Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Hamlet- oma aja kangelane - sarnased materjalid

hamlet, trooni, hullu, ülbe, taanist, teadnud, tapetud, juttu, alamad
thumbnail
6
doc

Meie aja kangelane

köitvaid ja liigutavaid jooni. Ent mis peamine- tegelased on keerulised, nagu on keeruline elugi. Aga kesksel kohal on ,,oma aja kangelase", haige ajastu poja Petsorini vastuoluline kuju, kes ühteaegu veetleb ja tõukab eemale. M. Lermotov- Meie aja kangelane. Esimene peatükk( sisu tegevuse järgi) -TAMAN. See lugu on kirjutatud Petsorini märkmete pôhjal. See on Petsorini päeviku esimene osa. Selles on juttu kuidas Petsorin läheb linna nimega Taman. Petsorin satub elama ühte viletsasse hurtikusse. Selles hurtsikus elas ka üks pime poiss. Esimesel ööl satub ta nägema kentsakat asja- pime rääkis kellegi naisterahvaga mererannas, kes omakorda ootas paati. See naine oli hüti perenaise tütar. Järgmisel ôhtul kohtab Petsorin peretütart ja nad lähevad randa, istuvad paati ja sôidavad merele. Ta môistab, et see oli lôks ja ta ei oska ujuda. Kuidagi suudab ta tüdruku paadist välja

Kirjandus
308 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Hamlet - kokkuvõte ja tegelased

SHAKESPEARE: HAMLET Kokkuvõte Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet

Kirjandus
283 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

"Hamlet" William Shakespeare - kokkuvõtted

Ta pidas lugu näitlejatest ning oli ise lugupeetuist lugupeetu. Jõudes tagasi Taanimaale pettus ta kõiges: emas, onu Claudiuses, õukonnas ja taani rahvas ning üldse kogu maailmas. Taanimaa, ja kogu maailm, oli tema jaoks vangla, umbrohtu kasvanud aed, mis vohab mittevajalikust. Nii tekkis tema käsitusse inimesest ja maailmas sügav vastuolu. Hamlet pettus oma emas, sest Getrudi tunded oli muutlikud ja pinnapealsed. Kuningas Hamlet oli ideaali lähedane, Glaudius tema vastand; ometi sai Glaudius endist kuningast ja abikaasat Getrudi jaoks asendada. "Nõrkus, oled naine!" Siiski armastas Hamlet oma ema väga ning püüab enese poole võita. Oma onule Claudiusele tahtis Hamlet kätte maksta, sest too tappis Hamleti isa võimu ja rikkuse ihast. "Võib naeratada ning olla ise lurjus." Selleks mängis Hamlet hullu, et onu valvsust uinutada

Kirjandus
439 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Olla või mitte olla - Hamlet

,,Olla või mitte olla'' Igal inimesel tuleb elus ette olukord, kui ta peab omale esitama küsimuse : ,,Olla või mitte olla?" Selles oli ja on probleem, vähemalt prints Hamleti jaoks , kes püüdis jõuda selgusele paljudes küsimustes, eriti aga selles , mis puudutas tema isa tapjat. Hamletil oli raske taluda seda ,et tema isa mõrtsukas on troonil ja kavatseb abielluda tema emaga. Hamlet teadis aga , et ta peab midagi ette võtma. Ta süda ei annaks talle rahu enne , kui tõeline mõrtsukas on paljastatud. Mina saingi aru nii , et Hamlet ei janunenud mitte niivõrd trooni , kuivõrd õigluse järelel. Seega ei saanud Hamlet Claudiust lihtsalt maha lüüa , tehes seeläbi endast lihtlabase mõrtsuka. Hamlet pidi Taanimaale näitama tõelist mõrtsukat. Lihtsam oleks olnud kindlasti käega lüüa ning kättemaksuiha maha suruda , ent ma

Kirjandus
275 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kas valiksin Fausti või Hamleti tee?

