Vesinikflouriidhape HF Fluoriid F Vesinikkloriid hape e. HCl Kloriid Cl soolhape Vesinikbromiidhape HBr Bromiid Br Vesinikjodiidhape HI Jodiid I Hüpokloorishape HClO Hüpoklorit ClO Kloorhape HClO Kloraat ClO Perkloorhape HClO Perkloraat ClO Divesiniksulfiidhape HS Sulfiid S² Väävelhape HSO Sulfaat SO²
plastiksuuskade valmistamisel. Freoonid- ei ole mürgised, maal on püsivad, aga kui jõuavad atmosfääri ülemistesse kihtidesse, siis muutuvad reaktsiooni võimelisteks ja tekitavad osooniauke. Kasutatakse aerosooltoodes (deodorandid, aerosoolvärvid) KLOOR Terava lõhnaga , roheka värvusega, mürgine , gaasiline Vees lahustub vähesel määral ja annab kloorivee Cl2 + H2O = HClO + HCl Tekkinud hüpokloorishape (HClO) on ebapüsiv hape ja laguneb HClO→O ↓ HCl Tekkinud monohapniku tõttu on klooriveel tugevad oksüdeerivad omadused (pleegitaja, desinfitseerija) Kloori ühendeid kasutatakse pleegitajana paberitööstuses, tekstiilitööstuses, ravimite, värvide, HCl tootmiseks, samuti mitmete mürkide koostises
Teistel halogeenidel on väliselektronkiht tuumast kaugemal. Seega aktiivsus väheneb F2<-Cl2<-Br2<-I2 Nad reageerivad 1.Metallidega 2Na + Cl2 ->2 NaCl 2.Mittemetallidega H2 + Cl 2 = 2HCl vesinikkloriid HF , HCl , HBr, HI on teravalõhnalised gaasid , lahustuvad vees ja vesilahused on happelised. 3.Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni ühendist välja 2NaCl + F2 = 2 NaF + Cl2 4.F2 reageerib väga energiliselt veega F2 + 2 H20 = 4 HF + O2 Cl2 + H20 = HClO + HCl HclO on hüpokloorishape ja laguneb HclO = HCl + O siin eraldub aktiivne monohapnik , mis valastab värve ja kasutatakse pleegitusvahendina. Saamine: Cl2 toodetakse sulatatud keedusoolast elektrolüüsimisel : NaCl = Na + Cl K (-) Na + e -> Na A (+) Cl e -> Cl 2Cl = Cl2 Halogeniidid Vesinikhalogeniidid on HF , HCl , HBr , HI.
· Kloori ja metallide ühisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl, CuCl, SbCl): 2Na + Cl2 = 2NaCl · Fosfor süttib klooris: 2P + 3Cl = 2PCl3 (fosfortrikloriid) · Reaktsioon vesinikuga toimub kas soojendamisel või valguse toimel (fotokeemiline reaktsioon): H2 + Cl2 = 2HCl · Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl lahust vees; osaliselt toimub ka keemiline reaktsioon ning moodusutvad 2 hapet: HCl (vesinikkloriidhape) ja HclO (hüpokloorishape): Cl + H O = HCl + HclO Hüpokloorishape on ebapüsiv. Tema lagunemisel eralduv monohapnik HclO = HCl + O Leidumine: · Kloor on levikult maakoores 20. element. · Looduses ei ole vabas olekus kloori. Kui aga kloor tekib kusagil haruldastes tingimustes (näiteks veealuste merevulkaanide pursete puhul), siis väga vähesel hulgal, ning kaob kohe ümbritsevate ainete vastastikuse toime tulemusena. ·
5. Keemilised omadused: Ühed aktiivseimad mittemetallid, F söövitab isegi klaasi. Reageerivad metallidega, klooriga reageerivad peaaegu kõik metallid, ka kuld, tekivad ioonilised ühendid, mis kuuluvad soolade klassi. 2Na + Cl2 => 2NaCl Reageerivad vesinikuga: Cl reageerib külmalt päikese käes plahvatusega: H2 + Cl2 => 2HCl (gaasiline) Cl reageerib Br ja I ühenditega, tõrjudes välja Br ja I. Reageerivad veega, reaktsioon pöörduv: Cl2 + H2O <=> Hcl + HclO F lagundab tormiliselt vett, tõrjub välja hapniku: 2F2 + 2H2O => HF + O2 Halogeniidid: 1. Vesinikhalogeniidid: HF, Hcl, Hbr, HI Tööstuses saadakse vesiniku reageerimisel halogeniididega: H2 + Cl2 => 2HCl Laboratooriumis metallihalogeniidide reageerimisel väävelhappega: NaCl + H2SO4 => Na2SO4 + Hcl Omadused: värvuseta, terava lõhnaga, gaasiline aine, lahustub vees uskumatult hästi (1l vees 300l Hcl), vees lahustudes muutub soolhappeks. 2.Vesinikhalogeniidhapped:
[3] 10 9. KLOOR Kloorilõhna ja silmade ärritust ujulas põhjustab seotud kloor. Aktiivne kloor = aktiivne vabakloor + aktiivne seotud kloor. Vaba kloor : seotud kloor =2:1 . Vaba ja seotud kloori summaarne hulk. Seotud kloori ei tohiks olla rohkem kui kolmandik kogukloorist. [3] Kloori lisamisel vette toimub selle hüdrolüüs, mille tulemusel tekib hüpokloorishape Cl2 + H2O _ HClO + HCl kusjuures pH>4 korral Cl hüdrolüüsub praktiliselt täielikult. HClO dissotsieerumisel moodustub hüpokloriitioon HClO _ H+ + ClOHClO dissotsiatsiooniaste sõltub pH-st, pH_4 korral dissotseerumist ei toimu, pH_11 puhul dissotsieerub praktiliseelt kogu HClO. Teistel andmetel (Karu, 1988) toimub neutraalses ja leeliselises keskkonnas HClO dissotseerumine vastavalt võrrandile HClO _ HCl + O, kus tekkiv atomaarne hapnik on tugevate oksüdeerivate omadustega.
