ainevahetust, sisesekretsiooninäärmete tegevust, säilitada nägemisvõimet, ära hoida väsimuse teket ning tugevdada inimese töövõimet ja parandada enesetunnet. Inimese toit peab sisaldama vähemalt kakskümmend vitamiini, mis teatavas kindlas koguses on inimorganismi normaalseks arenemiseks ja eluks tingimata vajalikud. Tavaliselt jaotatakse vitamiinid kahte rühma: * 1) rasvas ( ja õlis) lahustuvad (A-, D-, E-, K-vitamiin jt) * 2) vees lahustuvad (C-, B1-, B2-, B6-, B12-, PP-vitamiin jt). Rasvas lahustuvad vitamiinid A-vitamiin on puhtal kujul viskoosne, peaaegu värvusetu õli. Õhuhapniku ja ultraviolettkiirte toimel laguneb kergesti. A-vitamiin lahustub rasvades, riknenud rasvades aga hävib. A-vitamiin esineb ainult loomsetes organismides, tekkides maksas taimsest ainest karotiinist.
Alused on hüdroksiidid, mis koosnevad enamasti metallioonist ja hüdr. ioonist OH-.(nt.NaOH,Mg(OH)2,Al(OH)3,Fe(OH)2)Hüdr.ioonide arv aluse valemis sõltub metalliiooni laengust.Vees lahustuvad hüdr.on leelised.Liigitamine:1)Vees lahustuvad alused-leelised,IA ja IIA(alates Ca)rühma metallide hüdroksiidid.2)Vees mittelahustuvad e.rasklahust uvad alused.Kõik ülejäänud alused.Nimetamine:Püsiva metalli o.-a.pu hul->metalli nimi+hüdr.(nt.KOH->kaaliumhüdroksiid,Mg(OH)2->ma gneesiumhüdr)Muutuva metallio.-a.puhul->metalli nimi+metalli o.-a. +hüdr(nt.Fe,Cr,Mn,Cu,Pb,Su)Cu(OH)2->vask(II)hüdr.Fe(OH)3->raud (III)hüdr.Füüs.omadused:1)Leelised:valged kristalsed ained,hügrosko
Lahusti on aine,milles on jaotunud lahustunud ained Hüdrosfäär kõik maailma mered,ookeanid jms Hüdraatumine on lahustunud aine osakeste seostumine polaarsete vee molekulidega Lahustumisel soola kristall jaguneb hüdraatunud ioonideks Aine lahustub vees seda paremini, mida tugevamini tema osakesed hüdraatuvad Tugevad happed või alused esinevad vesilahuses ainult ioonidena. Nõrgad happed või alused osa molekulidest jaguneb lahustumisel ioonideks Soolad, mis lahustuvad vees esinevad vesilahuses ainult ioonidena. Aine lahustumisel vees soojus mõnel juhul eraldub, mõnel neeldub. Aineosakeste seostumisel veega soojus eraldub( vist ). Osakestevaheliste sidemete katkemisel kristalse aine lahustumisel soojus neeldub. (Enamiku tahkete ainete lahustumine vees on endotermiline ja ülekaalus on energia neeldumine kristallivõre lagunemisel) Hüdraatumine on eksotermiline siis kui ülekaalus on soojuse eraldumine
Karotenoidide idenfitseerimine ja sisalduse määramine Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: Sooritatud: 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Teooria Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Lipiidid ei lahustu vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes solventides, vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid.
3.) ks kolmikside hapnik - kaks valentsolekut 1.) kaks ksikut 2.) ks kaksik 5) Orgaanilises keemias kasutatavad valemid 1.) summaarne ehk molekulvalem 2.) klassikaline ehk tasapinnaline struktuurvalem 3.) lihtsustatud ehk lhendatud struktuurvalem 4.) ruumiline struktuurvalem 5.) nurkvalem ehk molekuli graafiline kujutis 6) Orgaaniliste ja anorganiliste ainete vrdlus. org - * peamiselt kovalentne side * madalad sulamis- ja keemistemperatuurid *halb elektrijuhtivus *vees halvasti lahustuvad * mittepolaarsetes hendites hsti lahustuvad anorg. *iooniline side *krged sulamis- ja keemistemperatuurid *hea elektrijuhtivus * vees hsti lahustuvad *mittepolaarsetes hendites halvasti lahustuvad 7) Ssiniku redoksomadused. Ssiniku aatomi o-a vi olla vahemikus -4 kuni +4. Viksemates astmetes kitub oksdeerijana. Ning suurima ssiniku o-a puhul kitub redutseerijana. Kui aste on vahemikus -4 kuni +4 siis vib kituda nii kui oksdeerija kui redutseerija
Mäletsejaliste seedeelundkonna iseärasused Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Eesmagudes, peamiselt vatsas, alluvad kääritamisele kõik toitained, kõige ulatuslikumalt süsivesikud; nii keeruka ehitusega polüsahhariidid (tselluloos, hemitselluloos) kui ka kergesti lahustuvad suhkrud ja tärklis. Proteiin: Suurem osa sööda proteiinist lõhustub vatsas ensüümide toimel peptiidide ja vabade aminohapeteni, mõned aminohapped lõhustuvad järgnevates etappides edasi ammoniaagiks, orgaanilisteks hapeteks ja süsinikdioksiidiks. Proteiini kääritamise käigus vabanenud peptiide, aminohappeid ja ammoniaaki kasutatakse vatsa mikroorganismide poolt toitainetena oma kehavalgu sün...
