HANS JA GRETE Kunagi väga väga ammu elas ühel kaugel maal vaene puuraidur oma naise ja kahe lapsega. Poisi nimi oli Hans ja tüdrukut kutsuti Greteks. Pere oli küll vaene, kuid nad armastasid tohutult puhtust, kogu nende raha kuluski puhastusvahenditele ja toidule. Pika aja peale hakkasid lapsed keemiliste puhastusvahendite peale allergiliseks muutuma, kuid loodustooted olid hulga kallimad kui supermarketitest ostetavad kemikaalid. Pere pidi midagi välja mõtlema, kuidas sellisest olukorrast välja pääseda. Ühel päeval läks puuraidur koos oma lastega metsa puid tooma, et puud maha müüa ja
Nad veetsid koos toreda õhtu, kus nad aina tantsisid ja kui puhkasid, siis jutustasid omavahel ja õppisid üksteist tundma. Seal oli teisigi noormehi ja neide, kes mu vanaemat hoiatasid, et sellesse noormehesse küll ei tasuks kiinduda. Ei teagi, kas see oli kadedus või miskit taolist. Kuid peale seda tantsuõhtut hakkasid mu vanaema ja vanaisa üha tihedamalt läbi käima. Seitsme aasta pärast peale tutvumist nad abiellusid. Elama asusid nad mu vanaisa kasuema juurde. Kasuema oli halvatud ja väga vana juba, niisiis aitas mu vanaema tube koristada, süüa teha, pesu pesta ja muid majapidamistöid teha. Läks mööda veel aastake, kui vanaema jäi lapseootele ja sündis mu ema. See oli raske aeg kõigi jaoks, kuna vanaisa kasuema suri tol aastal ja vanaema pidi ise kogu majapidamist ülal pidama, loomi söötma ja pioneerijuhiametit ka veel pidama. Muidugi oli vanaisa ka abiks niipalju kui sai, kuna tal olid pikad tööpäevad traktoristina.
laterdamiseks ja madalamatest asjadest rääkimiseks. Ühel päeval mängis Jehuda Uus-Prahas slaavi poistega , kui tal hakkas üks naine tänaval järele jooksma, hüüdes kogu aeg Jan! Jan, mu poeg! Teised ütlesid Jehudale, et too naine on peast põrunud ja otsib oma poega, kui tal haigusjoog peale tuleb. Sellest päevast Jehuda enam Uus- Prahasse eriti ei tikkunud. Lähenes Jehuda 13nes sünnipäev, mil ta saab täieõiguslikuks kogudese liikmeks. Seda aga tumendas asjaolu, et kasuema Rebekka jäi haigeks ja suri. Peale seda tundis Jehuda end kui võõrana Esra majas. Peale naise surma oli Rabi jäänud väga nukraks ja istunud koguaeg ühe raamatu taga, mida ta teiste eest peitis. Üks kord aga oli ta välja läinud ja unustanud raamatu ära peita. Jehuda kasutas võimalust ja tõttas uurima seda. Ta otsis sealt midagi enneolematut, aga ta ei saanud väga aru, mis seal kirjas oli. Kahjuks ei jõudnud ta kaugele, kui kasuisa tuli tagasi ja avastas Jehuda
SISUKOKKUVÕTE Harry Potter on igas mõttes ebatavaline poiss: ta vihkab suvevaheaega, talle meeldib koolis käia ja koduseid ülesandeid teha. Samuti on ta võlur. Tema lemmikspordiala on lendluudpall ja lemmikloomana peab ta lumekakku. Veel on tal süütu mõrvarist ristiisa, keda jälitavad dementorid ning ta on üle võlurimaailma kuulus selle poolest, et ta kukutas väikeses beebina võimult kõigi aegade suurima musta maagi Voldemorti. 11 aastat elas Harry oma onu ja tema perekonna juures, kuna ta vanemad hukkusid autoõnnetuses, millest Harry pääses õnnekombel ja ainult välgukujulise armiga laubal. Tegelikult tappis Harry vanemad Voldemort ja ta püüdis seda teha ka Harryga, aga iidne kaitse, mille ema Harryt kaitstes sai, andis Voldmorti surmavale needusele (Avada Kedavra) vastulöögi, nii et Voldemort ise oli peaaegu suremas. Talle jäi alles ainult tema hing, maine keha oli kadunud. Tead-küll-kes põgenes ja teda ei nähtud enam
