Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob. Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi. Kuna oli hingedepäev, kütab Räägu Liina surnud emale ja teistele esivanematele sauna ja katab laua. Samuti läheb ta Luisega kaupa tegema - saab Luise käest ilusa kleidi (mis te
"Rehepapp" Andrus Kivirähk Tegelased: · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus: Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle mi
TEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHK „ REHEPAPP“ 1. „RP“ tegelaskond: nimi, kes oli, välimus, iseloomujooned. Too välja erinevad inimtüübid. Lisa tekstinäiteid. Millistele tänapäevastele inimtüüpidele Kiviräha inimtüübid vastavad? Too näiteid igapäevasest elust. Rehepapp – Ta oli vanema poolne meesterahvas, kes elas koos oma vana krati Joosepiga, tal oli habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta!“, tänu sellele sai Mun
kondiga koristajanaisega, kes kord hommikul läbi hüppas. Vanemad tahtsid kolida, ent ei saanud, sest Gregorit polnud võimalik transportida. Gregor peaaegu ei maganud kordagi. Õde oli muutunud ükskõikseks. Ta lükkas toidu jalaga sisse ning jalutas kiire sammuga minema. Tütarlaps küll puhastas endiselt tuba, kuid tolmukiht oli seintel ning tuba sama räpane kui varem. Korra, üritas ema koristustööd teha, pestes niiske lapiga terve toa üle. Gregoril hakkas niiskusest halb ning Grete solvus ema peale, et viimane varastas temalt ülesande. Õde oli tööst väsinud ja veelgi rohkem Gregori eest hoolitsemisest, kuid teistele seda ülesannet anda ei tahtnud. Juhuslikult hüppas ühel hommikul koristaja Gregori tuppa ning nägi end silmitsi seismas hiigelsuure putukaga. Naine oli temaga viisakas, öeldes:“Hei sitasitikas.“. Kuid Gregorit ta häiris ning ootas iga hommik pikisilmi, et koristustööd läbi saaks.
Millal te viimati WC-s käisite? Ene: Käisin pool tundi tagasi. Ho: Milline väljaheide oli? Ene: Ikka nagu vesi. Mul on juba täiesti valus poti peal istuda. Ho: Ma toon salvi ja määrime päraku ümbrust salviga. See leevendab natuke valu. Kui palju te täna joonud olete? Ene: Ei ole veel midagi joonud. Ho: Siin on topsiga vesi ja toon teile mahla ka. Te peate väga palju jooma, sest vedeliku kadu on teil suur. Dialoog 2 Palatis. Vestluses osalevad Grete ema ja hooldustöötaja. Ho: Tere hommikust! Ema: Tere hommikust! Ho: Kuidas öö möödus? Ema: Väga rahutult. Grete magas väga halvasti. Ei saanud kuidagi magama jääda ja ärkas pidevalt üles. Alles öösel vastu hommikut sai natuke magada. Ho: Kas tal öösel palavikku ka oli? Ema: Jah, kell 1.15 öösel tundsin, et laps on väga kuum ja siis ma kraadisin. Tal oli 39,4 kraadi palavikku. Kutsusin õe ja ta tõi palavikualandajat. Ho: Paneme praegu kraadiklaasi
"käisid ja ei käinud ka". Kui nad pärja endale said, olid nad nii armsalt õhetavad, et oli selge: läks täkkesse! Pidu kestis hommikuni, kuid pruutpaar läks varem magama. Tütar on lähendanud Jana (23) ja Peeter (26) Klomann on koos elanud viis aastat, neist abielus viimased paar. Tütar Grete on aasta ja kolmekuune. Pere elab ülikooli ühiselamus 18 ruutmeetril ning mahub kenasti ära. Nii Jana kui Peeter on ühte meelt, et lapse sünd on nende kooselu ainult paremaks teinud. Grete saabumine oli oodatud sündmus. Peetrile ei meenu paanikat ka isakssaamise ees. "Rahamuret meil polnud, ka enne Gretet elasime ainult minu palgast, Jana käis koolis." Läbi udu mäletab Peeter isaksolemise algusest mõtet, et nüüd on põhitähelepanu lapsel. "Mitte et ma oleksin tundnud end kõrvalejäetuna. Arvasin, et elu läheb kõvasti pingelisemaks, aga ei läinudki nii väga." Grete vanavanemad ei ela Tallinnas ning nii pole Janal-Peetril lapsehoidjat omast käest võtta.
