Hyperketonemia producing ketoacidosis Laura Pajumaa Richard Riispere Maarek Toom Definitsioon? - Vere happelisus(atsidoos), mis tekib diabetus mellitusest põhjustatud ketokehade rohkusest veres(hüperketoneemia) - Eellugu - 1. Loomad diabetus mellitusega, kes ei suuda toota insuliini Või 2. Insuliini retseptorite inaktiivsus See viib organismi järgmise lahenduseni... Hüperketoneemia ning ketoatsidoosi kujunemine → veres palju glükoosi, mida pole võimalik muundada energiaks → organism lagundab rasvarakke saamaks FFA → ketokehad ja triglütseriidid , millest saavad koed energiat. See-eest kudede nõudlus glükoosi järele säilib… → glükagoon + stressihormoonid - insuliin = glükoos ; ketokehad https://www.diabetesdaily.com/learn-about-diabetes/diabetes-complications/diabetic-ketoacidosis-dka/ Ketoatsidoos Tingitud insuliini puudusest, sest organism ei saa süsivesikutest enam piisaval hulgal energiat Ene...
joonlaud, käsipress, vildid. 9. nimeta paberi restaureerimisel kasutatavaid materjale ja abivahendeid Materjalid- loorpaberid, paikamispaberid, filterpaberid, papid, vildid, tugimaterjalid, liimid, kemikaalid. . 10. mida tähendab paberi kuivpuhastus- mehaaniline paberi puhastamine pindmisest mustusest kustutuskummi, skalpelli või kuiva pintsli abil. 11. milleks mõõdetakse paberi pH-d millseid võimalusi selleks on Paberi pH näitab paberi happelisust, mille järgi otsustatakse edasised tööprotsessid. pH mõõtmine indikaatorpaberiga * pH mõõtmine indikaatorpliiatsiga mõõtmiine pH-meetriga paberimassis pH meetriga paberi pinnalt 12. milliste meetoditega on võimalik vähendada paberi happelisust Paberi happelisus väheneb paberit pestes. 13. milleks kasutatakse paberi pesemist Paberit pestakse happelisuse vähendamiseks ning mustuse ja paberit lagundavate
küllastumata hape, aminohape, halogeenhape, dihape, rasvhape, happe asendusderivaat, happe funktsionaalderivaat, laengu delokalisatsioon, hüdrolüüs, happeline katalüüs, leeliseline katalüüs. 2. Miks karboksüülhappel on happelised omadused? Kirjutada dissotsiatsioonivõrrand ja selgitada. R-COOH = R-COO- + H+ Karboksüülhappel on happelised omadused, sest tal on võime dissotseeruda ja anda lahusesse vesinikkatioone. 3. Võrrelda alkoholi ja karboksüülhappe happelisust. Põhjendada erinevust. Karboksüülhapped on miljardeid kordi happelisemad kui alkoholid, sest alkoholi happeline dissotsiatsioon on tugevalt vasakule nihutatud, kuid karboksüülhappe happeline dissotsiatsioon on tasakaalus. R-COOH + H2O R-COO- + H3O+ R-OH + H2O RO- + H3O+ 4. Võrrelda süsihappe ja etaanhappe happelisust. Põhjendada erinevust. Etaanhape on happelisemate omadustega kui süsihape, sest süsihape on äärmiselt ebapüsiv hape (happeanioon
..80 cm sügavusel. 31. Nimetada köögivilju, mis sobivad kergetele muldadele! Kurk, porgand, söögipeet, lillkapsas, spargelkapsas, sibul, aeduba, enamik maitsetaimi. 32. Nimetada köögivilju, mis sobivad rasketele muldadele! Peakapsas, kaalikas, seller, rabarber mädarõigas. 33. Milline mullareaktsioon sobib köögiviljadele paremini? Kõige paremini sobivad köögiviljadele nõrgalt happelised ja neutraalsed mullad. 34. Kuidas on võimalik vähendada muldade happelisust? Muldade happelisust on võimalik vähendada lupjamise teel. 35. Mis toimub mullaharimise käigus? 1) Viiakse mulda orgaaniline ja mineraalväetised 2) Hävitatakse umbrohte ja kahjureid 3) Paraneb mullastruktuur ja seega vee- ja õhureziim. 36. Millal viiakse läbi sügisene mullaharimine ja kuidas? Sügisene mullaharimine toimub eelkultuuri koristamise järel. Teraviljapõllu koristamisjärgseks tööks on kõrrekoorimine
Arvestus nr 3. 10 kl 1. Kuidas ja miks sõltub reaktsiooni kiirus temperatuurist? 2. Milliste reaktsioonide kiirus sõltub rõhust? Kuidas? 3. Mõisted: katalüsaator, elektrolüüt, eksotermiline reaktsioon. 4. Kuidas, miks ja kui kaua muutub päripidise reaktsiooni kiirus? 5. Kuidas mõjutab keemilist tasakaalu a) tempetatuuri muutus, b) rõhu muutus, c) saaduse eemaldamine? 6. Miks soolalahus juhib elektrit, suhkrulahus aga mitte? 7. Millised osakesed põhjustavad happelisust, millised aluselisust? 8. Miks on vesi neutraalne? 9. Milliste reaktsioonide kiirus sõltub peenestusastmest ja segamisest? Miks? 10. Kumb lahus on happelisem ja mitu korda? a) pH=2, b) pH=6 11. Dissotsiatsioonivõrrandid: a) H2SeO4 <---> b) Ba(OH)2 <---> c) Fe(NO3)3 <---> 2A + B ----> 3C + D ( H > 0 ) <---- 12. Kuidas nihutab tasakaalu: a. aine A lisamine b. aine D eemaldamine c. aine B eemaldamine d
ilma et nende pH seejuures märgatavalt muutuks. 2) Mille käigus tekib puhverlahus? Nõrga happe või aluse segunemine 3) Millest enamasti koosneb puhverlahus? nõrgast happest, alusest ja tema soolast 4) Mis on puhvermahutuvus? Mingi puhverlahuse, mille ruumala on 1 liiter, pH muutumist mingi aine lisamisel (tavaliselt tugev alus või tugev hape) 1 ühiku võrra. 5) Mis on pH? pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH näitab lahuse happelisust. 6) Milline on lahuse pH lahjendamisel? Lahjendamisel PH Ei muutu 7) Millised on tähtsamad puhveralahused? Soolhape 8) Mis on atsetaatpuhver? Puhverlahus, mis koosneb etaanhappest ja tema soolast, nt naatriumatsetaadist. 9) Milline roll on puhverlahustel bioloogilistes ja keemilistes süsteemides? Stabiliseerivad pH. 10) Milli abiga salvestuvad, püsivad pH väärutsed organismis? H+ või OH- ioonide hulkade sidumise abil.