kiire toime valikuline toime kiire lagunemine ·Liigid putukatõrje umbrohutõrje seenhaiguste tõrje lehtede langetajad ALKOHOLID Alkoholid tetraeedrilise süsinikuga seotud hüdroksüülrühm Alkoholide füüsikalised omadused ·Vesinikside à suhteliselt kõrged to ·Lahustuvad vees, alates 5-st süsinikust lahustuvus väheneb järsult C-C11 Vedelikud C12-C20 Tardunud rasvataolised C21-Cn Tahked Lahustuvus ·Sarnane lahustub sarnases Hüdrofoobsed ained lahustuvad hüdrofoobsetes lahustites (bensiin) Hüdrofiilsed ained lahustuvad hüdrofiilsetes lahustites (vesi) Alkoholide keemilised omadused · Täielik oksüdeerumine (põlemine) CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O · Osaline oksüdeerumine (Cu-katalüsaatoràaldehüüd) 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O · Reageerimine leelismetallidega (à alkoholaat) 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa+H2 · Dehüdraatimine 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 (eeter) CH3CH2OH H2O + CH2=CH2 (alkeen) Tähtsam esindajad
Algselt pärineb sõna pärsia keelsest sõnast ,,zarniqa" ja süüria keelsest sõnast ,,zarnikh", (mis tähendas kuldkollast arseenimaaki), kust see laenati kreeka keelde kujul ,,arsenikon" (see on seotud ka samalaadse kreeka sõnaga ,,arsenikos", mis tähendab tugevat). Ladina keelde võeti sõna üle kui ,,arsenicum" ning Vana-Prantsuse keelde kui ,,arsenic", millest tulenes inglise keelne sõna. Eesti keelde tõlgiti see arseenina. KÕIK vees lahustuvad ja maomahla toimel lahustuvaks muutuvad arseeniühendid on väga mürgised. Looduses leidub arseeni kõige rohkem ühendeis väävli ja metallidega, aga ka puhaste kristallidena. Harilikult eristatakse metalset ehk halli ehk arseeni, kollast arseeni ning -, - ja -arseeni. Metalset arseeni lisatakse näiteks haavlite tootmiseks kasutavaile pliisulameile. Pronksiajal lisati arseeni sageli pronksisegusse (,,arseeni pronks"), mis muutis sulami raskemaks.
Flavonoidid Koostajad: Flavonoidid on vees lahustuvad taimsed pigmendid, mida esineb rikkalikult kõigis taimedes ja peaaegu kõik taimsed koed on võimelised neid sünteesima. Nad annavad taimele lõhna, õitele, koorele ja viljadele värvuse ja maitse. Flavonoidid moodustavad suure polüfenoolsete ühendite rühma, mida esineb rikkalikult köögiviljades, puuviljades ja marjades, tees, aga ka veinis. Looduses esineb vähemalt 2000 flavonoidi. Nad põhjustavad lõhna ja maitset.
Monosahhariidid nt glükoos 3-6 süsinikku C6H12C6 Polüsahhariidid nt tärklis Oligosahhariidid nt maltoos. 11. Millised on järgmiste sahhariidide funktsioonid organismides glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos, maltoos, laktoos, sahharoos, kitiin, tselluloos, tärklis, glükogeen. Glükoos- kerge energiaallikas. Fruktoos- samuti kerge energiaallikas. Mõlemad on kristalsed, magusad ja lahustuvad vees. Riboos ja desoksüriboos- on nukleiinhapetes( DNAs ja RNAs, moodustavad nö skeleti) Maltoos ehk linnasesuhkur Laktoos ehk piimasuhkur Sahharoos- glükoos+fruktoos. Leidub peaaegu kõikides taimedes. Kitiin- lülijalgsete ning seente rakkudes, moodustab kaitsvaid kestasid, vees ei lahustu, ei seedu. Tselluloos- struktuuripolümeer, mida leidub taimerakukestades. Tärklis- peamine taimne varuaine, ei lahustu külmas vees ning laguneb amülaasi toimel.
1. aineklasside definitsioonid(mis on alkaanid jne) Orgaanilised ained, mis koosnevad ainult C ja H-st nimetatakse süsivesinikeks: võib jaotada 5 suurde klassi: Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille süsinike vahel on ainult üksiksidemed. Alkaanide üldvalem: CnH2n+2. Lihtsaim esindaja metaan CH4. Füüsikalised omadused: Alkaanid on veest kergemad ühendid. Vees on nad praktiliselt lahustumatud. Lahustuvad eetris, raskesti lahustuvad etanoolis. Keemilised omadused: Tavalisel temperatuuril väga püsivad ja passiivsed, mis on tingitud kaovalentsetest üksiksidemetest (δ-side). Kõrgetel temperatuuridel põlevad. Alküülrühma e. radikaali nimetus tuletatakse alkaanist. Radikaalid - paardumata elektronidega osakesed, mis püüavad moodustada keemilist sidet teiselt osakeselt puuduvat elektroni haarates Akleenid - Alkeenid on süsivesinikud, mis sisaldavad süsinikeaatomite vahel kaksiksidet. Üldvalem:CnH2n
LAHUSTUVUS https://m.youtube.com/watch?v=gcxU2uXeh0c Aine lahustuvus näitab, mitu grammi aineid saab lahustada 100 grammis vees. Paljudes lahustes on lahustiks vesi. On aineid, mis lahustuvad vees väga vähe, neid võib lugeda vees peaaegu lahustumatuteks. Sellised ained on näiteks: paljud soolad, hüdroksiidid, oksiidid ja suurem osa orgaanilisi aineid. Paljud ained lahustuvad vees hästi, näiteks: HCl, NaOH, H3PO4, sahharoos jne. Küllastumata lahus- lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Küllastunud lahus- lahus, milles lahustatud aine sisaldus (antud tingimustel) on maksimaalne. Hästi lahustuvad ained- lahustuvus üle 1g/100g H²O. Vähe lahustavad ained- lahustuvus 0,1-1g/100g H²O Praktiliselt mitte lahustuvad- lahustuvus alla 0,1g/100g H²O Gaaside lahustuvust vees iseloomustatakse küllastunud lahuses 100 g vee kohta
