Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Harilik kõrvits". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kõrvits, viljad, kurgi, muld, väetamine, pritsimine, kasvatamine, kasvatamisel, külvata, mineraal, väetus, jahukaste, istutamine, kahjurid, sweet, kasvuperiood, viljaliha, oranž, bear, istutus, reavahe, kastmine, kedriklest, taimekaitse, tõrjevahend, ooteaeg, kulunorm, topas, ripslane, koostanud, eliisabet, fosforit, sordid, kollakas, dekoratiivsed• 'Concerto‘ - Varajane suuresaagiline sort. Vili on tumerohelise värvusega sile ja ühtlase kujuga (pikkuse/laiuse suhe 3,1:1). Mõruainevaba. Laialdaselt levinud konserveerimis- ja hapenduskurk. • 'Profi' – Varajane, saagikas kurgisort. Vili on tumerohelise värvusega, sile ja ühtlase kujuga (pikkuse/laiuse suhe 3,1:1). Saagialguseni kulub külvist keskmiselt 55-60 päeva. Hetkel levinuim kurgisort tööstuses kasutamiseks. Pinnase ettevalmistus kurgi kasvatamiseks. Mullastik. • Avamaakurgi kasvatamiseks sobivad huumusrikkad, kiiresti soojenevad, struktuursed parasniisked mullad. Parimateks muldadeks on toitaineterikkad saviliiv- ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad. • Kurk kasvab hästi ühtlaselt parasniiskel mullal, kuid vältida tuleks kasvukohti kus vihmastel suvedel on pikemaajalise liigniiskuse oht. Optimaalne põhjavee tase on 70-100 cm. Istutuseelsed ja kasvuaegsed mullaharimistööd.
Taimekaitse plaanil on kirjeldatud erinevad taimekahjustajate tõrjevõtteid haiguste-,kahjurite ja umbrohu vastu. Kui taim areneb normaalselt,optimaalsete kasvutegurite juures,siis suudab ta kahjustusest üle saada palju kergemini kui sel korral, kui mõni neist teguritest oleks miinimumis.Neist teguritest tulevad eeskätt arvesse kliima, mullastik, väetus,külvikord,külviaeg ja külvitihedus. Agrotehniline Külvikord. Sama taimekultuuri pidev kasvatamine ühes kohas põhjustab selle kasvukoha kasvutingimuste halvenemise niihästi mulla füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste omaduste poolest.Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadusi.Veel viljavaheldus muudab kasvukoha mikrokliimat, mis mõjustab kahjustuse suurust. Külviaeg.Külviaeg on võimalik muuta taimekahjustajatele taime arenemist kas soodsaks või
metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk, kautsukitaim koksagõss, põhja-kanep, liivakaer 3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Soojus Taimede kasvuks ja arenguks on vaja piisavalt soojust. Idanemiseks vajatav soojus sõltub taime liigist madalamaid temperatuure armastavad liigid idanevad hästi 13-18°C juures, soojalembesed taimed idanevad paremini18-24°C juures. Taimede aktiivne kasv toimub põhiliselt temperatuuril 0-45°C. Intensiivseim taimede kasv toimub temperatuuril 15-25°C. Soojanõudlus erinevates kasvufaasides pole ühesugune. Kõige paremini kasvavad
Ennetav tõrje aitab vähendada teiste tõrjete kasutamist. Ennetava tõrje võtted: · Kõigi kultuuride puhul on oluliseks tervete taimede või seemnete valik, mis samuti aitab ära hoida haiguste ja kahjurite suurt kahjustuse ohtu. Enne taimede või seemnete ostu peaks täpselt uurima kas vastavad sordid sobivad sinu põllutüübiga ning kui vastupidavad taimed on · Kultuuridele peab looma sobivad kasvutingimused. Neid tuleb külvata ja istudada õigeaegselt ning seejärel teostada ka pidevat kontrolli, et haigusi ja kahjureid massilist levikut ennetada. Maasikapeenart ei rajata, kuhu juhtub. Tuleks leida päikesepaisteline, soovitavalt tuulte eest hästi varjatud kasvupaik, kus maapind on tasase reljeefiga. Ka liiga madal koht ei sobi - seal jäävad taimed kevadel liiga kauaks vee alla ja ka öökülmade oht on suurem. (www.maasikad.ee)
Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegsed settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid ja mõned teised elusorganismid. Mulla kõige iseloomulikemaks tunnuseks on tema viljakus. Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taimi toiteelementidega, veega ning taimejuuri hapnikuga. Mõnikord võib olla muld ühele taimele viljakas, teisele mitte. Mikroorganismidel on tähtis osa mulla viljakuse määramisel, eriti oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel
Künda tuleks künniperioodi lõppfaasis okt. II-III dekaad. Vähemtülikate umbrohtudega (suviumbrohud) põllud võib künda varem s.o oktoobri alguses või septembris. Kui põhk jäetakse põllule, siis on vajalik teraviljapõhu varajane muldasegamine ning sügisene hiline kündmine. Rapsi ja rüpsi kõlvikute künniaeg sõltub järelkultuurist. Kui järgneb talivili, siis künd vahetult pärast koristamist. Suviteraviljade kasvatamisel tuleb oodata ära koristuskäigus põllule varisenud rapsiseemnete tärkamine ja alles seejärel künda. Hernekõlvikud tuleks künda oktoobri lõpus. Liblikõielised haljasväetiskultuurid: Kevadel küntud seemnetest kasvanud haljasmass küntakse sama aasta sügisel mulda. Mida hiljem see toimub, seda suurem on olnud haljasväetise mõju järelkultuurile. Veelgi efektiivsemaks on osutunud haljasmassi muldakündmine järgmise aasta varakevadel.
