võrdselt, on omakorda võrdsed ka kõik antud organisatsioonis olevad riigid. Põhiõiguste harta tekst ei kehtesta uusi õigusi vaid on kogum kõigist õigustest, mis olid seni sätestatud mitmesugustes rahvusvahelistes lepingutes. Põhiõiguste hartat peaks järgima igapäevaelus kogu aeg. Paraku pole ükski dokument ega põhikiri piisav selleks, et inimeste eelarvamustele piir panna. Olen enam, kui kindel, et paljudel Euroopa Liidu kodanikel ei hartast ega ka inimõigustest aimugi või neid ei peeta olulisteks niikaua, kuni ise ei satuta väärkohtlemise ohvriks. Nii maailmas kui ka Euroopas toimub iga päev lugematul arvul inimõiguste rikkumisi, kuid nende vastu võitlemine on pea võimatu. Põhiõiguste harta kaitseb aga Euroopa Liidu kodanikke, sest sellele tuginedes saab väärkoheldu nii enda kui ka teiste oma saatusekaaslaste eest võidelda. Üks igapäevasemaid rikkumisi, mida korda saadetakse on ilmselt inimeste diskrimineerimine
ikka oleme need tulised demokraadid halvimatest parimad, või leidub Eesti demokraatias ka tumedamaid varjundeid? Üks tähtsamaid demokraatia tunnuseid on valimisõigus, kuna antud vorm põhinebki rahva arvamusel ja võimul. Eestis tõepoolest kehtib täielik valmisõigus kõigile, kes on üle 18 aasta vanad. Eesti on ainulaadne riik, kuna sellest on alguse saanud e-hääletamine ning tänu sellele on kindlasti rohkemgi inimesi arvamust avaldama meelitatud. Üks osa Euroopa Inimõiguste Hartast on õigus haridusele. Eestis on ehk isegi rohkematki, kui lihtsalt ´õigus´ sellele. Eesti on avatud riik, ning noorel eestlasel on kõik uksed valla, et omandada justnimelt selline haridus, milline soovitakse. Kui Eesti pind peaks kellegile liialt väikeseks jääma, lubatakse lahkelt Eesti noori välismaale õppima. Minuarvates on see üks suurimaid demokraatia plusse, et kõik piirid on vabad, ning riik lausa toetab noorte õppimist, ka välisriikides
3) Atlandi harta 8-punktiline deklaratsioon, milles Roosevelt (USA president) ja Churchill (Suurbritannia peaminister) kooskõlastasid ja allkirjastasid kokkuleppe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted Teise Maailmaõja käik aastail 1942-1945. Hitleri-vastase koalitsiooni võit 1. Teise Maailmasõja oluliseimad sündmused aastatel 1942-1945. 194 1. Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine (algas Atlandi hartast, 26 riiki, hiljem 2 kujunes sellest ÜRO) 2. juunis Midway lahing, USA laevastiku võit, hävituslik Jaapanile 3. Stalingradi lahing 194 1. Stalingradi lahing jätkub, 300 000'st piiratud sakslasest võeti vangi 90 000 3 2. Kurski lahing (sakslaste viimane katse) 3. Leningradi blokaadi lõpp, läbimurre 4. Teherani konverents 5. USA ja Briti vägede maabumine Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias 194 1
suured territooriumid ja maksma 700 miljonit franki sõjakahjude eest, samas kui Napoleoni sõdade võitjariigid haarasid endale lisaterritooriume) e) Kirjuta üks poolt- ja üks vastuargument, et Viini kongressil lähtuti konservatiivsetest põhimõtetest. a) Poolt: Nii palju kui võimalik, anti endistele kuningatele ja nende troonipärijatele tagasi võim, mis ei pidanud arvestama rahva huvidega. Näiteks katke Prantsusmaa konstitutsioonilisest hartast, kui suur oli kuninga võim tegelikult: 13. Kuninga isik on eksimatu ja püha. Tema ministrid vastutavad. Ainult kuningale kuulub täidesaatev võim. 14. Kuningas on riigi kõrgeim juht, käsutab maa- ja merevägesid, kuulutab sõda, sõlmib rahulepinguid, liidulepinguid, kaubanduslepinguid, määrab kõik avaliku administratsiooni ametikohad, väljastab vajalikke regulatsioone ja korraldusi seaduste elluviimiseks ja riigi julgeolekuks.