ümbritsevad pidevalt ebameeldivad sündmused. Samas on nende karakterid ükstisest suhteliselt erinevad. Kumma tee mina valiksin, kas Fausti või Hamleti? Valik ei ole kindlasti lihtne, kuna valida on kahe halva varjandi vahel. Kergem oleks ju surra kohe kui seda läbi ebaõnnestumiste ja kannatuste oodata, seega hea meelega ei tahaks olla kummagi nende tegelase nahas. Kuna sellest valikust aga sõltub mu kirjanduse hinne ja olen kohustatud seda tegema, arvan, et reaalsem valik oleks Hamlet. Analüüsime siis tegelasi. Miks Hamlet? Shakespeare'i peategelane Hamlet on märksa realistlikum ja elulähedasem kui seda on Faust. Hamletil olid maailmast head arusaamad, ta oli tarkuses ja intelligentsis oma aja inimestest ees. Tema lahendused olukordadele meeldisid mulle ka. Näiteks kus ta mängib meelega lolli, et hoida madalamat profiili ja kus jätab ise tapja ellu kannatama nähes teda palvetamas. Minuarust väga hästi lahendatud. Tema elu on ka paljuski

Kirjandus
279 allalaadimist
thumbnail
8
doc

William Shakespeare " Hamlet "

HAMLET W. Shakespeare · William Shakespeare 1564-1616 Sündinud Stratfordis. Isa John Shakespeare jõukas majaomanik, ema Mary Arden maa- aadliku tütar. Õppinud ladinakoolis(lad. ja kreeka keelne õpe), oskas itaalia ja prants. keelt ja õppis palju ajalugu. 1582 abiellus Anna Hathaway'ga. 1583 sündis esimene laps Susanna 1585 sündisid kaksikud Hamlet ja Juliet. 1587 siirduti Londonisse. Seal sai teatrisse tööle publiku hobuste hoidjana. Algul alamnäitleja, hiljem kõrgem näitleja. Tegeles vanade tekstide ümbertöötamisega. Sellega ka rikastus. 1592 on juba tuntud nimi näitekirjanduses. 1596 poeg Hamlet suri. 1611 pöördub tagasi kodulinna. 1616 haigestub tüüfusesse, suri samal aastal enda 52. sünnipäeval. Looming jaguneb kolme perioodi : 1) Elurõõmsad ja värvikad komöödiad. ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees",

Kirjandus
175 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Olla või mitte olla

,,Olla või mitte olla ’’ Igal inimesel tuleb elus ette olukord, kui ta peab omale esitama küsimuse : „Olla või mitte olla?” Selles oli ja on probleem, vähemalt prints Hamleti jaoks , kes püüdis jõuda selgusele paljudes küsimustes, eriti aga selles , mis puudutas tema isa tapjat. Hamletil oli raske taluda seda ,et tema isa mõrtsukas on troonil ja kavatseb abielluda tema emaga. Hamlet teadis aga , et ta peab midagi ette võtma. Ta süda ei annaks talle rahu enne , kui tõeline mõrtsukas on paljastatud. Mina saingi aru nii , et Hamlet ei janunenud mitte niivõrd trooni , kuivõrd õigluse järelel. Seega ei saanud Hamlet Claudiust lihtsalt maha lüüa , tehes seeläbi endast lihtlabase mõrtsuka. Hamlet pidi Taanimaale näitama tõelist mõrtsukat. Lihtsam oleks olnud kindlasti käega lüüa ning

Kirjandus
30 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Hamleti sisukokkuvõte

arukas ning eelkõige loomulik inimene. Ta pidas lugu näitlejatest ning oli ise lugupeetuist lugupeetu. Jõudes tagasi Taanimaale pettus ta kõiges: emas, onu Claudiuses, õukonnas ja taani rahvas ning üldse kogu maailmas. Taanimaa, ja kogu maailm, oli tema jaoks vangla, umbrohtu kasvanud aed, mis vohab mittevajalikust. Nii tekkis tema käsitusse inimesest ja maailmas sügav vastuolu. Hamlet pettus oma emas, sest Getrudi tunded oli muutlikud ja pinnapealsed. Kuningas Hamlet oli ideaali lähedane, Glaudius tema vastand; ometi sai Glaudius endist kuningast ja abikaasat Getrudi jaoks asendada. "Nõrkus, oled naine!" Siiski armastas Hamlet oma ema väga ning püüab enese poole võita. Oma onule Claudiusele tahtis Hamlet kätte maksta, sest too tappis Hamleti isa võimu ja rikkuse ihast. "Võib naeratada ning olla ise lurjus." Selleks mängis Hamlet hullu, et onu valvsust uinutada ­ ebanormaalsetes oludes