eest ära. Nii nad seal vestlesid kolmekesi, kuni haildjas mõistis, et ta tahab õpetada lastele nägema, mis on head ja ilusat kõigis asjades. Selleks kinkis ta Tyltylile kümbara, mis oli kaunistatud võluteemandiga, mis omas haruldast võimet näidata alati tõtt, ning aitab näidata kõigi asjade sissemusse ja õpetab lastele, et igaüks omab neist elu ning iseseisvar olelust, mis on loodud selleks, et meie elu täiuslikumaks ja rõõmsamaks muuta. Keegi ei näinud seda kübarat, kui see poisi peas oli. Kui poiss kübara pähe pani, võtsid kõik asjad tema ümber enda sisse elu. Haldjas muutus nooreks ja imekauniks printsessiks, mööbel läikis nagy marmor, Elu võtsid ka Leib ( tüse ja naljakas vanahärra), tunnid olid ka elus, ning tantsisid, koos leivapätsikestega, korstnast tuli suur leek, ehk siis Tuli, kraanist tuli Vesi, piimakannust tuli Piim, Ellu ärkas ka Suhkur. Ilmus välja ka nende koer Tylo, kes rõõmustas, et lapsed mõistavad nüüd ta keelt
Nii nad seal vestlesid kolmekesi, kuni haldjas mõistis, et ta tahab õpetada lastele nägema, mis on head ja ilusat kõigis asjades. Selleks kinkis ta Tyltylile kübara, mis oli kaunistatud võluteemandiga, mis omas haruldast võimet näidata alati tõtt, ning aitab näidata kõigi asjade sissemusse ja õpetab lastele, et igaüks omab neist elu ning iseseisvat olelust, mis on loodud selleks, et meie elu täiuslikumaks ja rõõmsamaks muuta. Keegi ei näinud seda kübarat, kui see poisi peas oli. Kui poiss kübara pähe pani, võtsid kõik asjad tema ümber enda sisse elu. Haldjas muutus nooreks ja imekauniks printsessiks, mööbel läikis nagu marmor, Elu võtsid ka Leib ( tüse ja naljakas vanahärra), tunnid olid ka elus, ning tantsisid, koos leivapätsikestega, korstnast tuli suur leek, ehk siis Tuli, kraanist tuli Vesi, piimakannust tuli Piim, Ellu ärkas ka Suhkur. Ilmus välja ka nende koer Tylo, kes rõõmustas, et lapsed mõistavad nüüd ta keelt. Veel ilmus välja
tema kui väiksem pidi alatasa oma suurema kaaslase pilli järgi tantsima. Elu on aga õiglane ja ühel päeval avanes Väiksel Peetrikesel võimalus kõikide koerustükkide eest tasuda. Heljo Mänd Koer taskus Illustreerinud AnneLinnamägi, TEA Kirjastus(esim trükk 1967) 17 Kes on Nässu? Ühe väikese Taavi-nimelise poisi suur sõber, tilluke vahtkummist kutsu. Suur sõber ei peagi alati kasvult suur olema, sest sõpruses kasv ei loe. Sõpruses loevad ühesugused soovid, ühised mängud ja ühtehoidmine. Aga mängudes on Nässu ja Taavi lahutamatud. Sellisest kindlast sõprusest jutustabki „Koer taskus”. Raamat on mitmele põlvkonnale armsaks saanud. 18 Metsalilled
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere
Mihkel ja Mart jõid eeskojas lonksu vett, Jaan aga mitte, kuigi ta suu oli suurest söömisest kuiv. Tal oli häbi, et tal õlu jaoks raha ei olnud. Jaan häbenes päris palju oma vaesust ja viletsust. Kõrtsis oli palju joojaid ja nende seas suuri märatsejaid, ühed neist olid Kõverkael-Juku ja Kohi-Kaarel, esimene oli pikk ja kõhn, teine lühike kuid lihastes ja tugev. Kohi- Kaarlil oli kõigiga tegemist ja tema naljad harva läksid täppi, Juku naeris poisi iga teise sõna peale, mis pärast Kaarli naljad aina julgemaks, jõhkramaks ja nilbemaks muutusid. Jaan teadis mõlemat meest, nad olid Lehtsoo valla vabadikkude pojad. Teati ka seda, et nad vahest öösiti varastamas käisid. Kaarel jõi terve klaasitäe õlut ühe lonksuga ära ja läks ahju äärde kolme pobuli juurde nendega tüli norima. Pool nalja ja pool kurjaga karjus ta, et mehed ostaksid kõrtsmiku käest midagi, muidu laseb ta nad välja visata. Juku naeris selle üle