· Muud ained Puhatsusainete kontsentratsioonid · Valmislahused (töölahused) - Toimained ca 15-20% - Vett cs 80-85% - Võib kohe kasutada · Lahused - Vett ja toimaineid võrdselt - Enne kasutamist lahjendatakse veega (doseeritakse) · Kontsentraadid - Toimained ca 80-85% - Vett ca 15-20% - Enne kasutamist lahjendatakse veega (doseeritakse) pH · Rahvusvaheline sümbol, mis näitab aine reaktsiooni ehk happelisust. · PH numbrilised näidud on 0-14 · pH numbri järgi saame otsustada: - Millist mustust see aine eemaldab - Kas aine on ohtlik pindadele ja kätele
uhutud toitaineid. Kompostimine ja kompost Kompost parandab kõigi muldade lõimist ja struktuuri Soodustab taimede varustamist hapnikuga Soodustab mulla tihenemist Kaitseb põldu põua eest Reguleerib mullakihi veemahutavust ja dreenimisvõimet Pidurdab toitelementide väljapesemist mullast Väetab taimi toites neid tasakaalustatult vastavalt juurestiku kasvule ja taime vajadustele Stabiliseerib mulla happelisust või leeliselisust enamikule kultuuridele soodsas suunas. Soodustab kõigi organismide elu mullas KIHTKOMPOST Valmib soojal ajal umbes 3 kuuga KUHI-JA KASTKOMPOSTIMINE 1,2x1,2x1,2 suurim kasti suurus, külgedel õhuavad 1. komposti materjal peenestada 2. kompost peab olema niiske 3. lämmastiku ja süsiniku vahekord tasakaalus c30:n1. Ideaalne taimne ja loomne kokku segades. Vajadusel lisatakse lämmastikväetist. 4. segamine
Kogu meie ümbrus koosneb ainetest. Paljudega oleme kokku puutunud ka igapäevaelus ja tööstuses. Lubjakivist saab põletada lupja. Kõrgel temperatuuril klatsiumkarbonaat ( CaCo3) laguneb ja süsihappegaas lendub. CaCo3 CaO + CO2 sool Järele jääb kustutamata lubi kaltsiumoksiid ( CaO ). Kaltsiumoksiidi leidub lubjakivis ja on kasutatud ka klaasi tootmisel. Seda kasutavad ehitajad ning põllumehed. Mullas vähendab põletatud lubi selle happelisust. Ca + O2 = CaO oksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi on keemiline ühend valemiga Ca(OH)2 . See tekib kui kaltsiumoskiid reageerib veega. CaO + H2O = Ca(OH)2 - hüdroksiid Kaltsiumhüdroksiidi kasutatakse igapäevaelus happemuldade paremaks muutmiseks ning tööstuses tahkete õlide valmistamiseks. Üks tuntumaid ja tugevamaid leelisi on naatriumhüdroksiid ( NaOH ). Rahvapäraselt on
pH<7, NH4Cl b) Tugeva aluse ja nõrga happe sool - jah hüdrolüüsuvad aniooni järgi pH>7, CH3COONa, KCN c) Tugeva aluse ja tugeva happe sool ei, sest peale vee pole süsteemis ühtegi nõrka elektrolüüti, NaCl d) Nõrga aluse ja nõrga happe sool jah - hüdrolüüsuvad nii aniooni, kui katiooni järgi, pH=7, NH3, PH3 4. Mida näitab pH skaala, mida pOH skaala? Kuidas arvutatakse? pH näitab lahuse happelisust, pOH näitab vesinikeksponendi ja hüdroksiideksponedi vahelist seost. pH arvutamine: pH = -log [H+], kus [H+] on lahuse vesinikioonide kontsentratsioon (mol/l) pOH arvutamise valem: pOH = -log [OH-], kus [OH-] on lahuse hüdroksiidioonide kontsentratsioon (mol/l).
Sobib kasutamiseks ka tavapesumasinates, eriti kõrge rauasisaldusega vee puhul, kasutades eraldi valgendamist Benefits: Vähevahutav ja kergestilahustuv pesupulber sisaldab valitud tensiide, mille pesemisvõime on parim üle 60 °C temperatuuril. L 130 Tesi Pesupulber eelpesuks valgele ja kirjule pesule Pesupulber eriti määrdunud valge ja kirju pesu eelpesuks. Benefits: Pesupulbri toimeained neutraliseerivad eriti määrdunud pesule omast happelisust, emulgeerivad rasvu, lagundavad valke ning eemaldavad pigmente. L 131 Virpi Spetsiaalne pesupulber valge pesu pesemiseks Pesupulber valge pesu pesemiseks eelkõige tavapesumasinates. Sobib ka kirju pesu pesemiseks ning kõigile pesuliikidele, väljaarvatud eriti õrn pesu. Benefits: Vähevahutav ja kergestilahustuv, seda on kerge pesust välja loputada. Pesupulber sisaldab valitud tensiide, mille valgendav toime on parim üle 60 °C temperatuuril.