Kirjandus
31 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Hamlet

"Olla või mitte olla" Iga inimene on kunagi elus olukorras, mil ta peab esitama enesele selle juba üsnagi kulunud küsimuse: "Olla või mitte olla?" Selles tõesti on ja ka oli probleem, vähemalt teatud ajal Taanimaal ühe kõrgest soost noormehe hinges ja peas. Selleks noormeheks oli troonilt tõugatud prints Hamlet, kes püüdis selgusele jõuda paljudes asjades, eriti aga küsimuses, mis puudutas tema isa tapjat. Hamletil polnud lihtne taluda teadmist, et tema isa mõrtsukas istub ülbelt troonil ja kavatseb kosida tema enese ema. Hamlet pidi midagi ette võtma, tema õilis süda ei lubanud toimuvast lihtsalt mööda vaadata. Asi polnud sugugi selles, et Hamlet oleks olnud auahne; ta ei janunenud mitte trooni, vaid õigluse järele

Kirjandus
295 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

W. Shakespeare "Hamlet"

W. Shakespeare "Hamlet" 1 Loe V vaatuse 1. stseeni ja otsusta, kui vana oli Hamlet. Määra ligikaudne tegevusaeg. Põhjenda. 1.1 Hamlet oli kolmekümneaastane. Teose ligikaudne tegevusaeg võib olla 16.-17. sajand. 2 Miks ütles Hamlet emale nii: "Nõrkus, naine, on su nimi!". Põhjenda. 2.1 Sellepärast, et Hamleti ema ei saanud aru, milline mees tegelikult Claudius oli. Ema oli nõrk ja ei tahtnud endale seda tunnistada. 3 Mille eest hoiatasid Laertes ja Polonius Opheliat? Miks? 3.1 Laertes ja Polonius ütlesid Opheliale, et Hamlet ainult teeskleb armastust tema vastu ja tahab tema süütut hinge ära kasutada. 4 Kas Hamlet oli hull? Põhjenda. Too kaks näidet.

Kirjandus
58 allalaadimist
thumbnail
9
docx

W. Shakespeare "Hamlet"

W. Shakespeare "Hamlet" Üldistus (7 lauset) Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes

Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Essee "Mõistan Hamletit"

Mõistan Hamletit Hamlet sai teada, et öövalvurid nägid tema isale sarnast vaimu. Ta läks järgmine päev seda ise vaatama. Kohates vaimu kutsus viimane Hamletit kaasa.Sõbrad aga hoidsid teda kinni, sest nad kahtlustasid, et mingi saatur on ta isa kehastanud. Hamlet läks aga siiski kaasa, et saada teada täit tõde. Mina Hamleti asemel oleks arvatavasti sama teinud. Kui vaim andis Hamletile käsu Claudiusele kätte maksta, siis Hamlet nõustus sellega kuigi oli vähe kahtlev. Mina samas olukorras oleksin samuti maksnud kätte oma isa tapjale. Kuigi oleksin kahelnud, sest ei saa tappa ju mõtlemata. Mis saab siis kui saad hiljem teada, et süüdi on hoopis keegi teine. Nagu vanasõnagi ütleb: ,,Enne mõtle, siis tegutse." Hamleti isa vend abiellus Hamleti emaga. See aga Hamletile sugugi ei meeldinud, et ta ema Gertrud nii mõtlematu inimene oli olnud. Minagi arvan, et Gertrud oleks pidanud ennem järgi mõtlema.

Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
1
doc

„Hamlet“ William Shakespeare - kokkuvõte

,,Hamlet" William Shakespeare Oma esimestes sõnades annab Hamlet mõista, et tema lein ei ole pelgalt poos ning kuigi lein oma rüü ja ehetega on näideldav, käib tema loomus sellest üle. Hamlet tegutseb terve loo jooksul vaid ühe eesmärgi nimel ­ kätte maksta oma isa mõrva eest. Seda tehes tundub, et ta kaotab palju oma olemusest, kättemaks muudab mehe lõpuks süüdimatuks ning ükskõikseks, ta kaotab usalduse inimeste vastu. Ainus, keda mees pimesilmi ning põhjendatult usaldab on Horatio. Et oma

Kirjandus
250 allalaadimist
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
100 allalaadimist
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

de Clermonti ja Champagne'i marssali *? Kus jalgvärav, mille juures vastupaavst Benedictuse bullad puruks kisti * ja mille kaudu nende toojad pilkeks mitrasse ja kirikukuube ehituna tagasi läksid, et siis minna avalike patukahetse-jatena läbi Pariisi? Ja kus on suursaal oma kulla ja sinaga, oma teravkaarte ja raidkujudega, oma sammaste ja hiiglasuure võlviga, mis oli üleni nikerdusi täis? Ja kus on kuldtuba? Ja kivilõvi ukse ligidal, pea maas ja saba jalge vahel, nagu Saalomoni * trooni lõvid, alandlikus asendis, mis nii sobib jõule õigluse ees? Ja ilusad uksed? Ning ilusad aknad? Ja kaunimustrilised taotud rauad, mida nähes BiscornetteMl käed longu vajusid? Mis on meile jäetud kõige selle asemele, Gallia ajaloo, gooti kunsti asemele? Kunsti asemele Saint-Gervais' 10 portaali kohmaka arhitekti de Brosse'i * rasked, rusuvad võlvid; ajaloo asemel aga on meil paljusõnalised mälestused jämedast sambast, mis veel tänapäevalgi edasi kajavad igasuguste advokaatide lobas.

Kirjandus
90 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kas Hamletist oleks saanud hea valitseja?

Sander Laurson Paide Gümnaasium 10r klass Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja? Hamlet oli Taani prints, kes teostas oma õpinguid Wittenbergis ning tuli tagasi Taanimaale, et sängitada oma isa. Tema isa oli endine kuningas, kelle elu lõppes ootamatult. Hamlet kui arukas ja juurdlev inimene taipas, et isa surm ei olnud loomulik. Mehe kinnisideeks sai tõe välja selgitamine, mis sai talle saatuslikuks. Hamlet oli üsnagi isekas mees, tema tahtmine sai alati teoks mis iganes hinna eest, kuid tema eesmärk oli ikkagi Taanimaale väärika juhi leidmine

Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ellumõistetu "Hamlet"

"Hamletis" ei olnud perekonda ja neil ei olnud ka õnne. Claudius, kes krooniti Taanimaa kuningaks, tappis oma venna ning võttis omale naiseks Gertrudi, kes oli Taanimaa kuninganna ja Hamleti ema. Kuritegu saab alati tasutud ning nii sai seegi mõrv oma lõpp lahenduse. Hamleti isa vaim ilmutas end pojale ja käskis tal teo eest kätte maksta. Hamletile saigi see kohustuseks, sest ta armastas oma isa väga ning ta tappis Claudiuse. Kas jääda iseendaks või mitte? Hamlet ei suutnud lõpuks enam jääda iseendaks kuna tema isa vaim soovis seda, et Hamlet tema eest kätte maksaks ja seda Hamelt tegigi. Hamletil polnud lihtne elada teadmisega, et tema isa mõrtsukas istub troonil-tema õige koha peal ning tahab kosida tema ema. Hamlet pidi lihtsalt midagi ette võtma, tema õilis süda ei lubanud toimuvast lihtsalt mööda vaadata. Hamlet ei olnud tegelikult ahne mees vaid tahtis,et kõik oleks õiglane. Ta ei janunenud mitte trooni, vaid õigluse järele

Kirjandus
57 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mille nimel võitles ja hukkus Hamlet