Puskariõli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust, koosneb kahest pentanooli isomeerist. Põlemine- C2H5OH + 3O2 = 2CO2 + 3H2O. Oksüdeerumine(tekib aldehüüd: CHO)- 2C2H5OH + O2 = 2CH3CHO + 2H2O. Reag. Leelismetallidega(tekivad alkoholaadid)- 2C2H5OH + 2Na = 2C2H5ONa + H2. Alkoholaatide hüdrolüüs- C2H5ONa + H2O = C2H5OH + NaOH. Füüsilised omadused: Lihtsamad suht kõrgete keemistº ja vees hästi lahustuvad, molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti, mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Füsioloogilised om: narkootilise toimega, mürgitusel kahjustavad kesknärvisüsteemi, maksa, neere; metanool ja pikema süsinikahelaga alkoholid kahjustavad pöördumatult nägemisorganeid. Metanooli 5-10 ml=pimedaks+mürgistus; 30ml= surm; imendub läbi naha, mürgitus ka aurude sissehingamisel. n=m(g)/M(g/mol)
Vitamiinid ja koensüümid Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida organism vajab väikestes (katalüütilistes) kogustes, ent mida ta ise sünteesima pole võimeline või mille sünteesikiirus pole piisav organismi vajaduste katmiseks. Vitamiinid jaotuvad vastavalt füsikokeemilistele omadustele vees lahustuvateks ja lipiidides ehk rasvades lahustuvateks. Vees lahustuvad vitamiinid on organismist väljutatavad uriiniga ning nende liig ei oma tavaliselt toksilist efekti. Samas ei akumuleerita vees lahustuvaid vitamiine organismis tagavaraks märkimisväärsel hulgal ning seetõttu peame neid pidevalt toiduga juurde saama. Rasvades lahustuvate vitamiinide liiast organism nii lihtsalt ei vabane, seetõttu on nad suures koguses toksilised. Paljude lipiidides lahustuvate vitamiinide tagavara on
Gaaside lahustuvus temperatuuri tõstes väheneb, sest gaasidel pole kristallvõret. Co2 ja joodil pole vedelat olekut Sarnane lahustub sarnasega: polaarsed lahustid lahustavad polaarseid aineid või ioonseid aineid, mittepolaarsed või vähepolaarsed ained lahustavad mittepolaarseid aineid Molekulaarsete aimete lahustumisprotsess: ei teki ioone, tekivad mitteelektrolüüdid ja lhaus ei juhi elektrit(erandiks on happed, mis on küll molekulaarsed, kuid tekivad ioonid) gaasid ja vees lahustuvad vedelikud, põhjuseks vesiniksidemete teke vee molekuli ja molekulaarse aine vahel. Lahustuvad alkoholid, sahariidid, karboksüülhapped, amiinid Hüdrofiilsed ained-veesõbralikud, nt nahk, puit Hüdrofoobsed ained-tõrjuvad vett, nt rasv Elektrolüüdid-ained, mis jagunevad vees lahustumisel ioonideks Elektrolüütiline dissotsiatsioon-aine jagunemine lahustumisel ioonideks Elektrolüüdid jagunevad: (ioonideks jagunemise ulatuse järgi)
Nende aatomite ja ioonide vahel liiguvad ühised väliskihi elektronid H-side molekulidevaheline side, mida ei eksisteeri kuskil mujal, saab tekkida ühendites, kus vesinik on seotud endast elektronegatiivse aatomiga nind kus esineb polaarne molekulide H-side on tugevam kui teised molekulivahelised jõud ja seetõttu kulub tema lõhkumiseks rohkem energiat e. H-side tõstab aine keemistemp. Ühendid, mis on võimelised moodustama vesiniksidemeid, lahustuvad vees paremini, kui need mis ei ole selleks suutelised Keemiline side on mõjujõud elementide aatomite vahel ühendis. Keemilise sideme tekkimisel läheb aatom üle püsivasse olekusseja selle käigus vabaneb energia Keemilise sideme liigid: *Kovalentne side, mis moodustub ühiste elektronipaaride abil välise elektronkihi paardumata elektronide vahel *Iooniline side, moodustub erinimeliselt laetud ioonide vahel *Metalliline side, moodustub metalli attomitest ja elektronidest
Üldvalem on R-OH Eetrid on orgaanilised ained, milles hapniku aatomiga on ühendatud 2 süsivesiniku radikaali. Üldvalem R-O-R Alkoholaadid on alkoholi kui happe soolad. Propaantriooli struktuurvalem on CH2OHCH2OHCH2OH Etaandiooli struktuurvalem on CH2OHCH2OH Alkohole võib pidada nõrkadeks hapeteks. Alkoholide keemistemperatuurid on kõrgemad kui vastavatel süsivesinikel, sest alkoholi molekulide vahel on vesiniksidemed ja nende lõhkumiseks kulub täiendavat energiat. Alkoholid lahustuvad vees paremini kui vastavad süsivesinikud, sest nad moodustavad vee molekulidega vesiniksidemeid. Mida rohkem on alkoholi molekulis OH rühmasid, seda paremini nad lahustuvad vees. Mida pikem on ühe OH rühma kohta süsinikahel, seda halvemini nad lahustuvad vees. CH3OH metanool, puupiiritus C2H5OH piiritus, viin C3H7OH propanool C4H9OH butanool Omadused Esimesed alkoholid on vedelikud. Suure molekulmassiga alkoholid on tahked. Kõik alkoholid on hüdrofiilsed.