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
"Mis nüüd küll teha?" küsisin endalt jälle. "Ahaa, ma tean ma lähen pitsabaari ja küsin sõbrantsidelt nõu!" mõtlesin endamisi. Kui ma sisenesin baari ja läksin leti juurde, siis olin juba rahulikum. Minult küsiti: "Mis sulle, Jasmiin?" siis ma ei osanud vastata. "Ma soovin Kristiinaga rääkida, tagaruumis!" ütlesin Greetele, kes näis mind nähes üsna murelik. "Jah, seda asja saab küll korraldada!" ütles ta naeratades. "Ma kohe kutsun ta" ütles Grete. "Ei, ma parem lähen taharuumi!" ütlesin veidi solvunult. Ma läksin taharuumi ja seal oligi Kristiina. "Tere, Jasmiin, kuidas sul läheb?" küsis ta. "Väga halvasti, te vist pole Johni surmast teadlikud?" küsisin talt väga ettevaatlikult. "Mis Johni surmast? Kas ta on siis surnud?" küsis Kristiina imestunult. "Kahjuks küll. Mul on väga kahju! Muide, sellest ma tulingi sinuga rääkima. Ma tean seda sellepärast, et see kõik juhtus minu majas minu toas!" ütlesin endalegi üllatuseks.
Vanemad tahtsid kolida, ent ei saanud, sest Gregorit polnud võimalik transportida. Gregor peaaegu ei maganud kordagi. Õde oli muutunud ükskõikseks. Ta lükkas toidu jalaga sisse ning jalutas kiire sammuga minema. Tütarlaps küll puhastas endiselt tuba, kuid tolmukiht oli seintel ning tuba sama räpane kui varem. Korra, üritas ema koristustööd teha, pestes niiske lapiga terve toa üle. Gregoril hakkas niiskusest halb ning Grete solvus ema peale, et viimane varastas temalt ülesande. 6 Õde oli tööst väsinud ja veelgi rohkem Gregori eest hoolitsemisest, kuid teistele seda ülesannet anda ei tahtnud. Juhuslikult hüppas ühel hommikul koristaja Gregori tuppa ning nägi end silmitsi seismas hiigelsuure putukaga. Naine oli temaga viisakas, öeldes:"Hei sitasitikas.". Kuid Gregorit ta häiris ning ootas iga hommik pikisilmi, et
Kus sa need pildid panid?? Viska need täna Estonia ees olevasse prügikasti,kui sa seda ei tee siis su vend sureb!!... Mida ?? Helistan kohe vennale kas ikka kõik on korras. Mis sest et ta vahepeal loll on aga ikkagi ta on ju minu vend ,ma hoolin temast! "Hallo, venna kas kõik on korras?" "Jh ..mis muidu?" "Ei lihtsalt..." "Räägi nüüd !" "Nh üks tundmatu helistas ja ütles et kui ma neid epsi musi pilte tagasi ei anna siis sa sured !!!" "Minuga on kõik korras ära muretse,lähme viime pildid ära jh siis elame oma elu edasi! "Ok" Hiljem siis saimegi vennaga kodus kokku ning läksime autobussiga Estonia ette. Märkasin kohe mingit kahtlast vananaist kes kandis parukat. Eks siis viskasingi pildid prügikasti ning läksime vennaga koos koju.Hiljem tuli mulle jälle sõnum: Sõnum: Ära anna talle neid pilte!!! Ei tea kes see veel on ? Kuid saatsin sõnumi vastu: Sõnum: Juba andsin ! Kes sa oeld muidu? Ning kohe tuli ka vastus: Sõnum:Oi ei .
