linn. Babüloni ümber oli kahekordne linnamüür. Istari värav oli Babüloni linna peavärav, sealt algas Protsessiooni tänav. Värav oli kaetud siniste plaatidega. Need aiad lasi ehitada kuningas oma naisele, kelle kodumaa oli ilus ja roheline. Babülonis oli liiga kuum kliima ja taimestik hõre. Aiad olid meeletult suured, sinna rajati kastmissüsteemid ja paljud inimesed tegelesid aedade korrashoiuga. Rippaiad kuulusid seitsme antiikse maailmaime hulka Milliseid haudehitisi rajasid vaaraod Egiptuses Vana Riigi ajal? Milline neist oli suurim, milline vanim? Erinevaid hauakambreid, astmikpüramiide ja püramiide. Kõige suurem oli Cheopsi püramiid ja kõige vanem oli Dzoseri astmikpüramiid. Milliseid haudehitisi rajati Egiptuses Uue Riigi ajal? Mille poolest on eriline Ramses II hauakamber? Haudehitisi rajati orgudesse ja kaljudesse. Ramses II hauakamber on oluline, sest see pidi veetõusu pärast vee alla jääma
Nebukadnetsari ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Ištari värav oli Babüloni linnamüüri kaheksas värav(9), linna peamine sissepääsukoht, oli pühendatud armastusjumalannale Ištarile Semiramise rippaiad asuvad Babülonis koos Babüloni linnamüüriga. Legendi kohaselt olevat kuningas Nebukadnetsar lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale 6. Milliseid haudehitisi rajasid vaaraod Egiptuses Vana Riigi ajal? Milline neist oli suurim, milline vanim? Mastaba + püramiidid + orutempel + hauatempel Vanim nendest on astmikpüramiid Sakkaras, mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Kõige uhkemad ja suuremad püramiidid paiknevad Gizas 7. Milliseid haudehitisi rajati Egiptuses Uue Riigi ajal? Mille poolest on eriline Ramses II hauakamber? Kaljutempleid. Ramses II tempel on oma esialgsest asukohast 20m kõrgemale tõstetud
Sisukord Sissejuhatus See referaat jutustab Egiptusest, mis käsitleb geograafilisi ja looduslikke olusid, haudehitisi, arhitektuuri ja kunsti, mis on Egiptusele omane. Referaadist on võimalik teada saada nii vanimaid kui ka suurimaid ehitisi (templeid, haudehitisi jm.). Lisaks on lugejale välja toodud jumalad, keda seostati kuningavõimuga ja rõivad, mida sellel ajal kasutati. Geograafilised ja looduslikud olud Egiptus jagunes Alam- ja Ülem- Egiptuseks, mis ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Alam-Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülem-Egiptuse moodustas kõik, mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele
ja suurim on vaarao Hufu ehk Cheopsi püramiid mis on kõrgeim: kõrgus 146 meetrit küljepikkus 232 meetrit ja keskmise kaaluga on liiva plokk 2,5 tonni. Tänapäevalgi levib mitmeid erinevaid teooriaid, et kuidas saadi ilma kaasaegse tehnikata vanal ajal selliseid raskusi liigutada. Levinuim on see, et ümber püramiidi ehitati midagi tänapäeva tellingute laadset mis läks sujuvalt ümber püramiidi ja kerkis, mida möõda lohistati kiviplokid paika. Niisuguseid haudehitisi hakati rüüstama mis tõttu hakati 18. dünastia vaaraost Thutmosis 1. alates vaaraosid matma kaljuhaudadesse. Nendest haudadest on mõned tänapäevanigi veel rüüstamatta jäänud. Egiptuse templi klassikaline tüüp kujunes välja Uue riigi ajastul Pühalikkust ja aukartust tekitas templisse minejas juba sfinkside allee, mis võis olla kuni kaks meetrit pikk. Tihti oli lõvikehga sfinksidel vaarao nägu. Mõne templi ees seisid päikesejumalale pühendatud obeliskid
