risti vastukäiva seaduse põhiseadusevastaseks tunnistamine. 3. Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted Sotsiaalriigi põhimõte tähendab esmalt, et avaliku võimu ülesanne on soodustada igati seda, et need inimesed, kes suudavad praegu ise toime tulla, suudaksid seda ka edaspidi. Seega tuleks olemasolevate valikuvariantide hulgast valida selline lahendus, mis võimaldaks võimalikult suurel hulgal inimestel ja eriti haavatavatel ühiskonna-gruppidel tulla toime iseseisvalt, ilma riigi abita.
Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond
luuakse koolimaju) · Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust kuna valitsemine on seadusega piiratud nt põhiseaduse kaitse Demokraatia ohud: · Enamuspõhimõte võib põhjustada "51% türannia", kes enamuse nimel talletatakse vähemuse huvid jalge alla. - Eestis on tegemist täieliku liberaalse demokraatiaga, sest meil on olemas selle tunnused: · õigusriik ja kõigi võrdsuse seaduse ees · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine Millal/millistes küsimustes referendumid on Eestis läbi viidud? - 28.juuni 1992.a põhiseaduse vastuvõtmise küsimuses - 14.sept 2003 EL-ga ühinemise küsimus Reformi ja revolutsiooni võrdlus REFORM REVOLUTSIOON Valitsus/poliitikud Algatavad dissidendid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Inimesed rahvahulgad
) Richard Titmuss (1907-1973) 4.Sotsiaalse arengu ideoloogia: sotsiaalne sekkumise määr peab olema ühitatud majanduskasvuga Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999 efektiivne vabaturumajandus kodanikuõigused (sõnavabadus, rahumeelsed protestiaktsioonid jms.); poliitilised õigused (valimisõigus); sotsiaalsed õigused (võrdsed võimalused sotsiaalkaitseks); arenenud kodanikuühiskond (avaliku-, era- ja kolmanda sektori ühistegevus. Riigi osalus heoluriigi kujunemisel Paul Spicker, 2000 stabiilse majanduskasvu kindlustamine inimõiguste kaitsmine ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamine (ühiskonna tasakaalustatud areng, ebavõrdsuse/tõrjutuse vähendamine, sotsiaalne kaasamine) I. Mis on sotsiaalriigi põhimõte ja mida võib pidada selle elementideks?
riike hinnati selle järgi, kui suur on insenertehnilise personali ja teenindussektori osakaal tööjõus ehk hinda läksid haritud spetsialistid lk 8 tabel võrdlustega 3)satelliit-ja mobiiltelefonid internet info kiire levik inimesed hakkasid end võrdlema endataoliste inimestega teistes maades olulisteks muutusid teadus,uurimisasutused,avastuste-leiutiste rakendamine teadmusühikond- INFO OSKUSLIK ÜHISKOND HEAOLURIIK (1.2;2.7) .. on riik, mis püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Klassikalised riigifunktsioonid – riigikaitse, õiguskord (korra tagamine, kohus,seadused jms.), turvalisus Heaoluriigi kujunemine – 19.saj lõpuks oli Lääne-Euroopas aset leidnud kaks põhjapanevat ühiskonnamuutust: (vt. paragrahvi algust) 1)Tööstusrevolutsioon 2)Kodanlikud revolutsioonid Arenguetapid (lk. 13)- 1880-1887
Heaoluriik - Sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid. Peamised tunnused: 1) Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonna liikmetelt vaesematele. 2) Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks. Teisi tunnuseid: Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Igale indiviidile tasuta hariduse tagamine ........................................................................................................................................................... ............. Heaolureziimid: Sotsiaaldemokraatlik mudel: 1) Sotsiaalhüvitiste jagamine kõigile, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest 2) Keskne heaolu eest vastutaja on RIIK 3) Õigus saada sotsiaaltoetusi, tasuta haridust ja arstiabi. 4) Kõrged maksud!!
Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ja oskus töötada meeskonnas ning rakendada teadmisi Suurem tegevusvabadus Hinnatakse laiapõhjalist ettevalmistust Inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub *elatustaseme tõus *masstootmine *massikultuur Massimeedia Oluline suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni Avardusid teabe edastamise võimalused *satelliit- ja kaabelTV, mobiiltelefon, internet *muutub ühiskonna tajumine Teadmusühiskond 1970. aastate lõpust
Tänapäeval klassipiirid hägustuvad. Endiselt püsib see, et ühed inimgrupid omavad ühiskonna kõrgemat positsiooni ehk staatust, kui teised. Kõrge sotsiaalse staatusega grupid kuuluvad ühiskonna ülemistesse kihtidesse, st nad omavad seda, mida peetakse antud ühiskonnas väärtuslikuks. - Eliit ehk kõrgklass, kõrge staatusega inimrühm, kellel on juurdepääs võimule, kes on üldiselt mõjukad. - Mass ehk tavainimesed, tavakodanikud, nt keskklass. - Alamklass inimestel madal saatus, teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, haridustase ja kultuursus on neil madalad. Sotsiaalsed rollid: Staatus on inimese poolt kujundatud ja hinnanguline 1. Omistatud staatus muutumatu tunnus, nt sugu, rass jne 2. Omandatud staatus saavutatud teenete ja valikute tulem Igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall ehk roll Inimgruppide eristumise alused: Varanduslikud Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel
kui konservatiiv näitab üles liberaalset suhtumist küsimustes, mis puudutavad moraali. D. Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Sotsiaaldemokraatia eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks sõltumata inimeste sotsiaal-majanduslikust olukorrast, tulude ümberjaotamine (progressiivne tulumaks) ja heaoluriik. Sotsiaaldemokraatlik ideoloogia on ajaloo käigus korduvalt muutunud. Praegune sotsiaaldemokraatia on laenanud mitmeid põhimõtteid moodsast liberalismist ehk sotsiaalliberalismist. Näiteks: võrdsete võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte (Riigi sekkumine majandusellu on lubatud, sest see suurendab kodanike sotsiaalset heaolu) on laenatud nendelt. Moodne sotsiaaldemokraatia arvestab majandusdemokraatia põhimõtetega, tööliste kaasamine
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