OKSIIDID keemilised omadused: ALUSED keemilised omadused: 1. al.oksiid+hape=sool+ves 1. alus+hape=sool+vesi 2. al.oksiid+hap.oksiid=sool 2. alus+hap.oksiid=sool+vesi 3. tugevalt al.oksiid+vesi=leelis 3. leelis+sool=uus sool+uus alus (üks neist 4. nõrgalt al.oksiid+vesi=? sade, esimesed lahustuvad vees) 5. hap.oksiid+alus=vesi+sool 4. lahustumatu alus (t)= oksiid+vesi 6. hap.oksiid+al.oksiid=sool ALUSED saamine: 7. hap.oksiid+vesi=hape 1. akt.metall+vesi=leelis+vesinik 8. amf.oksiid+hape=sool+vesi 2. akt.met.oksiid+vesi=leelis OKSIIDID saamine: 3. sool+leelis=alus+sool (esimesed vees 1. metall+hapnik=oksiid lahustuvad) 2. mit
5) Lagunemine: Hape (t°) HapOks + H2O (hapnikhapped) 4. Alused ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone (OH-). Aluste hulka kuuluvad hüdroksiidid. Hüdroksiid koosneb metalliioonist ja hüdroksiidiooni(de)st. III -I Keemia põhitõed Fe (OH) 3 a) Tugevad alused vees lahustuvad (IA, IIA rühma (v.a. Mg, Be) metallide) hüdroksiidid ehk leelised. Saamine: 1) AlOks + H2O Leelis (I ja II A rühma metallid alates kaltsiumist) 2) Aktiivne metall + H2O Leelis + H2 b) Nõrgad alused vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid (enamuse metallide hüdroksiidid). Saamine: 1) Sool + Leelis Sool + Hüdroksiid c) Keemilised omadused:
Alused ehk hüdroksiidid On ühendid, mis koosnevad metalli ioonist ja hüdroksiid ioonist. Annab vesilahuses hüdroksiide. Üldised omadused *sööbiv toime *indikaatorite iseloomulik värvus aluselistes lahustes *reageerimine hapetega *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid-mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab dissotsieerumisel lahesesse metalli katioone ja hüdroksiiniioone. Leelis- vees lahustuv tugev aine nt NaOH. Vähemaktiivsete metallide hüdroksiid-nõrgad alused ja nad lahustuvad vees halvasti nt Cu[OH](2). Hüdroksiidide nimetused on analoogsed vastavate metallioksiidide nimedega. Nimi antakse nagu metallioksiididele. Nime lõpp on hüdroksiid. NaOH - naatriumhüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Fr(OH)2 - raud(II)hürdoksiid Alused jagunevad kahte gruppi vees lahustuvad ja vees lahustumatud. Vees lahustavaid nim. leelisteks. Leelise lahuseid saab kindlaks teha indikaatorite abil. Mitte lahustuvad hüdr. indikaatori värvust ei muuda.
· Reageerivad sooladega = uus sool ja uus hape Reaktsioon toimub siis, kui tekib nõrgem hape või sade Kui tekib H2CO3, siis tekkemomendil laguneb ta veeks ja süsinikdioksiidiks · Lagunemine kuumutamisel = happeline oksiid ja vesi Lagunevad ainult hapnikhapped Aluste (hüdroksiidide) keemilised omadused · reageerivad hapetega = sool ja vesi · reageerivad happeliste oksiididega = sool ja vesi · reageerivad sooladega = hüdroksiid ja sool lähteained peavad olema lahustuvad ja saaduses peab tekkima sade · lagunevad kuumutamisel = aluseline oksiid ja vesi ei lagune IA rühma metallide hüdroksiidid soolade keemilised omadused · reageerivad metallidega = sool ja metall metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall · reageerivad hapetega = sool ja hape reaktsioon toimub siis, kui tekib nõrgem hape või sade · reageerivad alustega = alus ja sool lähteained lahustuvad ja saaduses sade
atlandi 6 heeringas 19,1 1000 900 1600 1800 350 900 250 700 Valkude põhiliigid Valgud Lihtvalgud Liitvalgud ehk proteiinid ehk proteiidid Lihtvalgud · Lihtvalgud koosnevad ainult AH-jääkidest. Neid liigitatakse lahustuvuse ja temperatuurikindluse järgi erinevatesse liikidesse. 1. Globulaarsed valgud 1) albumiinid lahustuvad hästi vees ja kalgenduvad kuumutamisel. Leidub munavalges, hobuse-, eesli ja inimpiimas. Albumiinide hulka kuulub ka botulismitoksiin valktoidulise bakteri elutegevuse saadus, üks tugavamaid senituntud mürke. Lihtvalgud b) Globuliinid lahustuvad soolalahustes, kalgenduvad kuumutamisel sojavalgud, lihavalgud. Lehmapiimas laktoglobuliin, mis võb põhjustada allergiat. c) Prolamiinid lahustuvad 80%-lises etanoolis.
tekib sool ja metall ***Leelismetallid reageerivad külma veega, kuid ei asenda soola koostises vähem aktiivseid metalle, vaid reageerivad veega ja tekkinud leelis võib reageerida soolaga 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2NaOH + CuCl2 = Cu(OH)2 + 2NaCl 2Na + CuCl2 + 2H2O = Cu(OH)2 + 2NaCl +H2 Tähtsamad ühendid *oksiidid tahked valged ained, mis reageerivad veega andes leelise (Na2O2 + 2H2O = 2NaOH + H2O2 *hüdroksiidid on vees lahustuvad, tahked valged kristalsed ained, seovad õhust süsinikdioksiidi 2NaOH + CO2 = Na2CO3 + H2O *soolad on valged kristalsed ained, enamasti vees hästi lahustuvad Kasutamine: Na2CO3 sooda, pesuvahendina; NaHCO3 söögisooda; NaCl keedusool, tähtsaim tooraine keemiatööstuses LEELISMULDMETALLID IIA rühma metallide aatomite väliskihi elektronvalem on ns2 [Mg(12):1s22s22p63s2] http://www.abiks.pri.ee
9)Alusel.oksiid+happel.oksiid CaO+CO2 -> CaCO3 10)Metall + mittemetall Na+Cl -> NaCl Liigitus: 1)Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 2)Vesiniksoolad: NaHCO3; NaH2PO4 3)Hüdroksiidsoolad: CaOHCl 4)Kaksiksoolad: KAl(SO4) 2*12H2O Keemilised omadused: 1)Reageerivad endast tugevama happega CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O 2)Vees lahustuvad soolad reageerivad leelistega CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 3) Vees lahustuvad soolad reageerivad metallidega aktiivsusrea alusel(iga aktiivsem tõrjub soolast vähem aktiivse)(va Li;K;Ba;Ca;Na kuna reag H2O) CuSO4+Fe -> FeSO4+Cu 4) Vees lahustuvad soolad reageerivad omavahel CuSO4+BaCl2 -> CuCl+BaSO4 Elektrolüüsiks nimetatakse lahuse või sulami keemilise koostise muutumist elektrivoolu toimel
