Samas on sellisel juhul ka palju probleeme, kuna paljudel juhtudel ei taga sellised hanked parima pakkumise väljaselgitamist ja koos sellega ka riigile parima tulemuse saavutamist. Näiteks võib tuua Rae valla Pirita jõe reoveekogumisala veemajandusprojekti, kus probleemiks olid pakkumiste hindamiskriteeriumid. Eduka pakkumise eelduseks ei olnud ainult madalaim hind, vaid hindamisalustesse oli sisse toodud subjektiivne faktor, mis ei võimaldanud hankijale parima tulemuse saavutamist ehk materjalide pakkumise ja tööprogrammi osakaal oli liiga väike. Veel üheks näiteks kummalistest pakkumistest võib tuua esile Tammiste lasteaia projekteerimise ja ehituse projekti, kus anti vaid neli päeva kvalifitseerumiseks ja taotleja peab viimase viie aasta jooksul aastatel 2004-2008 olema nõuetekohaselt täitnud vähemalt kolm analoogset tehase tingimustes toodetud ruumelementidest ühiskondlike hoonete projekteerimise ja ehitamisega
Artjom Petrov Arvutada: 1. kauba F jääk soetusmaksumuses 30.06.2010 2. müüdud kauba F soetusmaksumus aastal 2010. 01.01.2010-30.06.2010 maksti hankijale 20900-17100=3800 01.01.2010-30.06.2010 müüdi 96200+3800=100000, mis on soetusmaksumuses 100000*0,75=75000 01.01.2010-30.06.2010 osteti 88800-3800=85000 eest Kui perioodil 01.01.2010-30.06.2010 ei oleks midagi müüdud, oleks varude jääk 30.06.2010 5000+85000=90000 01.01.2010-30.06.2010 jäi ostjatelt laekumata 20900-17100=3800 30.06.2010 olid laos kauba F varud 90000-75000= 15000 see on kauba väärtus, mis varastati 01.07.2010-31.12.2010 osteti 215000
d) vähendada ühe või teise konkreetse tarbija või tarbijate grupi nõudmist m n ai > b j · Varude ülejäägi ( i =1 j =1 ) korral võib esitada järgmised nõuded: 50. a) kõigil hankijatel jääks üle võrdne kogus kaupa; b) kõigil hankijatel jääks üle nende varudega võrdeline kogus kaupa; c) kaup jätta alles sellele hankijale, kelle pakkumine on kõige väiksem/suurem; d) kaup jätta alles sellele hankijale, kelle turvameetmed on kõige paremad; e) kaup jätta alles sellele hankijale, kelle hoiutingimused on kõige paremad; 51. 52. Transporditabeli üldkuju on järgmine: 53. b1 54. b2 55. ... 56. bn
1.4.Koosta lihtsustatud kasumiaruanne, bilanss aasta lõpus ja kassavoo aruanne Algbilanss Aktiva Passiva Arve Laen Varud Sisseseade Põhikapital Kasumiaruanne Bilanss aasta lõpus Aktiva Passiva Arved Varud Võlg hankijale Seadmed Põhikapital Kulum Ärikasum Kassavoog Raha sisse Raha välja CF Ettevõtlus ja turundus Nimi Õpperühm Harjutused
Puitmajade välisfasaadi renoveerimine Nimi ******* EAEI-** Matr nr **** Juhendaja: Lauri Mikli Tallinn 2011 1. Puitmajade välisfasaadi renoveerimine 2. Eesmärk Leida erinevaid lahendusi vanade muinsuskaitse all olevate majade välisfasaadi renoveerimiseks. 3. Töö teoreetilised alused Projekt algab ideede genereerimisega tellija poolt. Tellija esitab oma plaanid projekteerijale ja hankijale. Projekteerija lahkab kogu süsteemi tagurpidi, seega tellijal peab olema võimalikult palju varuideesid. Projekteerija teeb ka kontraettepaneku. Ideede genereerimisel kasutatakse erinevaid strateegiaid: etteantud ja hargnev strateegia, kohanev strateegia ning juhusliku otsingu strateegia. Etteantud ja hargnev strateegia tähendab, et on üks idee, mida hakatakse lahkama. Igal ideel on omad tegevused ja igast tegevusest areneb järgmine tegevus
usaldab") kirjel. Bilansimuutused · üks varakirje suureneb, teine väheneb - näiteks ettevõte ostab sularaha eest kaupa, raha väheneb, varu suureneb. · üks varakirje suureneb, üks kohustuste kirje suureneb saadakse teisest firmast materjali, arve tasumata. · üks varakirje suureneb, üks omakapitali kirje suureneb aktsionär tasub märgitud aktsiate eest. · üks varakirje väheneb, üks kohustuse kirje väheneb tasutakse hankijale arve. · üks varakirje väheneb, omakapitali kirje väheneb ostetakse tagasi aktsiad, raha välja, omakapitali kirje väheneb. · üks kohustuste kirje suureneb, üks kohustuste kirje väheneb pikaajaline laen viiakse lühiajaliseks, mille maksate tagasi järgmisel aastal. · üks kohustuste kirje suureneb, üks omakapitali kirje väheneb omaniku osaku üleviimine tagastuseta võlakohustuseks tema lahkumisel äriühingust.