Babüloni ümber oli kahekordne linnamüür. Ištari värav oli Babüloni linna peavärav, sealt algas Protsessiooni tänav. Värav oli kaetud siniste plaatidega. Need aiad lasi ehitada kuningas oma naisele, kelle kodumaa oli ilus ja roheline. Babülonis oli liiga kuum kliima ja taimestik hõre. Aiad olid meeletult suured, sinna rajati kastmissüsteemid ja paljud inimesed tegelesid aedade korrashoiuga. Rippaiad kuulusid seitsme antiikse maailmaime hulka. 6. Milliseid haudehitisi rajasid vaaraod Egiptuses Vana Riigi ajal? Milline neist oli suurim, milline vanim? Erinevaid hauakambreid, astmikpüramiide ja püramiide. Kõige suurem oli Cheopsi püramiid ja kõige vanem oli Džoseri astmikpüramiid. 7. Milliseid haudehitisi rajati Egiptuses Uue Riigi ajal? Mille poolest on eriline Ramses II hauakamber? Haudehitisi rajati orgudesse ja kaljudesse. Ramses II hauakamber on oluline, sest see pidi veetõusu pärast vee alla jääma
Marduki temple ja Paabeli tor on üks ja sama asi. 6. Mida kujutati mesopotaamia reljeefikunstis Asüüria ajal? Asüüria ajal kujutati valitseiat troonil istutes aupaklikke alamaid vastu võimas. Kõige sageli olid sõja ja vägivalla stseenid. 7. Nimeta 2 olulist leiutist, mida tegid sumerid Sumerid leiutasid ratta ja kirjutusteemi. 8. Millised uskumused mõjutasid enim egiptuse kunsti? Egiptuse kunstis usuti enamasti Jumalatesse. 9. Kirjelda erinevaid vana-egiptuse haudehitisi (vähemalt 3) 1. Mastaba Ehitati, et säilitada muumiat. Nad koosnesid maa-aulest kividega voodertatud hauakambrist ja selle kohal asuvad kastitaolisest kiviehitisest. 2. Astmikpüramiid astmeline kivist koosnev püramiid 3. Püramiid - 10. Kuidas kujutati egiptuse skulptuuris tavaliselt vaaraod? Mille poolest ja miks oli lihtinimeste kujutamine erinev? Vaarao kujutati tardunud sirges poosis poosis, vasak jalg sammu jagu eestpool, russikasse tõmmatud käed tihedalt
Seetõttu on hellenistlik kunst väga mitmekesine. Hellenistlikke valitsejaid austati mõnikord juba nagu jumalaid. 4. saj eKr lasi Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise - Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline ja seda kattis kõrge püramiiditaoline katus. Põhiplaani mõõdud olid 66x77 ja kõrgus 46m. Selle järgi hakati paraadlikke haudehitisi nimetama mausoleumideks. Kunstis muutus olulisemaks surma ja hauataguse elu kajastamine. Tähtsate isikute kirstud kujundati majataolisteks sarkofaagideks. Religioosne temaatika jäi suhteliselt tagaplaanile. Ehitati vaid mõned hiiglaslikud templid. Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenasse ehitati korintose stiilis Olümpieioni tempel. Rohkem levisid joonia ja korintose stiil, dooria levis vähem. Levis ka stiilide segu, mille näiteks on komposiitkapiteel
Peamine ehitusmaterjal oli toortellis. Ka siin võis näha maalikunsti taandarengut maja seintel leidus väikesemõõtmelisi ja küllaltki ebarealistlike maalinguid, osad neist kujutasid seal levinud matusekombeid (laiba raisakotkastele viskamine). Catal Hüyuki majaseintelt on leitud ka esimene linnaplaan. u 5000 eKr ehitati Maltal juba suurtest kividest ja sideaineta templeid ja haudehitisi tekkisid megaliitehitised. Peamiselt kasutati ristikheina lehe kujulist põhiplaani. Malta lähedalt pisisaarelt on leitud üks paremini säilinud megaliittempleid Ggantija, mis on ehitatud u 3000 eKr. Enim megaliitehitisi on säilinud Inglismaal ja Prantsusmaal. Pole kindel, kes need algselt lõi, aga neid on omal ajal kasutanud ka Keldid, kes tulid Inglismaale 5. sajandil eKr. Keldid püstitasid ka ise megaliitehitisi.