Samas võib põhjus olla ka selles, et Inglismaa ja Prantsusmaa ei võtnud rindel midagi otsustavat ette, kummagi ühiskond ei tahtnud sõdida ega olnud valmis tooma võiduks vajalikke ohverdusi. Samuti ei pidanud Saksamaa sõja algul muretsema NSVL pärast, kellega tal oli tehtud sõprusleping. 2. Iseloomustage Atlandi hartat. (3p) Millised punktid olid vastuolus NSV Liidu huvidega, Miks? (3p). Milliseid lootusi said hartast okupeeritud rahvad? Kas need lootused täitusid? Põhjendus oma vastusele. Näiteid! (3p) Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutamist ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus kokku 15 riiki, k.a. NSVL. NSVL huvidega vastuolus oli rahvaste enesemääramisõiguse austamine, kuna
Sisu: Deklareeriti, et ei USA ega Inglismaa ei nõustu ll ms territoriaalsete muudatustega ja toetab kõikide rahvaste eneseväljendamise poliitikat. USA ja Prantsusmaa vahel sõlmiti erilised suhted, USA kongressi poolt vastu võetud Lend-Lease'i seadus: USA hakkab toetama kõiki neid riike, kes sõdivad Saksamaa vastu ja on demokraatia poolt. 1942 võeti vastu Ühinenud Rahvaste deklaratsioon jällegi Hitleri-vastane (idee Atlandi Hartast) ÜRO eelkäija. Lääneriigid vaidlesid NSVLiga Teise rinde küsimuses. Stalind soovis, et kui Hitler 1941.a NSVLilse kallale tungis, et teised riigid aitaksid NSVLi (et avatakse Teine rinne Saksamaa peaks siis kahel rindel võitlema). Aga lääneriigid, et nad võivad võidelda, kuid NSVLi ei tasu sõprusringkonda võtta. Lääneriigid viivitasid Teise ringe avamisega sihilikult. Lääneriikide abi NSVLile: Teise rinde puudumine korvati NSVLile materiaalse abistusega
Sõlmisid kokkuleppe Atlandi Harta: 1. loobutakse käimasolevas sõjas igasuguste territooriumite vallutamistest 2. tunnistatakse kõigi rahvaste õigust sõltumatusele ja valimiskorra valimisele 3. loobutakse jõu kasutamisest riikidevahelistes suhetes 1941. aasta sügisel liitus sellega ka NSVL 1. jaanuar 1942. aasta 26. riiki, kes olid sõjaseisukorras teljeriikidega (Sksm, Jpn, Itl) kirjutasid alla Ühinenud Rahvaste Deklaratsioonile deklaratsioon lähtus Atlandi Hartast ei sõlmi ühegi teljeriigiga eraldi separaatrahu või vaherahu 28. november 1. detsember 1943. aasta Teheranis (Iraagis) kohtusid Roosevelt (USA preident), Churchill (SB peaminister) ja Stalin (Üleliidulise bolsevike Partei Keskkomitee I sekretäsr) 1. Otsustati avada II rinne Prantsusmaale Inglismaa ja USA avavad teise rinde, s.t alustavad pealetungi sakslaste vastu Prantsusmaal (NSVL pidi toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast) 2