SOOLAD Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. Keemilised omadused Vees lahustuvad soolad esinevad lahustes ioonidena: Na2SO4 2Na+ + SO42- 1. Reageerimine metalliga uus sool + uus metall (metall reageerib ves lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall) Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu 2. Reageerimine hapetega uus sool + uus hape (toimub vaid siis, kui tekib nõrgem hape) Na2S + H2SO4 Na2SO4 + H2S (kui tekib H2CO3, siis ta laguneb tekkemomendil veeks ja süsinikdioksiidik CaCO3 + 2HCl CaCl2 + H2O + CO2) 3
Erandiks on k. HNO3, lahj. HNO3 ja k. H2SO4 reageerimine metallidega (ei kehti metallide pingerida, ei eraldu H2, tekib sool, oksiid ja H2O). + HAP.OKSIID = SOOL + H2O = UUS ALUS + UUS SOOL + SOOL NB! Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained on vees ALUS lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustamatu (sade). + HAPE = SOOL + H2O LAGUNEMINE (t) = ALUSELINE OKSIID + H2O = HAPE HAPPELINE + H2O NB! Ei reageeri SiO2 OKSIID + ALUS = SOOL + H2O (mittemetalli + AL
vesiniku ja hapniku aatomitest. Vee lühendiks on H2O, vesiniku tähiseks on H ning hapniku tähiseks O. Kuna vesinikku on vee molekulis 2 siis on H tähe taga number 2. Vee omadused Omadusteks võivad ainetel olla näiteks: värvus, lõhn, maitse jne Puhas vesi on näiteks on maitsetu, värvusetu, lõhnatu, läbipaistev Looduses olev vesi ei ole aga kunagi päris puhas. Looduses leidub vees peale vee molekulide veel paljude teiste ainete osakesi. Vesi kui lahusti Vees lahustuvad paljud ained, nt sool, suhkur Sool oleks sellisel juhul lahustuv aine, vesi lahustiks ning tulemuseks oleks lahus. Sool (lahustuv aine) +vesi (lahusti) =soolvesi (lahus) Looduslik vesi on alati lahus, sest ta sisaldab erinevaid sooli, gaase (nt hapnik, süsihappegaas ) Kuidas saab ainete lahustumist vees kiirendada? Kõik ained vees ei lahustu Vesi on väga hea lahusti, kuid kõik ained vees ei lahustu Vees lahustuvad hästi need ained, mille osakesed seostuvad tugevasti vee molekulidega.
H2SO3 - SO2 H3PO4 - P2O5 H2CO3 - CO2 HNO3 - N2O5 H4SiO4 (ränihape) - SiO2 (eriline juhtum) Hapete reageerimine metallioksiididega Reaktsioonil tekib sool ja vesi. Alused ehk hüdroksiidid On ühendid, mis koosnevad metalli ioonist ja hüdroksiid ioonist. Nimi antakse nagu metallioksiididele. Nime lõpp on hüdroksiid. NaOH - naatriumhüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Fr(OH)2 - raud(II)hürdoksiid Alused jagunevad kahte gruppi vees lahustuvad ja vees lahustumatud. Vees lahustavaid nim. leelisteks. Leelise lahuseid saab kindlaks teha indikaatorite abil. Mitte lahustuvad hüdr. indikaatori värvust ei muuda. Neutralisatsioonireaktsioon ... on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusena tekib sool ja vesi. NaOH + HCl = NaCl + H2O 2Al(OH)3 + 3H2SO4 = Al2 (SO4)3 + 6H2O Aluselised oksiidid ... nim. vastava metalli sama oksu. astmega oksiidi. Leelistel vastav oksiid reageerib veega andes hüdroksiidi. Li2O + H2O = 2LiOH
Lipiidid: rasvad, õlid, vahad, steroidid (vees mitte lahustuvad/raskesti lahustuvad) Lihtlipiidid: Rasvad Õlid (glütserooli ja rasvhapete estrid) Energiaks (38,9 kj/g), soojusisolaatoriks, voolujooneline keha, amortisaatoriks Liitlipiidid: Fosfolipiidid Rakumembraanide kaksikkiht, väline kiht armastab vett, sisemine kardab vett Ehituslik funktsioon Steroidid: suguhormoonid (doping) neerupealiste hormoonid (adrenaliin) vitamiin D (luudele) kolesterool (rakumembraanidele) ( - kolesterooli on vaja, et toota kõiki eelmisi ) ...
tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises ning keemilistes vooluallikates. Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained, millel on väga tugevad aluselised omadused. Reageerivad energiliselt veega, moodustades hüdroksiidi (tahked valged kristalsed vees hästi lahustuvad (eraldavad soojust) sööbiva toimega hügroskoopsed tugevad alused leelised, mille aluselised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla; reageerivad hapete ja happeliste oksiididega, moodustades soolad). Kaalium- ja naatriumhüdroksiidi (seebikivi) kasutatakse seebi valmistamisel. Leelismetallide soolad on vees hästi lahustuvad valged kristalsed ained. Nõrkade hapete soolade vesilahused on soolade osalise hüdrolüüsi tõttu aluselise reaktsiooniga (sooda e
puhverdusvõime Anioonide ülesanded: HCO3 ja CO3- inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO2st vabaneb ; seovad O2 H2PO4 JA HPO4- kuuluvad rakumembraani ehitusse. I- kilpnäärmehormoonide sünteesiks Cl- OH Sahhariidide üldised omadused: 1)lihtne elementaar koostis (C,H,O) 2) Cn(H2O)n 3)looduses kõige laiema levikuga orgaaniline ühend 4)eeskätt taimedes 5)madalmolekulaarsed (vees hästi lahustuvad, magusa maitsega) 6)kõrgmolekulaarsed (ei lahutsu vees, puudub magus maitse) Sahhariidide biofunktsioonid: 1)energeetiline 17,6 Kj/g lõhustamisel organismis 2)struktuurne e ehituslik 3)kaitse 4)biosünteetiline Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Riboos, desoküriboos, glükoos, fruktoos- bisünteetiline, energeetiline. Leidumine nukleoiinhapete koostises (RNA, DNA), veres, puuviljades, taimsetes rakkudes
(KO2). · Naatriumi keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus): 3. Tähtsamaid ühendeid · Leelismetallide oksiidid tahked valged ained, tugevad aluselised omadused. Reageerimisel veega tekib leelis (Na2O + H2O 2NaOH). Naatriumperoksiidi reageerimisel veega tekib lisaks hüdroksiidile ka veel vesinikperoksiid (H2O2). · Leelismetallide hüdroksiidid vees hästi lahustuvad tugevad leelised. Neelavad õhuniiskust (hügroskoopsed). · NaOH keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus): · Leelismetallide soolad enamasti valged kristalsed ained. Vees hästi lahustuvad. Leelismetalli hüdroksiidi ja tugeva happe soola vesilahus on neutraalne (NaCl, K2SO4). Leelismetalli hüdroksiidi ja nõrga happe soola vesilahus on aluseline (Na2CO3 - sooda).