Mille nimel võitles ja miks hukkus Hamlet Kõik algas sellega, et prints Hamleti isa kuningas Hamlet suri. Matustest oli möödas vaid paar kuud, kui kuninganna juba Hamleti venna Claudiusega abiellus. Hamlet arvas, et see käitumine on kohatu, kuid ta ei oskanud midagi kahtlustada, kuna Hamlet ise oli korralik ja aus. Alles pärast oma isa vaimuga kohtumis hakkas Hamlet mõtlema, et tegu võis olla mõrvaga ning veendus selles pärast oma „teatrieksperimenti“ Kui Hamlet oli teada saanud kuriteost, asus ta õiglust jalule seadma. Hamleti võitlusel oli ilmselt kaks põhjust. Esiteks kättemaksuiha- tasuda kätte oma isade hukkajale. Teiseks motiiviks oli see, et Hamlet oli sõnapidaja mees ja kui ta oli lubanud kätte maksta siis ta pidigi seda tegema. Väga oluliseks tegi asjaolu, et Hamlet armastas oma isa väga. Vähemolulisteks põhjusteks võib nimetada, et iga ausa inimese soov on õiglus jalule rajada. Samas tahtis Hamlet seaduslikku õigust oma troonile

Kirjandusteose analüüs
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mille nimel võitles ja miks hukkus Hamlet?

Mille nimel võitles ja miks hukkus Hamlet? Sündmustik algas sellega, et prints Hamleti isa kuningas Hamlet suri. Matustest möödus vaevalt paar kuud, kui kuninganna juba vana Hamleti venna Claudiusega abiellus. Hamleti jaoks oli selline käitumine äärmiselt kohatu, kuid kuritegu ta veel kahtlustada ei osanud, sest Hamlet ise oli aateline ning aus ja selle pärast ei oodanud ebaausat käitumist ka teistelt. Alles pärast isa vaimuga kohtumist hakkas Hamlet mõrva võimalusega arvestama ning lõplikult veendus roima toimumises pärast oma "teatrieksperimenti". Teada saanud koletu kuritöö toimepanekust, asus Hamlet õiglust jalule seadma. Mina arvan, et Hamleti võitlusel oli kaks peamist põhjust. Esiteks täiesti inimlik kättemaksuiha ­ tasuda isa mõrvarile sama rauaga või kui õnnestub, siis isegi julmemalt. Raamatus oli koht, kus Hamletil avanes võimalus

Kirjandus
197 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

Paris annab õuna Aphroditele. Maailma ilusaim naine oli Ilus Helena, kes oli juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Paris läks Spartasse, kus kuningas ta soojalt vastu võttis. Parisel õnnestus Helena röövida. Kui Menelaos koju tuleb, märkab ta, et naist pole ja kuulutab Troojale sõja. Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvab põllul soola, vastab küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, muutes ta tüdrukuks. Tüdrukute seas laoti relvad lauale ja linnas tekitati vallutamist. Kõik tüdrukud tormasid kiljudes minema, ainult Ach haaras relva. Nii saadi ka tema kätte.

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
3
docx

William Shakespeare Hamlet

William Shakespeare Hamlet Prints Hamlet, olles väga solvunud, leinab Taanimaal Helsingöri lossis oma isa kuningas Hamletit, kes olla surnud kaks kuud varem. Arvati, et kuningas Hamlet oli surnud kas loomulikku surma või siis maohammustuse kätte. Peale kuninga surma asus kohe samale troonile Claudius, prints Hamleti onu ja endise kuningas Hamleti vend. Claudius võttis troonile asudes kaasaks kuningas Hamleti kaasa, kuninganna Gertrudi. Hameletil tekkis kohe kuri kahtlus, et isa surmas on kindlasti mängus Claudiuse käsi. Ta arvas, et Claudius tappis kuninga, et saada omale riigi võim ja ka kuninganna. Lisaks isa kaotusele kaotas Hamlet