Kummardati ka jumalate kaudu kehastuvaid loodusjõude. Aastaaegade vaheldumisest lõid egiplased lausa müüdi. Müüt räägib surmast ja looduse taaselustumisest, kus peaosaliseks süütu kannataja Osiris ja tema vaenlane Set. ( Alpatov 1973: 71-74) VANA RIIGI ARHITEKTUUR Vana riigi valitsejate haudehitised on Egiptuse vanimad ja omapäraseimad mälestised. Nende suurejoonelised ehitised läksid maksma palju inimjõudu ja elusid. Tänapäevaks on säilinud haudehitisi umbes 100. Vanim nendest on astmikpüramiid Sakkaras, mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. See ehitati neli ja pool tuhat aastat tagasi. Astmikpüramiidi ehitajaks peetakse Imphotepi, aga see pole sugugi kindel, sest teda peetakse poolmütoloogiliseks. Sedasorti püramiidid tekkisid kasvava võimuga ja tahtega näidata oma suursugusust. Astmikpüramiidid tekkisid siis, kui haudehitisi hakati ehitama üksteise peale.
m.a., lõpuka aga aastat 30e.m.a.,mil riik vallutati roomlaste poolt. Egiptlaste poolt loodud kultuur oli väga püsiv ja ei muutunud märgatavalt ligi 3000 aasta jooksul. Egiptus sarnanes geograafiliselt Mesopotaamiaga, siin oli eluandvaks jõeks Niilus. Egiptuse kõrgkultuur saigi teoks Niiluse orus. Egiptlaste uskumistes oli kultuuri mõjutav tõik, et hing elab pärast surma kehas edasi ja tuleb hiljem tagasi. sellepärast säilitati hoolikalt surnukehasid ja eriti vaaraodele ehitati suuri haudehitisi ja pandi hauda kaasa kõikvõimalikke hauataguses elus vajaminevaid esemeid. Tänu nendele hauapanustele ja maalingutele hauakambrites teamegi tänapäeval Egiptuse kultuurist nii palju. Ehitistest on kahtlemata tuntuimad püramiidid. Tuntuimad neist asuvad Giza püramiidide väljal, kus on ka vaarao Cheopsile püstitatud 146m kõrgune Cheopsi püramiid. Kuna püramiidide ehitamine oli kulukas ja nendesse leidsid teed ka hauarüüstajad, siis hiljem neist loobuti ja ülikuid
näiteks saakalipäine surnutejumal Anubis muumiaga või hauka peaga Horus. 4. Milliseid loomi, linde või putukaid peeti Vana-Egiptuses pühaks? Vana-Egiptuses peeti pühaks kasse, mardikaid (skarabeused). 5. Milliste vahenditega püüdsid vaaraod ja teised ülikud kindlustada endale igavest elu? Vaarao ja teised ülikud proovisid püramiidide ehitamisega tagada endale igavene elu. 6. Kirjelda erinevaid vanaegiptuse haudehitisi. Mastabad - need on väiksemad haudehitised. Mastabasid ehitati kiviplaatidest. Mastaba maapealne osa on piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber; maa all aga asub hauakamber kirstuga. Idaseinas asub ni ja selles petikuks. Uks on väga sümboolne, sealt sai käia sisse ja välja, aga samas oli see uks vajalik selleks, et teada, kus pool asub lääs. 7. Kirjelda lühidalt Gizas olevaid kunstimälestisi. Cheops kõrgus umbes 140m, ruudukujulise aluse pindala on üle 5 hektari.
lähtus lai sirge tänav, millel peeti pidulikke rituaalseid rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest. Värvitoonidest eelistati kollast ja sinist. Seal oli ka reljeefe, millel kujutati loomi, näiteks lõvisid, või fantastilisi elukaid nagu ükssarvi. Jumalanna Istari värav oli kaetud sinise ja kollase glasuuriga. Istari värav kujutas endast võimu ja rikkuse sümbolit- kollased lõvid sinisel taustal. 6. Milliseid haudehitisi rajasid vaaraod Egiptuses Vana Riigi ajal? Milline neist oli suurim? Vanim haudehitis on astmikpüramiid Sakkaras, mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. See ehitati neli ja pool tuhat aastat tagasi. Astmikpüramiidi ehitajaks peetakse Imphotepi. Astmikpüramiidid tekkisid siis, kui haudehitisi hakati ehitama üksteise peale. Esimese astmikpüramiidi nimi on Medumis. Kõige uhkemad ja suuremad püramiidid paiknevad Gizas, mis asub Kairo lähedal