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
AJALOOLINE TAUST 1939-1944: Nõukogude okupatsioon. Punaarmee oli üle Eesti laiali valgunud. Inimestes tekkis hirm. Nt: ,,Hans ei julgend enam linna minna ega tahtnud enam õdesidki sinna lasta. Hans läks algul magama köögi taha väikesesse konkusse, siis viibis ta seal ka päevaajal ning lõpuks läks ta metsa ning jäigi sinna. ,,Siis hakkasid inimesed kaduma ja naer muutus kibedaks kui naiste, meeste ja laste tapmine ja küüditamine pihta hakkas, korrati anekdoote tüütuseni nagu palveid." (107) 28.august 1941 vallutasid Sakslased Tallinna. Algas Saksa okupatsioon. ,,Inglil oli õigus, nad pidasid vastu, maa pidas vastu ja tulid vabastajad. Sakslased marssisid sisse, sundisid taevast kaduma põlevate majade suitsu, muutsid selle kirgassiniseks, uld läks mustaks ja pilved valgeks.Hans võis koju tulla, nende luupainajad lõppesid.Rajati Eesti Rahva Ühisabi, toitmaks ja toetamaks neid peresid, kelle toitjad olid mobiliseeritud Punaarmeesse. Kõik saab korda! Kõik tulevad ko
1. osa 1992,Lääne-Eesti Aliide Truu ajab toas kärbest taga. Ühel hetkel märkab ta aknast tundmatut kogu. Ta natuke kardab, kuid võtab vikati kaasa ja läheb uurima mis see on. See oli tüdruk nimega Zara. Zara oli segaduses ja meenutas Aliidele hullu. Zara oli räpane. Ta oli olnud teel Tallinnasse koos mehega kuid nende vahel tekkis riid ja ta põgenes ning jõudis Aliide murule kaskede alla. Zara oli välismaalane kuid oskas eesti keelt. Aliide ja Zara tutvusid. Zara hakkas meenutama kuidas ta oli sinna sattudud. Ta mõtles pidevalt Pasale ja Lavrentile, kes teda taga ajavad (nende juurest ta tegelikult põgeneski). Zara ka Aliide rääkisid noorte lahkumisest maalt ja varastest. Aliidetahtis teada kes Zara on ja hakkas pärima. Zara hakkas valetama, et saaks jääda Aliide juurde. Ta ütles et töötas ettekandiana Kanadas ja tuli koos mehega Tallinnasse puhkama. Tegelikult oli Zara saatnud Pasa juurde keegi Oksana, kes töötas Pasa jaoks
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Analüüs Eesti matus Maret, Andrese ema. Väsinud moega kõhetu naisterahvas. Sass, Andrese isa. Tugev ja turske mees nagu puupakk. Indrek, Mareti vend. Alati erutatud olekus luulelise hingega isand. Tiina, Indreku naine. Umbes 30 aastane hoolitsetud välimusega karjäärinaine. Maret ja Sass on tööinimesed, nad aitasid vana Andrest igal võimalusel maatöödega. ANDRES: "Nad veetsid siin kogu oma puhkuse, mis kujutas endast ilmselt hoopis rängemat tööd, kui see, mida nad linnas tegid. Ja mitte ainult puhkus - ka nädalalõppudel tuli sageli sõita siia, sest sõnnik tahtis laotamist, kartul algul panemist ja pärast võtmist, peenrad rohimist, marjad korjamist, puud lõhkumist, sada muud tööd tegemist." Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja tahavad igal võimalusel puhata. Nemad ei leia aega, et isa maatöödega aidata. Aga ka puhkepäevadel ta ei leia aega ja tahtmist, et aidata Indereku isa, vaid teeb igasugust m