Happe valem Happe nimetus Näiteid sooladest ja nende nimetustest HF vesinikfluoriidhape Fluoriid CaF2 HCl Vesinikkloriidhape e. Kloriid NaCl soolhape HBr Vesinikbromiidhape Bromiid KBr HI Vesinikjodiidhape Jodiid KI HNO2 Lämmastikushape Nitrit Ca(NO2)2 HNO3 lämmastikhape Nitraat NaNO3 HClO Hüpokloorishape Hüpoklorit NaClO HClO3 Kloorhape Kloraat KClO3 H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid Na2S H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3 H4SiO4 (orto)ränihape Silikaat K4SiO4
joogivett, et hävitada pisikuid. Keemiatööstuses rakendatakse kloori orgaaniliste ühendite, vesinikkloriidhappe ja kloriidide tootmisel. Kloori oksiidid on happelised . Ta on normaalsetel tingimustel rohekaskollane gaas. Hüpokloorishape Kloori o.-a. on seal 1 . Väga nõrk hape, ebapüsiv, teda saadakse klooriveest, väga tugev oksüdeerija . Lagunemisel tekib vesinikkloriid ja atomaarne hapnik . ( HClO). Kasutatakse pleegitamiseks paberi-ja tekstiilitööstuses . Kloorlubi Saadakse kloori juhtimisel lubjavette. Tahke kloorlubi on valge või hallikasvalge aine, millel on iseloomulik terav kloorilõhn .Kasutatakse pleegitamiseks . See on kuiv desinfitseeriv aine. Kasutatakse keemiatööstuses oksüdeerijana . Saadakse kloori reageerimisel kustutatud lubjaga.
Kasutus-ravimid, mürgid, Teflon(pannid potid, triikrauad, plastiksuusad. Omadused-püsib kõrgete t 0 suhtes, ei reageeri kangete hapetega, lõhnata, maitseta). Freoonid: fluor + C/H/Cl. Värvuseta, lõhnata, maal püsivad, atmosfääri ülemistes kihtides tekitavad osooniauke, ei ole mürgised. Toodetakse HF, emailide, glasuuride koostises, SnF2-hambapastad. Kloor:kollakas-rohelise värvusega, mürgine gaas, terava lõhnaga, vees osaliselt lahustub ja annab kloorivee( Cl2 + H2O = HCl + HclO(laguneb HCl ja O) Tänu O-le on klooriveel pleegitav ja desinfitseeriv toime). Kasutus-pleegitamisel, HCl toomiseks, värvid, tavimid, mürkkemikaalid. NaCl:keedusool. Looduses kivisoolana. Toiduainete tööstus, NaOH, Na ja Cl2 toomiseks, tänavate soolamiseks, füsioloogiline lahus. Soolhape HCl- saadakse vesinikkloriidi lahustamisel vees. Värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitseb, sisaldub maomahlas. Ravimid, metallipinna puhastamiseks. Hõbekloriid-AgCl-fotondus, värvimuutlik prilliklaas
sisepind. Mattklaas – elektripirni kolb Kloor Kloor on lihtainena mürgine gaas, elemendina aga keedu-soola koostiselement ja inimeste normaalseks elutegevuseks vajalik. HCl-iga puhastatakse metall-pindu jootmis- ja tinutamis-töödel. Kloorlubi Ca(ClO)2 (kaltsiumhüpoklorit) on desinfitseeriv ja oksüdeeriv aine (pleegiti). Kloori vesilahust nim. klooriveeks Cl2+H2O=HCl+HClO, mis on tugev oksüdeerija. Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi- ja basseinivee desinfitseerimiseks. Broom Ainus vedel mittemetall. Bromiidioone leidub teatud määral merevees. Broom lahustub paremini orgaanilistes lahustites kui vees. Hõbebromiid on väga valgustundlik, seda sisaldavad fotomaterjalid. 2AgBr = 2Ag + Br2 Eralduv hõbe tingibki tumenemise enam valgustatult kohalt.