inimeste keha ja looma peaga. 4. Milliseid loomi, linde või putukaid peeti Vana-Egiptuses pühaks? Skarabeus- egiptlaste püha mardikas. 5. Milliste vahenditega püüdsid vaaraod ja teised ülikud kindlustada endale igavest elu? Peale surma anti neile hauda kaasa eluksvajalikud esemed(kaunilt kujutatud tarbe-ja luksusesemed,teenrite kujukesi) uskudes, et neil on siis igavene elu ehk elu pärast surma. 6. Kirjelda erinevaid vanaegiptuse haudehitisi. Kõige esimesed haudehitised olid väiksemat-mastabad. Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. Astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras.Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on püramiidid. Hiljem hakati kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. 7. Kirjelda lühidalt Gizas olevaid kunstimälestisi. 1.Chepos-kõrgus 147m, ruudukujulise aluse pindala on üle 5 hektari. 2.Chefren-kõrgus u. 142m. 3
Indial on oma rahvusloom, kelleks on tiiger, rahvuslinnuks on paabulind, rahvuslill on lootos(sarnaneb vesiroosiga), rahvuspuu on viigipuu ja rahvuspuuviljaks on mango. India suuremateks linnadeks on pealinn ehk Delhi, Mumbai, Chennai, Bangalore, Kolkata, Pune, Surat ja Kanpur. India peamisteks eksportimis toodeteks on vääriskivid, sõidukid ja rõivad, peamised importimis tooted on toornafta, väetis, raud ja teras. Tähtsamateks vaatamisväärsusteks on India üks suuremaid haudehitisi(surnu mälestuseks tema hauale püstitatud) ja veel Punane fort ehk punane kindlus. India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on aga see, et rahvastik jaguneb n-ö kastidesse. Kastikuuluvus on pärilik ehk see määrab ära inimese kindla seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Alguses oli viis suurt kasti: braahmanid(preestrid), ksatrijad(sõdurid), vaisjad(maaharijd ja kaupmeher), suudrad(töölised) ja n-ö puutumatu kast ehk ühiskonna
Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest. Värvitoonidest eelistati kollast ja sinist. Seal oli ka reljeefe, millel kujutati loomi, näiteks lõvisid, või fantastilisi elukaid nagu ükssarvi. Jumalanna Istari värav oli kaetud sinise ja kollase glasuuriga. Istari värav kujutas endast võimu ja rikkuse sümbolit- kollased lõvid sinisel taustal. 6. Milliseid haudehitisi rajasid vaaraod Egiptuses Vana Riigi ajal? Milline neist oli suurim? Vanim haudehitis on astmikpüramiid Sakkaras, mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. See ehitati neli ja pool tuhat aastat tagasi. Astmikpüramiidi ehitajaks peetakse Imphotepi. Astmikpüramiidid tekkisid siis, kui haudehitisi hakati ehitama üksteise peale. Esimese astmikpüramiidi nimi on Medumis. Kõige uhkemad ja suuremad püramiidid paiknevad Gizas, mis asub Kairo lähedal
elevandiluuplaatidega, riided ja relvad jäljendati kuldplekiga. Kore vabaplastiline naise kuju. (Vana Kreeka arhailises skulptuuris kasutati ka karüatiididena). Kuros vabaplastiline alasti noormehe kuju Pinakoteek ruum kunstiteoste hoidmiseks. Stiilide segu tulemusena sündinud komposiitkapiteel (joonia voluut kapiteeli ülaosas ja korintose kapiteelile omased akantuselehed alaosas). Mausolose järgi hakati paraadlikke haudehitisi nimetama mausoleumideks Meander paelornament lainjaist või täisnurgi murtud joontest. Nagu laineornament, mis on kandiliseks läinud. Palmett väljasirutatud käe kujutis lehena, viieleheline (esineb ka kuuelehelisena) motiiv, väga palju kasutati kreeka nõudel. Vaasivormid: Amfora kõrge, kahe käepidemega (savi)nõu, laia jala ja kitsa kaelaga. Veini hoidmiseks. Krateer laia avaga ja kahe sangaga nõu, veini segamiseks. Hüdria kolme käepidemega veenõu