alla. Kui pimedaks läheb, lähevad kôik tuppa. Hans on otsustanud katkuga tulle hüpata, et môisapreili katkust päästa, kuid kui Timofei näost mustaks tômbub, ümber kukub ja katk valgeks seaks muutub, ei tee seda. Rehepapp palub armu, kuid katk ütleb, et neil pole mingi elu - hiilivad pimedas ringi, varastavad üksteise tagant, aga oma saagiga ei oska midagi muud teha, kui süüa, juua vôi maha kaevata. Selle peale palub rehepapp, et katk jätaks ellu ühe tüdruku ja poisi, et nende sugu välja ei sureks. Katk nôustub, kuid rehepapp laseb tal piibli peal vanduda. Kui siga aga sôra sinna peale paneb, lööb rehepapp sellest noa läbi ja lükkab katku koos piibliga tulle (nuga oli 3 päeva kirikuhärra linade all hoitud). Samal ajal olid Imbi ja Ärni rehepapi sahvri tühjaks varastanud ja juba teel kodu poole. 17. november - Hans läheb môisa. Ints, kes on heas tujus, sest tal ônnestus paruni hobune mustlastele maha müüa, pakub talle sigarit
Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumist uude elupaika
Laps tuli väga kergesti ilmale. Sünnitusest veel nõrk Krõõt pidi ronima üle kõrge lävepaku, et lapsele sooja vanni teha ja ta puhtaks pesta. Krõõt oli mures, et mis näo Andres teeb, kui näeb, et teine laps ka tütar. Ta puhkes nutma. LK 98 Andres tuli koju LK 100 Kui ta oli teada saanud, et ka teine laps tütar, muutus ta murelikuks. LK 101 Juss ja Mari elasid Vargamäe saunas. Nende abielu teisel aastal sündis neil poeg. Juss oli lapse üle väga rõõmus ja siblis koguaeg naise ja lapse umber. LK 125 Nagu needus, oli ka Eesoere kolmandaks lapseks tüdruk, kuid Krõõt tundis seda juba sisimas ette. LK 126 Kui Mari seda teada sai, siis oli tal Krõõdast kahju ning kui oleks ollnud võimalik siis oleks ta arvatavasti olnud võimeline oma poja Krõõda tütre vastu vahetama. LK 126 Neljas laps läks Krõõdale elu maksma, kuid laps oli poiss. Krõõt tundis juba ette, et
Kui pimedaks läheb, lähevad kôik tuppa. Hans on otsustanud katkuga tulle hüpata, et môisapreili katkust päästa, kuid kui Timofei näost mustaks tômbub, ümber kukub ja katk valgeks seaks muutub, ei tee seda. Rehepapp palub armu, kuid katk ütleb, et neil pole mingi elu - hiilivad pimedas ringi, varastavad üksteise tagant, aga oma saagiga ei oska midagi muud teha, kui süüa, juua vôi maha kaevata. Selle peale palub rehepapp, et katk jätaks ellu ühe tüdruku ja poisi, et nende sugu välja ei sureks. Katk nôustub, kuid rehepapp laseb tal piibli peal vanduda. Kui siga aga sôra sinna peale paneb, lööb rehepapp sellest noa läbi ja lükkab katku koos piibliga tulle (nuga oli 3 päeva kirikuhärra linade all hoitud). Samal ajal olid Imbi ja Ärni rehepapi sahvri tühjaks varastanud ja juba teel kodu poole. 17. november - Hans läheb môisa. Ints, kes on heas tujus, sest tal ônnestus paruni hobune mustlastele maha müüa, pakub talle sigarit