LYDIA KOIDULA SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA -1872- „Säärast mulki” peetakse esimeseks eesti algupäraseks näidendiks (Koidula varasem näidend „Saaremaa onupoeg” oli mugandus saksakeelsest näidendist, millele oli lisatud Eesti oludele sobivaid nüansse). Väidetavalt sai Koidula idee selliseks sisuks ühest ajaleheartiklist, kus üks Saaremaa mees olevat sattunud säärasesse täbarasse olukorda, kuna oli lehes kirjutatust valesti aru saanud. Kirjutatuna rahvusliku ärkamisaja laineharjal, kannab näide
Maskide Ball Danielle rikka mõisaomaniku tütar, naiivne ja edev Adeele Danielle rikas sõbratar, upsakas Alexa noor ja elurõõmus vaese taluniku tütar, väga helge Marc Alexa vanem vend, kütkestav ja rüütellik Esme vana naine, ennustaja Eino Alexa isa, igavene toriseja ! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli se
{62499}{62553}Tere.|- Tere. {63103}{63155}Mul hakkab varsti külm. {63387}{63430}Võta palit maha. {63549}{63613}Oi, nii raske!|- Jah, sellised nad on. {64136}{64195}Süüa tahad?|- Ei, ei taha, ma just sõin. {64201}{64274}Meil oli poistega mõisas|väike pidu esimese võidu puhul. {64305}{64383}Ma tean seda, aga ma ei teadnud,|et sina seal oled. {64511}{64560}Ma tulen kohe tagasi. {65162}{65211}{y:i}Käterätik on pliidi kõrval. {66149}{66200}Mu ema ja isa. {66234}{66341}Kus nad on?|- Neid ei ole enam. 1905. aastal. {66353}{66404}Tule nüüd,|hakkame teed jooma. {66942}{66996}Ma jumaldan vaarikateed. {67018}{67079}Mind on vist üldse ära hellitatud.|- Sind? {67086}{67133}Onu lubab mul teha kõik,|mis ma tahan. {67137}{67184}Aga mul on vanem vend,|nagu sa tead. {67188}{67285}Tema on minu jaoks kõik.|Ta lihtsalt armastab mind! {67380}{67454}Mis sa naerad?|- Ei midagi.
" "Usu mind poiss, see on nii sulle kui ka mulle parem," ja siis ta hakkas nutma. Ethanilgi oli kurb. "Poiss, ma toon homme su asjad, siis ära, täna leiame sulle midagi ikka selga." lausus Michell. "Millal ma saan tagasi tulla?" päris noormees, kuid see küsimus jäi vastuseta. 10. "Me ründame Damen Wolfi, meie vihavaenlast, 13. veebruaril kell 03.00 öösel. Meie lähme otse tema maja juurde. Just siis , kui tema seda ei oota. Just siis , kui tema kari on jahil, alguses me võtame vangi need hundid, kes on sel ajal jahil ja alles siis ründame maja." ütles Michell koosolekul 1.veebruaril kell 13.00. Ethan elas siiamaani Michelli juures. Tal tekkisid seal juba sõbrad. Tegelikult temaga sõbrustasid kõik majaelaikud. Alati, kui ta gellegist mööda läks teda teretati. Mõnikord isegi ( need keda ta tundis natukene rohkem ) teda patsutati seljale või õlale. "Kas te olete minuga nõus