Uut hoogu sai mure rahvusvahelise kuritegevuse pärast kus kurjategijad olid loonud tõhusad riikidevahelised organisatsioonid. Lissaboni Lepe EL integratsiooni tase on moodsas maailmas juba tasakaalustamata, kuid on inimesi, kes sooviks seda veel edendada (ja ka teisi, kes ei sooviks). Euroopa Tuleviku Konventsioon loodi 2002.a. , et luua EL-i konstitutsioon ning selle eelnõu, mis allkirjastati 2004.a. räägib alalisest EL presidendist, välisministrist ja Õiguste Hartast. See oleks lubanud ka EL-l teha palju muidki otsuseid riigijuhtide asemel. See lükati tagasi 2005.a., mil Prantsusmaa ja Holland ei suutnud seda ratifitseerida (nad said hääletada enne teisi EL-i liikmeid). Muudetud dokument, Lissaboni leping, püüdis ikka sisse viia EL-i presidendi ja välisministri koha, samuti laiendada EL-i legaalset võimu, kuid ainult olemasolevate organite kaudu. See allikirjastati 2007.a., kuigi algselt lükati tagasi seekord Iirimaa hääletusel
toiduained, sidetehnika. 14.aug 1941 sõlmisid Inglismaa (Churchill) ja USA (Roosewelt) Atlandi harta: Saksamaa vastu peetava sõja põhimõtted + sõjajärgne maailmakorraldus. Suveräänsuse kaotanud riigid pidid oma suveräänsuse tagasi saama, toimub vaba liikumine üle mere, vaba kaubandus jms. Tegelikkuses sellest pärast sõda kinni ei peetud, kuna sept.ühines A.hartaga ka NSVL ei taastanud Balti riikide suveräänsust. Atlandi hartast kujunes välja Ühinenud Rahvaste deklaratsioon(need tahvad, kes võitlesid teljeriikide vastu). II MS esimene etapp: Saksamaa ja tema liitlaste pealetung. Teine etapp: murrangulised lahingud: 1) Lahing Vaiksel ookeanil (Midway lahing) algas USA vägede pealetung ja Jaapani vägede taandumine. 2) Põhja-Aafrikas El-Alamaini lahing (42. Okt-nov)(Suessi kanali hõivamine) Saksa-
Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm Mõned punktid (kokku atlandi hartast: 1. Nende poolt esindatud riigid ei taotle oma territooriumi ega mõjuvõimu laiendamist. 2. Nende soov on mitte näha territoriaalseid muudatusi, mis ei ole kooskõlas neil territooriumidel elavate rahvaste vaba tahtega. 3. Nad respekteerivad kõikide rahvaste õigust valida omale riigikord, mille all nad tahavad elada;
.........................11 SPORDIORGANISATSIOONI PÕHISTRUKTUUR JA JUHTIMINE Eesti spordiorganisatsiooni ülesehitus ja funktsioneerimine järgib demokraatlikke põhimõtteid austades tegevusvabadust ja demokraatlikult vastuvõetud otsuste täitmist. Spordiharrastus baseerub omaalgatuslike vabatahtlike spordiühenduste tegevusel. Valitsemisasutuste osa on toetav ning see määratakse Spordiseadusega, mis sätestab Eesti spordiliikumise õiguslikud alused. Lähtudes Euroopa Spordi Hartast, mis hindab kõrgelt spordi tähtsust ühiskonnas, teevad valitsemisasutused spordiharta eesmärkide elluviimiseks tihedat koostööd sporidiühendustega, toetavad sportimis võimaluste loomist, koolitamist (ka täiend- ja ümberõpet), aitavad koordineerida spordiliikumist eelkõige selliste valdkondadega nagu haridus, tervishoid, sotsiaalhooldus, piirkondlik planeerimine, keskkond, kaitsejõud, kulturielu ja vaba aja veetmine.