Nimelt uskusid egiptlased, et peale inimese surma elab hing edasi ning naaseb teatud aja pärast kehasse. Seepärast säiliatigi surnukehasid väga hoolikalt, need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse. Neile pandi kaasa erinevaid tarbe-ja luksusesemeid ning teenrite kujukesi, et surnu saaks hauataguses elus elu nautida. Kõige paremini hoolitseti muidugi selle eest, et kindlustada igavene elu vaaraole. Vana-Egiptuse riigi ajal ehitati neile hiigelsuuri haudehitisi: mastabaid, astmikpüramiide ja hiljem püramiide. Need kolm haudehitise tüüpi on Egiptuse, ja ilmselt kogu maailma ajaloo suurimad arhitektuuriimed. Mastabad Mastaba (araabiakeelsest sõnast mastabah, mis tähendab elumaja kõrval asuvat savist pinki) on Vana-Egiptuse aegne väike lihtne haudehitis. Mastabal (pilt 1) on ristkülikukujuline põhi, kaldus seinad ja lame katus ning see on ehitatud väikestest ristkülikukujulistest liivakivi plaatidest
1856. Aastal alustas Bodrumis väljakaevamisi inglise arheoloog Charles Thomas Newton. 1857. Aasta lõpuks oli Newton lahti kaevanud mõned haudehitise astmed ja leidnud kogu säilinud osa selle skulptuurkaunistustest: kaks kvadriiga hobust, Mausolose ja Artemisia raidkujud, arvukalt teisi skulptuure. Tema edu tipuks oli 14, kunagi mausoleumi kaunistanud reljeefplaadi leidmine. Mausoleumil oli isegi nii suur kuulsus, et vanad roomlased hakkasid selle sõnaga tähistama kõiki suurejoonelisi haudehitisi. Sõna "mausoleum" aga levis ladina keelest teistessegi keeltesse. (Kinngi 1996:103-114) RHODOSE KOLOSS Rhodose saar ( kr. K. "rooside saar") asub Väike-Aasia edelaranniku lähedal. Esimesena kirjutas Rhodose ajaloost kreeka filosoof Zenon ( ca.355-262 e. Kr.). Rhodose suurim teene ajaloo ees on see, et suurte kultuurikeskuste, nagu Ateena ja Efesos, langusperioodil sai temast teaduse ja kultuurisaavutuste keskpunkt. Koos Pergamoniga oli ta
ümbritseda eluks vajalike esemetega. Palsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsjaks peeti musta saakali peaga jumal Anubist. Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna. Tänu matusekommetele on vanast Egiptusest meieni jõudnud rohkem kunstiteoseid kui vanast Mesopotaamiast. Säilimist on soodustanud ka kunstiteoste materjal. Savi asemel kasutasid egiptlased oma arhitektuuris ja skulptuuris enamasti kivi. Kivist haudehitisi said endale rajada muidugi ainult ülikud. Nende muumiate säilitamiseks ehitati mastabasid, mis koosnesid maa-alusest hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Selles oli tavaliselt üks ruum, kuid hiljem ka mitu, mida kasutati rituaalideks. Vaarao jumalikkust arvestades pidi tema haudehitis olema oluiselt suurem kui ühelgi tema alamal. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, aga kõrgusse tõustes pidi kivikuhi ahenema. Tõenäoliselt nõnda jõuti esialgu astmikpüramiidini
Charles Thomas Newton. · 1857. Aasta lõpuks oli Newton lahti kaevanud mõned haudehitise astmed ja leidnud kogu säilinud osa selle skulptuurkaunistustest: kaks kvadriiga hobust, Mausolose ja Artemisia raidkujud, arvukalt teisi skulptuure. Tema edu tipuks oli 14 kunagi mausoleumi kaunistanud reljeefplaadi leidmine. · Mausoleumil oli isegi nii suur kuulsus, et vanad roomlased hakkasid selle sõnaga tähistama kõiki suurejoonelisi haudehitisi. Rhodose koloss · Rhodose saar asub Väike-Aasia edelaranniku lähedal. · Rhodose skulptorite seas oli Lysippose õpilane, Lindosest pärit Chares. Tema valmistatud Heliose kuju püstitati Rhodose linna sadamasse ning see läks edaspidi ajalukku kuuenda maailmaimena Rhodose kolossi nime all. · Kolossiks nimetasid kreeklased esialgu raidkujusid, mis olid üle elusuuruse. Hiljem hakati nii nimetama hiiglaslikke kujusid.