reageerimisel veega moodustavad vastava happe. nimetuste andmisel kasutatakse eesliiteid, · CO2 süsinikdioksiid · SO3 vääveltrioksiid · N2O5 dilämmastikpentaoksiid Omadused (I) Vesi + happeline oksiid = hape H2O + SO2 = H2SO3 *veega ei reageeri SiO2 (liiva koostisaine) Vesi + aluseline oksiid = hüdroksiid H2O + Na2O = 2NaOH H2O + CaO = Ca(OH)2 *reageerivad ainult need aluselised oksiidid, millele vastavad vees lahustuvad alused. Omadused (II) aluseline oksiid+hape = sool + vesi Na2O + H2SO4 =Na2SO4 + H2O happeline oksiid+alus=sool+vesi SO2 + 2NaOH = Na2SO3 + H2O aluseline oksiid+happeline oksiid=sool Na2O+SO2=Na2SO3 Tuntumad oksiidid CO2 Süsinikdioksiid, ehk süsihappe gaas. Tekib hingamisel ja põlemisel. Vääveldioksiid. Tekib väävli ja seda SO2 sisaldavate kütuste põlemisel. Põhjustab
SOOLAD Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Soolade liigitus lahustuvuse järgi · Vees lahustuvad soolad: Kõik K, Na- soolad, kõik nitraadid ( vt. lahustuvuse tabelit) · Vees lahustumatud soolad: BaSO4; AgCl jt.(vt. lahustuvuse tabelit) Soolade liigitus koostise järgi · Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 Na3PO4 = 3Na+ + PO4-3 · Vesiniksoolad NaHPO4 = 2Na+ + HPO4-2 NaH2PO4 = Na+ + H2PO4- Anna nimetus sooladele: · LiCl Al2(SO4)3 · Na2SO3 BaCl2 · FeSO4 Na2SiO3 · KBr Fe2(SO4)3 · Na3PO4 AgNO3
tulekustutusvahendidest,kuna ta ei põle. Freoonide om.-On madala hävitamiseks. Umbrohtude tõrjeks.Pestitsiidide hulka kuuluvad ka paljud Halog. kui lahustid-Hüdrofoobsuse tõttu lahustuvad halog. vees äärmiselt vähe, molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro- halogeenid.DDT kasutamine-Kunagi kasutati sõjaväes parasiitide tõrjeks, nüüd kuid see-eest lahustavad nad hästi teisi hüdrof. aineid. Reageerimisvõimelt on kloroderivaadid
Kiudainete rohke tarvitamine hoiab ära loomsete rasvade liigtarvitamisest tulenevad hädad. Kui toidus on piisavalt kiudaineid, siis väheneb oht haigestuda jäme- või pärasoolevähki, hemorroididesse ja ateroskleroosi, pole vaja karta ka rasvumist. 4. Kiudainete erilisim omadus on võime imada radioaktiivseid aineid, neutraliseerida neid ja kiirendada nende väljumist organismist. Kiudained jagunevad 2 .vees lahustuvad,vees lahustumatud. Lahustuvad kiudained aeglustavad glükoosi imendumist peensooles,mistõttu on olulised diabeedikute dieedis.Nad langetavad ka vere kolesteroolitaset. Lahustumatud kiudained seovad vett ning tekitavad täiskõhutunde.Seetõtte on aedvili paljude lahjumisdieetide oluline koostisosa. Lahustumatud kiudained vähendavad sapphapete imendumist ning väljutavad raskematellide ioone organismist. Täiskasvanud inimene vajab erinevatel andmetel keskmiselt 20-40 grammi
AINETE PÕHIKLASSID JA NENDE VAHELISE SEOSED . Oksiidid. *Oksiid-aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik(o/a-II). -aluselised oksiidid (metall + hapnik) reageerivad hapetega. Tugevalt aluseliste oksiidide reageerimisel veega tekivad leelised ehk lahustuvad alused(tugevad alused). Nt. NaOH -happelised oksiidid(mittemetall + hapnik) reageerivad alustega. Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekib enamasti hape. Nt. H2SO4. -amfoteersed oksiidid (Al2O3;Cr2O3;Fe2O3;ZnO) reageerivad nii aluste kui hapetega alustega reageerimisel tekivad kompleksühendid. Nt Na[Al(OH)4]. Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. -Neutraalsed oksiidid(CO;NO;N2O) on mittemetallioksiidid, mis veega reageerides hapet ei anna. Oksiidide peamised saamisvõimalused
0 0 0 Nimetuste andmine. IV -II CO2 süsinik(IV)oksiid * Püsivate oksüdatsiooniastmetega metallidel ei pea VI -II oksiidi nimetusse numbrit kaasa kirjutama ( IA- II A, Zn ) CrO3 kroom(VI)oksiid II -II FeO raud(II)oksiid V2O5 divanaadiumventaoksiid SO3 vääveltrioksiid N2O dilämmastikoksiid Mangaandioksiid MnO2 Triraudtetraoksiid Fe3O4 Happed. Tunnused: hapuka maitsega, vees hästi lahustuvad, vedelad või tahked ained, söövitavad, muudavad indikaatorite värvusi. Nt. H2, H2O, H2SO4- Liigitamine : Tugevad happed : H2SO4, HCl, HBr, HNO3, HI. Nõrgad happed : kõik teised.. Hapniku sisalduse abil : Hapnikhapped : H2SO4, HNO3 ( kõik kus O sees ) Hapnikutahapped : HCl, H2S ... Vesiniku sisalduse alusel Üheprootonilised happed : HBr ( kõik kus üks H sees )
Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Näiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi lahustiks ja sool lahustatavaks aineks. Juhul kui lahustatav aine ja lahusti on samas agregaatolekus, loetakse lahustiks enamasti ainet, mida on lahuses rohkem. Näiteks etanooli lahustumisel vees on vesi enamasti lahustiks ja etanool lahustatavaks aineks. Et etanool ja vesi lahustuvad teineteises piiramatult (lahuse võib moodustada ükskõik millises vahekorras), siis võiks lahustiks olla ka etanool. Siin ei ole siiski väga ranget reeglit ja sellistel juhtumitel loetakse lahustiks tavaliselt siiski vett. Lahust, milles lahustiks on vesi, nimetatakse vesilahuseks. Lahusti ja lahustunud aine ühendit nimetatakse solvaadiks. 3 Lahuste valmistamine
Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Näiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi lahustiks ja sool lahustatavaks aineks. Juhul kui lahustatav aine ja lahusti on samas olekus, loetakse lahustiks enamasti ainet, mida on lahuses rohkem. Näiteks etanooli lahustumisel vees on vesi enamasti lahustiks ja etanool lahustatavaks aineks. Et etanool ja vesi lahustuvad teineteises piiramatult (lahuse võib moodustada ükskõik millises vahekorras), siis võiks lahustiks olla ka etanool. Siin ei ole siiski väga ranget reeglit ja sellistel juhtumitel loetakse lahustiks tavaliselt siiski vett. Lahust, milles lahustiks on vesi, nimetatakse vesilahuseks. Lahusti ja lahustunud aine ühendit nimetatakse solvaadiks. Enamasti lahustuvad ained üksteises piiratult. On olemas küllastuspunkt,
Keemia Alused ehk hüdroksiidid. E(OH) E metalliioon (pos. laeng), OH hüdroksiidioon. Tekkimine: Aluseline oksiidi reageerimisel veega. Na2O + H2O= 2NaOH; K2O + H2O=2KOH, CaO + H2O = Ca(OH)2 . Need kõik on vees lahustuvad hüdroksiidid ehk leelised. Leeliste omadused: 1) Vees lahustuvad ained 2) Muudavad indikaatori värvi 3) Kuumutamisel ei lagune 4) Need on söövitava toimega. Indikaatorid: Lakmus sinine, fenoolftalein (ff) punane. Leeliste lahustumisel vees tekivad ioonid: NaOH = Na++OH-, KOH = K+ +OH-, Ca(OH)2 = Ca2++2OH-. Nimetused: NaOH Naatriumhüdroksiid Cu(OH)2 Vask (II)hüdroksiid Raskelahustuvad hüdroksiidid Metallioksiidid veega ei reageeri, vees ei lahustu CuO, FeO, ZnO
Provitamiinid on vitamiinide sünteesi esialgne etapp. Inimorganismis viiakse provitamiinid bioloogiliselt asjakohasesse vormi. Vitamiinid reguleerivad keha elulisi funktsioone ja kaitsefunktsiooni. Neil puudub toiteväärtus, kuid ilma nendeta ei ole metabolism võimatu. Lisaks suurendavad nad tõhusust ja toonust ning parandavad ka heaolu. 4 2. Vitamiinide klassifikatsioon On rasvas ja vees lahustuvad vitamiinid. Rasvas lahustuvad vitamiinid kogunevad teatud elunditesse ja kudedesse. Vedelate kehavedelike transportimiseks vajavad sellised vitamiinid kaitsekatteid. Vees lahustuvad vitamiinid sisalduvad kõikides kehas sisalduvates veekeskkondades, st peaaegu kõikjal, peamiselt veres. Keha poolt kasutamata vees lahustuvad vitamiinid ei kogune, vaid on sellest lihtsalt saadud. Rasvas lahustuvad vitamiinid on: A-vitamiin (retinool)
aheldatud aminohapetest. Polüpeptiidid e. valguahelad on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad, millest koosnevad valgud. 2. Ühine Sisaldavad karboksüülrühma (-COOH) Erinev aminohapped sisaldavad aminorühma (-NH2) 3. Karboksüülrühm on happeliste omaduste kandja see tähendab prootoni doonor (loovutab vesinikiooni). Füüsikalised omadused üsna kõrge keemistemperatuur (normaaltingimustel vedelad või tahked), lahustuvad hästi vees, kuid süsinikahela pikenedes, lahustuvus kiiresti väheneb. Madalamad karboksüülhapped on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on tahked ja vees lahustumatud. Keemilised omadused - side hapniku- ja vesinikuaatomi vahel on nõrk. Seetõttu katkeb see side kergesti ja vesinikioonide eraldumisel põhjustavad karboksüülhapped lahuses happelisi omadusi
Vee molekuli teke - alus+hape Ca(OH)2 + 2HCl > 2H2O pähe: SO2 + H2O > H2SO Gaasilise aine eraldumine reaktsioonis sool+hape SO3 + H2O > H2SO4 Na2S > 2HCl + H2O(nool üles) CO2 + H2O > H2CO3 Na2CO3 + H2SO4 > Na2SO4 + H2CO3 P4O10 + 6H2O > 4H3PO4 Enamiks tuntumaid happeid lahustub vees hästi. N2O3 + H2O > HNO2 Leelised lahustuvad vees hästi.(tugevad alused) N2O5 + H2O > HNO3 LiOH, NaOH, KOH, Ca(OH)2 , Ba(OH)2 Vähe lahustuvad hürdoksiidid(nõrgad alused) Mg(OH)2 , Zn(OH)2 , Cu(OH)2 , Al(OH)2 , Fe(OH)2 , Cr(OH)2 Fe2(SO4)3 raud(III)sulfaat Na2SO3 naatriumsulfit CuCl2 vask(II)kloriid 2Fe + 3Cl t> 2FeCl3 NaOH > Na+ + OH Ca(OH)2 > Ca2+ + 2OH Tahke hürdoksiid > hüdroksiidi lahus Aluselised oksiidid on 1. A rühm ja 2.A rühma omad altes kaltsiumist samuti nad reageerivad veel ka
1) metall + hapnik > al. Oksiid 2) mittemetall + hapnik > hap. oksiid 3) metall + vesi > leelis + vesinik 4) metall (aktiivsem) + sool (lahustub) > sool + metall (vähem aktiivsem) 5) al. oksiid + hap. oksiid (SO2 > H2SO3, SO3 > H2SO4, CO2 > H2CO3, P4O10 > H3PO4, N2O5 > HNO3) > sool 6) metall (H-st vasakul) + hape > sool + vesinik 7) al. oksiid + vesi > leelis 8) al. oksiid + hape > sool + vesi 9) hap. oksiid + vesi > hape 10) hap. oksiid + alus > sool + vesi 11)alus + sool (lahustuvad) > alus (sade) + sool 12) sool + leelis > sool + mittelahustuv alus 13) sool + sool (lahustuvad) > sool (sade) + sool 14) alus + hape > sool + vesi (neutralisatsiooni reaktsioon) 15) sool + hape (tugev H2SO4, HNO3, HI, HBr, HCl) > sool + hape (nõrk H2SO3, H3PO4, H2S, HNO2, H2CO3, H2SiO3) 16) hap. oksiid > mittemetall + hapnik 17) al. oksiid > metall + hapnik 18) alus >t al. oksiid + vesi 19) hapnikhape >t hap. oksiid + vesi 20) sool >t al. oksiid + hap. ok...