Ca+Cl2 = CaCl2 Li+O2=Li2O 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Aktiivne halogeen tõrjub välja vähem aktiivsema halogeeni. 2NaBr+Cl2 = NaCl + Br2 NaCl+Br2 = ei toimu 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) Kui halogeenidid reageerivad hõbeioonidega, siis tekib sade. 15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219) läbipaistev,oksudeeritavad omadused,pleegitavad,desifintseerivadCl2+H2O = HCl + HClO 16. Halogeenid looduses ja argielus: nimi, omadus, kasutusala või tähtsus organismile: HCl; F-, I- ja Br-ühendid; NaCl, freoonid, teflon. (Õ219-220)
raviks. Sublimatsioon-aine üleminek tahkest olekust gaasilisse ilma vedelasse olekusse minemata. Halogeniidioone saab määrata hõbeioonidega. Joodi saab määrata tärklisega ning tekib lillakassinine ühend. Halogeenühentite kasutus, NaCl-maitseks, säilitamiseks, keemiatööstuses, meditsiinis, KCl-väetiseks, AgBr-fotograafias, KBr- rahustina, säilitamiseks, KJ-kilpnäärme raviks, I2-halogeenlambis autodel, marrastute desinfitseerimiseks, kassihaiguseraviks, HCl+H2O+HclO- pleegitamiseks, desinfitseerimiseks, Ca(ClO)2+CaCl2-väli WC desinfitseerimiseks, KclO3-lõhkeainetes, tiku peades, kloroform-lahustiks, NaClO3taimekaitsemürk, PVC-kunstnaha ja kunstkarunaha saamiseks ei tohi põletada, Teflon- pottide ja pannide sisekate, Sõjagaasid- keemiline relv, CF2Cl2- külmikuvedelik ja aerosoolides.Halogeniidioonide tähtsus organismis- Cl- maomahlas valkude seedimiseks, J-kilpnäärmetöös, F- hammastes, luudes, Br-suguhormoonis vajalik.Vesinikhalogeniidid: HF-
-> Na+Cl2 Kloor Cl: Kõige levinum halogeen, kollakasroheline gaas, Cl:+17/2)8)7), lahustub vees, aga vähe, tekitades kloorvee, mis on tugev oksüdeerija, kuna tekib atomaarne hapnik. NaCl keedusoola elektrolüüsi abil saab seda ja sellena ta ka esineb Maal. Reageerib orgaaniliste ühenditega, kloorigaasis põlevad paljud metallid. Kloor on tähtis aine, kuna osaleb soolhappena seedeprotsessis, teda kasutatakse veel pleegitamisel. Hüpokloorishape HClO, väga tugev oksüdeerija, ka ta soolad on väga tugevad oksüderijad. Kaltsiumhüpoklorit Ca(ClO)2 - kuulub kloorlubja koostisesse. Kloorlupja saadakse kloori juhtimisel lubjavette (teiseks saaduseks on kaltsiumkloriid). Kaaliumkloraat KClO3 (o-a on V), väga plahvatusohtlik aine, lõhkeainetes või süütesegudes (mustas püssirohus). Koos väävliga tikupeade koostises. HCl-vesinikkloriidhape ja soolhape, tugev hape, lahuses on täielikult dissotsieerunud ioonideks
inimeste normaalseks Fifth level elutegevuseks vajalik. · HCliga puhastatakse metall pindu jootmis ja tinutamis töödel. · Kloorlubi Ca(ClO)2 (kaltsiumhüpoklorit) on desinfitseeriv ja oksüdeeriv aine (pleegiti). · Kloori vesilahust nim. klooriveeks Cl2+H2O=HCl+HClO, mis on tugev oksüdeerija. · Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi ja basseinivee desinfitseerimiseks. · Keedusoola (NaCl) kasutatakse toidu maitsestamiseks ja konserveerimiseks. Click to edit Master text styles Second level
veega, BROOM Br2 - Punakaspruun kergesti lenduv vedelik, broomivesi on kollaka värvusega, katseid tuleb teha tõmbekapis. JOOD I2 - Hallikasmust, metalse läikega kristalne aine, joodivesi on kollaka värvusega, jooditinktuuri kasutatakse meditsiinis o KLOOR Cl2 - Tugev oksüdeerija, kloori saadakse kloriidide (NaCl) elektrolüüsi teel. Kloori reageerimisel veega moodustatakde KLOORIVESI, mida kasutatakse basseinivee puhastamiseks, tapab baktereid. HÜPOKLOORISHAPE HClO on nõrk hape, ebapüsiv, väga tugev oksüdeerija. KLOORLUBI on argielus laialt kasutatav desinfitseerimis- ja pleegitamisvahend. Tahke kloorilubi on valge või hallikasvalge aine, millel on iseloomulik tugev kloorilõhn KAALIUMKLORAAT e BERTHOLLET' SOOL KclO3 on ebapüsiv, väga plahvatusohtlik!!!!, kasutatakse mitmete lõhkeainete või süütesegude koostises o HALOGENIIDID Halogeniidid on halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid.
I on tahke keemistemp. ülevalt alla suurenevad vees lahustuvus samas suunas väheneb lihtained on kõik mürgised ioonidena ja mikroelementidenaa on nad meile vajalikud Keemilised omadused: keemiline aktiivsus väheneb rühmas ülevalt alla kõik reageerivad vesinikuga H2+F2=2HF kõik reageerivad metallidega2Fe+3Br2=2FeBr tugevam halogeen lükkab vähemaktiivse tema soolalahusest välja 2NaI+Cl2=2NaCl+I2 reageerivad veega F ja Cl; F2 + H2O = HF + O ; Cl2 + H2O = HCl + HClO Kasutamine: Fl plastmasside tegemiseks (deflon) propellandid ehk aerosoolide täitegaas vahest kasutatakse floriidi hambapastades ja mõnedes riikides ka joogi lisandina. HF kasutatakse klaasi söövitamiseks ehk töötlemiseks Puhast Cl kasutatakse joogi- ja basseinivee desinfitseerimiseks. kasutatakse veel pleegitajana, plastmasside tegemisel, lahustite valmistamiseks, närvigaasid ja mürkgaasid.