edasi, seda rohkem hakkasid esile kerkima linnad. Märkimist väärivad nende matmiskombed. 2 Mati Kõiv, Mait Laur ,,Inimene, ühiskond, kultuur" II osa Keskaeg ja Nicholas J. Saunders ,,Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid " 3 Google.com 5 Keskealisi mehi maeti istuvas asendis. See võib tähistada nende tähtsust ühiskonnas ja perepeana. Rajati ka suuremaid haudehitisi. Kuna ühiskond oli hierarhiline maeti ülikud auväärsemalt. Näiteks ühe haudehitise juurde viis järsk trepp, suured avanevad uksed peakambrisse, mis oli ligikaudu 3 meetri pikkune ja rohkem kui pooleteise meetri kõrgune. Haudadest on päevavalgele toodud hämmastaval hulgal luksusasju, sealhulgas türkiismosaiigiga kuju, kuld- ja hõbeesemed, kvartskristallist gemmid, õhukesed obsidiaanist kõrvaehted, jadeiidist kaelakeed, pärlid, merevaik, korallid, pigisüsi ja ka savinõusi.4
mis oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat, mille 4-nurkse aluse külg oli üle 90 m ja mis olevat tõusnud 7 astanguga samuti 90m kõrgusele. Babülon alistus 539. aastal pärslastele, kes ühendasid oma suurriiki kogu Lähis-Ida, Türgi ala ning Kreeka kolooniad. Pärsia kunst ühendas seetõttu endas mesopotaamia ja varase kreeka kunsti traditsioonid. VANA-EGIPTUSE ARHITEKTUUR – Egiptlased kasutasid oma arhitektuuris ja skulptuuris enamasti kivi. Kivist haudehitisi said endale lubada ainult ülikud. Nende muumiate säilitamiseks ehitati mastabasid, mis koosnesid maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Selles oli tavaliselt 1 ruum, mida kasutati rituaalideks (alates V dünastiast mitu ruumi). Vaarao jumalikkust arvestades pidi tema haudehitis olema oluliselt suurem, kui ühelgi tema alamal. Vaarao mastaab ehitati kõrgem, aga kõrgusse tõustes pidi see paratamatult ahenema
soonelised sambad. Iga sammas oli tõstukite ja vintside abil osadest kokku pandud. Parthenoni templi autoriteks on kaks kreeka tublimat ja kuulsamat arhitekti IKTINOS ja KALLIKRATES. Joonia stiili näiteks on Nike tempel (amfiprostüül, KALLIKRATES) Ateena Akropolil ja Artemise tempel ( dipteer, 6-4- saj e.m.a.) Efesoses. Alles üsna 5.saj. lõpul valmis Erechteion (karüatiididega, 6 tk, autor PHILOKLES). 4 saj. e.m.a. hakatakse ehitama ka muid arhitektuurilisi hooneid, nagu teatreid, haudehitisi ja monumente. Mausoleumidest on kuulsaim Halikarnassose mausoleum, mis kuulub ka seitsme maailma ime hulka. Hoone kõrgus oli 46 m ja hoone ise oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Haudehitis on pühendatud kuningas Mausolosele ja tema naisele Artemisiale. Teatritest on kuulsaim Epidaurose teater (3.saj e Kr.), kus oli kokku 52 rida ja see mahutas u 14 000 inimest. Epidaurose teater on kasutusel tänapäevalgi. Teatri lavalt kostavad helid selgesti ka kõige kaugematesse ridadesse
Kreeklased kasutasid valguse ja varju efekte ning tundsid perspektiivi. Kreeka maal on hetkel jälgitav vaasimaalidel. Algsed vaasimaalid olid mustfiguurilised hiljem punasefiguurilised. Kreeka kunsti kohta on säilinud palju kirjutisi ja näha saab Roomlaste tehtud koopiatelt. Kordamisküsimused 1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kultuuril ? (3 aega) 2. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? 3. Nimeta kolm kuulsamat püramiidi. 4. Nimeta egiptuse haudehitisi 5. Kuidas kaunistati hauakambreid. 6. Kuidas kujutati inimest(egiptuse poosis)? 7. Mida ütled egiptuse sammaste kohta? 8. Kuidas iseloomustada vaaraode skulptuure? 1. *Vana riik 2900-2200 Ekr *Keskmine riik 2100-1600 Ekr *Uusriik 1600-1000 Ekr 2. animism, fetisism, totemism ja loomadekultus 3. *Chephreni ( 142 m kõrge) *Checpsi ( 146 m kõrge) *Mykerinos 4. mastabat, püramiid, päikesetempel 5