· mikroelemendid väga vähe hädavajalikud Fe,Cu,Zn,Mn,Co,J,Mo,V,Ni,Cr,F,Se,Si,Sn,B,As C - süsinik · kõigis biomolekulides · evolutsiooni alus · organismile tähtsad anorgaanilised ühendid CO2 hingamine, fotosünteesi lähteaine; HCO3 karbonaatpuhver, neutraliseerib happeid H - vesinik · kõigis biomolekulides · anorgaanilised ühendid H2O · H-side · H+ määravad keskkonna happelisust (pH) O - hapnik · kõigis biomolekulides · anorgaanilised ühendid H2O,CO2,O2 ,O3 · O2 vajalik hingamiseks, fotosüntees N - lämmastik · kõikides valkudes, nukleiinhapetes, maksoergilistes ühendides · anorgaanilised ühendid NH3 (mürgine, valgubiooksüdatsiooniprodukt) S - väävel · mõnedes valkudes · S-side P - fosfor · mõnedes nukleiinhapetes, makroerg.üh. · energiarikas side K+N+ · Na-K pump. raku ainevahetus
kuumitamisel Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, kus saaduseks on sool ja vesi, sellega kaasneb soojuse eraldumine. 7. Reaktsioonivõrrandite kirjutamine. Ühinemisreaktsioon: metalli oksiid + vesi => hüdroksiid NB: Lagunemisreaktsioon: alus => oksiid + vesi Neutralisatsioonireaktsioon: alus + hape => sool + vesi 8. Mis on lahuse pH ja mida see näitab? pH on eriline suurus, mis iseloomustab lahuse aluselisust ja happelisust. 9. Nimeta indikaatoreid ja nende värvuseid happelises ja aluselises keskkonnas. lakmuselahus (lilla)- happelises keskkonnas punane, aluselises keskkonnas sinine. metüüloranz (kollane)- happelises keskkonnas punane, aluselises ei muutu. fenoolftaleiin (värvusetu) - happelises ei muutu, aluselises muutub lillakasroosaks. 10. Nimeta igapäevaelust happelisi, aluselisi ja neutraalseid lahuseid. happelised: Sidrun, apelsin, äädikas aluselised: Seep, pesupulber, hambapasta
ja magneesiumi välja - Coca-Colas on liigne Kuna fosforhapet on vaja „Klaasitäis Coca-Colat Suhkur on tegelikkuses suhkur tasakaalustada magusaga, sisaldab 10 teelusikatäit tugevalt sõltuvust tekitav et ei tunneks happelisust suhkrut“ mürkaine – kõrge kolesterool, ainevahetus rikneb, halb tuju, tühjad kalorid, kaaluprobleemid Kasutatud materjalid: http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php
Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon on happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Mitmeprootoniliste hapete (nt H3PO4) elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline. Soolade hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördrektsioon, milles nõrgast happest või alusest moodustunud sool reageerib veega. Elektrolüüdid omavahel ei reageeri.! Lahuste happelisust või aluselisust iseloomustatakse pH-skaala abil. pH=7 lahus on neutraalne, pH<7 lahus on happeline, vesinikioonide sisaldus on suurem, kui hüdroksiidioonide kontsentratsioon; pH>7 lahus on aluseline, hüdroksiidioonide kontsentratsioon on suurem kui vesinikioonide oma. Molaarse kontsentratsiooni arvutamise valem on c=n/v ühik on 1 mol/dm3 . reaktsioon läheb lõpuni, kui üks saadustest on a) vesi b) vesinik c) üks saadus sadeneb
Platsenta toodab rasedushormoone. Hormoonid on väga aktiivsed keemilised ained, mis liiguvad vere kaudu. Prokestoroon raseduse hormoon. Inimkeha kolm kaitseliini: 1. Nahk ja limaskestad 2. Valgelibled õgirakud, tapjarakud 3. Lümfotsüüdid vastutavad organismi valikulise kaitse eest Autoimmuunhaigused on haigused, mille puhul immuunsüsteem hävitab organismi oma kudesid. Allergia puhul reageerivad kaitsemehhanismid üle. Füüsiline koormus, stabiilsus Neerud reguleerivad happelisust, kusiaine ja vee sisaldust. Kopsud reguleerivad hapniku ja süsinikdioksiidi sisaldust. Maks ja pankreas reguleerivad glükoositaset. Maks ja nahk reguleerivad temperatuuri. Kui rakkude energiatarbimine füüsilise koormuse ajal suureneb, eraldub verre rohkem CO2. Inimesel kulub energiat: 1. Füsioloogiliste protsesside käigushoidmiseks 2. Füüsiliseks aktiivsuseks 3. Toidu seedimiseks Negatiivne ja positiivne tagasiside nt. Temperatuuri säilitamine
5 Kuidas saadakse puhast vett? Et eraldada veest mittelahustunud aineid, juhitakse vesi läbi liivakihi. Ja mittelahustunud ained jäävad liivakihti. Saab ka teistmoodi vett puhastada. Selleks juhitakse vesi settebasseini. Seal tahked ained sadestuvad ja vesi muutub selgemaks. Ka kodus on vee puhastus filtrid. 6 Katsed minu koduveega Esimesena tegime pH määramist. pH näitab happelisust. Puhta vee pH on 7. Minu puhta vee pH ongi 7: Katse tegutsemine Me kastsime indikaator paberi vee sisse ja paber muutus roheliseks. Järgmiseks tegime vee kareduse määramise. Vee karedus tähendab seda, et kui vesi on väga kare, siis see ei aita eriti juua. Minul on karedam vesi kui Viivianil. Ja Janelyl on kõige karedam vesi. Sade vees Me panime katseklaasi peale vett, et näha sadet vees. Vesi aurustus ära