Rakke Gümnaasiumi jõulupidu 2012 Teekond Jõulumaale Päkapikk Ants Päkapikk Mari Võlur Jõuluvana Helipult Kardinad 1.klass Rakke (päkapikud alustavad teed Jõulumaale) 2.klass Lennujaam ja lennuk (päkapikud loodavad sõita lennukiga Jõulumaale) 3.klass Aafrika (juhuse tahtel sattusid päkapikud Jõulumaa asemel Aafrikasse) 4.klass Dzungel (kabuhirmus päkapikud sattusid dzunglisse) 5.klass Kummitav maja (päkapikud otsivad öömaja) 6.klass Midagi kõrvadele (Võluri esimene tingimus) 7.klass Midagi silmadele (Võluri teine tingimus) 8.klass Midagi hingele (Võluri kolmas tingimus) 9.klass Venemaa (Võlur võlub päkapikud valesse kohta) 10.klass Kruiisilaev (päkapikud otsustavad laevaga Soome sõita) 11.klass Soome (päkapikud on jõudnud Soome) 12.klass Jõulumaa (päkapikud on lõpuks kohal) KARDINAD KINNI MUUSIKA Parvepoisid Valged jõulud KARDINAD LAHTI Lavale jooks
korjates. See vaht oli kärsitu viha, mis nüüd nagu kuiv kasetoht äkisti põlema süttis. Junkur kargas jalule, tõukas õe karedalt eemale ja kärgatas välkuvau silmil: «Mis häbi mul peab olema? Kelle ees? Teie, närude, ees? Kui ma tahan, saate kõik piitsa nagu koerad: tulge siis häbistama. Ja -- oh, kui mul see saadana täkk käes oleks, kes mu maha viskas, küll ma teda materdaksin! Pihuks ja puruks peksaksin, et ta,mu jalge ees kärvaks. Siis ma naeraksin. Oota, kurjategija, oota, oota, küll ma su veel kätte saan!» Junkur kiristas hambaid ja raputas ähvarda-valt rusikat; siis sattus ta pilk Jaanusele, kes pahase ning veidi põlgava näoga teda silmitses, ja nüüd süttis ta viha selle vastu leegitsema. Sammu ette astudes, rusikaid ja pead ette sirutades seadis ta enese võitlusvalmilt Jaanuse ette ja karjus: «Mis sa, loll, mind vahid? Talumats, koera-nahk! Sinu see häbematu täkk oli, ja kui ma teda kätte ei saa, siis lasen sinule piitsa anda.»
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
Tal on seljas tema parimad riided, mis on kulunud ja viletsad, käes väike kohvrike. Läheneb ebalevalt valgustatud aknale. VARVARA: Kus Varenka on? (Klaver jääb vait.) LJUBOV: Ta tuleb kohe. VARVARA: Miks ta oma mehega koos ei ole? LJUBOV: Maman! VARVARA: Või mees temaga? Kas keegi oskab mulle vastata? ALEKSANDER: Varvara, see ei ole meie asi. MIHHAIL: Ära muretse, asi on minu kontrolli all. ...See peab olema tema... ikkagi tuli lõppude lõpuks! (Aleksander tõmbab supi kurku. Koerad hakkavad väljas haukuma. Belinski satub paanikasse, tõmbub akna juurest tagasi, komistab kohvri otsa. Teenijad tulevad majast välja. Mihhail läheb aeda. Samal ajal tuleb Varenka tuppa ja võtab sisse oma koha laua ääres. Enne kui tunneb huvi, mis ta ümber toimub, langetab hetkeks märkamatult
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