18. Vesinikkloriidhappe saamine ja omadused. vesinikkloriid on värvusetu, terava lõhnaga, ärritava ja sööbiva toimega, õhust raskem gaas. 19. Kuidas saadakse kloorivesi, milliste omadustega see on ja milleks seda kasutatakse? Kloorivesi on väga tugev oksüdeerija. Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi-või basseinivee desinfitseerim iseks. Kloor lahustub vees moodustades kloorivee (Cl vesi). Cl + H O = HCl + HclO 20. Kus kasutatakse kaaliumkloraati? KClO3 Kaaliumkloraat ehk Berthollet` sool. Löögist või hõõrdumisel kergesti plahvatav aine, mida kasutatakse hapniku saamiseks, tuletikkude, rakettide ja lõhkeainete valmistamiseks 21. Mis tähtsus on organismis joodil? Kilpnäärmes esineb jood ensüümide koostises. Jood aitab kilpnäärmel toota hormoone, mis reguleerivad organismi ainevahetuse kiirust, kasvamist ja arengut ning valkude sünteesi
H2CO3 carbonic HC2H3O2 acetic H3PO4 phosphoric H3BO3 boric H3PO3 phosphorous H2C2O4 oxalic HClO4 perchloric HCl hydrochloric HClO3 chloric HBr hydrobromic HClO2 chlorous HF hydrofluoric HClO hypochlorous HI hydroiodic HCN hydrocyanic H2SO4, HClO4, HClO3, HNO3, HCl, HBr, HI can be considered to be strong acids, ionizing completely in most cases; the rest are weak acids. r2 f:filescourses1110-20other 2010 filesoxnumber.docx1/28/2010 2
HCl + HO HO + Cl Vesinikfluoriidhape on nõrk hape, sest molekulid seostuvad omavahel tugevate vesiniksidemetega. Aktiivsete metallide halogeniidides esineb iooniline side. Need on kõrge sulamistemp. Enamik neist lahustub vees hästi. Halogeniidide redutseerivad omadused tugevnevad reas ülevalt-alla, seega vastupidises suunas lihtainete oksüdeerivate omasduste tugevnemisele. Halogeenide aatomid saavad elektrone mitte ainult liita vaid ka loovutada. Kloorvesi: Cl + HO HCl + HClO HClO HCl + O Kloorivee oksüdeeruvad omadused on eelkõige tingitud atomaarse hapniku tekkest. Üks tuntuim hapnikku sisaldav klooriühend on kaaliumkloraat ehk KClO. Hapnik ja väävel Moodustavad ühendeid o.-a. II kuni VI. Negatiivses oksüdatsiooniastmes on nad metalliliste ja endast vähemaktiivsemate mittemetalliliste elementidega. Väävli aatomi raadius on suurem kui hapnikul, seetõttu loovutab ta elektrone kergemini. Väävliühenditest on looduses kõige rohkem sulfiide ja sulfaate
nõrgenevad. VA-rühma väliskihis 5 elektroni, liidavad elektroni, kaheaatomilised. 5. Hapniku alltroobid ja selle ühendid. Atomaarne hapnik, dihapnik(värvuseta, -183C keemistemp, maitseta, lõhnata), trihapnik(osoon).Ühendid on vesi ja vesinikperoksiid. 6. Kloorivee teke, selle võrrand ja saaduste nimetused. Kloori juhtimisel vette, reageerib ta osaliselt veega, moodustades kloorivee. Cl2+H2OHCl+HclO(hüprokloriidihape) 7. Kuidas tekivad ammoonium soolad? +võrrand Ammoniaakhüdraadi kui aluse reageerimisel hapetega tekivad vastavad soolad. NH3*H2O+2H2SO4(NH4)2SO4+2H2O 8. Kuidas saadakse laboris lämmastiku ja selle võrrand? Mitmete ainete, eelkõige ammooniumnitriti kuumutamisel: NH4NO2N2+2H2O 9. Kirjelda lämmastikuühendeid NH3,NO,NO2,N2O.Lämmastikuhappeid:HNO3,HNO2. NH3-värvusetu,terava lõhnaga, õhust 2 korda kergem gaas, suurema konts. korral
Dissotsiatsioonimäär () ioonideks jagunenud molekulide arvu suhe üldisesse lahuses olevate molekulide arvusse. =ioniseerunud molekulide arv/kogu molekulide arv lahuses. Tugevad elektrolüüdid enamus sooladest, happed: Hci, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4; mõned hüdroksiidid: NaOH, KOH, Ba(OH)2. Nõrgad elektrolüüdid H2O, NH3(NH4OH); üksikud soolad: HgCl2, HgBr2; enamus orgaanilisi happeid: HCOOH, CH3COOH, (COOH)2; happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, HClO, H3PO4; amiinid: CH3NH2 (metüülamiin), C6H5NH2 (fenüülamiin, aniliin). DISSOTSIATSIOONIKONST. Khape=[H+]*[A-]/[HA]. Mida suurem on K, seda tugevam on hape või alus. Ionisatsioonikonstant pKhape= - log(Khap) (Khape=10-pKhape). Ioonide näiva, efektiivset kontsentratsiooni, mis iseloomustab lahuse tegelikke omadusi, nimetatakse aktiivsuseks (a). a= i * CM i iooni aktiivsustegur; CM mol/dm3. Ioonitugevus =½(C1z12+C2z22+...+Cnzn2). (<0.005) log i= -0,509 zi2 ;
· Vesinikfluoriidhape tugev hape, väga agressiivne, sööbiv ning mürgine. · Metallide halogeniidid tüüpilised ioonilise sidemega ained (soolad). NaCl, FeCl3, freoonid (CF2Cl2). Enamik lahustub hästi vees. Palju kasutusalasid (keemiatööstuses - mitmete ainete saamiseks). 4. Kloori hapnikuühendid · On kloori ühendid, mis sisaldavad hapniku. Maksimaalne kloori o.a. võib olla VII. · Saadakse näiteks: Cl2 + H2O HCl + HClO (hüpokloorishape, tugev oksüdeerija). Veeltugevam hape on HClO4, kus Cl o.a. on VII (maksimaalne). · Soolad: kloorlubi (Ca(ClO)2) desinfitseerimis- ja pleegitamisvahend, KClO3 kaaliumkloraat e. Berthollet´ sool (väga plahvatusohtlik, kasut lõhkeaine- tööstuses). 5. Halogeenid looduses · Fluor luude koostises, hambaemailis (fluori lisatakse hambapastadele). · Jood põhiliselt esineb kilpnäärmes, mereorganismides (vetikates).