3. Miks toimub hapete ja aluste vahel reaktsioon? Sest nad neutraliseerivad üksteist 4. Mis on neutraalne lahus? Kuidas seda kindlaks teha? Kui vesinik- ja hüdroksiidioone on lahuses võrdses hulgas, siis tekib neutraalne lahus. Tuleb hape ja alus omavahel reageerima panna. 5. Mille järgi on soolhape saanud oma nimetuse? 6. Mida väljendab lahuse pH? see väljendab lahuse happelisust või aluselisust 7. Milline on neutraalse lahuse pH väärtus? Milline on pH väärtus a) happelistes lahustes 0-7 (v.a) b)aluselistes lahustes- 7-14 c)neutraalse lahuses- 7 8. Millised jrg lahustest on happelised, neutraalsed või aluselised, kui lahuste pH väärtus on ... a) 4,5 - happeline b)8,4- aluseline c)13,8- aluseline d)7,0-neutraalne 2) 2,0-happeline 9. Milline on vihmavee pH tavaliselt
· Elektronrikkad tsentrid voivad olla nukleofiilsed tsentrid/ osaliselt vabad elektronpaarid · elektrofiilsed tsentrid on elektronvaesed tsentrid, mis voivad votta vastu elektrone keemilise sideme moodustamiseks. Taiesti voi osaliselt vaba orbitaal · alused on prootoni aktseptorid, hape on prootoni doonor (Bronsted-Lowry happelisuse teooria) aluselisus on voime siduda prootonit · mida vaiksem/suurem on pKa, seda tugevam/norgem on hape · kuidas struktuur mojutab happelisust? Prootonit loovutava ja prootoni vahelise sideme tugevus prootonit loovutava aatomi elektronegatiivsus elektronide delokalisatsioon konjugeeritud aluses · sideme tugevus muutub perioodilisustabelis ulevalt alla norgemaks (vesinikhaliidide puhul: Hbr, Hcl, HI jne) · elektronegatiivsed asendajad suurendavad alkoholide happelisust. Selle pohjustab induktsiooniefekt. · Hape on voimeline loovutama prootonit iga temast norgema happe konjugeeritud alusele
30ml on juba tavaliselt surmav. Ta on veel ohtlik kuna imendub hästi läbi naha ning erinevalt teistest alkoholidest võib metanoolimürgituse saada ka tema aurude sissehingamisel. Alkohol on hape ja alkoholaat on alkoholi sool. Alkoholist pärinev happeanioon on alkoksiidioon. Alkoholid on väga nõrgad happed. Enamik happeid on alkoholidest tugevamad ja alkoholid dissotsieeruvad vees niivõrd vähe, et tavalised indikaatorid ei näita alkoholi lahuse happelisust. Alkohol on hape kuna ta reageerib leelisega ja moodustab soola. Eetriteks nimetatakse aineid üldvalemiga R-O-R. Eetri nimetuse tunnuseks on järelliide eeter. Füüsikalised omadused Et molekulid ei saa omavahel vesiniksidemeid moodustada, siis on eetrid väga lenduvad. Veega ei anna nad samuti tugevaid vesiniksidemeid, seetõttu lahustuvad vees väga vähe või üldsegi mitte. Samal ajal on eetrid headeks lahustiteks paljudele orgaanilistele ainetele ning see määrab ka eetrite
Cu(OH) 2 = Cu O+ H2 O 2Cr(OH)3 = Cr2O3 +3H2O Alus+hape= sool+vesi 3KOH+ H3PO4 =K3PO4 +3H2 O Cu(OH) 2 +2HCl=CuCl2 +2H2O 2HNO3 +Ca(OH)2=Ca(NO3)2+2H2O 14.Aluste (hüdroksiidide) saamine Tugev alus saadakse aluse oksiidi reageerimisel veega Ca O+ H2 O = Ca(OH) 2 või leelisele vastava aktiivse metalli reag veega Ca O+ 2H2 O= Ca(OH)+ H Nõrk alus saadakse vastava soola reag leelisega CuSO4 +NaOH=Cu(OH)2+Na2 SO4 15. pH näitab lahuse happelisust pH on väiksem kui 7- happeline pH on suurem kui7- aluseline pH =7 neutraalne
tugevaid vesiniksidemeid, mis on sedavõrd tugevad, et isegi aurus võib leida omavahel ühinenud molekule. Sel põhjusel on nad võrdlemisi kõrge keemistemperatuuriga vedelad või tahked ained. Süsinikeahela pikenedes tihedus kahaneb ning happed on veest ,,kergemad". Samas suunas väheneb ka lahustuvus vees. Karboksüülhapete toksilisus on eelkõige seotud nende happelisusega. Vees mittelahustuvad karboksüülhapped ei saa oganismi sattununa oma happelisust ilmutada ning on seepärast ohutud. Mõned karboksüülhapped on mürgised või isegi väga mürgised, sest nad muunduvad organismis toksilisteks aineteks. Asendamata karboksüülhapped Süsivesinikahela ehituse ja asendusrühmade järgi saab happeid liigitada ja rühmitada. Metaanhape ehk sipelghape on terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud tarvitavad sipelghapet kahjuritõrjeks. Samuti nõgesekõrvetus ja sipelgahammustus
muudetakse karbamiidiks [(NH2)2CO]. 3) Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse ja seetõttu on Ca aatomeid eriti rohkesti luukoe koostises. Väikelaste luud on elastsed, sest soolade sisaldus on nendes madal. pH: Mida suurem on H+ - ioonide kontsentratsioon, seda happelisem on keskkond ja mida kõrgem on OH- - ioonide kontsentratsioon, seda aluselisem on lahus. Keskkonna happelisust mõõdetakse pH ühikutes. Neutraalne lahus (pH=7 puhas vesi), 7-= happeline, 7+ = aluseline 4. Orgaanilised ained sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on biomolekulid. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine-ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. 5. Mono- ja polüsahhariidid: Monosahhariidid:
Näiteks: kaltsiumatsetaat E263. Emulgaatorid on ained, mis muudavad toidus kaks või enam segunematut koostisfaasi homogeenseks emulsiooniks või säilitavad tekkinud emulsiooni.Näiteks: Polüsorbaat 20 E432 Paksendajad on ained, mis suurendavad toidu viskoossust. Näiteks: Metüültselluloos E461. Mitmesugused muud lisaained on näiteks happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Happed on ained, mis suurendavad toidu happelisust või annavad talle vajaliku hapu maitse. Pakendamisgaasid on gaasid, mis surutakse pakendisse enne toidu pakendamist, pakendamise jooksul või pärast pakendamist. Näiteks: Karrageen E407.