Et aeg kiiremini kuluks, hakkas ta Pipi lugusid kirja panema. 1944. aasta mais kui Astridi tütar Karin sai kümneaastaseks, kinkis Astrid loo Pipist käsikirjana tütrele sünnipäevakingiks. Käsikirja koopia oli Astrid Lingren saatnud Bonnieri kirjastusele. Bonnieri kirjastus ei avaldanud Lindgreni saadetud Pipi Pikksukka. 4. SÕJAKEERISES Kui 1. septembril 1939 puhkes sõda, hakkas Astrid Lindgren kirjutama esimest sõjapäevikut. 1940. aasta hilissuvel pakkus Harry Söderman talle väga salajast tööd luureameti kirjade tsensuuri osakonnas, mille ta ka vastu võttis. Sama ajal kui Astrid ise oli sõjasündmustest pidevalt ärritatud, teadis ta, mida sõda talle isiklikult tähendas head tööd ja huvitavaid töökaaslasi. Tema mees oli edutatud Mootorsõidukijuhtide ühingu direktoriks ja perekond sai ka endale uue korteri. Sõja ajal hakkas Astrid pidama sõjapäevikut, kuhu kogus kõikvõimalikke
Hesse 1) Kus ja millal? Tegevus toimub 1920. aastatel Saksamaal. 2) Peategelane Harry Haller, kuigi ta ise kutsub end Stepihundiks, on 50-aastane üliseltsimatu ja arglik mees, kes ei salli rahvamasse. Tegemist on mõtte-, kultuuri- ja raamatuinimesega, kes juba esimesel kohtumisel tundub andekas. Ta ei talu häid päevi, kus näiteks midagi ei valuta, millega saab rahule jääda, sest need ajavad teda marru. Teose algul on Harry isiksus on kahestunud: inimene ja stepihunt, kes vastanduvad üksteisele täielikult. Inimene temas sümboliseerib väikekodanlikku tagasihoidlikku meest, samas kui stepihunt on see, kes väikekodanlust vihkab ning inimest naeruvääristab. Pärast Herminega kohtumist mõistab Harry, et temas, nagu teisteski, on rohkemgi isiksusi peidus, mis peaks omavahel läbi saama ja teineteist täiendama, mida ta Herminega koos püüabki teha. 3) Probleemid
Hesse 1) Kus ja millal? Tegevus toimub 1920. aastatel Saksamaal. 2) Peategelane Harry Haller, kuigi ta ise kutsub end Stepihundiks, on 50-aastane üliseltsimatu ja arglik mees, kes ei salli rahvamasse. Tegemist on mõtte-, kultuuri- ja raamatuinimesega, kes juba esimesel kohtumisel tundub andekas. Ta ei talu häid päevi, kus näiteks midagi ei valuta, millega saab rahule jääda, sest need ajavad teda marru. Teose algul on Harry isiksus on kahestunud: inimene ja stepihunt, kes vastanduvad üksteisele täielikult. Inimene temas sümboliseerib väikekodanlikku tagasihoidlikku meest, samas kui stepihunt on see, kes väikekodanlust vihkab ning inimest naeruvääristab. Pärast Herminega kohtumist mõistab Harry, et temas, nagu teisteski, on rohkemgi isiksusi peidus, mis peaks omavahel läbi saama ja teineteist täiendama, mida ta Herminega koos püüabki teha. 3) Probleemid
..........24 3.1.4. Naine ja töö ............................................................................................................ 24 (pro.corbis.WWW)....................................................................................................................25 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................26 Kas see on, mida Lydia Koidula oleks soovinud? Ta oleks ilmselt rõõmus ja rahul, et probleemid, mille pärast tema südant valutas, on tänapäeva neidude-naiste jaoks muigamapanev minevik. Kuigi mõnes mõttes ei ole majanduslik sundolukord ja võimukad mehed ka tänapäeval oma aktuaalsust kaotanud, nii et Koidulal ei napiks ainest ka uute näidendite jaoks.........................................................................................................................27 KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................