Omadus või tunnus Anorgaaniline ühend Orgaanilinine ühend sulamistemperatuur Üle 350o Alla 350o keemistemperatuur Üle 750o Alla 750o Keemiline side Iooniline side Kovalentne side Lahustuvus: Üldiselt Üldiselt a) Vees lahustuvad Ei lahustu b) Orgaanilistes ühendites Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad (bensiin, alkohol) süttivus Ei sütti Süttivad Elektrijuhtivus Juhivad Ei juhi Anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete võrdlus 2.) süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid süsinik paineb 1. Perioodis ja 4A rühmas
Lämmastiku oksiidid: NO-värvuseta mürgine gaas, vees praktiliselt ei lahustu, veega ei reageeri.N20-(nitro)- nõrga meeldiva lõhnaga värvuseta gaas, mis väiksemates kogustes sissehingamisel põhjustab elevust.NO2-punakaspruuni värvusega ja terava lõhnaga väga mürgine gaas.Lämmastiku happed ja nende soolad:Lämmastikhape-värvuseta terava lõhnaga ,,suitsev" vedelik, tugev hape. Lahuses täielikult dissotsieerunud. Nitraadid- vees hästi lahustuvad, kuumutamisel muutuvad nad ebapüsivateks ja lagunevad. Lämmastikushape-nõrk ja ebapüsiv hape, mis esineb ainult vesilahustes.Nitritid- valged kristalsed ained, mis lahustuvad hästi vees. Mürgised, organismis võivad nad muutuda vähkitekitavateks ühenditeks.Ammoniaak NH3 on üks tähtsamaid lämmastikuühendeid. NH3 on värvuseta,terava lõhnaga, õhust ligi kaks korda kergem gaas. Lahustub hästi vees.Ammoniaakhüdraat on nõrk alus,
CH3CH2CHO- propanaal ● Aldehüüdid kuuluvad karbonüülühendite hulka. Omadused: ● Aldehüüdid moodustuvad alkoholide oksüdeerumisel. ● Oksüdeeruvad kergesti. ● Aldehüüdid ise oksüdeeruvad karboksüülhapeteks. ● Aldehüüdide keemistemperatuurid on tunduvalt madalamad võrreldes alkoholidega, sest aldehüüdis olev hapnik ei suuda vesiniksidemeid moodustada. ● Lühikese ahela korral (metanaal...propanaal) lahustuvad vees. ● Pikem ahel hüdrofoobne- ei lahustu KETOONID Struktuur: Keemilised ühendid, milles karbonüülrühm ( C=O ) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Ketoonide tunnuseks on liide -oon. CH3COCH2CH3- butaan-2-oon Omadused: ● Ketoonid on polaarsed ühendid. ● Lahustuvad vees. ● Ketoonid on vesiniksidemete vastuvõtjad, kuid mitte tekitajad. Seega ei saa ketoonidel tekkida vesinikside ketoonidega.
Aineklassid Mõisted: 1) Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik 2) Happed on liitained, mis koosnevad happevesinikust ja happeanioonist 3) Alused on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja hüdroksiidioonist 4) Soolad on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja happeanioonist 5) Leelised on vees lahustuvad tugevad alused 6) Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad happega moodustades soola ja H2O 7) Amfoteersed oksiidid on oksiidid, mis reageerivad nii happe kui alusega 8) Inertsed oksiidid on oksiidid, mis ei reageeri happe ega alusega 9) Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon 10) Happe lahuse toimul muutub metüüloranž punaseks, lakmus punaseks 11) Aluse lahuse toimel muutub fenoolftaleiin punaseks, lakmus siniseks
SOOL- aluse katioonist+ ja happe anioonidest- Elektrolüüt- vesilahuses või sulatatud olekus osaliselt või täielikult ioonideks.(happed alused soolad) Elektrolüütiline dissotsiatsioon- aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Mitte elektrolüüt- ained, mis neutr. molekulidena lahuses. Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid.(sool leelis) Molaarne kontsentratsioon. väljendab moolide arvu 1 liitris. Tugevad happed lahustuvad täielikult ioonideks. Tugevad happed aktiivsed ja ohtlikud. Elektrol. dis. on happe ja vee molekuli vaheline keem. reakts., milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Tugevate hapete elektrol. dis. lahuses on täielik. Nõrkadel pöörduv. Mitmeprooton. ainete dis. on astmeline. Nõrgad alused lahustuvad vähe. Tugev alus ja hape, reakts kulgeb lõpuni. Neutr. reakts.- happe ja aluse vaheline reakts., tekib sool ja vesi. Soola hüdrolüüs on neutr. reakts. pöördreakts.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