1. KOHALIK OMAVALITSUS JA KULTUUR-SPORT 1.1. Valdkonna eesmärgid, vahendid ja tegevusvariandid Iga kohaliku omavalitsuse üheks põhilisemaks ülesandeks on arendada kohalikku kultuuri ning sporti. See tuleneb sellest, et iga siseministeeriumi valitsemisalas oleva maavalitsuse põhitegevuseks on lisaks teiste ülesannete täitmisele ka kultuurialaste ja spordialaste ülesannete täitmine (Regionaalhaldus 2011). Samas tuleneb see ka Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast. Seal on kirjas, et kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust (Euroopa kohaliku omavalitsuse ... 2011). Kultuurile ja spordile tuleb palju tähelepanu pöörata ning seda valdkonda arendada, sest see annab rahvale parema vaimse ja füüsilise tervise. Rahva parem tervis vähendab
Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. Et oma huvisid paremini realiseerida, on loodud nii maakondlikud kui üleriiklikud omavalitsusliidud Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit (vt. http//portaal.ell.ee) Eesti kohaliku omavalitsuse seadusandlus lähtub Euroopa Nõukogu Kohaliku Omavalitsuse Euroopa Hartast. 19.Euroopa Liidu institutsioonid. Lk.131-137 http://elik.nlib.ee/ - Euroopa Liidu infokeskus 1. Euroopa Ülemkogu - liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, koguneb paar korda aastas, arutatakse põhimõttelisi küsimusi 2. Ministrite Nõukogu, loodi 1967 - seadusandlik võim, koosneb liikmesriikide ministritest. 3. Euroopa Komisjon -täitevvõim, koosneb 20 volinikust, kelle nimetavad liikmesriikide valitused 5 aastaks. 4
suveräänsuse kui riigi piiramatu ja igavese võimu. Laialdasemalt võeti termin kasutusele koos püsivate ja stabiilsete riikide kujunemisega Euroopas XVII sajandi keskpaigas. Suveräänsuse kui tänapäeva rahvusvaheliste suhete peamise printsiibi kohaselt on igal riigil õigus täielikule sise- ja välispoliitilisele sõltumatusele teistest riikidest. Suveräänsus pole aga kunagi absoluutne. ÜRO hartast tuleneb näiteks õigus vajadusel mõista kohut teise riigi kodanike üle. Oma „ülemvõimu” suudavad riigid maksma panna erineval määral. Rahvusriikide tekkimise ajal valitsesid maailma impeeriumid, ja täielikumalt said oma suveräänsust praktikas kehtestada vaid suurrahvad. Tõeliselt suveräänsed demokraatlikud rahvusriigid said Lääne-Euroopas hakata arenema alles pärast Teist maailmasõda ÜRO ja Nato egiidi all. Ida-Euroopa rahvusriikide kujunemine sai uue demokraatliku
1.rahvad saavad kindlustada oma julgeolekut üksnes koostööd tehes 2.Euroopa ja Põhja- Ameerika on unikaalne, ühiste väärtuste ja huvide kogukond Rajatuna neile aluspunktidele on NATOl jätkuvalt võtmeroll efektiivse kriisilahendajana ja julgeolekualase koostöö usaldusväärse raamistikuna kogu Euro- Atlandi piirkonnas. Leping on tegelikult lihtne dokument. Algab lühikese paragrafiga, milles edastatakse, et leping sõlmitakse ÜRO harta vaimus ning hartast, milles sätestatakse liikmesriikide põhilise kohustused üksteise ja alliansi, kui terviku suhtes. "Artikkel 3 on kollektiivse kaitse planeerimise aluseks ja kohustab liikmesriike nii üksikult kui ka kollektiivselt hoidma ja arendama om kaitsevõimust."1 Põhja-Atlandi leping on alates 1949. Aastast kindlustanud oma liikmesriikide julgeoleku. NATO on ümber korraldanud oma poliitilised- ja sõjaalised struktuurid, kohandades
Täiesti erinev valdkond rahvusvahelises õiguses ainuke, kus käsitletakse õigust, kus ühel füs isikul on õigus oma riigi vastu, mida kaitstakse rahvusvahelisel tasandil. Enne polnud ühegi teise riigi asi, kuidas riik kohtleb oma kodanikke eristab teistest valdkondadest. 15 Kaotati ära orjapidamine (19. saj) oluline inimõiguse arenguetapp. Põhi ÜRO dokumendid: ... Saavad alguse juba ÜRO hartast. 1948 Inimõiguste Ülddeklaratsioon Rahvusvahelise konventsiooni vorm Euroopa Inimõiguste Kohus üksikisik füs isikul õigus rahvusvahelisel tasandil esitada mõne riigi vastu süüdistusi. Kohtumenetlus kambrites: 3, 7 v 17 kohtunikku. Ameerika Inimõiguste konventsioon jõustus 1978.a. INTERNETI LEHEKÜLJED: 1) www.icc-cpi.int Kriminaalkohus RT II osa 2) www.wto.org WTO 3) www.imf.org Valuutafond 4) www.web.worldbank.org Maailmapank