kondiga koristajanaisega, kes kord hommikul läbi hüppas. Vanemad tahtsid kolida, ent ei saanud, sest Gregorit polnud võimalik transportida. Gregor peaaegu ei maganud kordagi. Õde oli muutunud ükskõikseks. Ta lükkas toidu jalaga sisse ning jalutas kiire sammuga minema. Tütarlaps küll puhastas endiselt tuba, kuid tolmukiht oli seintel ning tuba sama räpane kui varem. Korra, üritas ema koristustööd teha, pestes niiske lapiga terve toa üle. Gregoril hakkas niiskusest halb ning Grete solvus ema peale, et viimane varastas temalt ülesande. Õde oli tööst väsinud ja veelgi rohkem Gregori eest hoolitsemisest, kuid teistele seda ülesannet anda ei tahtnud. Juhuslikult hüppas ühel hommikul koristaja Gregori tuppa ning nägi end silmitsi seismas hiigelsuure putukaga. Naine oli temaga viisakas, öeldes:“Hei sitasitikas.“. Kuid Gregorit ta häiris ning ootas iga hommik pikisilmi, et koristustööd läbi saaks.
tema pole fasist, tema oli hoopis eeskujulik kommunist, pärjatud aukirjade ja medalitega. Aliide ja tema mees Martin olid head parteilased. Zara sai aru et Aliidet on raske rääkima panna. Aliide soovitas nüüd magama minna. 2.osa 1936-1939 Lääne-Eesti Aliide ja tema õde Ingel läksid kirikusse. Nad tahtsid oma mustade siidsukkadega poistele silma jääda. Pärast surnuaias nägi Aliide meest kes talle koheselt meeldima hakkas. Ingel tõmbas aga poisi tähelepanu endale ja nende vahel süttis armastus. Aliide oli kade, et Ingeel temalt ainsa mehe kada ta tahtis ära võttis. Aliide nägi kuidas Ingliga ainult head asjad juhtuvad, tal ei juhtu kunagi ühtegi äpardust ja kõik mida ta puutub muutub heaks. Peagi tulid Ingli ja selle poisi, Hansu, vahel pulmad. Aliide kuulis kuidas kõrvaltoas Aliide ja Hans tegid suurte inimeste asja. 1939 Lääne-Eesti Aliide läks Kreeli Maria hurtsikusse. Ta lootis sealt leida abi
korstnata ja paar väikest akent. Paremal pool jõe kallast Ennosaare talus oli peremeheks Ain Enno, Peedi poeg ta oli suurt kasvu ja tugevate laiade õlgadega mees ning alles noorepärane 35-40 aasta vanune. Oma peremehe seisuse kõrval pidas ta peremeheseisuse kõrval ka mõisa kupja ametit. Aga kümne aasta eest ta naine suri kelle ta teiselt poole Pajusaare talust oli toonud. Vana Ennossaare Peedi teine naine , praeguse peremehe võõrasema, kes alles elas ja vanaemana majas valitses ja talutütart miniaks soovinud. Õndsal perenaisel oli 6 aastane poeg Peet järele jäänud, selle võttis vanaema oma hoole alla ega sallinud uut noort ema. Ta pidas väikest poissi oma pojaks. Kellest keegi muu ei hoolinud ja hiljem kui veel teine väike poiss, keda isa järgi Ainiks nimetati Ennosaare majaliste hulka asus, ütles ta noorele emale, et mõlemad hoolitsevad oma lapse eest ja kummalgi pole teine-teise lapsega tegemist. Naised
lugu teadamata. Teevad ennatlike järeldusi. Nende perekond on heal elujärjel, puudust ei tunta. KERTU on kahekümne aastane lapsehoidja, käib ülikoolis. Stennu ütleb, et tal on kollased juuksed, kuigi neiu ise väidab blondid- valged. Kertu ei ole kuigi taibukas, pidevalt soovitab isa või ema käest küsida. RAUL on Kertu sõber või poisssõber. Pole täpselt defineeritud. Üldjuhul kui mees külla tuleb, saadab Kertu poisi jalust. Toob Sten-Erikule kingitusi, meeldib teha heameelt. PAPA on hallipäine suure habemega mees. Armastab Mariat, võttis oma hoole alla. Hoolimist saab välja tuua näiteks kooli asjade varakult ostmise näol. Võõraste silmade eest varjab oma elu, et vältida jutte. Hindab privaatsust. Ei ole jutukas, pigem oma ette hoidev. Polnud majanduslikult kindlustatud, ei oma kinnisvara, halval elujärjel. VANAISA JOHANNES on Siberis surnud mees, kes kaks perekonda ühendab. Ühelt poolt