Kirjandus
37 allalaadimist
thumbnail
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Upitage ta tagasi oma apelsinivärvi hobuse selga ja saatke ta minema!» «Mitte enne, kui olen su tapnud, argpüks!» hüüdis d'Artagnan, kaitses ennast nii hästi kui suutis ega taganenud 14 mitte sammugi kolme vaenlase ees, kes teda materdasid. «Hoopleb nagu gaskoonlane kunagi,» pomises aadlik. «Jumala eest, need gaskoonlased on täiesti parandamatud! Jätkake siis tantsu, kuna ta seda tingimata soovib. Kui ta ära väsib, küll ta siis ise ütleb.» Kuid tundmatu ei teadnud, mis liiki kangekaelsusega tal on tegemist: d'Artagnan ei olnud mees, kes võiks iialgi armu paluda. Nii jätkus võitlus veel mõned hetked. Lõpuks, olles täiesti kurnatud, laskis d'Artagnan kukkuda mõõgal, mille kepihoop oli pooleks murdnud. Teine hoop tabas teda otsaette ja paiskas ta ühtaegu täiesti verisena ja peaaegu meelemärkusetult maha. Just sel hetke! joosti igalt poolt sündmuspaigale kokku. Kartes skandaali, viis

Kirjandus
123 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksam 10 klass

Paris annab õuna Aphroditele. Maailma ilusaim naine oli Ilus Helena, kes oli juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Paris läks Spartasse, kus kuningas ta soojalt vastu võttis. Parisel õnnestus Helena röövida. Kui Menelaos koju tuleb, märkab ta, et naist pole ja kuulutab Troojale sõja. Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvab põllul soola, vastab küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, muutes ta tüdrukuks. Tüdrukute seas laoti relvad lauale ja linnas tekitati vallutamist. Kõik tüdrukud tormasid kiljudes minema, ainult Ach haaras relva. Nii saadi ka tema kätte.

Kirjandus
540 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Nimetu

Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kirjanduse eksam 10. klass

,,Kuningas Oidipus" on antiiktragöödia, sest see vastab kõigile tragöödiaks olemise kriteeriumitele. (Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend). Kõige täiuslikumaks tragöödiaks on peetud Sophoklese "Kuningas Oidipust". Oidipus püüdis vältida kuritegusid, mida Delfi oraakel oli talle kuulutanud. Kuid neist hoidudes tegi ta need tahtmatult teoks: tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Ta ei teadnud, kes olid tema tegelikud vanemad ja tappis teel tundmatu ränduri. Uude linna saabunud Oidipus valiti kuningaks ja anti naiseks eelmise kuninga lesk. Kui tõde ilmsiks tuli, torkas Oidipus endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse. Näidendi mõte seisneb hellenitele olulises küsimuses: saatusele vastuhaku võimalikkuses. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine,

Kirjandus
51 allalaadimist
thumbnail
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

tüli esimese ettejuhtuva poisiga. Õpetaja, tõsine vanem mees, segas end vahele; kui ta siis selja keeras, tutistas Tom järgmises pingis istuvat poissi, oli aga oma raamatusse süvenenud, kui poiss ümber pöördus. Siis torkas ta teist poissi nõelaga, et kuulda, kuidas see «ai!» ütleb, ja sai jälle õpetajalt noomida. Kogu Tomi klass oli justkui ühe vitsaga löödud: rahutu, kärarikas ja tülikas. Kui neil tuli vastata, siis ei teadnud keegi oma salme hästi ja kogu aeg pidid teised ette ütlema. Siiski rühiti kuidagi läbi, ja igaüks sai oma tasu väikeste siniste piletite näol, millele olid trükitud pühakirjasõnad; iga kähe päheõpitud salmi 30 eest sai ühe sinise pileti. Kümme sinist piletit võrdusid ühe punasega ja need võis selle vastu vahetada; kümme punast piletit võrdusid ühe küllasega; kümne kollase pileti eest andis