varusid ja võlgu hankijatele•Kõrge hankijate käibevälde (üle 60 päeva) annab indikatsiooni sellest, et ettevõttel on probleeme oma hankijatele tähtaegselt tasumisel Kõrge varude käibevälde (üle 100 päeva) viitab varude ebalikviidsusele Kõrge (üle 45 päeva) debitoorse võlgnevuse käibevälde viitab probleemsete deebitoride olemasolule. •Samas teatud juhtudel võib asi ka vastupidi olla (nt kõrge võlgnevus hankijale viitab ettevõtte turujõule kaubelda hankijatelt välja pikki maksetähtaegu); •Oluline on ka käibeväldete trendianalüüs, kuna absoluutne tase on sektorite lõikes üsna erinev •Käibekapitali analüüs on eelkõige oluline kaubandusettevõtete puhul Likviidsussuhtarvud•Eesmärgiks hinnata ettevõtte võimet tasuda oma lühiajalisi kohustusi•Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (current ratio) – käibevara/lühiajalised kohustused. Normaalne, et oleks üle 1,
selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Käesoleval juhul hankelepingu §-s 3.1.4 sätestatud klausel, et „Hankija poolne viivitus §-s 3.1.3 nimetatud mõne kohustuse täitmisel ei mõjuta Täitja kohustust täita Leping ettenähtud lõpptähtajaks“ võib kaasa tuua selle, et hankelepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Kuna pooled olid kokku leppinud, et hankelepingu kohaselt annab Täitja möbleeritud Instituudi ruumid Hankijale üle 1. augustil 2014. Selleks, et Täitja saaks Instituudi ruumides üldse mööblit kokku panema hakata on vaja: a) vabu ruume b) teadmist ehk skeeme, kuidas ja kuhu mööblit paigaldada. Hankija pidi § 3.1.3 kohaselt andma Täitjale tühjad ruumid üle 10. juulil 2014. Kui aga Hankija oleks seda teinud näiteks alles 10. või hoopis 11. augustil 2014 ning kui jaatada hankelepingu § 3.1.4 kehtivust, mille kohaselt Hankija poolne viivitus §-s 3.1.3 nimetatud mõne kohustuse
eest. Tarnija juhitud kaubavaru puhul klient ostutellimusi ei esita. Tarnija teeb varude täiendamisotsuseid iseseisvalt, lähtudes talle kättesaadavaks tehtud kliendi müügi- ja laoseisu andmetest, samuti iga laoartikli kohta kokkulepitud kliendi laosaldo maksimum- ja miinimumtasemest. a. Konsignatsioonivaru vs tarnija omatud kaubavaru Konsignatsioonivaru: 1) kaubad või tooted, mille eest tasub hankija tarnijale siis, kui on need maha müünud, mitte siis, kui need on tarnitud hankijale; 2) ettevõttes hoiustatavad kaubad või tooted, mis kuuluvad tarnija omandusse kuni nende müümiseni lõpp-tarbijale. Tarnija omatud kaubavaru (supplier owned inventory): tarnija mitte ainult ei halda kliendi varusid, vaid ka omab kaubavarusid kliendi asukohas või selle läheduses kuni kliendipoolse tarbimise, kasutamise või edasimüügi hetkeni b. Distantseeritud vs partnerlussuhe Distanseeritud suhe: Ostja/hankija-
Kaubandusketid keskenduvad olemasoleva kliendibaasi hoidmisele, mis toob endaga kaasa üha tiheneva konkurentsi, püüdes pakkuda kliendile parimat hinda. 2.5 Põhilised tarnijad Selveris on tarnijaid väga palju, selleks on kasutusele võetud erinevate logistikafirmade teenused: Smarten, Via 3L ja Jungend. Tellimusi teostatakse läbi Telema internetipõhise tellimissüsteemi, kuhu tellimust sisestades, läheb see kohale otse hankijale ning samas ka vastavale logistikafirmale. Lisaks teenust osutavatele logistika ettevõtetele, on Selver loonud ka endale isikliku logistilise süsteemi, seda Jaotuskeskuse näol. Tellimusi edastatakse samuti läbi Telema programmi. Peamisteks hankijateks on Tere, A.Le Coq, Saku, Fazer Eesti, Valio, Tridens, Rakvere Lihatööstus, Tallegg, Maag Grupp, Prike, Eesti Pagar, Balbiino jpt. 6 3 RAAMATUPIDAMINE SELVERIS Selveri raamatupidamist teostab Selveri emaettevõte Tallinna Kaubamaja