Põltsamaa Ühisgümnaasium Moona Liisa ja Justuse seiklus. Koostajad : Kairit ja Kaisa Juhendaja : Külli Põltsamaa 2009 Moona Liisa ja Justuse seiklus Elas kord Moona Liisa ja Justus .Kes olid head sõbrad . Nad elasid mõlemad üksteisele suhteliselt lähedal , Justus elas Kuningamäel ja Moona Liisa seal lähedal tallis. Ühel ilusal suvepäeval otsustas Moona Liisa seal lähedal olevale aasale lilli korjama minna. Kui ta sinna jõudis oli seal Justus . Nad hakkasid juttu rääkima ja mängima .Nad mängisid ja jutustasid nii kaua kui neil hakkas igav ja otsustasid minna surnuaeda. Surnuaias oli pime ja jube Moona Liisa kartis aga ta ei näidanud seda välja . Nad olid Justuse isa haua juures kui äkki tuli kuskil mingi vanamees . Tal oli seljas must pikk mantel mis ulatus maani ja tal oli meetrine
Luges ühe saksa kirjaniku versiooni "Juuditist". Esimese variandi kirjutas juba varem, ilmus 1921. Ei usaldanud oma dramaturgioskusi, andis enne trükkimist ühele tolle aja tuntud lavastajale lugeda, siis ilmus. "Kõrboja peremees" 1922. I romaan. Maastikukirjeldused on Koitjärvelt. Tegevus varasuvest sügiseni. Jutustused. I periood: Treffneri kooli aegsed, 1900-1904 "Kuressaare vanad", hiljem ilmus "Mäetaguse vanade" nime all. Jutt vaesest vanast abielupaarist. Vanaeit muudkui kaagutab vanamehe kallal. Mees sureb ning naine mõtleb, et küll oli neil hea elu. 11 "Käbe-Kaarli noor naine" 60-a-ne mees võtab noore naise, kelle talla alla jääb. Jama selles, et nii vana m ja nii noor n. "Kaks paari ja üksainus" maaelu. Vaeste maainimeste elu kirjeldamine, kes otsivad väljapääsu vaesusest. Liigutavaim kuju Taidi-Laidi, vana mees, vallasant. Teised vaesed toidavad teda. "Rahaauk" (1907)
Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal
Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal
,,Kui kuningas teaks, mida rahvas temast arvab," ütles üks Kenti mees oma sõbrale, ,, saaks ta otsemaid rabanduse". Ja seal polekski midagi imestada. Tuhanded Riiginõukogusse jõudnud kirjad kinnitasid selle aravmuse paikapidamist. Kuningat nimetati rahva seas nii kelmiks, kui ka türanniks ja ravav pahameel oli õigustatud, arvestades kuidas Henry inimesi hukkas ja kogu tema usupoliitika oli samuti kõigile vastumeelt. Oma rahva jaoks oli Suurest Harryst saanud nüüdseks Vana Harry. Paljud lootsid tema surma. Naised ja lapsed Kahterine`tõi Henryle ilmale tütre, kes sündis elusalt ilma. Tema nimeks sai Mary ja tema oligi kogu aja jooskul Henry ja Kathrine` ainus ellujäänud laps kuna kõik ülejäänud, kas sündisid surnult või surid peatselt pärast sündimist. Tekkisid suured probleemid, kuna Henryl polnud ju poega, kellest saaks troonipärija. Henryl oli mitmeid armukesi, kellest Kathrine`teadis, kuid ta
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Turismiosakond Art Aamisepp Grete Jakobson Katriin Mats Annaliisa Orro TH1 ja EP1 "Mäleta mind" Filmi analüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.FILMI ANALÜÜS.........................................................................................................5 1.1 Sisu lühiülevaade................................................................