tarbimine. Põhieesmärk realiseeritakse maakasutusviiside ja võtete kogumil, st maaviljelussüsteemide kaudu. Hõlmab agrotehnilisi, melioratiivseid ja organisatsioonilisi abinõusid. Põhiülesandeks on kultuurliikide kindlustamine optimaalsel määral taimekasvuteguritega, so kasvukeskkonna omaduste ja temas kulgevate reziimide kompleksne reguleerimine. Looduslik ökosüsteem: Taimed taimede varis taimtoidulised organismid lagundamine muld (ja hakkab jälle otsast peale, suletud ring) Bio- ja ökosüsteemid on avatud (bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet). Agroökosüsteemi iseloomustab: 1) Selle suur avatus saagi eemaldamine, väetamine 2) Iseregulatsiooni nõrkus põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3) Süsteemsus viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu
Liivased on kerged, põuakartlikud ja nendes on auramine suurem. Savised mullad on rasked ja niisked, neid on halvem harida. Kergema lõimisega mullad soojenevad kiiremini ja neid saab harida varem, kui raskema lõimisega muldi. 8. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine (fokulatsioon, tsementatsioon), struktuurse mulla kujunemiseks vajalikud tingimused (kolloidid, katioonid, orgaaniline aine jne) Struktuursus näitab, kuidas on muld üles ehitatud. Üksikteraline – osakesed on üksteisest eraldatud, osakesed ei ole omavahel liitunud – liivmullad Sõmeraline – osakesed on kokku kleepunud sõmerateks Struktuursus on mulla omadus laguneda sõmerateks ehk agregaatideks, mis koosnevad kolloididega kokkuliitunud mulla mehaanilistest elementidest. Vastupidava struktuuri tekkeks on vaja rohkelt saviosakesi, kolloide, kahe- ja kolmevalentseid katioone, org ainet, mis liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks.
seemneid puukoolides tavaliselt väävelhappega, mis seemnekesta õhemaks söövitab. Selle töö juures aitab ainult kogemus, sest liiga pikk söövitusaeg hävitab seemne, liiga lühikesest pole aga kasu. (Sander, 2011) Kuid saab ka teisiti. Kõigepealt tuleb siiski vastnopitud viirpuuseemned puhastada viljalihast. Kui seda ei tehta, idanevad seemned halvasti. Viljaliha on sitke ja ei tule kergesti seemne küljest lahti. Töö hõlbustamiseks asetada viljad koos vähese veega mõneks päevaks sooja kohta seisma. Viljad lähevad käärima ja nüüd eralduvad seemned hõlpsasti. Kui seemned kohe seejärel maha külvata, tuleks nende idanemist oodata 2-3 aastat. Selleks, et seemned idaneksid juba järgmisel aastal, on vaja neid töödelda. Seemned asetatakse lillepottidesse või kastidesse, kus on ühe kaaluosa seemnete kohta kolm osa turvast, liiva või saepuru. Anum peab olema õhku läbilaskev, aukudega külgedel või
Enim on neid levinud Põhja-Ameerikas, vähem Aasias (Hansaplant). Looduslikult kasvab Euroopas ainult üks toompihlaka liik – euroopa toompihlakas(Amelanchier ovalis) (Eesti Päevaleht) Iseloomustus: Kasvavad olenevalt liigist 2-20 meetri kõrguseks. Lehed on suhteliselt suured, sulgjad ja dekoratiivsed, eriti sügisel. Õied valged olenevalt liigist püstised või rippuvad õisikud (Hansaplant). Õitsevad umbes mais, natukene hiljem, kui harilik toomingas. Viljad punased, lillad või mustad, väga maitsvad ja magusad, valmivad umbes juuni lõpus (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). 1.1.Hooldus Nagu ka ebajasmiin on toompihlakad vähe hoolt nõudvad taimed. On suhteliselt külmakindel (A.Niine Haljastaja käsiraamat). Muldadest eelistavad parasniikeid muldasid, kuid kasvavad rahuldavalt ka muudel muldadel. Varju taluvad hästi, aga viljumiseks on parem kasvupaik päikseline koht
5 ,,Kosmeetiline" hooldus..............................................................................................................69 HARILIK PIHLAKAS..................................................................................................................70 Iseloomustus............................................................................................................................... 70 Kasvatamine............................................................................................................................... 71 Kasutamine.................................................................................................................................71 KIRSIPUU......................................................................................................................................72 Iseloomustus..............................................................
annaabi.ee 