Kirjandus
182 allalaadimist
thumbnail
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Odysseus paljastab end Penelopele. Nüüd proovis Penelope Odysseust taas proovile panna, kuna ta kahtles. Annab ülesande abieluvoodi teise kohta tõsta. Odysseus ütleb, et seda ei saa teha, kuna voodi 1 sammas on elusast puust. Nüüd sai Penelope aru, et see oli tõesti tema kauaoodatud mees. Ta palus Odysseuselt andeks, Odysseus oli hea ja andestas talle. Nüüd said nad mõlemad täielikult nautida teineteise lähedust. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Aga siis tulevad tapetud kosilaste sugulased – Odysseus külvab nad kinkidega üle, kõigil on hea meel ja Ithakale saabub jälle rahu! 2. G.Suitsu elu ja looming, paari luuletuse analüüs Sündis Tartumaal, Võnnus. Isa koolmeister. Oli suurte vaimsete annetega lapsepõlves. Luges 4-aastaselt läbi piibli (ei tea, kas midagi aru ka sai). J. Liivi looming avaldas muljet. Gümnaasiumihariduse sai Tartus. Käis venekeelses gümnaasiumis. Õppis vene, saksa, prantsuse, kreeka keelt

Kirjandus
151 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

Don Jose matab ta maha. See tehtud, läheb ta esimesse politseijaoskonda ning annab ennast üles. Minu arust on selle loo sõnumiks, et armastus keerab kõik pahupidi. PILET NR.6 1.JUHAN LIIVI LOOMINGU ÜLEVAADE. JUHAN LIIVI LUULE. LUULETUS PEAST. Proosa Jutulooming langeb aega, mil Liiv töötas ajalehtede juures. Näiteks ,,Pildikene Peipsi rannalt", ,,Joak", ,,Õnnelik juhtumine", kogumik ,,10 lugu". Pärast 1888.aastat avaldas 40 lühemat ja 4 pikemat juttu. Tuntumad ,,Vari", ,,Käkimäe kägu", lühijutud ,,Peipsi peal" ja ,,Igapäevane lugu", jutt Punasoo Marist ehk laiemas mõistes tublist eesti naisest. ,,Vari" on autobiograafiline jutustus, sest Liiv leidis, et selles oli koos ta enese lapse-, karja- ja noormehepõli ning isegi ta kurb armastusromaan. Kirjutas ka miniatuure ehk laaste, näiteks ,,Varblane", ,,Ilus suvepäev oli" ja ,,Ega me ometi sellepärast vihased ole?..." Luule Liivi luules võib eristada nelja tüüpi luulet

Kirjandus
105 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kirjanduse arvestus (10. klass)

Siegfriedile korraldati matused, peale seda sõitis tema isa tagasi koju. Ta kutsus Kriemhildi endaga kaasa, aga Kriemhild tahtis ema juurde jääda. Kuna Kriemhild ei tahtnud enam lossis elada, ehitati talle toomkiriku juurde maja. Vendade palvel lasi ta niebelungide aarde sinna tuua. Hagen varastas talt aarde ja uputas Reini jõkke, vandudes, et ei avalda selle asukohta enne, kui kõik tema käskijad on surnud. Samal ajal suri hunnide kuninganna ja kuningas Etzel tahtis omale uut naist. Tema alamad soovitasid talle Kriemhildi, kuna see oli kõige õilsam kuninganna, keda eales nähtud. Etzel saatis Rüdegeri naisele järgi. Kriemhild oligi nõus ja nad sõitsid koos hunnide juurde. Neil oli suured pulmad ja nad elasid koos väga õnnelikult. Kriemhild sünnitas Etzelile poja. Kättemaks oma vendadele ei läinud tal kunagi meelest. Ta lasi nad kõik Wormsist endale külla kutsuda. Vennad olid rõõmsad, ega aimanud halba. Kohale jõudes korraldati neile suur pidu, mis lõppes halvasti

Kirjandus
203 allalaadimist
thumbnail
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

äärest ning seega ei sobinud ta just selleks õigeks Klausile. Klausi iseloom ühtis suuresti Hannesega, kuid Klausil puudus innukus ja mõningateks töödeks vajalik visadus. Arno Turja oli pere vanim poeg ning ta lahkus kodust varakult. Ta oli neist ainus, kes ihkas hinges suuremat vabadust, kui kodukoht pakkuda suutis. Seepärast ta lahkuski, et teha tööd laeval ja kogeda seda suurt vabadust. Teoses on temast juttu ainult alguses. Hannese vanemad olid lahked ja heasüdamlikud inimesed. Nad tundsid elust rõõmu sellisena nagu see parasjagu oli. Mõlemad vanemad avaldasid Hannesele suur mõju. Kahjuks suri Hannese ema varakult ning hiljem jäi Hannese isa halvatuks. Teose lõppedes jääb Hannes isa eest hoolitsema. Kuna isa oli talle eluks andnud nii palju tarkusi siis tundis ta tema ees suurt autunnet ning seepärast ei suutnudki ta teda üksi jätta