40.Redutseerimine – Elektronide liitmine redoreaktsioonis, O-a väheneb 41.Küllastunud lahus – Lahus, milles lahustunud aine sisaldis on maksimaalne 42.Filtrimine – Vees lahustumatute väikeste tahkete osakeste eraldamine filtrite abil 43.Leelismetall – IA rühma metallid Li, Na, Rb, Cs, Fr 44.Leelismuldmetall – IIA rühma aktiivsemad metallid Ca, Sr, Ba, Ra 45.Molaarmass – Aine ühe mooli mass grammides 46.Molaarruumala – Aine ühe mooli ruumala 47.pH – Lahuse happelisust, neutraalsust või aluselisust väljendav näit 48.Nukleonid – Prootonid ja neutronid 49.Tuumalaeng – Aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas 50.Tugev elektrolüüt – Aine, mis on vesilahuses täielikult jagunenud ioonideks(soolad,leelised..) 51. Nõrk elektrolüüt – Aine, mille molekulid on lahuses osaliselt jagunenud ioonideks 52.Emulsioon – Jämepihus, kus vedelik on pihustunud vedelikku 53
organismis,; närviimpulsside edasikandmisel. Kaalium - vajalik lihaste ja närvide korralikuks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südame rütmi, vedeliku tasakaalu organismis Kirjelda vee 5 erinevat ülesannet organismis. Hea lahusti, osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides, Mida nimetatakse pH-ks? Millest see sõltub? Nimeta 3 inimese kehavedeliku pH. Kuidas nimetatakse nähtust, et organism suudab oma sisekeskkonda enam-vähem stabiilsena hoida? PH näitab lahuse happelisust. Mao pH = 1,0 Veri 7,4 Lümfi pH 7,5
flavonoidid, koensüüm Q10, seleen, tsink jt, mille mõjul pidurduvad vananemisprotsessid, alaneb vere kolesteroolisisaldus, väheneb ateroskleroosi, südamehaiguste, insuldi ja kasvajate tekke risk jne. Oksüdatiivse stressi puhul on paigast ära organismi happe-leelise tasakaal: happeline seisund loob soodsad tingimused kasvajate arenguks ja muudab meid vastuvõtlikuks rasvumisele ja paljudele muudele hädadele. Happelisust soodustavad antibiootikumid, suitsetamine, alkohol, narkootikumid, kohv, must tee, suhkur, valge jahu, liha, osa piimatooteid, poolfabrikaadid, karastusjoogid, nn rämpstoit, lisaained toidus (eriti maitsetugevdajad), liigne sportimine, magamatus, paastumine, mõned ravimid (nt paratsetamool, hormoonravimid, antibeebipillid), stress, vale hingamine, vähe vett, istuv töö.
Nad kuuluvad eeltuumsete hulka, sest neil puudub selgelt välja arenenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis. Spoor on bakter mitteaktiivses olekus. Bakterid moodustavad spoore siis kui keskkonnatingimused muutuvad väga ebasoodsaks, spooridega saavad bakterid levida ühest elukeskkonnast teise. Bakterid paljunevad pooldudes! Bakterite arenguks on vaja niiskust, soodsat temperatuuri, toitainete olemasolu, väikest jääkainete hulka, hapniku (aeroobidel) ja happelisust teatud bakteritel. Bakterid liiguvad keskkonnas erinevalt, mõned kasutavad viburit, mõned liiguvad endast lima välja surudes, mõni aga keerleb pöörleb taoliselt. Sõna " viirus " tuleneb ladinakeelsest sõnast " virus ", mis tähendab mürki. See on õigustatud, kuna viirused põhjustasid raskeid haiguseid, mis sageli lõppesid surmaga. Viiruste esinemine : · Taimeviirus, · Loomaviirus · Inimeseviirus · Putukaviirus · Seeneviirus · Bakteriviirus Siirutajaks nim
Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur. Keemilised omadused: Alkoholid on väga nõrgad happed, mis reaktsioonid käituvad neutraalsete ühenditena. Alkoholid lagunevad ehk dissotseeruvad vees hüdrooniumiooniks (H3O+) ja alkoholi aniooniks ehk alkoksiidiooniks. R-OH + H2O H+ + H2O (H3O+ põhjustab happelisust) Selle reaktsiooni tasakaal on tugevalt nihutatud vasakule s.t et alkohol on väga nõrk elektrolüüt ja laguneb ioonideks minimaalselt. 1. Hape + alus = neutralisatsioon CH3CH2OH + NaOH CH3CH2ONa + H2O 2. Metall + hape 2CH3CH2OH + Ca 2CH3CH2OCa + H2 3. Kondensatsioon ehk hüdroksüülrühma sisaldavate ainete reageerimine vee eraldumisega. R-COOH + R'-OH R-COOR'(ester) + H2O 4. Reaktsioon halogeniididega (nt.HCl)
etanooli propaan-1,2,3-triool glütserool -ool alkoholi järelliide, nt heksanool -hüdroksü alkoholi eesliide, nt 2-hüdroksübutaan -eeter eetrite järelliide, nt metüülpentüüleeter -olaat alkoholi soola järelliide, nt naatriumetanolaat (CH 3CH2ONa) -diool kahte hüdroksüülrühma märkiv järelliide alkoholi happelisus käituvad nagu teised happed, nt reageerivad leelistega sama aktiivselt, tavalised indikaatorid ei näita siiski alkoholi lahuse happelisust elektronpaar (teke, olemus) hapnikul on justkui 2 sideme võimalustkasutamata, st tal on 2 vaba elektronpaari, mida saab kasutada täinedavate sidemete moodustamiseks. Need asuvad orbitaalidel, mis on suunatud mõttelise tetraeedri vabadesse tippudesse leelismetall IA rühma metall leelismuldmetall IIA rühma metall kerge joove 0,50-1,50 suurenenud jutukus, elavnenud liigutused, kordnatsioonihäired, nägu õhetav, sidekest silmades punetab keskmine joove 1,5-2,5
Põhjaveest toitunud hästilagunenud madalsooturvast kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetise ja komposti valmistamiseks ning meditsiinis. Sademetest toitunud vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast kasutatakse põllumajanduses alusturbana, vähem aianduses ning absorbeerivate materjalide tootmises. Turvas on tähtis põllumajandustootjatele ja aednikele, kes segavad seda mullaga, parandades pinnase struktuuri ning suurendades selle happelisust. Turbal on hea omadus säilitada niiskust kuivas mullas; samas hoiab ta liigniiskuse korral ära taimede juurte hävingu, imades niiskust. Kuigi turbal ei ole mingit toiteväärtust, võib ta endas hoida taimedele vajalikke toiteaineid. Turvast kasutatakse vee filtreerimisel. Tal on kasulikud puhastavad omadused, mille tõttu kasutatakse turvast reovee puhastamisel. Eestis Eestis asuvad suured turbavarud, suurimad neist on Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Eestis