Väävel: rombiline, monokliinne, plastiline Keemilised omadused: Reag. metallidega: (metall-redutseerija, mittemetall- oksüdeerija) Mg + Cl2= MgCl2 ; 2Mg+O2=2MgO ; Mg+S=MgS Reag. mittemetallidega: (aktiivsem mittemetall on oksüdeerijaks) Vesinikuga: (vesinik-redutseerija, teine mittemetall-oksüdeerija) H2+Cl2=2HCl; 2H2+O2=2H2O; H2+S=H2S; 3H2+N2=2NH3 Hapnikuga: (enamuses on O2 oksüdeerijaks, v.a. reag. fluooriga) S+O2=SO2 C+O2=CO2 2C+O2=2CO Reag. liitainetega: Veega: Cl2+H2O=HClO+HCl 2F2+2H2O=4HF+O2 (põleb vees) Halogeniididega: 2NaCl+F2=2NaF+Cl2 NaF + Cl2 Vesinik. H2 H+1/ 1) 1s1 H:H Isotoobid on elemendi teisendid, milles prootonite arv on sama, aga neutronite arv on erinev; seega ka massiarv erinev. Vesiniku isotoobid: Tavaline vesinik ehk prootium: Prootoneid 1, neutroneid 0, nende masside summa e.massiarv seega 1. Raske vesinik e. deuteerium (D):
Organoeptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad kvaliteedinäitajad Joogivesi saadakse: 1) Allikatest 2) Pinnaveena 3) Põhjaveena 4) Riimvee magestamisel (kuivades piirkondades) Vee puhastamine 1) Heljuvate osade eemaldamine 2) Humiinhapete (värvivad vee kollasest kuni pruunini) eemaldamine 3) Liigse raua eemaldamine 4) Kloorimine/Osoneerimine 5) Kloorimine · pH 6-8 juures kloorgass lastakse vette ->moodustuvad HClO ja ClO- (koos lahustumatu Cl2-ga väljendatakse kui vaba kloor) · Superkloreerimine (väga resistentsete mikroorganismide tapmiseks) -> kloori liig (>0,1mg/L) -> kõrvaldatakse SO2, Na2SO3 või Na2S2O3 abil ->flitreeritakse läbi kaltsiumsulfiti või söe · Kloorimise kasutamisel joogivee töötlemisena peab vaba jääkkloori sisaldus jääma 0,3 mg/L 0,5 mg/L. Osoneerimine · Omab eelist kloorimise ees, kuna laguneb hapnikuks, st
· Vesikikloriidhapete soolak on kõrge sulamistemperatuuriga, kristallsed ained · Neid kasutatakse argielus, NaCl ehk keedusool on üks tähtsamaid keemiatööstuse tooraineid, lahustub vees hästi ja ei esine märgatavat soojusefekti. · Lahustuvus vees on väga väike · Halogeniidioonide kindlakstegemiseks lahuses kasutatakse hõbehalogeniidide sademe teked reaktsioonis. Kloorivesi Kloori vette juhtimisel reageerib kloor osaliselt veega moodustades kloorivee: Cl2 + H2O HCl + HClO hüpokloorishape on tugev oklüdeerija, nõrk hape, väga ebapüsiv, milles Cl o-a on I Lagunemisel tekib vesinikkloriid ja atomaarne hapnik: HClO HCl + O Sool: hüpoklorit tuntuim kaaliumkloraat ehk Berthollet´ sool KClO3 Hapnik Omadused · On levinuim keemiline element maakoores · Üks tähtsamaid bioelemente · Leidub looduses erinevate ühenditena ja ka lihtainena · Lõhnatu · Maitseta · Värvuseta
toimumine Hüdrolüüs - soolade vastastiktoime (keemiline reaktsioon) vee molekulidega - soolalahustes on vaid soolaioonid ja vee molekulid Hüdrolüüs on neutralisatsiooni pöördreaktsioon nt: NaOH + HCl NaClO + HO - nõrga elektrolüüdi tekkimisel ei saa tugevate hapete ja aluste soolad, sest lahusesse ei vabane vabu OH ioone nt: Na+ OH + HClO NaClO (Na + ClO)+ HO - mõlemal pool põhjus kulgemiseks, sest tekib mõlemal nõrk elektrolüüt - (neutralisatsioon) (hüdrolüüs)
• elektri-ja soojusjuhtivus • st. väga erinev Mittemetallid: • halb soojus- ja elektrijuhtivus • rabedad • erinev värvus • st. väga erinev 2. Milliseid oksüdatsiooniastmeid omavad: IVA mittemetallid – -IV, IV, II (-4, +2, +4) CH4, CO2,CO VA mittemetallid – -III, III, V (-3, +3, +5) NH3, HNO2, HNO3 VIA mittemetallid – -II, IV, VI (-2, +4,+6) H2O, H2SO3, H2SO4 VIIA mittemetallid – V, -I (-1, +5, +7) CaCl2, ( ), HClO VIIIA gaasid – VI (+6) Selgita mõned elemendi konkreetse näitega ja elektronvalemi ja ruutskeemi näitega. 3. Vesinik. Kasutusalad, omadused. Mis on isotoop? Nimeta vesiniku isotoobid ja võrdle neid. Vesinik - H2 Isotoobid on erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid, mis erinevad aatomituumas olevate neutronite arvu poolest. Isotoobid: prootium 1p,1e (aatommass u 1amü = 1 prootoni massiga) deuteerium 1p,1n,1e (aatommass u 2)