1856. Aastal alustas Bodrumis väljakaevamisi inglise arheoloog Charles Thomas Newton. 1857. Aasta lõpuks oli Newton lahti kaevanud mõned haudehitise astmed ja leidnud kogu säilinud osa selle skulptuurkaunistustest: kaks kvadriiga hobust, Mausolose ja Artemisia raidkujud, arvukalt teisi skulptuure. Tema edu tipuks oli 14, kunagi mausoleumi kaunistanud reljeefplaadi leidmine. Mausoleumil oli isegi nii suur kuulsus, et vanad roomlased hakkasid selle sõnaga tähistama kõiki suurejoonelisi haudehitisi. Sõna "mausoleum" aga levis ladina keelest teistessegi keeltesse.(Kinngi 1996:103-114) RHODOSE KOLOSS Rhodose saar ( kr. K. "rooside saar") asub Väike-Aasia edelaranniku lähedal. Esimesena kirjutas Rhodose ajaloost kreeka filosoof Zenon ( ca.355-262 e. Kr.). Rhodose suurim teene ajaloo ees on see, et suurte kultuurikeskuste, nagu Ateena ja Efesos, langusperioodil sai temast teaduse ja kultuurisaavutuste keskpunkt. Koos Pergamoniga oli ta
Aasta lõpuks oli Newton lahti kaevanud mõned haudehitise astmed ja leidnud kogu säilinud osa selle skulptuurkaunistustest: kaks kvadriiga hobust, Mausolose ja Artemisia raidkujud, arvukalt teisi skulptuure. Tema edu tipuks oli 14, kunagi mausoleumi kaunistanud reljeefplaadi leidmine. Mõned selle ehitise osad, sealhulgas ka triumfivankri ratas, on nüüd Briti Muuseumis hoiul. Mausoleumil oli isegi nii suur kuulsus, et vanad roomlased hakkasid selle sõnaga tähistama kõiki suurejoonelisi haudehitisi. 11 Rhodose koloss Rhodose koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju, mis asus Kreekas Rhodose saarel. Selle täpne asukoht pole teada, sest pole leitud selle jäänuseid. Andeka väejuhi Demetriose tähelepanu äratas Rhodose rikkus ja tähtis asukoht merekaubateede ristumiskohas. Tema sõjakäik 304.a eKr oli aga edutu. Saart rünnanud
Athena kuju, mille loojaks oli skulptor PHEIDIAS. Parthenoni templi autoriteks on kaks kreeka tublimat ja kuulsamat arhitekti IKTINOS ja KALLIKRATES. Joonia stiili näiteks on Nike tempel (amfiprostüül, KALLIKRATES) Ateena Akropolil ja Artemise tempel ( dipteer, 6-4- saj e.m.a.) Efesoses. Alles üsna 5.saj. lõpul valmis Erechteion (karüatiididega, 6 tk, autor PHILOKLES). 4 saj. e.m.a. hakatakse ehitama ka muid arhitektuurilisi hooneid, nagu teatreid, haudehitisi ja monumente. Mausoleumidest on kuulsaim Halikarnassose mausoleum, mis kuulub ka seitsme maailma ime hulka. Hoone kõrgus oli 46 m ja hoone ise oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Haudehitis on pühendatud kuningas Mausolosele ja tema naisele Artemisiale. Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid,
Thomas Newton. 1857. Aasta lõpuks oli Newton lahti kaevanud mõned haudehitise astmed ja leidnud kogu säilinud osa selle skulptuurkaunistustest: kaks kvadriiga hobust, Mausolose ja Artemisia raidkujud, arvukalt teisi skulptuure. Tema edu tipuks oli 14, kunagi mausoleumi kaunistanud reljeefplaadi leidmine. 11 Mausoleumil oli isegi nii suur kuulsus, et vanad roomlased hakkasid selle sõnaga tähistama kõiki suurejoonelisi haudehitisi. Sõna "mausoleum" aga levis ladina keelest teistessegi keeltesse.[1] Rhodose koloss Antiikmütoloogias kuulus Türgi ranniku lähedal paiknev Rhodose saar päikesejumalale Heliosele. Pärast Rhodose saare edukat kaitsmist sissetungijate vastu 304.aastal e. Kr püstitasid rhodoslased Lindosesse, Rhodose peamisse sadamalinna määratu suure Heliose kuju, tänutäheks selle eest, et ta neid oli kaitsnud. (vaata lisa 1 pilt 6)