ANORGAANILISED AINED OKSIIDID - Ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Oksiide saadakse: Lihtainete vaheline reaktsioon 2Mg + O2 -> 2MgO CH4 + 2O2->CO2 + 2H2O Hüdroksiidide ja karbonaatide kuumutamisel MgCO3 --to> MgO + Co2 OKSIIDIDE LIIGITUS - Oksiide saab liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks ning neutraalseteks oksiidideks (happelisust, ega aluselisust üldse ei avaldu) ALUSELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib hapega NB! Kõik aluselised oksiidid on mittemolekulaarsed. Tugevalt aluselised oksiidid reageerivad aktiivselt veega, nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri. HAPPELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib alusega Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekulaarsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid aineid(nt SiO2 ja CrO3). Happeline oksiid + alus = sool + vesi SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O
kokkukleepuvust; 12) jahu parendajad - ained, mida lisatakse jahule küpsetusomaduste või värvuse parandamiseks; 13) lõhna- ja maitsetugevdajad - ained, mis tugevdavad toidule omast maitset ja lõhna või mõlemat; 14) glaseerained - ained, mida kasutatakse toidu välispinna katmiseks ning mis moodustavad sellel dekoratiivse läikiva või kaitsva kihi; 15) happesuse regulaatorid - ained, mis muudavad või reguleerivad toidu happelisust või aluselisust; 16) happed - ained, mis suurendavad toidu happelisust või annavad talle vajaliku hapu maitse; 17) emulgeerivad soolad - ained, mis dispergeerivad juustuvalke ja soodustavad sellega rasvade ja teiste koostisosade homogeenset jaotumist; 18) magusained - ained (välja arvatud suhkrud), mis annavad toidule magusa maitse; 19) mahuained - ained (välja arvatud õhk ja vesi), mis suurendavad toidu mahtu tema energiasisaldust oluliselt suurendamata;
rõhk langeb kõrguse kasvades. · Kõige tihedam on O3 ehk osooni kiht 40-20 km kõrgusel, neelab UV kiirgust, temperatuur on kõrgem · Fotokeemilised reaktsioonid, milleks on vaja valgust, saavad toimuda madalamatel temperatuuridel. Neelab energia kvandi, aatom ergastub ja läheb kõrgemale energianivoole-ergastatud molekul · Osooni kihile ohtlikud ained- freoonid (kergesti lenduvad süsivesinikud, milles osa H- sid on asendatud Cl või F aatomitega) · Vee happelisust mõjutavad ammoniaak (vähendab happelisust) Mõisted: · Prooton- positiivne tuumaosake · Alkaan- süsivesinik, üksiksidemed · Vesinikside- molekulidevaheline side · Mille poolest erinevad elektrolüüdid mitteelektrolüütidest? Nt elektrolüüt: vesilahuses dissotseeruvad ioonideks. Nt NaCl kristalsed ained ,happed, alused. Mitteelektrolüüt- molekulaarsel kujul, ei juhi elektrivoolu, aletud osakeste ioonid puuduvad
omale. Rütmide erinevuse tagajärjeks võib olla: 1) süsteemisisese iseregulatsiooni vaibumine või kadu, 2) energiavaegus, 3) välistingimuste ülevõimendumine. 5) Probleemide korvamiseks on inimesele möödapääsmatu võtta osaliselt enda kanda kultuurökosüsteemi talitluse välisregulatsioon, kaastöö taim-muld süsteemile, asendamaks looduses iseeneslikus korras toimuvaid protsesse ja rütme. See toimub väetamise, mullaharimise, maaparanduse, niisutamise näol. Happelisust mõõdetakse vedelikus sisalduvate vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivse kümnendlogaritmiga, mis on tuntud pH-arvuna. Viimane väljendab vedelikus sisalduvate vesinikioonide rohkust. Mida madalam on pH, seda happelisem on lahus ja seda suurem vesinikioonide sisaldus. Neutraalse lahuse pH on 7, happelisel alla ja leeliselisel üle seitsme. Kuna pH skaala on väljendatud kümnendlogaritmiga, siis tähendab pH langus ühe ühiku võrra happelisuse kümnekordistumist
Samuti on looduslik jaanileivapuujahu E410, mis on saadud jaanileivapuu kaunadest. Antioksüdante kasutatakse rasvarikaste toitude puhul, et kaitsta neid rasva rääsumise, maitse ja värvuse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. C-vitamiinina tuntud askorbiinhape E300 on loodussamane aine – s.o aine, mis ongi looduses olemas, kuid mis on saadud sünteesi teel lisaainena toidutööstuses kasutamiseks. Happesuse regulaatorid on ained, mis muudavad või reguleerivad toidu happelisust või aluselisust. Happesuse reguleerimine on vajalik toiduaine pikemaks säilimiseks ning maitse- ja konsistentsi säilitamiseks ning tagamiseks müügiperioodi jooksul. Tuntud happesuse regulaator on loodusidentne aine sidrunhape E330, mis on küll ka looduses olemas, kuid mis on saadud sünteesi teel lisaainena toiduainetööstuses kasutamiseks. Toidu lisaainena võib sidrunhappel olla mitmeid ülesandeid: ta on antioksüdant, reguleerib
Nelja tuhande kilomeetri pikkuselt põhjast lõunasse sirutuvast Tshiilist leiab küllaga viinamarjale sobivaid kasvupiirkondi. Tsiili veinid on tuntud ka väga hea hinna ja kvalieedisuhte poolest ning samuti hinnatakse kõrgelt Tsiili kvaliteetveine.Tsiilit peetakse unikaalseks viinamarjakasvatuse piirkonnaks. Esiteks on seal suurepärased klimaatilised tingimused. Päevane ja öine temperatuur kõiguvad suures skaalas, mis aitab säilitada viinamarjade happelisust ja soodustab aromaatsete valgete viinamarjade küpsemist. Samuti saab tänu viinamarjakahjuri Phylloxera puudumisele kasvatada viinapuid ilma pookimata. Kui Euroopas kasvavad viinapuud keskmiselt 35aastaseks, siis Tsiilis kuni 130aastaseks. Veinipiirkonnad: Olulised veinipiirkonnad on Maipo, Aconcagua, Rapel, Casablanca (parimad valged veinid), Curico, Maule. Viinamäed laiuvad reeglina jõeorgudes. Nagu ka teistes Uue Maailma istandikes võimutsevad Tsiilis tuntuimad Euroopa sordid
oksüdeeruda kui ka redutseeruda. - Alkoholid on väga nõrgad happed, mis reaktsioonides käituvad neutraalsete ühenditena. + - Alkoholid dissotseeruvad (lagunevad) vees hüdrooniumiooniks ( H 3 O ) ja alkoholi aniooniks, mida kutsutakse alkoksiidiooniks. - H 3O + põhjustab happelisust. > Etanool on hape, sest etanooli lagunemisel tekib hüdrooniumioon (happelisus) ja etanolaatioon. - Hape + alus CH 3 - CH 2 - O - H + + NaOH CH 3 - CH 2 - O - Na + + H 2 O Tekib naatriumetanolaat (alkoholi sool ehk alkoholaat) - Alkoholid reageerivad metallidega, mis asuvad pingereas H 2 st eespool. CH 3 - OH + Ca (CH 3O - ) 2 Ca 2+ + H 2 Tekib kaltsiumetanolaat. Vasega reaktsioon ei toimuks, sest Cu asub pingereas tagapool.