kloor inimesele mürgine, põhjustades lämbumist ja surma. Olulisemateks toiduallikateks on keedusool ja seda sisaldavad tooted, oliivid, peekon, konservkalad, juust, maapähklid, soola sisaldavad toiduained. Kloori vaegust esineb harva, ent see võib tekkida pikaajalise oksendamise, kõhulahtisuse ja higistamise korral.Kloori üleküllus võib kujuneda pideva soolase toidu söömise tagajärjel. Liigne keedusool põhjustab mitmeid südame ja veresoonkonna haiguseid. tuntumate ühendite (HClO, NaCl, KClO3, Ca(OCl)2 jt) nimetused, omadused, kasutusalad: HCl vesinikkloriidhape ehk soolhape. Kasutatakse kloororgaaniliste ühendite tootmiseks, metallide kloriidide saamiseks, metallide söövitamiseks, pindade puhastamiseks jm. NaCl naatriumkloriid ehk keedusool, maitseaine, konservant. Maailmatootang umbes 150 miljonit tonni aastas. CaCl2 kalitsiumkloriid, kasutatakse ainete ja õhu kuivatamiseks eksikaatoris
ka keskkonnakaitse seisukohast. Kõigepealt Klassikaline pleegitamine (C-bleaching) toimub klooriga ebaühtlase paksusega paberilehe teket). Selleks kontakteeritakse äratöötanud lahja must keedulahus pH = 2 juures. Reageerivad nii lahustunud kloor kui ka lisatakse dispergaatoreid (polüakrüülamiid, (weak black liquor) õhuga, kas õhu läbipuhumise teel HClO: polüetüleenoksiid, naturaalkumm) või kelmeõhustis, kus lahuse kelme voolab mööda Cl2 + H2O = HCl + HClO seina alla ning õhuvool suunatakse alt vastu. Eesmärk Tselluloos ise ei reageeri praktiliselt klooriga. · vahu eemaldajad (rasvhapped, rasvalkoholid,
· Vesi on oluline lahusti ja üldisemalt keskkond Maal, samas küllaltki reaktiivne. · Vesi on oksüdeerija, kuid tema oksüdeerivad omadused ilmnevad kõrgetel temperatuuridel: · Vesi on ka redutseerija, kuid ainult fluor ja veel mõned üksikud ained on piisavalt tugevad tema oksüdeerimiseks. · Vesi on Lewis'i alus, sellel põhineb ka tema hüdrolüüsiv võime. Hüdrolüüsiga võib kaasneda oksüdatsiooniastme muutus: Cl2(g) + H2O(l) HClO(aq) + HCl(aq) · Vesinikperoksiid H2O2 on õrnalt sinakas, suure tihedusega vedelik. · H2O2 on nõrk hape. · H2O2 on võrreldes veega tugev oksüdeerija, tugevamate oksüdeerijate juuresolekul käitub ta redutseerijana. · Kasutatakse antiseptikuna, materjalide pleegitamisel, raketikütusena. 46. Kirjeldage väävli oksiidide (SO2 ja SO3) omadusi, lähtudes väävli oksüdatsiooniastmetest. Kas need oksiidid on hapete anhüdriidid
teda võimalik kergesti veeldada. Mittepolaarse ainena lahustub kloor hästi mittepolaarsetes vedelikes (orgaanilised lahustid, näiteks heksaan) Vees kui polaarses lahustis lahustub kloor vähe. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. See kujutab endast kloori lahust vees, kus osaliselt toimuva reaktsiooni tulemusena tekib kaks hapet: Cl2 + H2O _ HCl + HClO (HOCl)(hüpokloorishape) Kloor on aktiivsemaid keemilisi elemente ja väga tugev oksüdeerija, jäädes alla halogeenidest ainult fluorile. Temas põlevad paljud metallid ning ta reageerib aktiivselt paljude mittemetallide (v.a. He, Ne, Ar) ja orgaaniliste ainetega. Ühinedes teiste ühenditega moodustab ta kloriide. Mittemetallidega ühinemisel tekivad kovalentse sidemega ning metallidega ühinemisel rohkem ioonilise sidemega klooriühendid. 2Na + Cl2 _ 2
redutseerumine (elektronide liitmine). a) NO 3 NO NH 3 b) SO 4 2- S S2- (noole koht) (noole koht) (noole koht) (noole koht) 14. Lähtudes redoksreaktsioonide toimumise põhimõttest, leia, mis on ühist kahel järgmisel reaktsioonivõrrandil. -I a) 2H 2 O 2 2H 2 O + O 2 b) Cl 2 + H 2 O HCl + HClO Kaks reaktsioonivõrrandit on sarnased, sest .................................................................... ........................................................................................................................................ . 15. Millal on tegemist redoksreaktsiooniga? Tõmba redoksreaktsiooni tähistavale tähele ring ümber. a) bensiini põlemine d) hingamine
a) Kloori ja metallide ühinemisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl3, CuCl2, SbCl5): 2Na+Cl2=2NaCl b) Fosfor süttib klooris: 2P+3Cl2=2PCl3 (fosfortrikloriid) c) Reaktsioon vesinikuga toimub kas soojendamisel või valguse toimel (fotokeemiline reaktsioon): H2+Cl2=2HCl d) Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl2 lahust vees; osaliselt toimub ka keemiline reaktsioon ning moodustuvad 2 hapet: HCl (vesinikkloriidhape) ja HClO (hüpokloorishape): Cl2+H2O=HCl+HClO Hüpokloorishape on ebapüsiv. Tema lahunemisel eralduv monohapnik HClO=HCl+O on tugeva oküdeeruv a toimega. Seepärast kasutatakse kloorivett riide ja paberi pleegitamiseks. Ühendeis on kloori o.-a. I kuni VII. 4. Kasutussalad. Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori pleegitajana, keemiatööstuses rakendatakse teda oorgaaniliste ühendite (värvained, ravimid, mürkkemikaalid jm), vesinikkloriiidhape (soolhappe) ja kloriidide tootmisel.