uurimispõhimõttest ning tagama omal initsiatiivil kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamise (otsuse p 26). Praeguses asjas ei järginud ringkonnakohus uurimispõhimõtet ega selgitanud välja asja lahendamiseks olulist asjaolu, vaid tühistas hankija otsuse üksnes kahtluse põhjal. Tegemist on menetlusnormi rikkumisega. Kuivõrd pakkuja menetlusest kõrvaldamine valeandmete esitamise korral ei ole hankija kaalutlusotsus, ei olnud ringkonnakohtul vajadust jätta küsimus hankijale uueks otsustamiseks. Ringkonnakohtul tuli selle kohta ise seisukoht võtta. Kolleegium märgib ka, et asjaolu tuvastamine kohtu poolt aitab vältida uut kohtuvaidlust, mistõttu see on põhjendatud menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes. Samuti võivad kohtul olla hankijast ulatuslikumad võimalused asjaolude väljaselgitamiseks." [7] 3.5 Avalikkus ja andmekaitse HMS-i kohaselt on haldusmenetlus avalik. Haldustegevuse avalikkuse kui üldisest huvist
· mittetootmislikud üldkulud (näiteks valmistoodangu ladustamiskulud, administratiivhoone amortisatsioon jne); · turustuskulud (müügiosakonna palgad, transport kaupade müügiks) [1: 125]. Vara soetamine tähendab ettevõttele alati ostuväljaminekut (väljamakset), mis kirjeldatakse järgenevalt: a) vara sissetulek: D kaup, tooraine, materjal jne (ostuhind); D käibemaks (ostukäibemaks); K hankijale tasumata arved (kohustus); b) hankijale arve eest tasumine: D tarnijatele tasumata arved; K arvelduskonto, kassa [8: 37]. Äriettevõtetes on hakatud rohkem kasutama hankijate mõiste asemel tarnija mõistet. Kuid riigi allüksuses on üldkiri, mis reguleerib allüksusi kasutama siiski hankijate mõistet. Ostukulutused sisaldavad: · varude ostuhinda tavapärase maksetähtaja puhul; · varudega kaasnevat tollimaksu; · muid mittetagastatavaid makse (nt aktsiis või käibemaks, kui ettevõtte ei ole
Algjääk kg 2 800 6 400 7 200 4 160 2 800 2 800 Lõppjääk, kg 6 400 7 200 4 160 4 800 4 800 Kokku ostuvajadus, kg 31 600 64 800 68 960 42 240 207 600 Mat.maksumus, kr 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 Kokku mat.maksumus, kr 15 800 32 400 34 480 21 120 103 800 18 3.1. Oletame, et tasume hankijale 50% samas kvartalis, kui materjali osteti ja ülejäänud 50% järgmises kvartalis. I II III IV A Tasumata arved per.alguses 24 000 - - - 24 000 I kvartali ostust 8 900 8 900 - - 18 800 II kvartali ostust - 16 000 16 000 - 32 000