arvab: ,,Olen kange mees!" Tuleb vastu sõber Eedu ja ka naabri väike Peedu. Jukul tarvis koju minna, annab suitsu Peedule. Teised poisid jäävad sinna, suits lä'eb Peedult Eedule. Peedu tunneb: süda paha. Tõttab ruttu nurga taha -- ' pöörleb, kõrvetab kõik sees, häbi olla teiste ees. Eedu võtab sigari, seisab julgelt, sigar ees, tõmbab selle lõpuni -- tahab olla kange mees. Häda hiilib hiljukesi. Peagi sõbrad kolmekesi istuvad nüüd jälle koos suures õnnetusehoos. Suits ei poisikestel' sobi, see -- kui kassil küünal ees. Viska nurka piibutobi, siis vast oled kange mees! Karu-Oti saapapuhastajaks (Ainetel) Oli saapapuhastaja väike Oti -- karupoja. Kure ainsa saapa ta nühkis puhtaks vaevata. Kuke uhked säärikud olid peagi määritud, tõmbas üle harjaga, ilusasti läikima. Juba elevandiga rohkem vaeva nägi ta. Ja kui merekrabi tuli,
Värvige! Ära värvi! Ärge värvige! Lõika! Lõigake! Liimi! Liimige! Kleebi! Kleepige! Ühenda! Ühendage! Otsi! Otsige! Tee lahti! Pane kinni! Kes see on? Mis see on? Kes teab? Kas sina tead? Korda! Korrake! Veel kord! Näita! Näidake! Ära näita! Ärge näidake! 19 Õpetajaraamat Palun ütle mulle! Ära ütle! Nüüd ütle sina! Tubli! Oled tubli! Olete tublid! Väga hea! Väga tore! Väga ilus! Oota! Oodake! Pane lauale! Pange lauale! Tasa! Olge hästi tasa! Oleme hästi tasa! Ära sega! Ärge segage! Ütleme kõik koos! Käed ette (taha, kõrvale, üles, alla)! Jalad harki (kokku)! Samm ette (taha)! Kükita! Kükitage! Vaata siia! Vaata sinna! Vaata seda! Pane silmad kinni! Pange silmad kinni! Ära vaata! Tee silmad lahti! Tehke silmad lahti! Palun aita! Palun aidake! Räägi tasem! Rääkige tasem! Kas see on õige? Kas see on vale? Mis on valesti? Kas on valmis? Kas on korras?
Tulema keegi kord peab, kui ta veel teed siia teab ... 12 Linnas on siledaid teid - on seal ka magusam leib? Kuidas seal endaks saad? Juured on sul kesk maad, memm ja su taat, memm ja su taat ... Refr. Valgel laual rätiku all palav leib ... Lõke preerias Lõkkesuits, hõõgvel söed, hobu hommikust õhtuni käis nüüd on tulnud öö. Kõrgel kuu, tuul on loid, rohulõhna kõik preeria täis, kuula mind kauboi. Sul ees on kodutee, sa peagi poega näed, üks päev vaid sadulas on olla veel, öö ja päev. Tean see kõik, aga laulust, mu sõber kauboi, ei kao nukker noot. Läände jäi, piiga hell, Võõrais rantshodes saatuseks, sai võõras karjakell. Lootust tõi lasso lend, aga õnnest jäi kirjades vaid igatsev legend. Ei sul ei lõpe tee ja kuigi poega näed, nii palju otsida ja leida veel siiski jääb. Hõõgvel vaid hoia söed, iga lõke teeb valgemaks öö usu mind kauboi. Lõppenud on päevad
FELIX Miks sa ta siia kutsusid? ANN Ta on sõber. FELIX See pidi olema meie pereüritus. ANN Kareen on ju nagu pereliige. FELIX Tõesti? Varsti ronib ta meie vahele voodisse ka. Ei saa teda ju kutsumata jätta... ANN Felix, ära muutu labaseks. Saabub punane vein. Joovad vaikides. FELIX Lapsed peaks juba siin olema. ANN Ma ütlesin, et nad ei tule. FELIX Äkki juhtus midagi? ANN Muretse parem enda pärast. FELIX Mul pole häda midagi. Felix joob korraga ära klaasi veini ja valab endale juurde. ANN Ma arvan, et sa vajad ravi. Taastusravi. Laste juures. FELIX Sa tahad mind laste õlgadele saata? ANN Kodu meil ju enam pole. FELIX Ja kuhu siis sa ise mõtled minna? ANN Kareen võttis mind ajutiselt enda juurde. 14 FELIX Mida?