Keemilised omadused - reag metallidega 2Fe + 3Cl2 = 2FeCl2 -reag mittemetallidega *H2 ga H2 + F2 ---- t°---> 2HF H2 + Cl2 ---- t°---> 2HCl H2 + Br2 ---- t°---> 2HBr H2 + I2 ---- t°---> 2HI * C- ga C + 2F 2 = CF4 - reag liitainega *reag. halogeenidega 2NaCl + F 2 = 2NaF + Cl 2 NaF + Cl 2 - reaktsiooni ei toimu! * reag. H2O -ga Cl 2 + H2O = HCl + HClO 2F 2 + 2 H2O = 4HF + O 2 Kasutamine: - F 2 klaasi söövitamine 4HF + SiO 2 = SiF4 + 2 H2O Freoonides (lõhub O3) Defloni saamine - Cl 2 NaCl- sool HCl- soolhape ZnCl 2 - puidu immutamine KCl 2 väetis AgCl 2 fotopaber KclO3 lõhkeainete valmistamine, DDt jt mürgid, - Br 2 NaBr- rahusti - I 2 NaI- lisatakse soolale F Cl Br I
V2O3 - ; K2HPO4 - ; Pb(OH)4 - (IV); HAsO2 CuO ; AsO2 CuS (II); H3AsO3 Cu2S (I); AsO33 Al2O3 ; H3AsO4 Fe(OH)2 (II); AsO43 Fe(OH)3 (III); 472 HSO4- - ; i3 CuSO4 - (II); HBrO PCl3 - ; BrO LaCl3 - (III); HBrO3 - ; BrO3 H2CO3 N2O5 - ; CO32 P4O10 - ; HClO Na2O - ; ClO ThO2 - (IV); HClO2 La2O3 - (III); ClO2 BeO - ; HClO3 Al2O3 - ; ClO3 HClO4 SnO - (II); ClO4 SnO2 - (IV); H2CrO4 ZnO - (II); CrO42 MnO2 - (IV); CrO4 Fe2O3 - (III); H2Cr27 FeO - (II); Cr2O72 Be(OH)2- ; FeO42 HIO3 Al(OH)3- ; IO3 AlO(OH) - ; HIO4
Mõningate hapete ja aluste dissotsiatsioonikonstandid vesilahustes 25 oC juures Elektrolüüt Dissotsiatsioonikonstant KI KII KIII Divesiniksulfiidhape H2S 610-8 110-14 Etaanhape CH3COOH 1,7510-5 Fosforhape H3PO4 7,5210-3 6,3110-8 1,2610-12 Hüpokloorishape HClO 5,0110-8 Lämmastikushape HNO2 410-4 Metaanhape HCOOH 1,7710-4 Süsihape H2CO3 4,4510-7 4,6910-11 Vesiniktsüaniidhape HCN 7,910-10 Väävlishape H2SO3 1,5810-2 6,3110-8 Ammoniaakhüdraat NH3H2O 1,7910-5
Leida lahustunud aine protsendiline sisaldus esialgses lahuses. 79. AsH3 + Cl2 = AsCl3 + HCl 56. Mitu kuupdetsimeetrit etaandiooli ( =1110 kg/m3) kulub 100 kg 40%-lise etaandiooli 80. NH3 + O2 = NO + H2O lahuse valmistamiseks? 81. KBr + KMnO4 + H2SO4 = MnSO4 + Br2 + K2SO4 + H2O 57. 600 grammist 5%-lisest lahusest aurutati välja 0,1 kg vett. Milline on lahustunud aine 82. H2S + HClO = S + HCl + H2O protsendiline sisaldus saadud lahuses? 83. KMnO4 + HCl = MnCl2 + KCl + Cl2 + H2O 58. Mitmeprotsendiline lahus saadakse 80 kuupsentimeetri 10%-lise ( =1100 kg/m3) ja 80 84. PH3 + Cl2 + H2O = H3PO4 + HCl kuumsentimeetri 50%-lise lahuse ( =1400 kg/m3) segamisel? 85. I2 + Cl2 + H2O = HIO3 + HCl 59
tegur e. van't Hoffi faktor i ammoniaak NH3 üksikud soolad: HgCl 2, HgBr2 enamus orgaanilisi happeid: HCOOH, CH3COOH, (COOH)2 tegelik ioonide arv lahuses mitmed happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, HClO, H3PO 4 i = amiinid: CH 3NH2 (metüülamiin), C6H5NH 2 (fenüülamiin, aniliin) ühendi valemijärgsete ioonide arv () mitmealuselised happed II ja eriti III dissotsiatsioonijärgus: Kuna kontsentreeritumas lahuses ei ole elektrolüüt täielikult ioonideks lagunenud, siis
teised happed saadud ainult vesilahustes (kuid tuntud on nende soolad) Cl o.-a. Hape Soolad Valem Üldnimetus Olulisemad näitajad happes -I HCl vesinikkloriidhape kloriidid NaCl, KCl, MgCl2 jpt. I HClO hüpokloorishape hüpokloritid NaClO, KClO, Ca(ClO)2 III HClO2 kloorishape kloritid - V HClO3 kloorhape kloraadid KClO3 (Berthollet’ sool), NaClO3