I Naise ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal
Samuti oli ta ,,Pärnu Postimehe" ja hiljem ka ,,Eesti Postimehe" väljaandja. Peale nende oli ta veel lausa I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost. Emilie Jannsen oli pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel. Tänu vanaemale, isale ja külarahvale õppis Lydia Koidula ladusalt ka eest keelt rääkima. Lydia Koidula oli peres vanim laps. Hiljem sündisid veel talle veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed olidki siis Lolla nime all. Lydia hakkas juba varakult tundma huvi Eestimaa ja eestlaste vastu. Ta jälgis ka huviga isa toimetusi kui isa tegi midagi. Ükskord läks noor Lydia Koidula oma isa kirjutuslaua juurde ja küsis: "Isa, pai isa, kellele sa kirjutad?". "Ma kirjutan eesti rahvale, mu laps, neile rõõmuks ja õpetuseks, mine sa ema juurde kanni tegema; palu ,ema annab sulle natuke saia
Tyltyl nägi, et Aeg oli ,,ühteaegu jumalus ja koletis; ta kinkis elu ja hävitas seda", ent ometi olid enamus lastest väga suures elevuses ja tahtsid juba maale pääseda. Aeg ei tohtinud Mytyli ega Tyltyli näha aga siiski märkas neid. Valgus kaitses lapsi ja andis neile kaasa ka taevase sinilinnu, ent lõpuks nägu Aeg siiski Tyltylit ja Mytylit ja ajas neid taga, nii et sinilind pääses lendu. VI VALGUSE TEMPLIS Tyltyl oli Tuleviku kuningriiki külastades väga rõõmus olnud, ent siiski oli lind kadunud kui unenägu ja poiss oli pettunud. Lapsed leidsid elemendid ja asjad end täissöönute ja joonutega. Isegi Koer oli nii purjus, et ei tundnud oma peremeest ära. Erandiks oli Kass, kes läks lastele pugema: "Igatsesin sind näha, sest olin väga õnnetu kõigi nende vulgaarsete olendite hulgas." Tegelik tõde oli see, et Kass ei kannataud mmidagi kangemat kui piim ning ta läks Valguse juurde, et end välja kaubelda. Valgus ei
edasi elada. Prillup ei hoolinud Marist, kuna ta oli nõus ära andma Mari, et saada piimaäri endale. Ehk siis Prillupi jaoks oli raha tähtsam kui naine. Ennem tehingu tegemist elasid Prillup ja Mari koos pigem kohustusest kui armastusest, sest Prillup ei oleks saanud ise hakkama laste kasvatamisega, kuid Mari oli lastele suurepärane kasuema. Ma arvan, et Prillup hoolis Marist, kuid ta ei saanud sellest ennem aru kui ta oli andnud Mari mõisahärrale. NB! Lisa kindlasti väiteid toestavad näited! 4. Analüüsi Mari olemust ja käitumist. Mari oli suhteliselt turtsakas ja endasse tõmbunud naine. Samas ta oli sõbralik ja heatahtlik, näiteks see kui Prillup ütles, et tapa see koiliblikas ära, kuid selle asemel lükkas Mari koiliblika aknast välja. Mari ei
Eduard Vilde (1865 -1933) Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 1887 1890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal,USA-s (1911), Kopenhaagenis (19111917) ja mujal Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aast
Samuti oli ta ,,Pärnu Postimehe" ja hiljem ka ,,Eesti Postimehe" väljaandja. Peale nende oli ta veel lausa I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost. Emilie Jannsen oli pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel. Tänu vanaemale, isale ja külarahvale õppis Lydia Koidula ladusalt ka eest keelt rääkima. Lydia Koidula oli peres vanim laps. Hiljem sündisid veel talle veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed olidki siis Lolla nime 5 all. Lydia hakkas juba varakult tundma huvi Eestimaa ja eestlaste vastu. Ta jälgis ka huviga isa toimetusi kui isa tegi midagi. Ükskord läks noor Lydia Koidula oma isa kirjutuslaua juurde ja küsis: "Isa, pai isa, kellele sa kirjutad?".
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