bussi küljel ning valgustatud liininumbri sildiga bussi ees. 2.7 Pakkuja on kohustatud kommertsliinivedude korraldamisel tõkestama kõrvaliste isikute vedu, mistõttu ta peab kontrollima hankija töötajate töötõendeid. 2.8 Sõitjatel on lubatud tasuta kaasa võtta isiklikke asju arvestusega, et need esemed ei oleks liialt suuremõõtmelised ja kaalulised ega häiriks või ohustaks kaassõitjaid. 2.9 Pakkuja peab korraldama kommertsliinivedu ja osutama hankijale veoteenuseid kooskõlastatud sõiduplaanide järgi. Kui sõiduplaanis toimuvad muudatused (muutub aeg või liin) või muutub bussi suurus või tuleb liinile tuua täiendav(ad) buss(id), on pakkuja kohustatud täitma hankija esitatud liiniveo tellimused hiljemalt ühe (1) kalendripäeva jooksul, kui hankija muudab ajutiselt või hiljemalt viie (5) kalendripäeva jooksul sellekohase tellimuse tegemise päevast, kui hankija muudab alaliselt teatud
.................................................................12 LISA 1. KODUTÖÖ ALUSEKS OLNUD PROJEKT ......................................................................12 2 KODUTÖÖ LÄHTEÜLESANNE Eelarvestamine teedeehituses_TE 51 / KTE 51_ kodutöö_2018 kevad Koostada hanke käigus peatööettevõtte poolne hinnapakkumine hankijale tee-ehitustöödele. · Vajalikud alusjoonised selleks ise leida ning kooskõlastada õppejõuga joonistel tehtav eelarve maht. Eelistatud projekt, mis on koostatud aines ETE009 ,,Teeprojekteerimine + projekt". · Koostada detailne pakkumine hankijale. Soovituslik kasutada klassifikaatorit ,,Teetööde tehniline kirjeldus" viimast versiooni. Võib kasutada enda koostatud klassifikaatorit, kuid sellest eelnevalt õppejõudu teavitada.
1.laenuprotsent 2.tulevikulootused 3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 4)tootmistehnoloogia täiustamine, 5)valitsuse maksupoliitika 30:Investeeringute rahaallikad 1.Ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a)algkapital b)säilitatud tulu ehk kasum c) amortisatsioonieraldised 2:võõrvahendid ehk välised ressursid a) riigi ja munitsipaaleelarve vahendid (mitmesugused toetused, abirahad) b)Eesti erakapital c)väliskapital d)ettevõttevõlg hankijale e)pangakrediit f)mitmesugused toetused (SAPARD) 31:Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid Investeeringute ( üldalused) efektiivsuse hindamise põhieesmärk on: 1) välja selgitada majanduslikult kõige otstarbekamad kapitalmahutuste rakendusalad ja objektid 2) välja valida teatud tingimustele sobivamad ehitiste , maaparanduse jmt. projektid, seadmete tüübid, masinate margid. Laiemas plaanis tähendab see ,et määratakse kindlaks
30. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid 1.laenuprotsent 2.tulevikulootused 3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 4.tootmistehnoloogia täiustamine, 5.valitsuse maksupoliitika 31. Investeeringute rahaallikad 1.Ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a)algkapital b)säilitatud tulu ehk kasum c) amortisatsioonieraldised 2.Võõrvahendid ehk välised ressursid a) Eesti erakapital b) väliskapital c) ettevõttevõlg hankijale d) pangakrediit 3.mitmesugused toetused ( EL fondidest) 32. Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid Investeeringute ( üldalused) efektiivsuse hindamise põhieesmärk on: 1) välja selgitada majanduslikult kõige otstarbekamad kapitalmahutuste rakendusalad ja objektid 2) välja valida teatud tingimustele sobivamad ehitiste, maaparanduse jmt. projektid, seadmete tüübid, masinate margid. Laiemas plaanis tähendab see, et määratakse kindlaks