karbamiidiks on ca 55%, aga kasutades CO2 liiga, saab vees võrreldes NaCl lahustumisega ning sellel, et KCl reaktsioon: seda tõsta kuni 85%-ni. Üldiselt, > 99% CO2-st ja NH3-st lahustuvus temperatuuriga märgatavalt kasvab, NaCl 2 Ca Cl(OCl) + CO2 + H2O CaCl2 + CaCO3 + 2 HClO konverteerub karbamiidiks ning tõsiseid keskkonna oma aga peaaegu ei muutu. Külm emalahus Kui kloorlupja lahustada vees, tekib OCl - ioon, mis probleeme ei teki. Ärareageerimata (NH3 +CO2) segu kuumutatakse üles kuni 110°C-ni, kasutades protsessis edasi lagunedes eraldab atomaarse hapniku. retsirkuleeritakse või kasutatakse teistes tehnoloogilistes eralduva auru soojust
redoksomadusi. Vesi on oksüdeerija, kuid tema oksüdeerivad omadused ilmnevad kõrgetel temperatuuridel: CH4+H2OCO+3H2. Vesi on ka redutseerija, kuid ainult fluor ja veel mõned üksikud ained on piisavalt tugevad tema oksüdeerimiseks. Võib ka osaled reaktsioonides, kus elementide o-a jääb muutumatuks. · Vesi on Lewis'i alus, sellel põhineb ka tema hüdrolüüsiv võime. Hüdrolüüsiga võib kaasneda oksüdatsiooniastme muutus: Cl2(g) + H2O(l) = HClO(aq) + HCl(aq) Vesinikperoksiid H2O2 on õrnalt sinakas, suure tihedusega vedelik. · H2O2 on nõrk hape. · H2O2 on võrreldes veega tugev oksüdeerija, tugevamate oksüdeerijate juuresolekul käitub ta redutseerijana, oksüdeerudes vabaks hapnikuks (kaaliumdikromaadi,-permanganaadi korral). See on ioniseeriv lahusti, mis on veest umbes miljon korda happelisem: H2O2=H+ + HO2- Tugev oksüdeerija nii happelises kui aluselises keskkonnas: 2KI+H2O2I2+2KOH 2I(-I)2I(0) ja 2O(-I)2O(-II)
HF vesinikfluoriidhape Fluoriid CaF2 HCl Vesinikkloriidhape e. Kloriid NaCl soolhape HBr Vesinikbromiidhape Bromiid KBr HI Vesinikjodiidhape Jodiid KI HNO2 Lämmastikushape Nitrit Ca(NO2)2 HNO3 lämmastikhape Nitraat NaNO3 HClO Hüpokloorishape Hüpoklorit NaClO HClO3 Kloorhape Kloraat KClO3 H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid Na2S H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3
puhtad lahustid. Seejuures suurenevad need efektid HN O3 , H 2 S O4 , HClO3 , lahuse kontsentratsiooni kasvades. T =K m , kus T on erinevus lahuse ja HClO 4 vesinikhalogeniidid). puhta lahusti keemis- või külmumistemperatuuri vahel, Nõrgad elektrolüüdid dissotsieeruvad ioonideks m on molaarne kontsentratsioon ning K kas osaliselt. Kõik eelpool mittenimetatud alused ja happed.
ideaalgaasina täidaks antud temperatuuril lahuse poolt hõivatud ruumala. = iCM RT V = inRT Kasutatakse: · Lahustunud ainete molaarmassi määramisel, · Oluline loomade ja taimede ainevahetuses, · vee jaotamisel kudedes. Elektrolüüt ühend, mis lahustudes vees moodustab ioone ja põühjustab lahuste elektrijuhtivust. · Tugevad elektrolüüdid ioniseeruvad täielikult lahustudes vees. Nt. HCl, HBr, HI, HClO, HNO, HSO, leelis-, ja leelismuldmetallide hüdroksiidid: NaOH, KOH, tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad. · Nõrgad elektrolüüdid lahustamisel vees mittetäielikult ioniseeruud, põhjustavad vähest juhtivust. Nt. HO, NH, HgCl, HgBr, enamus orgaanilisi happeid: HCOOH, (COOH), happed, HF, HS, HCN, HCO, HPO, mitmealuselised happed II ja eriti III dissotsiatsioonijärgus.
vesilahustes 25 o C juures Elektrolüüt Dissotsiatsioonikonstant KI K II K III Divesiniksulfiidhape H 2 S 610 -8 110 -14 Etaanhape CH 3 COOH 1,7510 -5 Fosforhape H 3 PO 4 7,5210 -3 6,3110 -8 1,2610 -12 Hüpokloorishape HClO 5,0110 -8 Lämmastikushape HNO 2 410 -4 Metaanhape HCOOH 1,7710 -4 Süsihape H 2 CO 3 4,4510 -7 4,6910 -11 Vesiniktsüaniidhape HCN 7,910 -10 Väävlishape H 2 SO 3 1,5810 -2 6,3110 -8 Ammoniaakhüdraat NH 3 H 2 O 1,7910 -5 Plii(II)hüdroksiid Pb(OH) 2 9,610 -4 310 -8
annaabi.ee 