ENNOSAARE AIN Elisabeth Aspe Pärnu linnast 2 versta õhtupoole seisab Sauga jõe ääres Sauga mõis ja tema ümber laialine Sauga vald. Mõis oli lihtne kiviehitis, seisab ilusal kohal kõrgel jõekaldal, kesk väikest puiestikku ja viljapuuaedu. paar versta jõge üles minnes seisid esimesed valla talud teine teisel pool jõe kallast. Ühe nimi, mis mõisa poolt tulles paremalt kätt jäi oli Ennosaare ja teisel pool oli pajusaare talu. Lisad Enno ja Paju o saadud esiisade kaudu. Talud mõlemad olid pealtnäha kehvavõitu nagu enamasti sel ajal kõik hoonedki õlgkatusega, suitsunud, ilma korstnata ja paar väikest akent. Paremal pool jõe kallast Ennosaare talus oli peremeheks Ain Enno, Peedi poeg ta oli suurt kasvu ja tugevate laiade õlgadega mees ning alles noorepärane 35-40 aasta vanune. Oma peremehe seisuse kõrval pidas ta peremeheseisuse kõrval ka mõisa kupja ametit. Aga kümne aasta eest ta nai
Põlva Ühisgümnaasium Aviva Vigel 10 B klass EESTI NAISE ROLL ÜHISKONNAS XIX JA XXI SAJANDIL NING SELLE VÕRDLEV KUJUTAMINE LYDIA KOIDULA NÄIDENDITES Uurimistöö Juhendaja: õp. M. Punak Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................5 1. NAISED 19. SAJANDIL........................................................................................................6 1.1. Eesti naine 19. sajandil.....................................................................................................6 1.1.1. Naise roll ühiskonnas................................................................................................ 6 .........................................................
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Kuid keegi ei teadnud, kas ta oli elus või ei. Mõne sõbra valetunnistuse abiga läks see Magnuse isal aga läbi. See oli Magnusele ka viimaseks piisaks karikas, pärast seda vahejuhtumit lahkus ta kodunt , olles nüüdseks 18-aastane. Ta jooksis ära Bodagna juurde , sest mujale ei osanud ta minna. Ta asus tööle ühes ajalehes reporterina, tal oli unistus ka kirjanikuks saada , kuid Bodagna arvas , et tal ei ole piisavalt kujutlusvõimet ja fantaasiat, et sellega endale leiba teenida. Aja möödudes nende tunded üksteise vastu aina tugevnesid ja kõik näis minevat suurepäraselt. Kui Magnus ühele väliskomandeeringule sõitis, oli Bodagna olnud väga väsinud ja kurb ning ka voodis teistmoodi. Sel hetkel ei osanud Magnus sellele suurt tähelepanu pöörata, kuid Viinis olles püüdis ta temakesele helistada , kuid keegi ei vastanud. Tagasi Londonisse jõudes avastas ta, et Bodagna oli vähki surnud. See oli esimene suur kaotus Magnusele
VI Tants ,,Ei tea palju selle vana risu eest pakutakse kah?" küsis Jaan oma ainsalt pojalt Madiselt, kes hammaste vahelt hambatikuga hommikusööki välja urgitses ja vastas ,,Ah, selle vana roostekäki eest ei saa midagi. Hea kui tasuta kolast lahti saab. Vot, kui sa oleks Emexi poistele helistanud, siis saaks mõne krõbisevama rahatähegi kätte." Isa vaatas poega hämmeldunud ilmega ning sõnas : ,,Kuidas sa nii loll saad olla, mehed poe juures rääkisid kuidas see Augaste Jaan oli oma vana Belarusi logudiku antiigimeestele neljakümne tuhande eest maha müünud, oleks rohkemgi veel saanud, kui vaid oleks osanud küsida. Nendele sinu emexivendadele tuleb veel peale maksta, et nad too vana aurukatla siit minema veaks." ,,Nojah, kui sa nii arvad. Aga kui antiigist vähe pakuvad, siis kutsume küll vanametalli kokkuostjad siia, sest see sinu kallis masin kaalub paar tonni ikka ja selle sinu vana Ziguli laseks kah neil ära vedada," vastas Madis, nuuskas maa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