ning tundsid perspektiivi. Kreeka maal on hetkel jälgitav vaasimaalidel. Algsed vaasimaalid olid mustfiguurilised hiljem punasefiguurilised. Kreeka kunsti kohta on säilinud palju kirjutisi ja näha saab Roomlaste tehtud koopiatelt. Kordamisküsimused 1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kultuuril ? (3 aega) 2. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? 3. Nimeta kolm kuulsamat püramiidi. 4. Nimeta egiptuse haudehitisi 5. Kuidas kaunistati hauakambreid. 6. Kuidas kujutati inimest(egiptuse poosis)? 7. Mida ütled egiptuse sammaste kohta? 8. Kuidas iseloomustada vaaraode skulptuure? 1. *Vana riik 2900-2200 Ekr *Keskmine riik 2100-1600 Ekr *Uusriik 1600-1000 Ekr 2. animism, fetisism, totemism ja loomadekultus 3. *Chephreni ( 142 m kõrge) *Checpsi ( 146 m kõrge) *Mykerinos 4. mastabat, püramiid, päikesetempel 5. Hauakamber kaunistati värviliste maalingutega 6
Samuti töödeldi seal obsidiaani ning seda ka eksporditi. Peamine ehitusmaterjal oli toortellis. Ka siin võis näha maalikunsti taandarengut - maja seintel leidus väikesemõõtmelisi ja küllaltki ebarealistlike maalinguid, osad neist kujutasid seal levinud matusekombeid (laiba raisakotkastele viskamine). Catal Hüyuki majaseintelt on leitud ka esimene linnaplaan. u 5000 eKr ehitati Maltal juba suurtest kividest ja sideaineta templeid ja haudehitisi - tekkisid megaliitehitised. Peamiselt kasutati ristikheina lehe kujulist põhiplaani. Malta lähedalt pisisaarelt on leitud üks paremini säilinud megaliittempleid - Ggantija, mis on ehitatud u 3000 eKr. Enim megaliitehitisi on säilinud Inglismaal ja Prantsusmaal. Pole kindel, kes need algselt lõi, aga neid on omal ajal kasutanud ka Keldid, kes tulid Inglismaale 5. sajandil eKr. Keldid püstitasid ka ise megaliitehitisi. Stonehenge on üks kuulsamaid megaliitehitisi
viinamarjad ja eesriie. 4.saj kuulsaim kunstniks oli APELLES ja tema Aphrodite kujutis.PHILOXENOS't tunneme Pompeij mosaiikkoopia järgi, see kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus võitmas. See polnud mütoloogia, vaid reaalne ajaloosündmus. 9. 7 maailmaime. o Halikarnassose mauseleum. Kõrgel seisev joonia stiilis templitaoline ja seda kattis püramiiditaoline katus. Selle järgi nimetati hiiglaslikke haudehitisi nimetama mauseleumideks. o Artemise tempel Hiiglaslik taastatud tempel o Aleksandrias asuv Pharose tuletorn Üle 100 m kõrgune tuletorn. o Rhodose koloss 37m kõrgune päikesejumal Heliose pronkskuju. o Püramiidid o Babüloni rippaiad Kuningas lasi oma naisele ehitada katusele ''botaanikaaia'' vms o Zeusi kuju Hiiglaslik kuju 10.Etruski kunst. Etruski kunst levis 8.-3.sajandil e.Kr praeguse Itaalia keskosas
Eeskujuks arvatavasti nereiidide monument Xanthoses Mausoleumi kaunistamisest võtsid osa kuulsad skulptorid: Skopas Timotheus Bryaxis Leochares Kuulus antiikmaailma seitsme ime hulka Selle järgi hakatud nimetama mausoleumideks teisigi suuremaid haudehitisi Efesoses ehitati pärast 356.a eKr tulekahju uuesti üles kolossaalne Artemise tempel Artemision Ülesehitamisel säilitati tõenäoliselt endine plaan - dipteer 8 x 20 sambaga 36 sambal alumises osas reljeefkaunistusi, mille teostamisest võttis osa ka Skopas Artemisoni ehitas Aleksander Suure kuulus arhitekt Deinokrates See oli antiikajastu suuremaid ehitisi (naos oli 21 m lai)
Aeg-ajalt pandi aastasse lisakuu, et korvata kadu. Lisaks astroloogiale ennustati ka unenägude ja loomade sisikondade järgi, kerkisid esile preestrid (barud), kes tegelesid ennustamisega. Ettekujutused hauatagusest elust olid vähearenenud ja elu jätkumist hauataguses elus ei loodetud. Pigem kardeti, mis juhtub pärast surma. Kardeti, et hingel tuleb raske ja piinarikas elu allilmas. Ei pööratud tähelepanu ka inimeste matmisele, pole suuri haudehitisi. Sageli maeti lihtsalt koduõue või isegi elamu põranda alla. Hauapanuseid samuti polnud. 14) 15)Kiri 16)Kiilkiri on peetud isegi Egiptuse kirjast vanemaks. Arvatakse, et leiutati umbes 3300-3500 eKr. Esialgu oli piltkiri, aga aja jooksul arenes välja kiilkiri. Alguses oli neid märke ~1800. Mõned oli mõistemärgid, mõned aga silbid, osad aga seletavad märgid. Aja jooksul jäi neid vähemaks, silbid saavutasid ülekaalu
annaabi.ee 