korras (AdvS § 2 lg 4). Seoses Eesti vastuvõtmisega Euroopa Liitu sai Eesti Advokatuur 1. mail 2004 Euroopa Liidu Advokatuu- ride ja Õigusliitude Nõukogu (ingl k The Council of Bars and Law Societies of Europe, ametlik lühend CCBE) täisliikmeks. Seetõttu lähtub advokatuur oma tegevuses lisaks riigisisestele seadustele ka Euroopa Liidu õigusaktidest, CCBE aktidest, eeskätt viimase poolt vastuvõetud Euroopa advokaatide eetikakoodeksist*6 ning Euroopa õiguskutse tuumpõhimõtete hartast.*7 Advokatuuri eetikakoodeksi väljatöötamisel on alu- seks võetud ka nõuded, mille on kehtestanud IBA, mille liikmeks Eesti Advokatuur on alates 1991. aastast. Mõnest põhiprintiibist ja -nõudest alljärgnevalt lähemalt. Advokatuuride kui advokaatide kutseühenduste jaoks on kõikjal oluline seaduse tasandil tagatud tegut- semine omavalitsuslikel põhimõtetel. ÜRO Peaassamblee kiitis oma 14. detsembri 1990. a resolutsiooniga nr 45/121*8 ja 18. detsembri 1990
laienes, sest enne Saksa kallaletungi NSVLile olid Inglismaa ja NSVL hakanud koostööd tegema; Jaapani rünnakust USA vastu, liitus nende riikidega ka USA. 14.august 1941 sõlmisid Inglismaa ja USA Atlandi Harta, kuhu pandi kirja Saksavastase sõja põhimõtted ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Hiljem kirjutas sellele alla ka Stalin. Pigem jäi Atlandi Harta illusiooniks, sest pärast sõja lõppemist uue maailma ülesehitamisel seda arvesse ei võetud. Atlandi Hartast kasvas hiljem välja Ühinenud Rahvaste deklaratsioon., millele kirjutati alla 1. Jaanuar 1942 ja sellele kirjutas alla 26 riiki. Selle sisuks oli: ükski allakirjutanu ei sõlmi vaenlastega separaatrahu ja sõda peetakse kuni võiduka lõpuni. Ühinenud Rahvastest hakkas välja kujunema ÜRO. Juuni 1942 toimus murranguline lahing Vaikses ookeanis Midway lahing , millega pandi piir Jaapani edasitungile Vaiksel ookeanil ja pealetungi alustas hoopis USA. Teine
(2 p) a .................................................................................................................................................. b .................................................................................................................................................. 1.3. Iseloomustage kahe Korea suhteid tänapäeval. Iseloomustus 1 p, koos põhjendusega 2 p. 2. Lugege läbi katkend ja vastake küsimustele. Rahvusvaheline leping. Väljavõtteid Atlandi hartast. 14. august 1941. A. /---/ Kolmandaks, nad austavad iga rahva õigust valida valitsusvorm, mille all nad elavad; ja nad soovivad näha nende [rahvaste] suveräänsete õiguste ja iseseisvuse taastamist, kellelt see on vägivaldselt võetud; /---/ B. Viiendaks, nad soovivad viia täieliku koostööni majandusvallas kõik rahvad, eesmärgiga tagada kõigile parendatud tööstandardid, majanduslik areng ja sotsiaalne turvalisus; /---/ C
1.3 KOV õigustloovate aktide järelevalve PS § 160 kohaselt KOV korralduse ja järelevalve nende tegevuse üle sätestab seadus. PS nimetatud sätte sisustamisel tuleb lähtuda selle koostoimest hartaga. Harta ja PS annavad riigile õiguse teostada riiklikku järelevalvet KOV tegevuse üle, mis tähendab, et riiklikku järelevalvet on lubatud teostada kõigi eelpoolnimetatud ülesannete täitmise üle. KOV autonoomia piirangu kehtestamisel on lähtutud avalikest huvidest. Hartast tuleneb järelevalve teostamise õigus üldjuhul üksnes KOV tegevuse õiguspärasuse üle, s.t. järelevalve eesmärgiks on tagada KOV tegevuse kooskõla seaduste ja konstitutsiooniliste põhimõtetega. Tegevuse otstarbekuse üle mööndakse riigi järelevalveõigust üksnes juhul, kui riik on andnud seadusega täiendava ülesande ja raha või ressursid selle täitmiseks, siis võib riik kontrollida ka nende kasutamise sihipärasust. (Suur 2003: 9)
maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. Et oma huvisid paremini realiseerida, on loodud nii maakondlikud kui üleriiklikud omavalitsusliidud Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit (vt. http//portaal.ell.ee) Eesti kohaliku omavalitsuse seadusandlus lähtub Euroopa Nõukogu Kohaliku Omavalitsuse Euroopa Hartast. 16. Euroopa Liidu institutsioonid. Euroopa Kohus. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus. Lk.131-137 o Euroopa Parlament Euroopa Parlamendi valivad Euroopa Liidu kodanikud, kelle huve parlament esindab. Parlamendivalimised toimuvad iga viie aasta tagant ning igal ELi kodanikul on õigus valimistel hääletada ja kandideerida. Euroopa Parlamendil on kolm asukohta; Brüsselis (Belgias), Luksemburgis ja Starsbourg'is (Prantsusmaal).