Koosnevad vähemalt kolmest monosahhariidist. III. Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud · Tärklis · Tselluloos · Kitiin · Glükogeen Süsivesikute tähtsus · On organismi esmaseks allikaks. · Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. pH skaala · pH skaalat kasutatakse, et määrata lahuse happelisust või aluselisust. · Skaala varieerub 0-14: 0 kuni <7 = happeline 7 = neutraalne <7 kuni 14 = aluseline · Ühiku muutus pH skaalal tähendab 10x muutust. · pH 4 on 10x happelisem, kui pH 5. · pH 10 on 100x happelisem, kui pH 8. · Vere pH 7,39-7,42 pH väärtus: soolhape HCl (0) uriin (6) merevesi (8) tomat (4) mahl (2) Puhvrid ja pH
on põhjustatud happevihmast. Hapestumine on hävitanud kalavarusid tuhandetes Skandinaavia järvedes ja jõgedes. - Kui happevihm sajab metsaalusele, muudab see maapinna "koostist" - PH-taset. Puud saavad mulla happelisuse tõttu sealt vähem toitaineid ning see teeb metsad vastuvõtlikumaks põuale, haigustele ja putukate rünnakutele. - Vihmavesi jõuab põhjavette ja suurendab meie joogivee happelisust, mis võib olla ohtlik meie kõigi tervisele. - Happed ründavad ehitisi ja monumente, söövitades materjale, millest need on ehitatud. Eutrofikatsioon Kui vihma sajab, ladestuvad maapinnale lämmastikuühendid (NOx ja NH3), mõjutades maapinnaga tihedalt seotud ökosüsteeme. Lämmastiku hulga kasvamisega maapinnas muutub ka piirkonna taimestik ning puude kasvamisviis. Niiviisi võib kahjustatud saada terve ökosüsteemi dünaamika.
Vesi transpordib aineid Vesi tagagb raku siserõhu Veekeskkond tagab rakkudes keemiliste reaktsioonide toimumise. Vesi on vajalik organismide paljunemiseks Vesi on fotosünteesi lähteaine Paljud vitamiinid peavad olema vees lahustunud, et organism suudaks neid omastada. 4.Mida nimetatakse metaboolseks veeks? Süsivesikute lagundamisel tekkinud vesi organimis. 5.Mida nimetatakse pH-ks, millest see sõltub? Nimeta 3 inimese kehavedeliku pH. PH näitab keskkonna happelisust. Sõltub vesinikioonide kogusest lahuses. Sülg on 7..8 Peensool, jämesool on 6,3..8 Pankreas 7,5--8,8 6.Mis on osteoporoos, mida saaks teha selle vältimiseks? Osteoporoos on luude hõrenemine. Vältida saab kui olla füüsiliselt aktiivne, tegeleda spordiga, süüa mitmekülgset toitu ning hoiduda suitsetamisest. 7.Kui palju on atmosfääriõhus lämmastikku?Miks on see sageli limiteerivaks elemendiks organismide elus
toidutoormest sisaldavas toidus Tsükloheksaan Tehislike lõhna- ja 1 mg/kg tehislikku maitseainete valmistamine lõhna- ja maitseainet toidutoormest sisaldavas toidus Vesi, millele võib olla lisatud happelisust Iga liiki toidu Tehniliselt võimalik 8 Mai-Liis Tint Abiainete suhtes esitatavad nõuded või aluselisust reguleerivaid aineid, ning ekstraheerimine minimaalne sisaldus1 muud ekstraheerimislahusti omadustega toiduained 9
Indikaatorid keemias, nende kasutamine. Happelis-aluselised indikaatorid Indikaatorid on ained, mille värvus sõltub keskkonna reaktsioonist (happeline, aluseline või neutraalne keskkond) Tähtsamad indikaatorid on lakmus, metüüloranz, fenoolftaleiin. Neid kasutatakse keskkonna määramiskeks, saadud värvi võrdleme tema spetsiifilise värviskaalaga. 16.Lahuse pH kui keskkonna happelisuse näitaja. Seos vesiniku ioonide kontsentratsiooni ja pH väärtuse vahel. pH7 on naturaalne keskkond Happelisust mõõdetakse 0-14 Mida suurem arv seda madalam happelisus, mida väksem arv seda väiksem happelisus. 17.Lahuse pH määramise võimalused. Lahuses määratakse pH universaalse indikaatoriga või pH meetriga. (pH-meetri viga ±0,1) 18.Soolade hüdrolüüs ja selle hindamine. Näited. Soola dissotsatsioonil eralduvate ioonide reageerimist, vee dissotsatsioonil tekkinud ioonidega (H ja OH ioon) mille tulemusel üks nendest ioonidest jääb ülekaalu (happeliseks / aluseliseks)
happeline dissotsatsioon on nihutatud vasakule. Metanolaatioon on negatiivse laenguga ebastabiilne tugev nukleofiil ja tugev alus ning seob kergelt positiivse vesinikiooni ja annab niiviisi tagasi metanooli. Seetõttu alkoholi jagunemine ioonideks on raskendatud Seega on alkoholid väga nõrgad happed nii nagu vesigi ja kuna nende vesilahustes on väga vähe ioone, siis tavalised indikaatorid ei näita alkoholide happelisust. Isegi süsihape on alkoholidest tugevam hape. 4. Alkoholide füüsikalised omadused ja nende vees lahustuvuse sõltuvused erinevatest teguritest - Alkoholide homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, kaheteistkümnendast kuni kahekümnenda liikmeni meenutavad tardunud rasvu ning alates kahekümne esimesest liikmest on alkoholid tahked. Alkoholid on veest väiksema tihedusega ehk veest kergemad. Vesiniksideme olemasolu
ALUS EHK HÜDROKSIID (aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone) elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil anioonidena moodustuvad üksnes hüdroksiidioonid. ALUSELINE OKSIID metallioksiid, mis reageerides happega annab soola ja vee. LEELIS vees lahustuv alus. IA ja IIA rühma metallid, söövitavad. NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOON aluse ja happe vaheline reaktsioon, saadusteks sool ja vesi. LAHUSE pH SKAALA näitab keskkonna happelisust; skaala 0 kuni 14. pH=7 neutraalne keskkond. pH>7 aluseline keskkond. PH<7 happeline keskkond. SOOL (kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest) elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil moodustuvad katioonidena metalliioonid ning anioonidena happejääkioonid. AKTIIVNE METALL IA, IIA, IIIA-rühmad, reageerivad paljude ainetega. VÄHEAKTIIVNE METALL asuvad B-rühmades.