Mastaabiefekt ja muudel põhjustel tekkiv mahajäämus kuludes (suured kulud) Oskusteabe kaitstus Kogemuskõvera efekti olemasolu Toote diferentseeritus ja tarbija lojaalsus Ümberlülituskulud Kapitalivajadused Juurdepääs turustuskanalitele Riiklikud ja omavalitsuste piirangud Oluliste ressursside nappus või kontrollitavus turul tegutsejate poolt Hankijate mõjukus Hankijal pole asenduskaupu Ostja haru ei ole hankijale olulisteks klientideks või on fragmenteeritud Hankija tooted on unikaalsed või diferentseeritud, ümberlülitumiskulud suured Ostjatel puudub võimalus vertikaalseks integratsiooniks hankijate suunas Hankijatel võimalus ise siseneda ostja harusse Hankivas harus domineerivad üksikud suurettevõtted, mis ise ei sõltu üksikutest suurostjatest Ostjate mõjukus Hankiv haru koosneb väikeettevõtetest, kuid ostjaid on vähe
toodete puhul, mis võivad anda suurt psühholoogilist kasu; Sotsiaalne risk - tekib seoses võimalusega, et toode ei pruugi olla sotsiaalselt aktsepteeritav. Äritarbija ostuotsustusprotsess: 1. probleemi teadvustamine; 2. toote spetsifikatsiooni koostamine; 3. alternatiivsete toodete ja hankijate otsimine; 4. alternatiivide võrdlemine; 5. toote ja hankija valimine, tellimuse esitamine; 6. ostujärgne hinnang valitud tootele ja hankijale. 5. Turunduse keskkond Mikrokeskkond Mikrokeskkond kujutab endast jõudu, mis mõjutab otseselt organisatsiooni toimimise edukust. Käsitleb turundust tarbijate, firmade ja majandusharude lõikes. Turunduse mikrokeskkond koosneb: Tarbijad Konkurendid Tarnijad Turustajad Vahendajad Uued turule sisenejad Aktsionärid Muud huvirühmad Turunduse situatsioonianalüüsi olulisemad tegevused ja
Taaskautatav võib olla toode tervikuna või tema osad (pudelid, konteinerid, kaubaalused jne) Jaemüüja on ettevõte, kelle käive moodustab peamiselt jaemüügist. Jaemüüja ostab kauba kas tootjalt või hulgimüüjalt ja müüb selle edasi lõppkliendile, omades vahepeal omandiõigust kaubale. Jaemüük toimub: kaubamaja, kaubanduskeskus, supermarket, spetsiaalpoed, lokaalsed poed (väikepoed kohalikele elanikele), säästupoed, odavpoed (müüvad nt eelmise hooaja kaupu) Hankijale suunatud funktsioonid: turuinfo kogumine; sorteerimine; riski vähendamine; edustamine Tarbijale suunatud funktsioonid: kauba hankimine; sobiva koguse tagamine; kauba kohaletoimetamine; tooteinfo edastamine; müügijärgne teenindus Hulgimüüja on ettevõtte, kes ostab tootja toodangu ja müüb selle teistele vahendajatele – enamasti jaemüüjatele, omades vahepeal omandiõigust kaubale. Tootjale suunatud funktsioonid: ladustamine; transportimine; riski vähendamine;
See on eriti oluline kui : Kasutatakse äsja kuivatist tulnud materjali – materjali peab jõudma jahtuda ruumi temperatuurini Tuuakse talvel materjal tootmisruumi – materjal peab jõudma soojendada ruumi temperatuurini Enne tööleasumist on oluline kontrollida kas hangitud materjal vastab nendele näitajatele, mis hankijaga kokku lepiti : Materjali kvaliteedilt Materjali koguselt Hiljem on juba raske esitada hankijale võimalikke pretensioone . Töökoha varustus ja organiseerimine peab vastama tehtavale töö iseloomule : Töö keeruks Nõutav kvaliteet Töö maht (toodete kogus ) Töökohal peab olema piisavalt ruumi, et sinna saaks mugavalt pigutada : Vajalikud materjalid Valmistoodang Töölaud Tööriistad ja abuvahendid Töökoha valgustus . Töökoha valgustus peab vastama nõuetele . Eristatakse :