Leping ei seo kolmandaid osapooli!! Kui nad ei ole osalemise nõusolekut andnud, siis ei saa neid õigusi ja kohustusi. ÜRO harta artiklis 103-‐ kui riigi kohustused ÜRO harta alusel ja mõne muu lepingu alusl lähevad vastuollu, peab riik lähtuma hartast Lepingu muutmine -‐ Lepingut saab muuta osaliste kokkuleppel -‐ Selleks kasutatakse kas eespool käsitletud sõlmimise ja jõustumise üldisi reegleid või lepingus endas ettenähtud reegleid -‐ Kui riik ei ole nõustunud muudatustega, siis kehtib tema ja muudatustega
Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. Et oma huvisid paremini realiseerida, on loodud nii maakondlikud kui üleriiklikud omavalitsusliidud Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit (vt. http//portaal.ell.ee) Eesti kohaliku omavalitsuse seadusandlus lähtub Euroopa Nõukogu Kohaliku Omavalitsuse Euroopa Hartast. 19.Euroopa Liidu institutsioonid. Lk.131-137 http://elik.nlib.ee/ - Euroopa Liidu infokeskus 1. Euroopa Ülemkogu - liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, koguneb paar korda aastas, arutatakse põhimõttelisi küsimusi 2. Ministrite Nõukogu, loodi 1967 - seadusandlik võim, koosneb liikmesriikide ministritest. 3. Euroopa Komisjon -täitevvõim, koosneb 20 volinikust, kelle nimetavad liikmesriikide valitused 5 aastaks. 4
Kohalik kogukondlik omavalitsus sellega ei kadunud, vaid hõlmati riigi poliitilisse süsteemi. Viimane asjaolu määras ajalooliselt ka riigi ning kohaliku kogukonna (nt külakogukond; linnade autonoomne haldus) vahekorra: riigi avaliku võimu organisatsioon toimis ja toimib kogu riigi maa-alal, asustusüksustes toimis (kaasajal: haldusjaotuse üksustes toimib) teatud autonoomiaga kohaliku omahalduse organisatsioon. Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast leiame järgmisi kaasaegset kohalikku omavalitsust iseloomustavaid ning universaalseid tunnuseid: 1) territoriaalsus - kohalik omavalitsus tugineb riiklikule korraldusele, konkreetsemalt - territooriumi haldusjaotusele; 73 2) autonoomsus - põhiseaduse ja seaduse või statuudiaktiga sätestatud alustel ja piires on kohaliku omavalitsuse organite süsteem vastavas territooriumi haldusüksuses iseseisev (tal
ühendav roll. Maastik on majandusressurss, mis õige majandamise korral aitab kaasa töökohtade loomisele. Iga konventsiooni heaks kiitnud riik kohustub kindlustama maastike kaitset, korraldust ja planeerimist, kasutades riiklikke meetmeid ja Euroopa koostööd. Oma riiklikus süsteemis peab iga osapool määrama parima territoriaalse tasandi konventsiooni rakendamiseks, lähtudes kohalike omavalitsuste Euroopa hartast. Euroopa maastikud moodustavad ühise varamu, mille kaitseks, majandamiseks ja planeerimiseks peavad riigi koostööd tegema. 172. Maastikuhooldus ja selle vajadus Maastikuhooldus – kompleksne looduskaitsevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine, teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine.
annaabi.ee 