tulevad kliimamuutused, mis võivad inimkonnale hävitavalt mõjuda. · Mulla vaesumine toitaineid mullas jääb vähemaks ning taimkatte mitmekesisus väheneb. · Põhjavee reostumine Maailma ähvardab puhta joogivee puudus. · Mageveevarude puudus Ei saa põllumaid niisutada, toimub kõrbestumine. · Õhusaaste mõjub halvasti inimeste tervisele. · Happevihmad Mõjub taimkattele halvasti(okaspuud), võib tõsta veekogu happelisust. · Veekogude reostumine liigid surevad. (Wikipedia,Globaalprobleemid, http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalprobleemid, 17.02.2012) Osoonikihi hõrenemine ,,Osoon moodustab Maa ümber efektiivse kaitsekilbi, mis on õrn ja kergesti purustatav. See paikneb 20 kuni 50 kilomeetri kõrgusel stratosfääris nõnda hõreda kihina, et kogutuna kokku ühele kõrgusele, moodustaks ta vaid mõnesentimeetrise kihi. Osooni kontsentratsioon muutub
Nefrotoksilisus: kõrge vanus; haigused (diabeet); maksapuudulikkus. 25. Millised esmased sümptomid võivad viidata sisekõrva ja vestibulaarsüsteemi kahjustusele? Tasakaaluhäired, kuulmise langemine, tinnitus (müra või kohin kõrvas). 26. Millised toiduained ja toidulisandid/ravimid takistavad fluorokinoloonide imendumist? Millise mehhanismi alusel? Antatsiidid, piimatooted ja rauapreparaadid vähendavad imendumist. (antatsiidid ehk happealandajad vähendavad mao happelisust). 27. Millistel patsiendigruppidel on fluorokinoloonid vastunäidustatud? Miks? Vastunäidustatud lastel, raseduse ja imetamise ajal, kuna põhjustavad toksilisust. 28. Millised on sulfoonamiidide olulisemad kõrvaltoimed ja millised harvaesinevad on nendest eriti ohtlikud? Ülitundlikkusreaktsioonid – urtikaaria, dermatiit. Iiveldus, oksendamine – ärritava toimega Hemopoeetilise süsteemi häired – harv Maksakahjustus – harv Fototoksiline toime. 29
Ühendlaused Aine pH Info toimainete ja lisaainete kohta Doseering Aine kogus Aine tootja või maaletooja kontaktandmed Ohutunnus Kombatav ohutunnus Koristusainete hoidmine Suletud ventileeritavas ruumis Originaalpakendis, suletud anumates Kasutuslahused markeeritud Turvalisussertifikaadid ja tootekaardid kaustas Doseerimistabelid kaustas pH Rahvusvaheline sümbol, mis näitab aine reaktsiooni ehk happelisust pH numbrilised näidud on 0 14 pH numbri järgi saame otsustada: Millist mustust aine eemaldab Kas aine on ohtlik pindadele ja kätele pH tabel 14 13 12 Aluselised puhastusained pH 8 14 11 10 9 8 Neutraalsed puhastusained pH 68 7 6 5 4 Happelised puhastusained pH 0 6 3 2 1 0 Neutraalsed puhastusained pH 68 Neutraalsete puhastusainete kasutamine
Ammoniaakaalsest lahusest, mis saadi pärast Bi(OH) 3 sademe eraldamist, sadestatakse TAA- ga CuS ja CdS. Sade tsentrifuugitakse. Sademele lisatakse külma 2M HCl, reageerib CdS, sademesse jääb CuS. Sade eraldatakse tsentrifuugimisega. Tsentrifugaadi lahjendamisel veega (happelisuse vähendamiseks võib lisada vee asemel mõne tilga ammoniaakhüdraati) sadestub Cd2+-ioonide olemasolul kollane CdS. Võib lisada ka mõne tilga TAA-d ning kergelt soojendada. Happelisust vähendades sadestus kollane CdS, mis tõestas et lahuses olid Cd2+ -ioonid. Järelejäänus mustale CuS sademele lisatakse 4-5 tilka k HNO 3, happe liig eraldatakse aurustamisega, lahjendatakse veega ja teostatakse tõestuskatse [K 4(CN)6] lahusega. Punakaspruuni sademe teke tõestab, et lahuses on Cu2+ -ioone. Lisades lahusele [K4(CN)6] lahust tekkis koheselt punakaspruun sade. Sellega tõestasin, et lahuses olid Cu2+ ioonid. P 2.4 B- alarühma analüüs
lahustel ka ühesugune aktiivsustegur Lahustuvuskorrutis (K 1) - Rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses on tema ioonide kontsentratsioonide korrutis kindlal temperatuuril jääv suurus. Mida väiksem on K1, seda väiksem on sademe lahustuvus (sama tüüpi elektrolüütide korral). Lahustuvuskorrutised (seega ka lahustuvused) võivad eri ainetel olla väga erinevad (mitmekümne suurusjärgu ulatuses). Lavoisier seostas happelisust hapnikusisaldusega Liebig - hapete vesinikteooria (vesinik asendatav metalliga) Arrhenius - elektrol. dissots. teooria, mille järgi happed ja alused dissotsieeruvad lahuses vastavateks ioonideks. Brnstedi-Lowry üldistatud prootoniteooria (1923): molekuli või iooni happelised omadused seisnevad võimes loovutada prootoneid teisele osakesele. Järelikult: esinevad nii molekulaarsed kui ioonilised happed ja alused ; happelisus ja aluselisus sõltub konjugeeritud paarist, võimaldab
annaabi.ee 