Vea korral võetakse muudatus töösse tarkvara arendaja kulul, mis pole kindlasti meeskonnale kasulik. Sel juhul muudab projektijuht lepingut, analüütik kirjutab analüüsi ümber, arendaja omakorda muudab juba rakendatud koodi, testija täiendab testlugusid ja viib testid uuesti läbi. Kui aga selgub, et muudatus on kliendi poolt soovitud “lisaarendus”, siis projektijuht küsib meeskonna käest mahuhinnangu muudatuse kohta ja koostab hankijale hinnapakkumise. Seejärel teavitab hankija projektijuhti oma otsusest: kas tellitakse lisaarendus või mitte. 3.4 Vastuvõtmise plaan Tavaliselt üks kord kahe nädala jooksul toimuvad ülevaatekoosolekud, kus osaleb ka hankija. Koosolekul demonstreeritakse valmis saadud asju. Näidatav peab vastama projektis kokku lepitud "valmis" kriteeriumitele. Sinna kuuluvad kõik funktsionaalsed ja ärinõuded, kasutajaliides, turvalisus ja koormustestid. Tehtud arendust näidatakse juba töötavas
vahel. Tööstuslikus turunduses erinevad ostjad omandavad tööstustooteid ja teenuseid muude toodete valmistamiseks ja teenuste osutamiseks või edasimüügiks. Äritarbija/tööstustarbija ostuotsustusprotsess 1.Probleemi teadvustamine 2.Toote spetsifikatsiooni koostamine 3.Alternatiivsete toodete ja hankijate otsimine 4.Alternatiivide võrdlemine 5.Toote ja hankija valimine, tellimuse esitamine 6.Ostujärgne hinnang valitud tootele ja hankijale. Ostuotsusprotsessis osalejad: Initsiaatorid; Kasutajad; Mõjutajad; Ostjad; Otsustajad; Teabesõelujad B2B(äri) turundusjuhi roll ostuotsustes - Planeerimine ja prognoos; Organiseerimine ja kontrollimine; Juhtimine; Ostuotsuse mõjude hindamine. Ostutüübid tööstus- ja äriturunduses - Korduv taasost; Modifitseeritud taasost; Uus ost Erinevatel ostutüüpidel on erinev tase probleemi uudsuses, infovajaduses, uute alternatiivide hindamisel
taotluse ka ühiselt, sellisel juhul on tegemist ühispakkujate ja ühistaotlejatega. Hankemenetluse korraldamine toob kaasa kulusid nii hankijatele kui ka pakkumisi ette valmistavatele pakkujatele. Sellest tulenevalt on RHS § 15 kohaselt sätestatud riigihanke hankemenetluse korraldamise, ehitustööde kontsessiooni andmise ja ideekonkursi korraldamise kohustuse maksumuse piirmäärad avaliku sektori hankijale: 14 Rahvusvaheline Lihthange Hange hange Asjad ja teenused alates Riik ja riigiasutus > 10 000 € > 40 000 € > 130 000 €
mõne tundmatu brändi korral. x Harjumuslik jäetakse mõni etapp vahele, kulutatakse vähem aega, tunnuslik tuntud brändi ostmisele. Äritarbija ostuotsustusprotsess: x Probleemi teadvustamine x Toote spetsifikatsiooni koostamine x Alternatiivsete toodete ja hankijate otsimine x Alternatiivide võrdlemine x Toote ja hankija valimine, tellimuse esitamine x Ostujärgne hinnang valitud tootele ja hankijale 1.3. Osalusmäära teooria Tarbija osalusmäär näitab, kui palju vaimseid ressursse rakendab ta tajumise ja infotöötluse käigus. Tarbija kestev osalus viitab sellele, et tarbijal on suur tootehuvi ja ta mõtleb tihti tootele. Osalusmäära mõjutab toode, ostja isiksus, ostusituatsioon ning ostja ja müüja suhtlus. Brändilojaalse käitumise korral on tarbija suure kogemuse ja kõrge osalusmääraga, talle on toode oluline ning ta ostab teadlikult vaid kindlat brändi.
· töötajad- on huvitatud sissetulekust, töökoha säilimisest, rahuldavatest töötingimustest jne, lk 64 Omanikku huvitab raha- dividendid. ETTEVÕTTEVÄLISED HUVIGRUPID lk 64 · võõrkapitali omanikud- valdavalt pangad; huvitab, et oleks ettevõtteid kellele saab laenu anda ja et see ettevõte oleks edukas ja maksevõimeline (määravad oluliselt ettevõtte eesmärkide formuleerimist- kui tekivad makseraskused) · hankijad- hankijale on oluline, et oleks kindlad lepingupartnerid. Lisaks hinnale huvitab hankijat kuidas tarbitakse, millises koguses. Hankijatel on võimalus dikteerida tingimusi. Nende positsioon (mõju) on tugev. · kliendid- kui konkurents on nii piisavalt tihe, et kliendil on valikuvõimalused · konkurendid- tegutsevad samas valdkonnas ja võiksid koostööd teha · riik ja ühiskond- keskkond üldiselt EESMÄRKE võib määratleda kui
AKTIVA: pool koosneb käibevarast ja põhivarast. Käibevara hulka kuuluvad likviitsed varad, mis on üldjuhul 1 aasta jooksul kas muudetavad rahaks (kaubad) või kasutatakse ära äritegevuseks (materjalid). Käibevara hulka kuuluvad: raha ja panga kontod väärtpaberid nõuded ostjate vastu ja muud nõuded viitlaekumised (tulevaste perioodide tulud, panga intressid) ettemakstud tulevaste perioodide tulud (ettemaks hankijale, maksude ettemaksed) varud – Põhivara teenindab tootmisprotsessi pikaajaliselt, tavaliselt kauem kui üks aasta. 1. pikaajalised finantsinvesteeringud 2. kinnisvara investeeringud 3. materiaalne põhivara (maa, ehitised, masinad, seadmed, tööriistad, inventar) 4. immateriaalne põhivara (ainetu vara) patendid, kaubamärgid, litsentsid. PASSIVA: kohustused ja omakapital koosneb: – lühiajalised kohustused (kuni 1. aasta pikkused kohustused)
AKTIVA: pool koosneb käibevarast ja põhivarast. Käibevara hulka kuuluvad likviitsed varad, mis on üldjuhul 1 aasta jooksul kas muudetavad rahaks (kaubad) või kasutatakse ära äritegevuseks (materjalid). Käibevara hulka kuuluvad: · raha ja panga kontod · väärtpaberid · nõuded ostjate vastu ja muud nõuded · viitlaekumised (tulevaste perioodide tulud, panga intressid) · ettemakstud tulevaste perioodide tulud (ettemaks hankijale, maksude ettemaksed) · varud – Põhivara teenindab tootmisprotsessi pikaajaliselt, tavaliselt kauem kui üks aasta. 1. pikaajalised finantsinvesteeringud 2. kinnisvara investeeringud 3. materiaalne põhivara (maa, ehitised, masinad, seadmed, tööriistad, inventar) 4. immateriaalne põhivara (ainetu vara) patendid, kaubamärgid, litsentsid. PASSIVA: kohustused ja omakapital koosneb: – lühiajalised kohustused (kuni 1. aasta pikkused kohustused)
taotluse ka ühiselt, sellisel juhul on tegemist ühispakkujate ja ühistaotlejatega. Hankemenetluse korraldamine toob kaasa kulusid nii hankijatele kui ka pakkumisi ette valmistavatele pakkujatele. Sellest tulenevalt on RHS § 15 kohaselt sätestatud riigihanke hankemenetluse korraldamise, ehitustööde kontsessiooni andmise ja ideekonkursi korraldamise kohustuse maksumuse piirmäärad avaliku sektori hankijale: 14 Rahvusvaheline Lihthange Hange hange Asjad ja teenused alates Riik ja riigiasutus > 10 000 € > 40 000 € > 130 000 €
- Kokku passiva 380 000.- Selle tehingu tulemusena toimub muudatus ainult bilansi passiva struktuuris. Osa lühiajalisest kohustusest muutub pikaajaliseks kohustuseks. Neljandasse rühma kuuluksid majandustehingud, mis toovad kaasa ettevõtte varade (aktivate) ja kapitali (passivate) vähenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusel väheneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui passiva kokkuvõte). Nt. Tasuti materjali ja masina ostuarve hankijale 180 000 kr. AKTIVA PASSIVA Raha 20 000.- Lühiajaline pangalaen 50 000.- Materjal 20 000.- Lõpetamata toodang 40 000.- Pikaajaline pangalaen 50 000.- Masinad ja seadmed 120 000.- Omakapital 100 000.- Kokku aktiva 200 000.- Kokku passiva 200 000.-
annaabi.ee 