Kirjandus
407 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

Rüütel andis moorile vabad käed teha nii, nagu moor heaks arvab, et mõlemale parem oleks. Moor muutus kaunitariks ­ nad said õnnelikuks. Emanda moraal: kui mees on kitsi ja vastik, olgu ta neetud, ta peab naise pilli järgi tantsima, siis on kõik hästi. · Oxfordi tudengi elu: Tudeng räägib, mida Padovas õpetlaselt oli kuulnud. Lugu räägib Saluzzo markii Walterist, kes ei hoolinud murest, aina lõbutses, isegi naist polnud. Markii alamad ja rahvas nõudsid, et ta naise võtaks. Markii ei lubanud alamatel sellest rohkem juttu teha ja naiseleidmine tema mureks jätta, korraldagu alamad ainult pulmapidu. Kõrval külas elas vaesuses Griselda, kes markiid oma ilu ja voorustega võlus. Markii läks pulmapäeval külla uurima, kas neiu on ikka nõus. Griselda ja ta isa nõustusid. Griselda oli silmapaistvalt hea, vaga ja veatu. Kui Griselda tütre sünnitas, tahtis markii

Kirjandus
72 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

Lauras on hinnatav püüd vabadusele ning endamääramisele, kuigi ta seda taotleb ainult oma isikliku elu raames . Ka Piibeleht tunnetab selgesti kultuurielus valitsevat korruptsiooni, kuid ei avalda selle vastu protesti (Sandri arusaamade järgi on ta iriseja, s.o. rahulolematu). Piibeleht ei ole võitleja, ta on ühiskondliku kujuna arvestatav kui loov sõnakunstnik, aga ka sellena jääb tema sotsiaalne kaal selgitamata, sest Vilde teeb ainult paari sõnaga juttu tema kunstilistest tõekspidamistest. Olgugi boheemlane , on Piibeleht siiski praktiliselt mõtlev ning tegelikke olusid arvestav inimene. Rikkus ja selle abil saavutatavad elumõnud ei näi teda veetlevat. Ent siis muutub praktilises elus enam kui tagasihoidlik sulemees leidlikult kombineerivaks, lihvitud, poleeritud, rafineeritud ärivaimuks, kes vana ärihai Vestmanni ninapidi veab. Tegelikult piirdus Piibelehe ärivaim leidlikkusega rakendada "Pisuhänd" oma kosjavankri ette

Kirjandus
105 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Suuline exam

" (1988, trükiarv 115 000) Ühe linnakooli eesti keele õpetaja Tehvan satub juhuse tahtel klassijuhatajaks 10. klassile, kus õpib tema tütar Birgit, kelle olemasolust isal seni aimugi polnud. Ka tütar peab isaks oma kasuisa. Ema teatab Birgiti isale, kuidas asjad tegelikult on, sest tüdrukul on kooliga probleeme. Birgiti eest hoitakse seda jätkuvalt saladuses. Mõistagi läheb asi sellest esiotsa ainult hullemaks, kõne all on Kaagvere eriinternaatkooli saatmine. Juttu on teistestki probleemsetest lastest ja kodudest. Lõpuks saab Birgit siiski oma pärisisa tagasi. Küsimus ema südamest aga jääb. 14. "Kirjad laagrist" (1989, trükiarv 80 000) Autobiograafilised ja dokumentaalsed jutustused Vorkuta vangilaagrist. Kõrvuti lausa uskumatu eluiha ja ängistav lootusetus. Reetmised ja eneseohverdused, argus ja suuremeelsus, visa võitlus vaimu nürinemise vastu. Üürikesed kiindumised ja haprad laagrisuhted

Kirjandus
125 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun